2-21-3066/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-3066

Tsiviilasi

S. S. hagi Hooldusjuht OÜ vastu töötasu 5930 euro

17 sendi väljamõistmiseks

Hooldusjuht

OÜ

vastuhagi

S.

S. vastu

kahjuhüvitise 1000 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

S. S. hagis 5930,17 eurot

Hooldusjuht OÜ vastuhagis 1000 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja, vastuhagis kostja (töötaja): S. S. ,

isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: advokaat K. V., e-post

XXX

Kostja, vastuhagis hageja (tööandja): Hooldusjuht

OÜ, registrikood 12634069, asukoht Vesivärava tn

28a-10, Tallinn, 10216, Harju maakond

Kostja lepinguline esindaja: M. P., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

21. aprill 2022

Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja S. S. hagist loobumise avaldus 2020.a novembrikuu põhipalga 322,59

euro (bruto) nõudes ning lõpetada selle nõude osas menetlus.

2. Jätta S. S. hagiavaldus Hooldusjuht OÜ vastu 2020. a esimese poolaasta eest tasumata

lisatasu 5607,58 euro (bruto) väljamõistmiseks rahuldamata.

3. Rahuldada Hooldusjuht OÜ vastuhagiavaldus S. S. vastu kahjuhüvitise 1000 euro

väljamõistmiseks osaliselt.

4. Mõista S. S. lt Hooldusjuht OÜ kasuks välja:

4.1.760 eurot 30 senti (sealhulgas kahjuhüvitis 700 eurot ja viivis 60 eurot 30 senti).

Jätta Hooldusjuht OÜ vastuhagi S. S. vastu ülejäänud osas rahuldamata;

4.2.viivis tasumata kahjuhüvitiselt 700 eurolt alates 27. maist 2022 kuni

kahjuhüvitise tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot.

5. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta tasumata lõpparve 322,59 euro nõudega seotud S. S. menetluskulud Hooldusjuht OÜ

kanda;

7. Jätta S. S. hagiavaldusega seotud menetluskulud S. S. kanda;

8. Jätta Hooldusjuht OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud 70% ulatuses S. S. ja 30%

ulatuses Hooldusjuht OÜ kanda;

9. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva otsuse jõustumist.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Töötaja hagiavaldus

S. S. (hageja) esitas Hooldusjuht OÜ (kostja) vastu hagiavalduse töötasu 5930,17 euro

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja alates 01.02.2019 Hooldusjuht OÜ-s hooldusjuht-tehnik

ametikohal. 09.10.2020 ütles hageja töölepingu üles. Kostja jättis hagejale tasumata

novembrikuu põhitasu summas 322,59 eurot (bruto), puhkusehüvitise summas 461,55 eurot

(bruto), autokompensatsiooni summas 79,76 eurot (bruto) ning 2020. a jaanuari – 2020. a

juunikuu eest tulemustasu summas 5607,58 eurot.

Hageja töötasu suuruseks oli 1895,85 eurot. Novembrikuu palgateatise kohaselt töötas hageja

novembrikuus viis tööpäeva ning selle eest tuleb hagejale maksta tasu 322,59 eurot (bruto).

Töölepingu p 6.2. kohaselt on hagejal õigus saada töö eest lisatasu, kui on täidetud töölepingus

sätestatud tingimused. Seega on pooled töölepinguga kokku leppinud, et töötasu sisaldab ka

majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu töölepinguseaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 mõttes.

Töölepingu p 6.2. ja 6.2.1. kohaselt on hagejal õigus saada tulemustasu, juhul kui hageja töö on

olnud tulemuslik ning tema töös ei esine töölepingu punktis 6.2.1. a-c välja toodud puudusi.

Tulemustasu suuruseks on 40% hageja poolt korraldatud lisatööde brutokasumist. Hageja on

eeltoodud töölepingu tingimused täitnud, mistõttu on tal õigus nõuda kostjalt

majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu.

Hageja ei ole saanud tutvuda ametijuhendiga. Isegi juhul, kui eeldada, et hageja oli

ametijuhendiga kursis ning rikkus ametijuhendis sätestatud kohustusi, tuleb kostjal ära näidata,

et ametijuhendi rikkumine toob kaasa töölepingu punktis 6.2. nimetatud asjaolude esinemise

või mitte-esinemise, millest tulenevalt on kostjal õigus keelduda tulemustasu maksmisest.

Töötasu nõude suurust tõendavad hageja poolt esitatud aktid. Tabelid ja valemid on koostatud

kostja poolt, hageja on sisestanud summad tabelisse ning tabel arvutab ise hagejale makstava

töötasu suuruse. Kui kostja leiab, et töötasu on arvutatud valesti, tuleb kostjal esitada

omapoolne arvutuskäik ja tõendid summa kujunemise kohta. Jaanuari aktilt nähtub, et hagejal

oli õigus saada tulemustasu summas 499,89 eurot (bruto), veebruari eest 632,41 eurot (bruto),

märtsi eest 711,67 eurot (bruto), mai eest 785,13 eurot (bruto) ning juunikuu eest 1310,62 eurot

(bruto), kokku 5607,58 eurot (bruto).

Majandustehingutelt ja tulemuselt makstava töötasu saamiseks piisab, kui hageja on kostjale

esitanud aruanded, millest nähtuvad tulemustasu arvutamise aluseks olevad asjaolud. 2019.

aastal maksis kostja hagejale tulemustasu samasuguste aruannete põhjal. Sellest tekkis hagejal

mõistlik ootus, et asjaolu, et kostjale on vaidlusalused aruanded kogu aeg kättesaadavad, on

piisav majandustulemustelt ja tehingutelt makstava tasu saamiseks.

Hageja töötasu nõude suuruseks on kokku 5930,17 eurot (bruto), s.o põhipalk novembri kuu

eest summas 322,59 eurot ja majandustulemustelt makstav tasu summas 5607,58 eurot.

Tööandja vastus

Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja ei ole lõpparvet 322,59 eurot välja maksnud, kuna hageja on kostjale tekitanud rahalist

kahju vähemalt 1000 eurot.

Hagejal on õigus saada lisatasu, kui on täidetud töölepingus sätestatud tingimused, kuid

töölepingust ei tulene, et lisatasu maksmine sõltub ainult töölepingu p 6.2. täitmisest.

Töölepingust nähtub, et lisatasu maksmine sõltub töötaja poolt kokkulepitud töötingimuste

täitmisest. Hagejaga kokkulepitud lisatasu maksmise viisil ei ole mingit seost kostja

majandustulemuste või klientidega sõlmitud lepingutega. Siit tuleneb, et lisatasu ei ole töötasu

lahutamatu osa TLS § 73 mõttes.

Selleks, et hageja töö oleks olnud tulemuslik, tuli hagejal täita töölepingu p-s 2.2. sätestatud

tööülesandeid. Töölepingu p 2.2. kohaselt tuli hagejal lisatasu saamiseks täita muuhulgas

ametijuhendis kirjas olevaid töökohustusi. Hageja töö tegemist reguleeris veel kostja ja tellija

lepingu lisaks olev dokument „Üldine tehniline kirjeldus“. Lisatasu saamiseks tuli hagejal kõiki

neid kohustusi täita.

Hageja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma tööülesandeid, mis nähtub kostja tellija Riigi

Kinnisvara AS-i poolt kostjale esitatud tabelis näidatud puudustest objektidel. Need puudused

on otseselt ja ainult hageja tööülesannete alla kuulunud hoonetega seotud.

Hageja väide, et ta ei ole ametijuhendiga saanud tutvuda, ei vasta tegelikkusele. Ametijuhend

on töölepingu lisa. Kui on allkirjastatud tööleping, puudub vajadus allkirjastada täiendavalt

lepingu lisasid.

Oma tööülesannete täitmiseks pidi hageja muuhulgas ennast kurssi viima tema kontrollimisel

ja hooldamisel olevate hoonete tehnosüsteemidega ja nende hooldamiseks vajalike

dokumentidega. Kostja hoiab ettevõttesiseseks kasutamiseks kõiki vajalikke dokumente

failihaldustarkvaras Microsoft Onedrive, mis on kõikidele töötajatele vabalt ligipääsetav.

