3-21-1118/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1118

Haldusasi

X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.02.2021 vastutusotsuse

nr 13-7/01064-12 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X. X., lepinguline esindaja vandeadvokaat Yulia

Zaitseva

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

19.05.2022 istungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.06.2022.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 25.02.2021 X. X.le vastutusotsuse nr 13-7/01064-12,

millega kohustas X. X. tasuma solidaarselt AJ Grupp OÜ maksuvõlga summas 44 746,84 eurot.

2. X. X. esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 22.04.2021 vaideotsusega nr 6-1/4885-2

rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 24.05.2021 X. X. kaebus Maksu- ja Tolliameti 25.02.2021

vastutusotsuse nr 13-7/01064-12 tühistamiseks.

3-21-1118

2(7)

4. Tallinna Halduskohus võttis 26.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks

MTA.

5. MTA esitas vastuse kaebusele 25.06.2021.

6. Kaebaja esitas täiendavad kirjalikud seisukohad 28.03.2022.

7. Asja arutamine toimus 19.05.2022 kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Kaebaja leiab, et vastutusotsus ja vaideotsus tuleb tühistada. MTA ei ole menetluse läbiviimisel

järginud hea halduse põhimõtet, täpsemalt uurimispõhimõtet. Vastutusotsus ei ole kontrollitav ja

läbipaistev. MTA on otsuse tegemisel meelevaldselt eiranud AJ Grupp OÜ poolt maksumenetluse

käigus esitatud seisukohti ja tõendeid ning jätnud ebaõigesti hindamata asja õigeks ja objektiivseks

lahendamiseks vajalikud tõendid.

8.1. Otsuses viitab MTA, et kaebaja deklareeris alusetult Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ,

SonikEkspressCargo OÜ võltsarvete alusel sisendkäibemaksu kokku 16 922,56 eurot ning et neile

äriühingutele tehtud väljamaksed on maksustatavad ka ettevõtlusega mitteseotud kuluna (TuMS §

51 lg 2 p 3). Antud juhul puuduvad tõendid selle kohta, et arved olid võltsitud (sh jääb

arusaamatuks, mis arvetega on tegemist ja mida MTA mõistab võltsimise all, otsuse loogika ei ole

jälgitav ja otsuse motivatsioon on puudulik (pole kontrollitav).

8.2. Nõustuda ei saa MTA seisukohaga, et AJ Grupp OÜ ei ole Marketing Pluss OÜ-lt ja Install

Solution OÜ-lt teenuseid ostnud ning et need tööd tegid ära AJ Grupp OÜ enda töötajad E. L. ja P.

V.. E. L. ja P. V. ei olnud AJ Grupp töötajad otsuses mainitud perioodil. Tehingud mainitud

äriühingutega toimusid, MTA-le on esitatud tõendid arvete tasumise kohta (arvetel on märge

„makstud sularahas“). Ka SonikExpressCargo OÜ ostuarve kohta on tõendid arve tasumise kohta

esitatud. MTA ei ole antud asjaolule hinnangut andnud. Otsuses viidatud asjaolud, et AJ Grupp

OÜ äripartnerid ei maksnud tööjõumakse või, et: ”Marketing Pluss OÜ ega Install Solution OÜ E.

L.t ning P. V.it töövahenditega ei varustanud” ei tähenda veel seda, et E. L. ning P. V. töötasid AJ

Grupp OÜ-s. MTA argument, et töötajal puudusid kirjalikud töölepingud, ei ole veenev, kuna

tulenevalt töölepingu seaduse § 4 lg-st 2 loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub

tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

8.3. Otsuses ja kontrolliaktis (vastutusotsuse p 3.2.4, kontrolliakti p 1.6, tabel 4) kajastatud

kulutuste näol oli tegemist X. X.i isiklike kulutustega, mille AJ Grupp OÜ tasus varasemalt X. X.i

poolt äriühingule antud omanikulaenu tagastamiseks.

8.4. Kaebaja tahtlus ei ole tõendatud. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 on süü

vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Süü vormi tuvastamine omab tähtsust

maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg 1, § 40 lg 1, § 96 kohaldamisel. Juhatuse liige vastutab

maksuvõla eest, kui on täidetud järgmised eeldused: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest

hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust korraldada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3)

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Otsusest ei selgu, et MTA oleks

analüüsinud teisi süü vorme (st hooletus). X. X. oma süüd ei tunnista, tema tegevuses puudus

mistahes tahtlus ja/või raske hooletus. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega –

teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine. MKS § 40 lg-s 1 nimetatud

tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub sama seaduse paragrahvis 8 nimetatud

kohustusi. Antud juhul ei selgu otsusest, mille alusel jõudis MTA seisukohale, et X. X. oli raskelt

hooletu või tema tegudes esines tahtlus. Ükski otsuses nimetatud asjaolu ei anna alust järelduseks,

et X. X. kajastas maksudeklaratsioonides tahtlikult ebaõigeid andmeid. MTA otsuse põhjendused

3-21-1118

3(7)

ja viidatud tõendid (sh G.i, L.e ja V.i ütlused) on liiga üldsõnalised selleks, et kinnitada X. X.i

teadlikkust vaidlusaluste tehingute tegelikust sisust.

8.5. Samuti pole eesmärgipäraselt kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid selliselt, et otsustada

konkreetselt, kas vaidlusaluste tehingute pooled (AJ, Marketing ja Install) on kokku leppinud

tegelikult toimunud tehingute varjamises. Välja pole selgitatud ka seda, milliseid tegelikult

toimunud tehinguid pooled väidetavalt varjasid.

8.6. MKS § 96 lg 5 kohaselt on vastutusotsuse koostamise eelduseks muuhulgas asjaolu, et

maksukohustuslase vara arvelt pole võimalik nõuet rahuldada. AJ Grupp OÜ registervaraks on 2

sõidukit, 2008.a Peugeot Partner reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad ülevaatus ja

liikluskindlustus) ja 1985.a Scania R142HL 6X2LC 46KKL reg märk XXXXXX (sõidukil

puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus). Nimetatud sõidukitele on 08.01.2020 seatud MTA kasuks

keelumärked. Seega on MTA-l võimalik antud vara realiseerida. MTA ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et antud vara ei õnnestunud realiseerida (nt aktid enampakkumiste nurjumise kohta

vms). Seega ei ole MKS § 96 lg 5 eeldused täidetud ja vastutusotsuse tegemiseks puudub õiguslik

alus.

Vastustaja seisukohad

9. Vastustaja jääb kõigi vastutusotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et

vaidlustatud otsuste näol on tegemist õiguspäraste haldusaktidega.

10. Kaebaja suhtes on kõik vastutusotsuse tegemise eeldused täidetud. AJ Grupp OÜ-l oli

vastutusotsuse tegemise ajal 25.02.2021 kehtiv maksuvõlg, mis ei ole kustutatud ja mille

sissenõudmine ei olnud aegunud. Maksuvõlg tekkis ajavahemikul mai 2019 kuni jaanuar 2020, mil

kaebaja oli AJ Grupp OÜ juhatuse liige. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole

möödunud. Kuna tegemist on tahtliku maksude tasumisest kõrvalehoidumisega, on maksusumma

määramise tähtajaks viis aastat, mis vastutusotsuse tegemise ajaks ei olnud möödunud (varaseim

tähtaeg saabub 10.05.2024). AJ Grupp OÜ maksuvõla sissenõudmine on nurjunud, kuna kolme

kuu jooksul ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda (MKS § 96 lg 5). Vastutusotsus on tehtud

ajal, kui AJ Grupp OÜ on õigusvõimeline äriühing.

11. Maksuhaldur on AJ Grupp OÜ kontrollimenetluse käigus kogunud tõendid, millest tuleneb

üheselt, et AJ Grupp OÜ ei ole Marketing Pluss OÜ-ga, Install Solution OÜ-ga ja

SonikEkspressCargo OÜ-ga tegelikkuses tehinguid teinud. Seega ei kajastanud Marketing Pluss

OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ nimel väljastatud arved tegelikke tehinguid

ning olid sellega sisuliselt ebaõiged. Arvete puhul, milles on kajastatud tegelikkuses toimumata

tehinguid on maksuvaidlustes kasutuses mõiste „võltsarve“. Kuna vastutusotsuses on selgitatud

eelnevas kontrollimenetluses tuvastatud asjaolu, et tegelikke tehinguid AJ Grupp OÜ ning

Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ vahel ei toimunud, siis on ka

vastutusotsus nimetatud osas piisavalt põhistatud.

11.1. Kaebaja on ise 21.11.2019 ütluste protokollis kinnitanud tehingute mittetoimumist Marketing

Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ-ga ning nende äriühingute arvete

maksuarvestusest välja võtmist. Kaebaja ise kinnitab ka 29.11.2019 taotluses, et P. V. on alates

01.06.2018 ja E. L. on alates 01.09.2012 katkematult töötanud AJ Grupp OÜ-s, millega ühtlasi

kinnitab seda, et P. V. ja E. L. ei osutanud akende paigaldamise teenust Install Solution OÜ kaudu.

Sellega kinnitab kaebaja ise, et ka Install Solution OÜ arvetel kajastatud andmed AJ Grupp OÜ-le

teenuse osutamise kohta ei vastanud tegelikkusele. Seega ei saa olla õige ka kaebuse väide, et P.

V. ja E. L. ei olnud AJ Grupp OÜ töötajad.

11.2. P. V.i ja E. L.e jätkuv töötamine AJ Grupp OÜ-s nähtub ka muudest kontrollimenetluse

käigus kogutud tõenditest, mida on käsitletud vastutusotsuse p-s 3.2.1. Seega oli maksuhaldur juba

enne kaebaja poolt deklaratsiooniparanduste esitamist kogutud tõenditega tuvastanud, et P. V. ja

3-21-1118

4(7)

E. L. olid kogu kontrolliperioodil tegelikult AJ Grupp OÜ töötajad ning olid just tööjõumaksude

tasumisest hoidumiseks vormistatud näilikult Marketing Pluss OÜ-sse ja Install Solution OÜ-sse.

11.3. Käibemaksuarvestuses ei oma üldjuhul tähtsust asjaolu, kas arvel näidatud summa on tasutud

või mitte. Seejuures suhteliselt suures summas sularahas tasumise korral ei piisa maksmise

tõendamiseks üksnes arvel olevast märkest „tasutud sularahas“. Olenemata sellest, kas

SonikEkspressCargo OÜ arve eest on sularahas tasutud või mitte, omab tähtsust asjaolu, et kaebaja

AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena maksuhaldurile seletust andes teatas kohe kontrollimenetluse

alguses, et teeb käibedeklaratsiooni paranduse ja võtab SonikEkspressCargo OÜ arve

käibedeklaratsioonilt välja.

12. Vastutusotsuse p-s 3 on kaebaja tahtlus MKS § 8 lg-s 1 toodud kohustusi rikkuda õigesti

tuvastatud ning järeldatud, et AJ Grupp OÜ maksudeklaratsioonides võltsarvete deklareerimisega

varjas kaebaja AJ Grupp OÜ tegelikku maksukohustust ja jättis maksusummad tähtaegselt

tasumata. Ajal, kui kaebaja esitas parandatud andmetega deklaratsioonid ning ilmnes maksuvõla

suurus, ei olnud AJ Grupp OÜ enam maksuvõla tasumiseks võimeline. Asjaolu, et kaebaja on oma

juhatuse liikme kohustusi rikkunud tahtlikult, on üksikasjaliselt selgitatud ja põhjendatud MTA

vaideotsuse p-des 23–25.

13. Kaebaja väidab, et maksuhalduril oleks võimalik oma nõue rahuldada AJ Grupp OÜ vara

arvelt, milleks on 2 sõidukit: 2008.a Peugeot Partner reg märk XXXXXX (sõidukil puuduvad

ülevaatus ja liikluskindlustus) ja 1985.a Scania R142HL 6X2LC 46KKL reg märk XXXXXX

(sõidukil puuduvad ülevaatus ja liikluskindlustus). Vastustaja selgitab, et maksuhalduril puudub

õigus ise vara realiseerida, mistõttu tuleb võlgniku vara müüa täitemenetluse käigus kohtutäituri

kaudu. Üle kümne aasta vanuste sõidukite müügi puhul kujunevad täitekulud suuremaks kui

sõidukite müügist saadav tulu. Sõidukite vähest väärtust näitab ka asjaolu, et AJ Grupp OÜ-le

kuuluvatel sõidukitel puudub ülevaatus ja liikluskindlustus. Seega ei ole maksuhalduril võimalik

sõidukite müügi arvel AJ Grupp OÜ maksuvõlga vähendada. Küll aga on AJ Grupp OÜ-l võimalik

ise sõidukid maksuhalduri nõusolekul müüa.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Vaadanud läbi poolte seisukohad leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

15. MTA nõuab kaebajalt AJ Grupp OÜ maksuvõla tasumist, mis on tekkinud järgnevalt:

15.1. MTA kontrollis 30.09.2019 teate nr 12.2-3/050432-116 ja 22.10.2019 korralduse nr 12.2-

3/050432-217 alusel AJ Grupp OÜ käibemaksu, tööjõumaksude (tulumaks, sotsiaalmaks,

töötuskindlustusmaks) arvestamise, deklareerimise ning tasumise õigsust maksustamisperioodil

märts kuni august 2019.

15.2. Maksumenetluse käigus selgus, et AJ Grupp OÜ on kontrollitaval perioodil

sisendkäibemaksu hulgas kajastanud käibemaksu, mis on märgitud Marketing Pluss OÜ, Install

Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ poolt väljastatud arvetel. Tehingud eelpoolviidatud

äriühingutega ei ole aga tõendamist leidnud. Marketing Pluss OÜ ja Install Solution OÜ poolt

väljastatud arvetel näidatud tööd on tegelikult tehtud AJ Grupp OÜ töötajate P. V. ja E. L. poolt,

kes olid näilikult vormistatud algselt Marketing Pluss OÜ ning hiljem Install Solution OÜ

töötajateks. Tööjõumaksud P. V.ile ja E. L.ele makstud tasudelt on deklareerimata ja tasumata.

SonikEkspressCargo OÜ arvel märgitud transporditeenust ei ole AJ Grupp OÜ tegelikult saanud.

Samuti on AJ Grupp OÜ arvelduskontolt tasutud äriühingu juhatuse liikme ja tema pereliikmete

isiklikke kulutusi, mille puhul on tegemist erisoodustusega.

15.3. Kaebaja

esitas

maksumenetluse

käigus

AJ

Grupp

OÜ

juhatuse

liikmena

maksudeklaratsioonide parandused, võttes sisendkäibemaksu arvestusest välja Marketing Pluss

OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo OÜ nimel väljastatud arvetel märgitud

käibemaksu. Samuti parandas kaebaja AJ Grupp OÜ jaanuar-oktoober 2019 tulu- ja sotsiaalmaksu

3-21-1118

5(7)

deklaratsioone, deklareerides tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, erisoodustustelt ning

tööjõumakse E. L.ele ja P. V.ile makstud palkadelt. Paranduste tulemusena suurenes AJ Grupp OÜ

maksukohustus 42 676,22 euro võrra.

15.4. MTA väljastas AJ Grupp OÜ-le 09.12.2019 kontrolli lõpetamise teate nr 12.2-3/050432-13

(dtl 341-343) ja koostas kontrollimenetluses tuvastatu kohta 11.12.2019 kontrolliakti nr 12.2-

3/050432-14 (dtl 344-351).

16. Vastutusotsusega nõuab MTA kaebajalt eelpoolnimetatud maksuvõlga osas, milles seda ei ole

õnnestunud AJ Grupp OÜ-lt sisse nõuda.

17. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks

kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste

täitmise eest. MKS § 40 lg 1 näeb muu hulgas ette, et kui seaduslik esindaja rikub tahtlikult või

raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest

solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 8 lg 1 esimese lause järgi on juriidilise isiku seaduslik

esindaja kohustatud korraldama esindatava MKS-ist ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

18. Neist normidest ning väljakujunenud kohtupraktikast (Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-

16-12 punkt 10 ning 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12 punkti 50 alapunktid „e“–„i“) tuleneb, et

vastutusotsuse võib teha kui: 1) äriühingul on kehtiv maksuvõlg; 2) vastutusotsuse adressaat

vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; 3)

maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud; 4) maksuvõla sissenõudmine

maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt on nurjunud; 5) vastutusotsus on tehtud enne selle

juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha.

Lisaks peavad juhatuse liikmelt äriühingu maksuvõla sissenõudmiseks olema täidetud järgmised

eeldused: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud

on kohustust tagada maksukorralduse seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on

tekkinud maksuvõlg (Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 12; 12.12.2012 otsus nr

3-3-1-23-12, punkt 11; 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, punkt 10). Vastutusotsuse aluseks oleva

süü hindamisel saab lähtuda tõendite kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist (nt Riigikohtu

19.11.2014 otsus nr 3-3-1-43-14, punkt 18). Vastutusotsusest peavad nähtuma piisavad asjaolud,

miks maksuhalduri hinnangul on etteheidetav tahtlus või raske hooletus (VÕS § 104 lg-d 4 ja 5),

sest hooletus (VÕS § 104 lg 3) MKS § 40 lg 1 järgi vastutust kaasa ei too (vt nt Riigikohtu

31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, punkt 13).

19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-st 2 tuleneb, et kohus ei pea kordama

vaidlustatud haldusakti põhjendusi, milles on juba piisava põhjalikkusega vastatud ka kaebaja poolt

kohtumenetluses esitatud väidetele ja millega kohus nõustub (vt nt Riigikohtu 17.03.2015 otsus nr

3-3-1-76-14, p 21; 02.06.2014 otsus nr 3-3-1-27-14, p 12). Vastutusotsus on piisavalt põhjendatud,

selle ülesehitus on loogiline ning maksuvõla kujunemine, selle sissenõudmiseks teostatud

toimingud ja kaebaja vastutuse tekkimise alused on loogiliselt välja toodud ning otsuse järeldused

on kontrollitavad. Kaebuses esitatud vastuväited ühtivad pea täielikult vastutusotsuse projektile

esitatud vastuväidetega ning samuti MTA-le esitatud vaides kajastatuga. Neid vastuväiteid on

vastustaja vastutusotsuses, vaideotsuses ning vastuses kaebusele põhjalikult kajastanud. Nõustudes

maksuhalduri seisukohtadega ei korda ma kohtuotsuses kõiki juba senises haldus- ja

kohtumenetluses esitatud põhjendusi. Vastuseks kaebusele märgin järgmist.

20. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited

põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel

täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise

korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.

Väljakujunenud

kohtupraktika

kohaselt

tuleb

MKS §-s 150

sätestatud

maksumaksja

3-21-1118

6(7)

tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS

§ 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri

seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas

piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel

põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle

kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d

11 ja 13).

21. Riigikohus on 08.02.2022 otsuses nr 3-20-928 (vt punktid 13–15) selgitanud, et vastutusotsuse

menetlus on iseseisev menetlus ja kuigi ühe tõendina saab viidata maksumenetluses tuvastatud

asjaoludele, siis maksukohustuslase seletusest ja vastuväitest tulenevalt peab maksuhaldur

asjaolusid uuesti analüüsima ja vajaduse korral uusi tõendeid koguma. Samas vastab maksuhalduri

uurimiskohustusele maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus, nt esitades dokumente või viidates

võimalikele tunnistajatele. Seega järeldub, et kui maksukohustuslasel on endal võimalus

vastuväidete kinnitamiseks tõendeid esitada, siis kaasaaitamiskohustuse raames tuleks tal seda teha

ning maksuhalduri uurimiskohustus pole piiramatu.

21.1. Kaebaja on nii haldusmenetluses kui kohtumenetluses vaielnud küll vastu maksuhalduri

järeldustele seoses tehingutega Marketing Pluss OÜ, Install Solution OÜ ja SonikEkspressCargo

OÜ-ga, kuid ei ole oma väidete kinnituseks esitanud ühtegi tõendit. Kaebaja väited

uurimiskohustuse rikkumise, tõendite eiramise ja ebaõige hindamise kohta on üksnes üldsõnalised

ja seega tõendamata.

21.2. Osundan, et kaebaja on ise AJ Grupp OÜ maksumenetluse käigus möönnud deklareeritud

andmete ebaõigsust ning on nõustunud maksudeklaratsioonide parandamisega (dtl 326-327),

samuti on kaebaja kinnitanud, et P. V. ja E. L. on katkematult töötanud AJ Grupp OÜ-s (dtl 556-

557). Tõendamist ei ole leidnud kaebaja väited selle kohta, et AJ Grupp OÜ maksumenetluse

käigus esitas ta maksudeklaratsioonide parandused maksuhalduri survel ja üksnes seetõttu, et pidas

vastuväidete esitamist mõttetuks ning et menetluse käigus koostatud ütluste protokollid ei kajasta

ütluste tegelikku käiku. MTA on maksudeklaratsioonide parandamisega seotud tagajärgi selgitanud

09.12.2019 koostatud kontrolli lõpetamise teates ja 11.12.2019 kontrolliaktis. Teates on toodud ka

vaidlustamisviide, seega pidi kaebaja olema teadlik maksudeklaratsioonide parandamisega seotud

tagajärgedest ja tal oli AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena võimalik kontrolli lõpetamise teade

tähtaegselt vaidlustada. Ka menetluse käigus ütluste andmisel on kaebaja allkirjaga kinnitanud, et

talle on õigusi ja kohustusi tutvustatud. Kaebaja näol on tegemist varasema ettevõtluskogemusega

isikuga ning puudub seega põhjus arvata, et AJ Grupp OÜ juhatuse liikmena ei mõistnud kaebaja

maksudeklaratsioonide parandamisega kaasneva maksukohustuse tekkimist ja selle tasumise

kohustust. Ometi kaebaja vaidlustamise võimalust ei kasutanud ja asus väidetava survestamisega

seotud väiteid esitama alles seejärel, kui ilmnes, et kaebaja võib isiklikult vastutada äriühingu

maksuvõla tasumise eest.

21.3. Kaebaja selgitab küll, et AJ Grupp OÜ arveldusarvelt kaebaja ja tema pereliikmete huvides

(vt kontrolliakti p 1.6, tabel 4, dtl 350) tehtud kulutuste näol on tegemist omanikulaenu

tagasimaksmisega, kuid samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks sellise laenu

andmist äriühingule. Ka kohtuistungil ei osanud kaebaja öelda, millal laen on antud ega isegi seda

kas laen on antud sularahas või pangaülekandega (helisalvestis al 14:26:19). Seega ei ole võimalik

kaebaja väiteid omanikulaenu andmise kohta kontrollida.

22. Maksuhaldur on kaebaja süü vormi õigesti tuvastanud tahtlusena (vt MKS § 40 lg 4;

võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5; vastutusotsuse p 3). MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku

seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava seadustest tulenevate rahaliste ja

mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise (vt ka Riigikohtu 11.12.2019 otsus nr 3-17-

2235, p 13). Kaebaja pidi äriühingu juhatuse ainuliikmena olema teadlik kõigist tehingutega seotud

asjaoludest (s.o tehingute näilikkusest) ja kuna ta sellele vaatamata kajastas tehingute kohta

3-21-1118

7(7)

koostatud võltsarveid äriühingu maksuarvestuses, pidi ta järelikult soovima sellega kaasnevat

õigusvastast tagajärge. Ebaõigete andmetega maksudeklaratsioonide esitamine saab olla üksnes

tahtlik tegu (vt ka Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-20-1415, p-d 12.1–12.3).

23. Kaebaja tegevus on põhjuslikus seoses maksuvõla tekkega (MKS § 40 lg 1; vastutusotsuse p

4). Möödunud ei ole vastutuskohustuse määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1; vastutusotsuse

p 5). Maksuhaldur on sooritanud maksunõude osas sissenõudmistoiminguid vähemalt 3 kuu vältel

enne vastutusotsuse koostamist (MKS § 96 lg 5; vastutusotsuse p 1). Kaebaja viited AJ Grupp OÜ

kahele sõidukile, mille realiseerimist MTA ei ole proovinud, on põhjendamatud. Maksuhaldur ei

pidanud enne vastutusotsuse tegemist proovima kolme kuu jooksul maksuvõlga sisse nõuda kõiki

MKS § 130 lg 1 p-des 1–5 märgitud täitetoiminguid rakendades. MKS § 96 lg 5 viitab üksnes

kohustusele pöörata eelnevalt sissenõue äriühingu rahalistele õigustele ning nimetatud

täitetoimingu tegemine on piisav, et täita MKS § 96 lg-s 5 sätestatud nõue (vt ka Riigikohtu

01.12.2021 otsus nr 3-18-1606, p-d 19–21). Nii on maksuhaldur toiminud. MTA on põhjendatult

selgitanud, et selliste sõidukite müügi puhul kujunevad täitekulud suuremaks kui sõidukite müügist

saadav tulu.

24. Eeltoodu põhjal olen seisukohal, et vaidlustatud vastutusotsus ja vaideotsus on põhjendatud ja

õiguspärased ning kaebuse väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kaebus jääb seega tervikuna

rahuldamata.

Menetluskulud

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole

menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte

menetluskulud nende endi kanda

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma