2-21-14509/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

27. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14509

Tsiviilasi

X avaldus Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu

juhatuse dokumentidega tutvumise võimaldamiseks

kohustamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X, lepinguline

esindaja Dmitri Štšerbin

Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses):

Tallinn, Turvise tn 12 korteriühistu, lepinguline esindaja

Reet Vokk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. aprilli 2022 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jääta iga menetlusosalise enda kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, korteriomanik) esitas 15. septembril 2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn,

Turvise tn 12 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) vastu dokumentidega tutvumise

2 (4)

nõudes. Avaldaja soovis tutvuda korteriühistu pangakontode väljavõtetega. Ta oli varem

pöördunud sama sooviga korteriühistu poole, aga tutvumist ei võimaldatud.

2. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu. Ta on nii avaldajale kui ka teistele korteriomanikele

saatnud filtreeritud väljavõtteid, mis peaks olema korteriomaniku teabehuvi osas piisavad.

Korteriühistul on põhjendatud kahtlus, et avaldaja kasutab saadud andmeid isiklikest huvidest

lähtuvalt teiste korteriomanike või nende eest makseid tasunud isikute šantažeerimiseks.

Avaldaja koos oma pereliikmetega on alustanud korteriühistu suhtes kohtuvaidlusi ja

pöördunud eelmiste juhatuse liikmete tööandjate poole, neid halvustades ja laimates.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus rahuldas avalduse 15. aprilli 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) osaliselt.

Maakohus kohustas korteriühistut võimaldama avalajal tutvumist taotletud pangakontode

väljavõtetega, aga teatava piiranguga. Nimelt tuleb väljavõtted esitada küll filtreerimata kujul,

kuid neil võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed, kui need võimaldavad tuvastada

muid isikuid peale korteriomanike. Lisaks määras kohus lahendi täitmise korra. Menetluskulud

jäid iga menetlusosalise enda kanda, mistõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

3.1. Maakohus põhjendas, et avaldajal on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 45

lg-s 1 ette nähtud õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega. KrtS § 45 lg 3 võimaldab panna

vastava nõude maksma kohtus, kui korteriühistu ei ole dokumentidega tutvumist võimaldanud.

Nende sätete kohaldamise eeldused on täidetud.

3.2. KrtS § 45 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda dokumentide esitamisest, kui on alust

eeldada, et see võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud

huvidele. Maakohus leidis, et korteriühistu liikmel on liikmelisusest tulenevalt eelduslikult

õigustatud huvi kõigi ühistu dokumentidega tutvumiseks. Mh puudutab kõigi liikmete õigusi

teave ühistu majandusliku seisundi kohta, sh andmed oma kohustuste täitmise kohta teiste

korteriomanike poolt. Korteriühistul ei ole õigust keelduda dokumentidega tutvumise

võimaldamisest põhjendusel, et nõutavas dokumendis sisalduvad andmed on kättesaadavad ka

muudest dokumentidest. Korteriühistu ei põhjendanud, et korteriomanikke ohustaks olulise

kahju tekkimise oht, kui avaldajale saavad teatavaks nende pangakontode numbrid ning nendelt

korteriühistule tehtud maksete aeg ja suurus.

3.3. Teave teiste korterite omanike kohta on avalik ja avaldajale tulenevalt liikmelisusest

korteriühistus niigi teada. Seoses kolmandate isikute huvidega kohus nõustus, et välistatud ei

ole mõne korteriomandiga seotud kulude eest tasumine kolmanda isiku poolt ja tema andmete

(seeläbi ka seose korteriomanikuga) teada saamise suhtes ei saa avaldajal olla õigustatud huvi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016 määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 lg 1 punkt f

sätestab, et sikuandmeid töödeldakse viisil, mis tagab isikuandmete asjakohase turvalisuse,

sealhulgas kaitseb loata või ebaseadusliku töötlemise eest ning juhusliku kaotamise, hävitamise

või kahjustumise eest, kasutades asjakohaseid tehnilisi või korralduslikke meetmeid. Kohtu-

praktikas on leitud, et sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid

kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötuse eesmärgi saavutamiseks ning

korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega

edastamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 7. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-4171,

p 19.6). Neil kaalutlustel piiras maakohus avalduse rahuldamist nii, et avaldajale esitatavatel

väljavõtetel võivad olla kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse

selgitused), kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike.

3.4. Maakohus määras lahendi täitmise korra TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks nii, et

korteriühistu juhatusel tuleb pärast määruse jõustumist seitsme tööpäeva jooksul edastada

dokumendid avaldajale e-posti teel või (arvestades, et korteriühistu võib soovida osa andmete

3 (4)

kinni katmise korraldada trükkides väljavõtted paberile) alternatiivselt e-posti teel avaldajale

kolme tööpäeva jooksul teatada, millal on võimalik dokumentidega tutvuda, seejuures

tutvumine tuleb võimaldada puudutatud isiku asukohas kümne tööpäeva jooksul määruse

jõustumisest arvates vähemalt ühetööpäeva vältel selliselt, et tutvumine on võimalik aja-

vahemikus kell 9–17 , pakkudes selleks avaldajale vähemalt kaks alternatiivset päeva.

3.5. Menetluskulud jaotas maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1

alusel. Avalduse lahendamine oli avaldaja huvides, kuid menetluse põhjustas korteriühistu, kes

ei võimaldanud avaldajal täielike dokumentidega tutvuda. Hagita menetluses ei lahendata

keerulisi õigusküsimusi, vaid kohus kohaldab esmajoones kaalutlusõigust ja seega puudub

üldjuhul ka hagimenetlusega võrreldav vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi.

Käesolev ei olnud keerukas õigusvaidlus, mistõttu ei saa avaldajal olla õigustatud ootust, et

tema menetluskulud jääksid korteriühistu kanda. Lisaks võttis kohus arvesse avalduse osaliust

rahuldamist, st osaliselt vaidles korteriühistu avaldusele edukalt vastu.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Avaldaja esitas 2. mail 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja uue määrusega jätta kõik kulud korteriühistu kanda. Avaldaja

leiab, et avaldus rahuldati tervikuna ja puudus alus jaotada kulud lähtudes avalduse osalisest

rahuldamisest. Avaldaja saavutas avaldusega taotletava eesmärgi ja korteriühistu vastuväited

olid põhjendamatud. Seega peab korteriühistu kandma menetluskulud.

5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis korteriühistule tähtaja sellele

vastamiseks. Korteriühistu vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

25. mail 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Kaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga

menetlusosalise enda kanda.

7. Põhjendatud ei ole avaldaja arusaam, et maakohus üksnes reguleeris lahendi täitmise korda

erinevalt avaldaja taotletust. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p 4 (isikuandmete avaldamise

piirang) on osa avaldaja taotluse lahendamisel tehtavast otsustusest. Täitmise kord sisaldub

määruse resolutsiooni p-s 5. Seega lähtus maakohus õigesti avalduse osalisest rahuldamisest.

8. TsMS § 172 lg 1 teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses

kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda

jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viidatud sätte kohaldamine on

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni

piire on ületatud (Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14 ja seal

viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kaalutlusõigust

teostades diskretsiooni piire ületanud. Vaidlustatud määruses on piisavalt põhjendanud, miks

on õiglane jätta praeguses asjas menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Vaidlus

ei olnud keerukas, asi lahendati avaldaja huvides ja kohus piiras avaldaja õigust pangakonto

väljavõttega tutvumisel. Seega olid kõik maakohtu põhjendused asjakohased. Avaldusega

taotletava tulemuse suures osas saavutamine ei tähenda käesoleval juhul, et kulud oleks tulnud

jätta korteriühistu kanda.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel samuti menetlusosaliste

endi kanda. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et vaidluse lõpptulemuse määruskaebuse

menetlusest ei olene ja ka kaebemenetlus ei olnud õiguslikult keerukas. Tulenevalt kulude

jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

4 (4)

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)