Nendes dokumentides on kirjas milliseid hooldustöid millisel ajal pidi hageja tegema. Nendest

dokumentidest pidi hageja juhinduma ametijuhendi p 1.4. järgi. Dokumendis „Üldine tehniline

kirjeldus“ p-s 1.6. on kirjas teenuse osutamise dokumenteerimise nõuded. Hooldustööde

teostamiseks olid koostatud tabelitena hoonete loetelud ning nende hoonete hooldustööde

tegemiseks tööülesanded ja hoolduspäevikud, mida koostas ja kontrollis hooldusjuht ehk

hageja. Hageja tööülesanneteks oli muuhulgas kostja haldamisel olevate kinnisvaraobjektide

tehnilise hoolduse tegemine või selle tegemise organiseerimine ja avariide likvideerimine või

likvideerimise organiseerimine ning teostatud tööde kohta sissekannete tegemine hoonete

hoolduspäevikutesse. See, kas teha töö ise või tellida selle töö tegemiseks mingi firma, sõltus

hageja enda valikust. Kui hooldusjuht avastab hoones mingi puuduse või talle teatatakse

puudusest, võtab hageja võimalikelt tööde teostajatelt hinnapakkumised, kooskõlastab töö

teostaja objekti halduriga ja kui saab aktsepti, korraldab töö ise või tellib alltöövõtjalt. Kuna

hageja oli nõus sellistel tingimustel töölepingut sõlmima, siis järelikult olid tal olemas töö

tegemiseks vajalikud oskused. Hageja täitis 2019.a nendes dokumentides ettenähtud tingimusi

ja sai selle eest lisatasu.

Hageja lisatasu saamise eelduseks oli töölepingu p 2.2. kohaselt klientide hoonete ja nende

juurde kuuluvate tehnosüsteemide ennetusliku ja avariilise tehnohoolduse otsene korraldamine,

hooldustehniku ülesannete täitmine, allhankijate ning koostööpartnerite hooldustehnikute

tegevuse otsene koordineerimine, juhendamine, objektidele ligipääsu korraldamine ning

teostatud tööde osas järelevalve teostamine. Lepingu p 6.2.1.b ja c kohaselt oli lisatasu saamise

eelduseks see, et hageja on veendunud töö teostamisele kaasatud osapoolte suutlikkuses töö

kvaliteetselt teostada ning on korraldanud tööde teostamise, kvaliteedikontrolli. Seega juhul,

kui hageja ise ei osanud vajalikku tööd teostada, tuli hagejal valida temale usaldusväärne tööde

teostaja.

Eksitav on hageja väide, et suuremalt jaolt olid puudused seotud dokumentide täitmisega ning

tegemist ei ole sisuliste puudustega töö teostamises. Dokumente saab täita alles siis, kui hooldus

on tehtud. Kui sissekanne on tegemata, on töö ka füüsiliselt tegemata. Tellija esitas kostjale

pretensiooni 389 puuduse kohta hoolduspäeviku täitmisel. Kui hageja hooldamisel olnud

hoones oleks juhtunud avarii ja selle likvideerimise käigus oleks selgunud, et avarii tekkis

süsteemi hooldamata jätmise tõttu, siis loetakse avarii tekkimise süüdlaseks kostja ning tal tuleb

hüvitada kogu tekkinud kahju. Kindlustus sellisel juhul kahju ei hüvita. Lisaks võib kaasneda

kostja kriminaalvastutus. Hageja tööülesandeks oli hoolduspäevikute täitmine, s.h vajadusel

kannete parandamine. Kui ilmnes, et päevikus olnud mingit seadet konkreetses hoones ei olnud,

oleks hageja kohustus olnud hoolduspäevikusse vastava kande tegemine. Hageja selle asemel

märkis päevikusse selle olematu seadme hoolduse teostamise.

Ainult tuleohutuse süsteemide nõrkvoolu, elektriauditite, automaatika, liftide hoolduse ja

remondi teostaja valis kostja. Vaatamata sellele oli hageja töökohustuseks teostada nende tööde

osas järelevalvet. Hagejal endal võis puududa pädevus neid süsteeme kontrollida, kuid hageja

ülesandeks oli nõuda töö teostajalt vajalike dokumentide täitmist ning hageja kohustuseks oli

töö teostaja poolt koostatud dokumentide hoolduspäevikusse lisamine. Võimalike avariide

puhul oleks korrektselt vormistatud hoolduspäevikus olevad dokumendid välistanud kostja

vastutuse (kindlustus hüvitaks kahju Riigi Kinnisvara AS-ile).

Töölepingu p 6.2.c kohaselt tasutakse hagejale lisatasu, kui tööandjat ei ole tulemustasu

arvestamise aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud kliendiga sõlmitud lepingu teiste

tingimuste rikkumise eest. Kokkuleppe mõte ei ole selles, kuna Riigi Kinnisvara AS kostjat

ebakvaliteetselt tehtud töö avastas või sellise töö eest kostjat trahvis, vaid selles, kuna see

ebakvaliteetselt tehtud töö teostamine toimus või millises kvartalis vajalik töö üldse tegemata

jäeti. Hageja töös esines igas kvartalis olulisi puudusi, mille tegematajätmise tõttu ei ole hagejal

lisatasu saamise õigust. Riigi Kinnistava AS trahvis kostjat 1000 euroga hageja ebakvaliteetse

töö eest.

Tööandja vastuhagi

Kostja esitas hageja vastu vastuhagi kahju 1000 euro hüvitamise ja viivise nõudes.

Hageja tööülesanded olid kirjas töölepingu p-s 2.2. ja ametijuhendis. Ametijuhendi p-s 3.1. on

kirjas ka täpsemad tööde tegemise juhised. Hageja töö tegemist reguleeris veel kostja ja tellija

lepingu lisaks olev dokument „Üldine tehniline kirjeldus“, mille p-s 1.6. on kirjas teenuse

osutamise dokumenteerimise nõuded.

Riigi Kinnisvara AS tellis kostjalt endale kuuluvate hoonete hooldamise/haldamise.

Hooldustööde teostamiseks olid koostatud tabelitena hoonete loetelud ning nende hoonete

hooldustööde tegemiseks tööülesanded ja hoolduspäevikud, mida koostas ja kontrollis

hooldusjuht ehk hageja. Hageja tööülesandeks oli muuhulgas kostja haldamisel olevate

kinnisvaraobjektide tehnilise hoolduse tegemine või selle tegemise organiseerimine ja avariide

likvideerimine või likvideerimise organiseerimine ning teostatud tööde kohta sissekannete

tegemine hoonete hoolduspäevikutesse. See, kas teha töö ise või tellida selle töö tegemiseks

eraldi firma, sõltub hageja enda valikust ja enda oskuste hinnangust. Kui hooldusjuht avastab

hoones mingi puuduse või talle teatatakse puudusest, võtab hageja võimalikelt tööde teostajatelt

hinnapakkumised, koostab tellijale omapoolse pakkumise, kooskõlastab töö teostaja objekti

halduriga ja kui saab aktsepti, korraldab töö ise või tellib alltöövõtjalt. Riigi Kinnisvara AS

esitas kostjale tabeli, milles on näidatud hageja hooldamisel olnud objektidel hooldustöödes

puudused. Kirjas on 389 puudust hageja töös. Kõigi nende tööde tegematajätmine ohustab

kliendi vara, hoonete säilimist ja on halvimal juhul eluohtlikud. Kui hoolduspäevikus puudub

sissekanne töö teostamise kohta, on Riigi Kinnisvara AS-il õigus kostjat trahvida, mida ta on

ka teinud.

Hageja on rikkunud enamust enda töölepingust tulenevaid tööülesandeid. Hageja rikkus oma

kohustusi kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu, mida tõendab asjaolu, et aasta varem ta täitis

neid tööülesandeid ja sai selle eest lisatasu. Järelikult oskas hageja kõiki vajalikke

tööülesandeid täita.

Hagejal oli võimalik ette näha, et juhul kui ta tööülesandeid nõuetekohaselt ei täida, seab ta

ohtu kostja lepingupartneri vara säilimise ning hoonetes töötavate inimeste elu ja tervise ning

kostjal võib tekkida sellest tulenevalt rahaline kahju.

Kostja ja Riigi Kinnisvara AS-i vaheliste suhete aluseks on Korrashoiuteenuse leping nr XXX.

Riigi Kinnisvara AS-i poolt esitatud akteerimise tabelis „AKT 10-2020 HAL-13/2019-6 18

objekti“ on näidatud millistel objektidel ebakvaliteetse töö teostamise eest on kostjat trahvitud.

Tabeli kohaselt on korraliste teenuste maksumus 2829,64 eurot. Edasi on näidatud trahvisumma

1000 eurot ja makstav summa kokku 1829,64 eurot (2829,64 – 1000). Tööde maksumus

5050,39 eurot. Samad andmed nähtuvad kostja poolt esitatud arvest 1000269. Arves on kirjas

eraldi teostatud lisatööde maksumus ja viimasel real lepingu püsitasu (korralised teenused)

1 829,64 eurot, s.o sama summa, mis jäi järele korraliste teenuste summast peale trahvisumma

mahaarvamist. Seega trahvis Riigi Kinnisvara AS hageja ebakvaliteetse töö tõttu kostjat 1000

euroga. Sellega on tõendatud põhjuslik seos kostjale tekkinud kahju ja hageja tegevusetuse

vahel.

Riigi Kinnisvara AS-i poolt kostjale tehtud trahv 1000 eurot on summa, mis on hageja poolt

kostjale tekitatud kahju, ning kostja soovib selle summa sissenõudmist hagejalt TLS § 72 ja 74

alusel.

Töötaja seisukoht tööandja vastusele ja vastus vastuhagile

Hageja jääb seisukoha juurde, et juhul, kui on täidetud töölepingu p-s 6.2. sätestatud eeldused,

on töötajal õigus lisatasule.

Tulemustasu TLS § 5 lg 1 p 5 mõttes on igasugune töö eest makstav tasu, milles on töölepingus

kokku lepitud. Majandustulemustelt makstav tasu ei ole seotud ainult tööandja käibe või

kasumiga, vaid võib olla ka muu tulemus, sh tulemuslik tööülesannete täitmine. Kui töötaja on

teinud oma tööd tulemuslikult ja täitnud töölepingus kokku lepitud tingimused tulemustasu

saamiseks, on lisatasu töötasu lahutamatu osa.

Töölepingu punktid 6.2. ja 2.2. on eraldiseisvad ning isegi juhul, kui eeldada, et punktis 2.2.

nimetatud kohustuste täitmises töötaja poolt esines puudujääke, ei tähenda see seda, et töötaja

ei ole täitnud töölepingu punktis 6.2. jj nimetatud lisatasu maksmise eelduseid. Kui tööandja

soovib keelduda lisatasu maksmisest, peab ta tõendama, et töötaja ei ole täitnud lisatasu

maksmise eeldusi.

Hageja ülesandeks oli muu hulgas vahendada lisatööde tegemist tööandja klientidele viisil, et

tööandja saaks kasumit. Kasumi pealt maksti hagejale lisatasu töölepingu punkti 6.2. kohaselt.

Asjas esitatud materjalidest nähtub, et hageja on teinud oma tööd tulemuslikult, st kostja

kliendid on tasunud kostjale hageja poolt korraldatud lisatööde eest rohkem, kui oli kostja kulu

lisatööde tegemiseks. Seega on töötaja täitnud lisatasu saamise eelduse, st teinud oma tööd

tulemuslikult.

Töölepingu punktis 6.2. sätestatud eeldused on täidetud ning see, kas hageja on rikkunud

ametijuhendist tulenevaid tööülesandeid või mitte, ei oma antud juhul tähtsust. Siiski leiab

hageja, et ta on ka teisi oma tööülesandeid täitnud õigesti. Tööandja ei ole töötajale ühelgi korral

teinud etteheited töö tulemuste ja tööülesannete täitmise osas. Kuna kostja kinnitab, et 2019. a

tegi töötaja oma tööd tulemuslikult ja kuna töötaja tegi oma tööd sama moodi ka 2020. a, siis

on kostja väide, et 2020. a esines töötaja töös puudusi, väär.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kui päevikusse on sissekanne tegemata või on tehtud valesti,

siis on ka töö füüsiliselt tegemata. Päevikute koostamise eest vastutas teine isik, hagejal ei olnud

võimalik päevikute sisu muuta. Töö korraldamine on tööandja ülesanne, seega on tööandjast

ebaõiglane ette heita hagejale päevikute täitmisega seonduvaid ebatäpsusi, kui hagejal ei olnud

võimalik päeviku sisu muuta.

Asjaolu, et tellija on esitanud tööandjale pretensioone, ei tähenda, et töötaja töös esineb

puudusi. Töötaja teeb oma tööd tööandja juhiste kohaselt ning välistada ei saa, et tööandja poolt

antud juhiseid järgides esitab tellija ikka tööandjale pretensioone. Välistatud ei ole ka see, et

tellija esitab alusetuid pretensioone. Samuti ei selgu, millised väidetavad puudused on seotud

just tulemustasu maksmisega, kas tegemist on ennetusliku hooldusega, mis tähtajaks tuli töö

väidetavalt teostada, mis põhjusel töö on väidetavalt teostamata jne. Ei saa välistada olukorda,

et töö võib olla tähtajaks teostamata töötajast mittetuleneval põhjusel nt vääramatu jõu tõttu.

Samuti ei saa välistada olukorda, kus tellija on puuduse ekslikult tabelisse märkinud.

Isegi juhul, kui eeldada, et puudused on olemas, siis sisulisi puudusi on maksimaalselt 35 ning

30 on sellised, mille eest töötaja ei vastuta. Arvestades töötaja töömahtu, ei saa sellist arvu

puuduseid pidada töötajapoolseks töölepingu rikkumiseks ja tööülesannete täitmata jätmiseks.

Kuna poolte arusaam töölepingu p 6.2.b tõlgendamisest on erinev, tuleb lepingutingimust

tõlgendada lähtudes sarnase mõistliku isiku arusaamast. Pooltega sarnane mõistlik isik pidi

töölepingu punkti 6.2.b mõistma selliselt, et tulemustasu saamise üheks eelduseks on, et

tööandjat ei ole arvestuse aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud. Töölepingu sõnastus on

töötaja hinnangul selge ega jäta ruumi teistsugusele tõlgendusele.

Töötaja vaidleb vastuhagile vastu. Töötaja on seisukohal, et tema ei ole oma töökohustusi

rikkunud ja tööandjale kahju tekitanud. Asjaolu, et tellija on tööandjat trahvinud, võib tuleneda

tööandjapoolsest käitumisest.

Kui kohus siiski leiab, et töötaja on oma töökohustusi rikkunud, siis tulenevalt TLS § 74 lg-st

1 saab kogu kahju hüvitamist nõuda ainult juhul, kui töötaja on töölepingut rikkunud tahtlikult.

Isegi kui hageja töös esines puudusi, ei ole hageja töölepingut tahtlikult rikkunud. Kostja ei

andnud hagejale enne tööle asumist vajalikke juhised ega ole ka vahepeal teda töö tegemisel

juhendanud, kuid on siiski hageja tööd pidanud vähemalt 2019. aastal nii heaks, et maskis talle

tulemustasu. Tööandja ei ole suutnud tagada sellist töökorraldust, mis välistaks võimalike

puuduste tekkimist – töötajate töökoormus oli väga suur (hageja töölt lahkumise põhjuseks oli

see, et kostja suurendas hageja poolt hooldamisele kuuluvate objektide arvu 30% võrra), hagejal

ei olnud võimalik hoolduspäevikuid ja nende sisu muuta, kostja ei esitanud hagejale

allkirjastamiseks täiendatud ametijuhendit, mistõttu hageja ei teadnud täpselt, mis juhiseid ta

täitma peab jne. Veel tuleb arvestada asjaoluga, et tööandja nõuab töötajalt kahju hüvitamist,

mis on tekkinud poole aasta jooksul. Tööandjal lasub kohustus kontrollida töötajate poolt töö

tegemist vähemalt igakuiselt ning kui töötaja töös esineb puudusi, tuleb tööandjal juhtida sellele

töötaja tähelepanu. Kui kostja oleks seda teinud juba peale esimest kuud, kus hageja väidetavalt

oma tööd ebakvaliteetselt tegi, oleks kostja võinud ära hoida edaspidistel kuudel tekkinud

kahju. Seega, juhul kui kohus leiab, et hageja on oma töökohustusi rikkunud ja sellega kostjale

kahju tekitanud, tuleb vähendada hagejalt väljamõistetavat kahjuhüvitist nullini, kuna kahju on

tekkinud kostjapoolsest tegemata tööst (töötaja mittejuhendamisest).

Kohtuistung

21.04.2022 toimunud kohtuistungil loobus hageja tasumata lõpparve 322,59 euro nõudest, kuna

kostja on menetluse kestel nõude täitnud. Muus osas jäi hageja hagiavalduse juurde. Kostja

vaidles hagiavaldusele vastu ning jäi vastuhagi juurde. Hageja vaidles vastuhagile vastu. Kohus

arutas pooltega kompromissi väljavaateid, kuid pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus

kuulas vande all üle hageja ja kostja seadusliku esindaja. Hageja jäi seisukohale, et ta ei ole

töökohustusi rikkunud, on tööd korrektselt teinud, mistõttu tal on lisatasu saamise õigus. Ei ole

tõendatud, et töötaja on midagi valesti teinud. Hageja palus hagi rahuldada, vastuhagi jätta

rahuldamata ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis, et tegemist oli töötaja raske

hooletusega, kui ta jättis nii suures hulgas tööülesanded täitmata. Kostja palus jätta

hagiavalduse rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse töötasu 5930,17 euro väljamõistmiseks. Hageja

töötasu nõue koosnes 2020.a novembrikuu põhipalgast 322,59 eurost (bruto) ning 2020. a

esimese poolaasta eest tasumata lisatasust 5607,58 eurost (bruto). 21.04.2022 kohtuistungil

loobus hageja tasumata lõpparve 322,59 euro nõudest, kuna kostja täitis selle nõude

menetluse kestel (tl 172 pöördel). Kostja ei esitanud nõudest loobumisele vastuväiteid.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-st 3 lõpetab kohus

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §-de 206 lg 1 ja 429 lg 1

kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades

selleks avalduse ja kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa

hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme üle.

Eeltoodust tulenevalt võtab kohus vastu hageja loobumise 2020.a novembrikuu põhipalga

322,59 euro (bruto) nõudest ja lõpetab selles osas menetluse.

2. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ning esitas vastuhagi kahju 1000 euro hüvitamise ja

viivise nõudes.

3. Kohus lahendab esmalt hageja nõude kostja vastu lisatasu 5607,58 euro saamiseks ning

seejärel võtab seisukoha vastuhagi osas.

4. Lähtudes poolte seisukohtadest, ei vaidle pooled selle üle, et:

-

1. veebruaril 2019 sõlmisid pooled töölepingu nr XXX, mille p 2.1. kohaselt asus hageja

alates 1. veebruarist 2019 kostja juurde tööle hooldusjuht-tehnik ametikohale

(töövaidluskomisjoni tl 6-10 pöördel);

-

9. oktoobril 2020 ütles hageja töölepingu üles, paludes viimaseks tööpäevaks lugeda 24.

oktoober 2020 (töövaidluskomisjoni tl 4-5 pöördel); tegelikkuses töötas hageja kostja

juures edasi kuni 5. novembrini 2020.

5. Töölepingu p 2.2. kohaselt on töötaja tööülesanneteks tööandja klientide hoonete ja nende

juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepingutest lähtuv ennetusliku ja avariilise

tehnohoolduse otsene korraldamine ja kvaliteedi nõuetekohasuse tagamine, sh:

-

hooldustehniku ülesannete täitmine;

-

tööandja ja tööandja allhankijate ning koostööpartnerite hooldustehnikute tegevuse

otsene koordineerimine, juhendamine, objektidele ligipääsu korraldamine ning

teostatud tööde osas järelvalve teostamine;

-

kliendile osutatava tehnohooldusteenuse osaks olevate ülevaatuste teostamine ja

raportite koostamine ning vormistamine;

-

kokkulepitud ajal tarbimisnäitude võtmise organiseerimine, vajadusel näitude võtmisel

osalemine ja näitude õigeaegselt kliendile esitamise tagamine;

-

igapäevane suhtlemine klientide-, koostööpartnerite- ja allhankijatega;

-

lisatööde kalkulatsioonide koostamine ja lisatööde korraldamine;

-

hoonetel teostatud tööde osas arvestuse pidamine, igakuiste aktide ning aruannete

koostamine;

Täpsemad tööülesanded on kirjeldatud lepingu lisaks olevas ametijuhendis.

Hageja väitel ei ole temal allkirjastatud ametijuhendit. Hageja vande all antud seletuse (II

kd, tl 173 pöördel) ja 17. ja 24. jaanuari 2019 e-kirjavahetuse (I kd, tl 135-136) kohaselt

saadeti hagejale ametijuhend, kuid hiljem soovis tööandja selles veel muudatusi teha.

Kohtule esitatud ametijuhendil puuduvad poolte allkirjad (töövaidluskomisjoni tl 131-133).

Kohtu hinnangul ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust, kas hageja on ametijuhendiga

sellisel kujul nagu see on kohtule esitatud, tutvunud, kuna ka tööleping reguleerib hageja

tööülesandeid piisavalt täpselt.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus lisatasule. TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt

maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks

maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal.

Töötaja töötasu reguleerib töölepingu p 6. Töölepingu p 6.1. järgi on töötaja töötasu

katseajal 1895 eurot ja 85 senti kuus (bruto). Katseaja edukal läbimisel on töötaja töötasu

1895 eurot ja 85 senti kuus (bruto).

Töölepingu p 6.2. kohaselt on töötajal lisaks punktis 6.1. nimetatud tasule õigus saada

lisatasu tema poolt korraldatud lisatööde brutokasumilt (kliendi poolt makstav summa

miinus töö teostajale makstav kogukulu, sh seadmed, materjalid jt konkreetse töö

teostamiseks kasutatud sisendid) 40% ulatuses (sh kõik töötaja ja tööandja riiklikud

maksud) kord kvartalis, kui töötaja on teinud oma tööd tulemuslikult ning tema

tööpiirkonnas:

(a) tähtajaks täitmata avariiliste töötaotluste hulk tulemustasu arvestamise aluseks olevas

kvartalis ei ületa 5% avariiliste töötaotluste hulgast;

(b) kõik ennetuslikud hooldused on teostatud õigeaegselt ja kliendiga sõlmitud lepingus

ettenähtud kvaliteediga;

(c) ei ole tööandjat tulemustasu arvestamise aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud

kliendiga sõlmitud lepingu teiste tingimuste rikkumise eest.

7. Hageja leiab, et ta on täitnud kõik töölepingu p-s 6.2. ning selle alapunktides sätestatud

eeldused lisatasu saamiseks 2020. a esimese poolaasta eest. Hageja on lisatasu suuruse

tõendamiseks esitanud kohtule aktid 2020. a jaanuari eest summas 499,89 eurot (bruto),

veebruari eest 632,41 eurot (bruto), märtsi eest 711,67 eurot (bruto), aprilli eest 1667,86

eurot (bruto), mai eest 785,13 eurot (bruto) ning juuni eest 1310,62 eurot (bruto), kokku

summas 5607,58 eurot (töövaidluskomisjoni tl 11-22 pöördel; I kd, tl 36-42).

Kostja leiab, et lisatasu saamise eeldused ei ole täidetud. Kostja seadusliku esindaja J. S.

vande all antud seletuse kohaselt leiab tööandja, et eelkõige ei ole täidetud töölepingu p 6.2

alapunktis b sätestatud eeldus lisatasu saamiseks. Kostja seaduslik esindaja ei vaidlusta, et

töölepingu p 6.2. alapunktis c sätestatud eeldus on täidetud, st tööandjat ei ole tulemustasu

arvestamise aluseks olevas kvartalis sanktsioneeritud kliendiga sõlmitud lepingu teiste

tingimuste rikkumise eest (II kd, tl 177, 178-178 pöördel). Pooled ei ole kohtule esitanud

seisukohti ega tõendeid selle kohta, kas tähtajaks täitmata avariiliste töötaotluste hulk

tulemustasu arvestamise aluseks olevas kvartalis ületas või ei ületanud 5% avariiliste

töötaotluste hulgast. Seega pooled ei vaidle selle üle, et töölepingu p 6.2. alapunktis a

sätestatud eeldus on täidetud.

Eelnevast tuleneb, et pooled vaidlevad selle üle, kas 2020. a esimese poolaasta eest lisatasu

saamiseks on täidetud töölepingu p 6.2. alapunkt b: kõik ennetuslikud hooldused on

teostatud õigeaegselt ja kliendiga sõlmitud lepingus ettenähtud kvaliteediga.

8. Hageja on vande all antud seletuses väitnud, et tööandja ei ole kunagi, välja arvatud, kui

sanktsioon tuli, juhtinud tema tähelepanu sellele, et tema töös on puudusi (II kd, tl 173

pöördel). Kostja seaduslik esindaja on vande all antud seletuses väitnud, et hageja töös

esines puudusi ka 2020.a esimeses poolaastas (II kd, tl 175 pöördel, 176 pöördel). Kostja

on kohtule esitanud seitse e-kirja 6. märtsist 2020, millest nähtuvad etteheited hagejale

akteerimisel, sh seoses koguste märkimata jätmisega, pakkumise tegemata jätmisega, filtrite

kulu märkimata jätmisega (II kd, tl 139-141). Seega on kostja vande all antud seletuse ja

viidatud e-kirjadega tõendatud, et hageja töös esines ka 2020.a esimesel poolaastal puudusi

ning sellele juhiti hageja tähelepanu.

9. Pooled ei vaidle selle üle, et üheks kostja kliendiks oli Riigi Kinnisvara AS. Sama on

tõendatud ka korrashoiuteenuse lepinguga nr XXX (II kd, tl 17-28 pöördel) ja

korrashoiuteenuse lepinguga nr XXX (leping koos lisadega I kd, tl 66-94 pöördel),

kusjuures viimati nimetatud lepingu alusel oli üheks hooldatavaks kinnisvaraobjektiks ka

XXX Teenindus- ja Majanduskool.

Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse (II kd, tl 176) ja A. V. i 26.02.2019 e-

kirjaga (II kd, tl 13-16) on tõendatud, et XXX Teenindus- ja Maamajanduskooli objektid

olid kostja hooldada.

Selleks, et hageja saaks täita töölepingu p-s 2.2. sätestatud tööülesandeid ning töölepingu p

6.2. alapunktis b sätestatud lisatasu saamise eeldusi, pidi hageja mh XXX Teenindus ja

Maamajanduskooli objektidel teostama õigeaegselt kõik ennetuslikud hooldused ning

tegema

seda

kliendiga

sõlmitud

lepingus

ettenähtud

kvaliteediga

ehk

kõiki

korrashoiuteenuse lepingu nr XXX (edaspidi leping nr XXX) nõudeid täites.

Hageja on väitnud, et tema nägi Riigi Kinnisvara AS-ga sõlmitud lepingut alles käesoleva

tsiviilasja raames (II kd, tl 178). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt

on lepingutega seotud dokumendid tööandjal kas Dropbox`i, OneDrive`i või SharePoint`i

serveris ning ka küsimisel kättesaadavad (II kd, tl 175 pöördel). Seega loeb kohus

tuvastatuks, et ka XXX Teenindus- ja Maamajanduskooli objektidega seotud leping nr

XXX oli hagejale kättesaadav.

10. Riigi Kinnisvara AS on kostjale esitanud tabeli, kuhu on 2020. a oktoobrikuu seisuga kantud

puudused erinevate hoonete erinevate tehnohoolduste kohta (töövaidluskomisjoni tl 109-

113 pöördel; sama tõend ka II kd, tl 147-151 pöördel ning värvitähistustega I kd, tl 98-107).

Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et viidatud tabel

käsitleb ainult ennetava hoolduse puudusi (II kd, tl 177 pöördel).

Hageja on väitnud, et tabelis kirjeldatud puudused on hilisema perioodi puudused ning ei

puuduta 2020.a esimest poolaastat, mille eest hagejal on õigus lisatasu saada. Kostja

seaduslik esindaja on vande all selgitanud, et Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelist

nähtuvad puudused ka vaidluse all oleva poolaasta kohta (II kd, tl 176 pöördel).

Analüüsides Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelit, kinnitab see kostja väidet selle

kohta, et tabel kajastab ka 2020.a esimese poolaasta puudusi. Viidatud tabelist nähtub

muuhulgas:

- korduv puudus selles, et päevikus puudub hoolduskava lepingu algusest ja/või

tehnohooldus on teostamata lepingu algusest (nt pos 3, 5, 7, 10, 11, 15, 40, 118, 152, 162,

257, 317, 333, 334, 339, 340, 349, 354, 378, 384). Lepingu nr XXX eritingimuste p 7

kohaselt osutab kostja Riigi Kinnisvara AS-ile teenuseid alates 1. jaanuarist 2019.

Arvestades, et hageja asus kostja juures tööle alates 1. veebruarist 2019 ning puudused

esinevad alates lepingu algusest 1. jaanuarist 2019 kuni oktoobrini 2020, langevad need

puudused ka 2020.a esimesse poolaastasse;

- pos 41 XXX mõisa magasiaida ehitise põhitarindite tehnohoolduse kohta: „ex; 16.08.19

ülevaatus TH päevikus puudu teostatud suitsugaaside analüüsi leht, samas saab analüüsi

teostada täiskoormusel, mitte sooja ajal, kui katel ei tööta koormusel. Lisaks puudub

surveproovi akt, mis TH päeviku järele koostatud jms. Paigaldada puuduvad aktid ja viia

TH päevik vastavusse reaalsete tegevustega. Seisuga 22.10.20 puudused samad.

Suitsugaaside temp jms mõõtmata lepinguperioodi algusest“;

- pos 52 Talli tn 4, XXX aleviku masinate remondi ja hooldustalli küttesüsteemide

tehnohoolduse kohta: „ex; 16.08.19 polnud alanud kütteperiood, aga TH päeviku järele

küttekehade termostaatventiilide katsetused on märgitud nimetatud kuupäeval teostatuks.

TH teostatud ebaprofessionaalselt. Teostada uus kontroll. Seisuga 22.10.2020 puudused

samad“;

- pos 59 ja 60 kohaselt nii XXX asuva õppetööstuse-söökla hoone kui XXX asuva

õppehoone

elektripaigaldise

puhul

puudub

teave

sept.

2019

aastahoolduse

käigus/ülevaatuse aktis fikseeritud puuduste kõrvaldamise kohta;

- pos 67 XXX asuva pumbamaja elektripaigaldise kohta: „sept 2019: Teostada jooksval

aastal elektripaigaldise mõõtmine; TKÜ järele on hooldaja kohustus teostada lepingu

sõlmimise aastal aastahooldused. Kuna KOTK polnud teisiti määratud (on fikseeritud, et

„teadmata“), oleks mõõtmised pidanud teostatud olema hiljemalt dets 2019; seisuga

22.10.20 puudus objektil teave elektrotehniliste mõõtmiste läbiviimise kohta“;

- pos 139 kohaselt on XXX õppetööstuse-söökla hoone kliimaseadmete 2019 tehnohooldus

üldse teostamata, 2020 tehnohooldus juunis teostamata;

- pos 167 kohaselt on XXX peahoone häireseadmestiku 2019 aastahooldus teostamata;

- pos 258 XXX-kuivati elektripaigaldise tehnohoolduse kohta: Likvideerida Sept. 2019

aastahoolduse käigus fikseeritud pistikupesade ja lülitite ülevaatusel avastatud puudused;

seisuga 22.10.20 puudus hoolduspäevikus teave puuduste kõrvaldamisest;

- pos 306 XXX õppetööstuse-söökla hoone muude turvasüsteemide tehnohoolduse kohta:

kustutite hooldus teostamata. Kustutid valmistatud 01.2010, seega uus hooldus hiljemalt

01.2020: seisuga 21.10.20 hooldus teostamata; samas hooldaja märgib kvartaalses

päevikus, et kõik korras;

- pos 307 XXX töölistemaja elektripaigaldise tehnohoolduse kohta: aprill 20.a planeeritud

elektripaigaldise aastahooldus teostamata;

- pos 325 kohaselt on XXX viinavabriku elektripaigaldise tehnohoolduse päevikus puudu

teave 09.2019 ülevaatuse aktis fikseeritud puuduste kõrvaldamise kohta;

- pos 344 XXX U-lauda elektriapaigaldise TH kohta: Seisuga 22.10.20 likvideerimata juuli

2019

avastatud

RVKL

puudused

(PJK

gr

7-9).

TH

tegevused

teostatud

ebaprofessionaalselt.

Ülaltoodust saab teha järelduse, et kui puudused esinesid juba 2019. aastal ning 2020.a

oktoobrikuu seisuga olid puudused samad, langesid puudused ka 2020.a esimesse

poolaastasse.

11. Lisaks eeltoodule ilmneb asjas kogutud tõenditest, s.o kostja seadusliku esindaja vande all

antud seletusest (II kd, tl 174 ja 176) ja hoolduspäevikust tehtud fotost (töövaidluskomisjoni

tl 136; II kd, tl 146), et hageja on märkinud hooldatuks süsteeme, mida tegelikult objektil

ei ole. Hoolduspäeviku järgi on hageja igakuiselt kontrollinud puhastatavat veefiltrit,

kvartaalselt ühekordset veefiltrit, kvartaalselt kontrollinud sooja tarbevee temperatuuri,

kuid nimetatud seadmeid hoones ei ole. Hoolduspäeviku kohaselt on hüdrofoori rõhk

kontrollitud augustis 2019 ja varustatud vajaliku teabega, samas hüdrofooril kleeps puudub.

Tehnohooldus on teostamata. Hoolduspäevikus on kirjas, et on kontrollitud staatilist

veetaset, samas päevikusse pole andmeid fikseeritud. Samad puudused esinesid nii 2019.a

kui 2020.a. Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse kohaselt oli hagejal

veefiltrite osas pädevus olemas, alltöövõtjat siin ei olnud (II kd, tl 176). Seega langeb ka

eeltoodud puudus hageja töös 2020.a esimesse poolaastasse.

12. Kohtuistungil tunnistas hageja Riigi Kinnisvara AS-i tabelis loetletud puuduste seast üht

puudust, milles temal pädevus oli, aga ta ei olnud seda teinud – alltöövõtja oli jätnud ühe

kustuti vahetamata (II kd, tl 174). Hageja väidab, et alltöövõtjad ei olnud hageja vastutada

(II kd, tl 172) ning suurem osa etteheiteid on tööde osas, mis ei olnud hageja tööd, vaid

kostja enda valitud lepinguliste alltöövõtjate tööd. Hageja leiab ka, et suuremas osas olid

puudused seotud dokumentide täitmisega ning tegemist ei olnud sisuliste puudustega hageja

töös; sisulisi puudusi on hageja hinnangul maksimaalselt 35 ning neist 30 on puudused, mis

tulenevad kostja enda poolt valitud koostööpartnerite poolt teostatud töödest, mille eest

hageja ei vastuta (I kd, tl 32; hagiavalduse p 2.4.4.).

Hageja väide vastutuse puudumisest alltöövõtjate poolt teostatud tööde osas on aga

vastuolus töölepingu p-st 2.2. nähtuvate hageja tööülesannetega. Töölepingu p 2.2. kohaselt

on töötaja tööülesandeks mh tööandja ja tööandja allhankijate ning koostööpartnerite

hooldustehnikute tegevuse otsene koordineerimine, juhendamine, objektidele ligipääsu

korraldamine ning teostatud tööde osas järelvalve teostamine. Kostja seaduslik esindaja on

vande all antud seletuses täpsustanud, et alltöövõtja vastutab õige dokumenteerimise eest,

kuid dokumentatsiooni korrashoid objektil on hooldusjuhi ülesanne; hoolduspäevikut

täidab alltöövõtja, kuna temal on pädevus ja allkirjaõigus seda päevikut täita, kuid töötaja

kohus on kontrollida, kas alltöövõtja on päevikut täitnud ja akti jätnud. Seejuures on õige

dokumenteerimine väga oluline tulenevalt nt Päästeameti nõuetest ning kahjujuhtumite

käsitlemisest kindlustusfirma poolt (II kd, tl 175).

Ka lepingu nr XXX lisa 1 „Üldine tehniline kirjeldus“ p-s 1.6. on reguleeritud teenuse

osutamise dokumenteerimise nõudeid ja p-s 2.2. ennetava hoolduse nõudeid (I kd, tl 54-65

pöördel, samuti II kd, tl 69-80 pöördel). „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.8. kohaselt

kantakse hoolduspäevikusse ennetusliku hoolduse käigus teostatud hooldustööd ja

avastatud mittevastavused ning p 2.2.1. järgi oli töövõtjal kohustus koostada ja täita

süsteemide hoolduspäevikuid jooksvalt (peale iga hoolduskorda) tellija nõutud kujul,

märkides iga hooldatava klassifikaatori koodi kohta perioodiliselt (hiljemalt peale

hoolduskorra tähtaega 24h jooksul) oma hinnangu seadme seisundile ja teostatud

hooldustööd. „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.2. kohaselt teostatakse ennetusliku

tehnohoolduse tegevused kinnisvaraobjekti põhises tehnilises kirjelduses toodud

sagedusega. Objektipõhised tehnilised kirjeldused on lepingu nr XXX lisa 1.3. (I kd, tl 160-

176). „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.5. järgi tulid kõik aastahooldused teostada lepingu

sõlmimisega samal kalendriaastal, kui kinnisvaraobjekti tehnilises kirjelduses ei ole

märgitud teisiti.

Lepingust nr XXX ja selle lisadest tulenevate nõuete täpne järgimine oli töölepingu p 2.2.

ja 6.2. alapunkt b järgi hageja kohustuseks ning hageja ei saa oma vastutust nõuete

rikkumise eest pisendada väitega justkui tegemist ei oleks sisulise puudusega.

13. Hageja on väitnud ka seda, et puuduste nimekirjas oli töid, mis olid tehtud, aga akti veel ei

olnud, alltöövõtja alles vormistas seda (II kd, tl 173), samuti võis tellija ise eksida (II kd, tl

174) ning mõned tööd jäid tegemata seetõttu, et kostja pidas tööd liiga kalliks (I kd, tl 32,

hagiavalduse p 2.4.4.). Kohtu hinnangul on hageja sellised väited ennastõigustavad ning

peale hageja seletuse ei toeta neid väiteid ükski asjas kogutud tõend. Seega on hageja väited

tõendamata.

14. Paljud Riigi Kinnisvara AS-i poolt koostatud tabelis kajastuvad puudused on seotud sellega,

et hageja ei ole töid teinud õigeaegselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööde

teostamise tähtajad tulenesid hoolduskavadest (hoolduskava Müüri 4, XXX kohta II kd, tl

41-42; hoolduskava XXX Teenindus- ja Maamajanduskooli kohta II kd, tl 53-55). Ka

hageja on kohtuistungil kinnitanud, et ennetav hoolduskava määratleb ära kuupäeva,

milliseks peab töö olema tehtud (II kd, tl 173). Kohtule esitatud e-kirjadega on tõendatud,

et hagejale on 10. veebruaril 2020, 11. märtsil 2020, 6. aprillil 2020, 1. juunil 2020 saadetud

HTM objektide, sh XXX Teenindus- ja Maamajanduskooli, täidetud hoolduskavade lingid

(II kd, tl 45-45 pöördel, 48-48 pöördel, 49-49 pöördel, 52-52 pöördel). Seega oli hagejale

teada, millal on temal vaja vajalikke hooldusi teha, et need oleksid tehtud õigeaegselt.

15. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud tõenditega on veenvalt tõendamist leidnud, et hageja

töös esines 2020.a esimesel poolaastal puudusi ning kõik ennetuslikud hooldused ei olnud

õigeaegselt ega kliendiga sõlmitud lepingus ettenähtud kvaliteediga teostatud. Seetõttu on

kohus seisukohal, et töölepingu p 6.2. alapunktis b sätestatud eeldus lisatasu saamiseks ei

ole täidetud ning hagejal ei ole õigust töölepingu p 6.2. alusel 2020.a esimese poolaasta eest

lisatasu saada.

16. Kuna kohus leiab, et hagejal ei ole õigust 2020.a esimese poolaasta eest lisatasu saada, ei

hakka kohus analüüsima kostja vastuväidet selles, et hageja ei ole järginud lisatasu

taotlemiseks ettenähtud korda.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et töötaja hagiavaldus lisatasu 5607,58 euro

saamiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

18. Kostja on esitanud vastuhagi kahju 1000 euro hüvitamise ja viivise nõudes.

19. Kostja leiab, et hageja täitis töölepingu p-st 2.2. tulenevaid tööülesandeid lohakalt, osaliselt

jättis üldse täitmata või pani hoolduspäevikusse kirja tööülesandeid, mida ta objektil täita

ei saanud. Selle tõttu trahvis tellija Riigi Kinnisvara AS kostjat 1000 euro suuruse trahviga,

mis on hageja poolt kostjale tekitatud kahju.

20. Seega soovib kostja tööandjana hagejalt töölepingust tuleneva kahju hüvitamist. Üldjuhul

peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised üldised

eeldused (vt Riigikohtu 21. juuni 2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25):

-

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

-

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

-

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS §

104 lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, 13);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt Riigikohtu 25. novembri

2015 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).

21. Kohus analüüsib esmalt, kas töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust.

Töölepingu p 2.2. kohaselt on töötaja tööülesanneteks tööandja klientide hoonete ja nende

juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepingutest lähtuv ennetusliku ja avariilise

tehnohoolduse otsene korraldamine ja kvaliteedi nõuetekohasuse tagamine.

Kohus on juba eelnevalt tuvastanud, et hageja töös esines 2020.a esimesel poolaastal

puudusi ennetuslike hoolduste õigeaegses teostamises ja kliendiga sõlmitud lepingus

ettenähtud kvaliteedi järgimises. Kohus leiab, et kui hageja ei ole suutnud teostada

hooldustöid õigeaegselt ega ettenähtud kvaliteediga, ei ole ta korrektselt täitnud ka

töölepingu p-i 2.2.

22. Lisaks juba tuvastatud puudustele märgib kohus veel järgmist. Riigi Kinnisvara AS-i poolt

koostatud tabelis, kuhu on 2020. a oktoobrikuu seisuga kantud puudused erinevate hoonete

erinevate tehnohoolduste kohta, on kirjeldatud kokku 247 puudust hageja töös (mitte 389

puudust nagu väidab kostja; viimase tabelisse kantud positsiooni number on 389) perioodil

lepingu algusest 1. jaanuarist 2019 kuni 22. oktoobrini 2020. Kostja on eriti ohtlike, s.o

tellija vara säilimist ja/või inimesi ohustava tegemata tööna esile toonud:

-

pos 17 XXX mõisa talli kütteseadmete ja korstende kontroll teostamata (viimane

kontroll 26.08.2019). Kostja on märkinud, et sellise kohustuse täitmatajätmise tõttu

tekib otsene tulekahju oht;

-

pos 55 XXX mõisa talli ventilatsioonisüsteemide tehnohooldus: TH teostamata. Kostja

on märkinud, et hooldamata ventilatsioonisüsteemi tõttu tõusis 2020.a alguses hoonetes

õppivate õpilaste risk nakatuda Covid-19 viirusesse kordades;

-

pos 67 XXX, XXX pumbamaja elektripaigaldise tehnohooldus: korraldada ülevaatuse

aktis elementaarsete puuduste kõrvaldamine. Vajadusel esitada haldurile HP

kooskõlastamiseks. Kostja selgituse kohaselt võib puuduste kõrvaldamata jätmisel

tekkida otsene tulekahjuoht elektripaigaldisele, hoonele ja seal viibivatele inimestele.

23. Tulenevalt töölepingu p-st 2.2 pidi hageja oma tööülesannete täitmiseks järgima tööandja

klientide hoonete ja nende juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepinguid. Lepingu nr

T15703 lisa 1 „Üldine tehniline kirjeldus“ p 2.2.1. ja 2.2.8. kohaselt oli hageja kohustuseks

hoolduspäevikute täitmine, s.h vajadusel kannete parandamine. Riigi Kinnisvara AS-i

koostatud tabelist nähtuvate andmetega leiab aga tuvastamist, et hageja selle asemel, et

hoolduspäevikut parandada, märkis päevikusse olematu seadme hoolduse teostamise. Nii

nähtub tabelist nt järgmine:

-

pos 16 XXX pumbamaja veevarustussüsteemide tehnohooldus: Välisuste TH hoolduses

on märgitud teostatuks tegevused, mida objektil pole. Absurdseid tegevusi mitte

kirjeldada teostatuks nt fotosilmade kontrolli; mootori ja lisaseadmete kontrolli jms.

Viia TH päeviku tegevused vastavaks reaalsusega;

-

pos 44 XXX mõisa U-lauda küttesüsteemide tehnohooldus: TH hoolduses on märgitud

teostatuks tegevused seadmetel, mida objektil pole. Absurdseid tegevusi mitte

kirjeldada teostatuks nt välisosa alusraami kinnituste kontroll --> reaalselt on objektil

maasoojuspump, millel välisosakinnitusraam puudub; Soojuspumbale on teostatud

lekkekontrolli kolme CO2 eq järele, samas puudub teave mitu CO2 eq üldse on; jne;

…Viia TH päeviku tegevused vastavaks reaalsusega.

Sarnased kirjed on tehtud ka positsioonide nr 42, 47, 292, 347, 349 ja 381 kohta.

Samuti on hageja märkinud teostatuks töid, mida ta ei saanud hoolduspäevikusse märgitud

ajal teha:

-

pos 46 XXX mõisa U-lauda küttesüsteemide tehnohooldus: Arusaamatu, kuidas

hooldaja sai teha augusti kuus küttekehade ja termostaatventiilide katsetused (vahetult

pärast kütteperioodi algust) ning küttesüsteemi õhutamise, kui kütteperiood algas alles

septembris. TH teostamata, teostada korrektne uus TH vastavalt TKÜ nõuetele.

Sarnased kirjed on tehtud ka positsioonide nr 269, 335 ja 341 kohta.

24. Arvestades eelnevalt kirjeldatud arvukaid puudusi hageja töös, on kohus seisukohal, et

hageja on olulisel määral rikkunud töölepingu p-st 2.2. tulenevaid töökohustusi.

25. Kostja ja Riigi Kinnisvara AS on lepingu nr XXX eritingimuste p 10.3 järgi kokku leppinud

selles, et Riigi Kinnisvara AS-il on õigus muude lepingu dokumentides toodud nõuete

rikkumise eest nõuda leppetrahvi igakordselt kuni 500 eurot. Lepingu nr XXX p-s 6.6. on

täpsustatud, et tellijal on õigus kasutada õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingus sätestatud

juhtudel leppetrahve lepingu eri- või üldtingimustes kokku lepitud ulatuses, kui töövõtja ei

täida või täidab mittevastavalt endale lepinguga võetud kohustusi. Lepingu nr XXX p 12.2.

kohaselt on tellijal õigus teenuse eest tasumisel vähendada töövõtjale makstavat tasu

leppetrahvi summa võrra.

Aktist XXX (töövaidluskomisjoni tl 134-135) nähtubki, et Riigi Kinnisvara AS on

kasutanud leppetrahvi nõudmise õigust ning vähendanud kostjale väljamaksmisele kuuluvat

tasu 1000 euro võrra (2829,64-1000=1829,64) ning kostja on seda arvestanud Riigi

Kinnisvara AS-ile 30. oktoobril 2020 arvet esitades (lepingu püsitasu 1829,64 eurot) (I kd,

tl 96-97). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusega on tõendatud, et kõik akti

kantud objektid on hageja objektid (II kd, tl 176). Hageja ei ole ka vastupidist väitnud.

Seega on kostjale tekkinud VÕS § 128 lg 2 ja lg 4 tähenduses kahju 1000 eurot. VÕS 115

lg 1 alusel ja kahju hüvitamise eesmärki (VÕS § 127 lg 1) arvestads on kostjal õigus nõuda

hagejalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

26. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja

kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on

rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16

sätestatust. TLS § 16 lg 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma

teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva

vajaliku hoolsusega. TLS § 16 lg 2 järgi töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille

järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte

järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet,

ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi,

mida tööandja teadis või teadma pidi.

Hageja töö iseloom oli selline, mis nõudis temalt äärmist korrektsust vajalike tööde

teostamise tähtaegade järgimise ning hoolduspäevikute täitmise suhtes. Kohtu hinnangul

olid hagejale loodud kõik eeldused töökohustuste korrektseks täitmiseks. Kostja seadusliku

esindaja vande all antud seletuse kohaselt olid kõik hageja tööks vajalikud dokumendid

temale tööandja poolt kättesaadavaks tehtud Dropbox`i, OneDrive`i või SharePoint`i kaudu

ning ka küsimisel kättesaadavad (II kd, tl 175 pöördel). Hagejale saadeti tähtaegade

järgimiseks hoolduskavad lisaks e-kirja teel (II kd, tl 45-52 pöördel). Samuti on hagejale

töösuhte alguses, s.o 26. veebruaril 2019, e-kirja teel antud selgitusi ning jagatud vajalikke

Dropbox`i linke (II kd, tl 13-16). 11. aprilli 2019 e-kirjast nähtub, et hageja on täitnud

tööülesandeid ja andnud tööandjale ülevaate ennetava hoolduse teostamisest (I kd, tl 151-

153). E-kirjavahetusega 20.-25. maist 2019 on tõendatud, et kui hageja on küsinud

kolleegilt nõu, on teda aidatud (II kd, tl 154-155). Kostja 3. juuni 2019 e-kirjast nähtub, et

tööandja on rõhutanud, et prioriteet on kõikide hoolduste teostamine ning päevikute

korrektne täitmine (II kd, tl 156-157). Kostja seadusliku esindaja vande all antud seletuse

alusel võib järeldada, et hagejal olid tööülesannete täitmiseks vajalikud võimed ja

omadused olemas, kuna hoolduspäevikus (II kd, tl 161) on lisaks puudustele ära toodud

asjad, mis on korrektselt tehtud ja hooldatud (II kd, tl 178). Eeltoodust hoolimata ning

vaatamata sellele, et töölepingu p 2.2. kohustas hagejat järgima klientidega sõlmitud

teenuslepinguid, on hageja kohtuistungil tunnistanud, et ta nägi tööks vajalikke dokumente,

s.o Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud lepingut, alles käesoleva tsiviilasja raames (II kd, tl

178) ning avaldanud imestust selle üle, kuidas puutub temasse leping tööandja ja Riigi

Kinnisvara AS-i vahel (II kd, tl 177). Kohtu hinnangul on hageja sellega üles näidanud

äärmiselt ükskõikset suhtumist tööülesannete täitmisesse. Riigi Kinnisvara AS-i poolt

koostatud tabel sisaldab 247 puudust hageja töös. Arvestades, et hageja tööülesandeks oli

klientide hoonete ja tehnosüsteemide tehnohoolduse korraldamine ja nõuetekohase

kvaliteedi tagamine, oli tegemist vastutusrikka tööga. Igale keskmisele mõistlikule isikule

on arusaadav, et ettenähtud hooldustöö tegematajätmise või lohaka tegemisega kaasneb risk

kliendi vara ja hoonete säilimisele ning nende hoonete ja tehnosüsteemidega

kokkupuutuvate isikute tervisele ja heaolule.

Eeltoodud asjaolusid TLS § 16 lg 2 alusel hinnates on kohus seisukohal, et hageja on

töökohustuste täitmisel jätnud olulisel määral käibes vajaliku hoole järgimata. Seega on

töötaja töökohustuste rikkumises süüdi, s.t hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi

raske hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 4).

27. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. VÕS § 127 lg-t 2 täpsustab hooletu rikkumise korral erinormina TLS § 74

lg 2 (vt Riigikohtu 21. juuni 2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 29). TLS § 74 lg 2

kohaldab kohus otsuse punktis 30.

28. Kuna hageja rikkumine oli raskelt hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju

oli hagejale ettenähtav. Hageja on siiski kohtuistungil tunnistanud, et temale oli teada, et

tööandjat võidakse sanktsioneerida, kui töös esineb puudusi (II kd, tl 178 pöördel).

29. Kohus leiab, et hageja rikkumise ja kostjal tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS §

127 lg 4). Kui hageja ei oleks oma töökohustusi rikkunud, vaid täitnud oma tööülesandeid

korrektselt, ei oleks hageja töös puudusi esinenud ning kostja klient Riigi Kinnisvara AS ei

oleks saanud kostja suhtes leppetrahviõigust kasutada ega teda 1000 euroga

sanktsioneerida.

30. TLS § 74 lg-st 2 tuleneb, et kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta

tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja

tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat

riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja

mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist

vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel

tekkinud kahju võrra.

Eeltoodu alusel arvestab kohus kahju hüvitamise ulatuse määramisel järgmist:

-

töötaja tööülesanneteks oli töölepingu p 2.2. järgi tööandja klientide hoonete ja nende

juurde kuuluvate tehnosüsteemide teenuslepingutest lähtuv ennetusliku ja avariilise

tehnohoolduse otsene korraldamine ja kvaliteedi nõuetekohasuse tagamine. Töölepingu

p-s 2.2. on ka näitlik loetelu tööülesannetest. Tööülesannete kirjeldusest saab järeldada,

et töötaja töö oli vastutusrikas ning tal oli palju tööülesandeid;

-

töötaja oli tööülesannete täitmisel raskelt hooletu;

-

tööandja andis töötajale juhiseid ning selgitusi tööülesannete täitmiseks (vt p 26), samuti

oli töötajal võimalik juhiseid küsida. Tööandja on rõhutanud, et prioriteet on kõikide

hoolduste teostamine ning päevikute korrektne täitmine (II kd, tl 156-157), kuid just

selles esines hageja töös arvukalt puudusi;

-

tööandja oli loonud tööülesannete täitmiseks vajalikud tingimused ning teinud tööks

vajalikud dokumendid kättesaadavaks. Samas oli hageja töökoormus 2019.a suur, kuid

töökoormust vähendati 2020.a algusest (vt kostja seletus vande all II kd, tl 175 pöördel;

e-kirjad II kd, tl 152-152 pöördel ja 153-153 pöördel);

-

töö iseloomust tulenevalt vastutas töötaja tööandja kliendi hoonete ja tehnosüsteemide

hoolduse, st ka vara säilimise eest. Töötaja pidi tööülesandeid täites arvestama, et

tööülesannete puuduliku täitmisega kaasneb risk kliendi vara ja hoonete säilimisele ning

nende hoonete ja tehnosüsteemidega kokkupuutuvate isikute tervisele ja heaolule;

-

töötaja töötas tööandja juures võrdlemisi lühikest aega. Töötaja töötas tööandja juures

alates 1. veebruarist 2019 kuni 5. novembrini 2020. Puudusi töötaja töös esineb samuti

alates 2019. aastast kuni 22. oktoobrini 2020;

-

vaatamata töötaja töös 2020. a oktoobris Riigi Kinnisvara AS-i poolt tuvastatud

puudustele, mis ulatuvad juba 2019. aastasse, ei märganud tööandja hageja töös 2019.

aastal puudusi ning maksis temale isegi lisatasu. Sellest võis töötajal tekkida mulje, et

see, mis ta teeb, on tööülesannete täitmiseks piisav, kuigi tegelikkuses esines töös

arvukalt puudusi;

-

töötaja töötasu oli töölepingu p 6.1. järgi 1895 eurot ja 85 senti kuus (bruto), s.o üle riigi

keskmise palga;

-

tööandjal oli mõistlikult võimalik kahju vältida, kui tööandja oleks töötaja

töökohustuste täitmise üle teostanud kontrolli.

Kohus leiab, et hageja vastutab kostjal tekkinud kahju eest TLS § 74 lg 2 alusel 70 %

ulatuses, s.o summas 700 eurot.

31. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt. Kostja kahju hüvitamise nõue tuleb rahuldada 700 euro

ulatuses.

32. Kostja on esitanud ka viivise nõude. Kostja nõuab viivist alates vastuhagi esitamisest 30.

aprillist 2021 8 % aastas tasumata põhivõlalt kuni kohtuotsuse tegemiseni rahalise summana

ja edasi 8 % aastas tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte rohkem

kui 1000 eurot. Poolte vahel ei ole kokkulepet lepingu rikkumise korral kohaldatava viivise

määra osas. Seetõttu ei saa kohaldada viivisemäära 8 % aastas, vaid kohaldada tuleb VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 järgi nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise

nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt VÕS § 113 lg 2 kohaselt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Viivise nõue tuleb VÕS § 113 lg 1 ja 2 ja TsMS § 367

alusel rahuldada 30. aprillist 2021 kuni 27. maini 2022 summas 60,30 eurot ning alates 27.

maist 2022 kuni kahju hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

kuid kostja taotluse alusel mitte rohkem kui 1000 eurot.

33. Kohus jätab lahendi tegemisel tähelepanuta kõik kohtule esitatud hoolduskavad ja objektide

tehnilised kirjeldused, mis ei puuduta XXX objekte, kuna need on vaidluseset arvestades

asjassepuutumatud. Kohus ei arvesta lahendi tegemisel ka 19. juuni 2020 e-kirjavahetust

lisatasu arvestamise kohta (II kd, tl 7-11), kuna kohus ei käsitlenud otsuses tulemustasu

arvestamise korda.

Menetluskulud

34. 21.04.2022 kohtuistungil loobus hageja tasumata lõpparve 322,59 euro nõudest, kuna kostja

täitis selle nõude menetluse kestel. Kohus lõpetas selle nõude osas menetluse. TsMS § 168

lg 5 alusel tuleb tasumata lõpparve 322,59 euro nõudega seotud hageja menetluskulud jätta

kostja kanda.

35. Kohus jättis töötaja hagiavalduse rahuldamata. Töötaja hagiavaldusega seotud

menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.

36. Kohus rahuldas tööandja vastuhagi 70% ulatuses. Tööandja vastuhagiga seotud

menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 70% ulatuses hageja ja 30% ulatuses

kostja kanda.

37. Kohus määrab menetluskulud TsMS § 174 lg 4 alusel kindlaks pärast otsuse jõustumist.

38. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik