2-22-6415/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

24. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6415

Kohtuasi

X hagi G ja R vastu sundtäitmiste lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr 084/2022/2207

ja

nr 084/2022/2208

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein

Kostja I G (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja II R (XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja C

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-22-6415 tehtud Harju Maakohtu 3. mai 2022. a määrus ja

saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas Harju Maakohtule 29. aprillil 2022 hagi G (kostja I) ja R (kostja II) vastu

sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 084/2022/2207 ja nr 084/2022/2208.

Hagiavalduse kohaselt saatis kohtutäitur Oksana Kutšmei 20. aprillil 2022 e-kirjaga hagejale

täitmisteate täiteasjas nr 084/2022/2207, mille kohaselt on kohtutäitur kostja I avalduse ja

tsiviilasjas nr 2-19-1892 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsuse alusel

algatanud täitemenetluse hageja vastu. Täitmisteate kohaselt on hageja perioodi 1. märts

2022. a kuni 30. aprill 2022. a elatise võlgnevus kostja I ees 271,54 eurot. Samal kuupäeval

saatis kohtutäitur Oksana Kutšmei hagejale e-kirjaga täitmisteate täiteasjas nr 084/2022/2208,

mille kohaselt on kohtutäitur kostja II avalduse ja tsiviilasjas nr 2-19-1892 tehtud Tallinna

Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsuse alusel algatanud täitemenetluse hageja vastu.

Täitmisteate kohaselt on hageja perioodi 1. märts 2022. a kuni 30. aprill 2022. a elatise

võlgnevus kostja ees 305,02 eurot.

Tsiviilasjas nr 2-14-57818 tehtud Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega

mõistis kohus hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära alates 23. septembrist 2014 kuni

2 (4)

kummagi kostja täisealiseks saamiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a

otsusega muudeti tagaseljaotsusega väljamõistetud elatist selliselt, et hageja peab tasuma

igakuiselt elatist kostjale I alates 5. veebruarist 2019 kuni kostja I täisealiseks saamiseni

247,99 eurot ning kostjale II alates 1. jaanuarist 2020 kuni kostja II täisealiseks saamiseni

278,57 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsus jõustus 26. märtsil 2022.

Elatise vähendamise hagi menetluse ajal täitis hageja tagaseljaotsust ning tasus kummagi kostja

ülalpidamiseks seadusest tulenevat miinimumelatist. Hageja tasus perioodil 5. veebruar 2019. a

kuni 31. detsember 2019. a kostja I ülalpidamiseks elatist 270 eurot kuus ning perioodil

1. jaanuar 2020. a kuni 28. veebruar 2022. a 292 eurot kuus. Kostja II ülalpidamiseks tasus

hageja perioodil 1. jaanuar 2022. a kuni 28. veebruar 2022. a elatist 292 eurot kuus. Seega oli

hageja tasunud 2022. a veebruari lõpuks kostjale I elatist ette summas 1383,16 eurot ja kostjale

II summas 349,18 eurot. Ülekande kostjate 2022. a märtsi elatise tasumiseks tegi hageja

31. märtsil 2022 summas 476,56 eurot. Seoses ettemaksuga vähendas hageja kostjate

ülalpidamiseks tasutud summat 50 euro võrra.

Hagejal ei esine ega esinenud täitemenetluste algatamise ajal kostjate ees võlgnevust, sest ta oli

elatist ette maksnud (enammaksnud) kostjale I 1111,62 eurot ja kostjale II 44,16 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju

Maakohus

keeldus

3. mai

2022. a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest. Hagi

tagamise avalduse jättis maakohus rahuldamata hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu hinnangul puudub hageja nõudel perspektiiv, kuivõrd kostjatel hageja vastu olevat

ülalpidamise nõuet ei saa hageja tasaarvestada ja seega ei saa kostjatele juba tasutud elatist

tasaarvestada hilisema perioodi elatisega või lugeda eelnevalt rohkem tasutud elatist tulevikus

tasutava elatise katteks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 järgi ei saa muuhulgas

tasaarvestada ülalpidamise nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. Seega ei saa

hageja oma eelnevalt tasutud summasid tasaarvestada perioodil 1. märts 2022. a kuni 30. aprill

2022. a tekkinud võlgnevusega.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohtu seisukoht hagi perspektiivituse osas ebaõige.

Jättes hageja hagi menetlusse võtmata, on maakohus rikkunud oluliselt TsMS § 371 lg 2 p 2

ning kohaldanud ebaõigesti VÕS § 200 lg-t 1. Hageja on seisukohal, et see, kui elatist on teatud

perioodil makstud rohkem, ning sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist

enammakstud summa võrra vähem, ei ole käsitatav tasaarvestuse teostamisena. Käesoleval

juhul ei esine olukorda, kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud rahalised

vahendid saamata. Kostjad on saanud ülalpidamist Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a

tagaseljaotsusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsusega ette nähtud

ulatuses. See, et osaliselt on elatist saadud nö ette, ei anna alust väita, et õigustatud isikud ei ole

saanud ülalpidamiseks vajalikke vahendeid enda kasutusse.

4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.

Ühes hagi menetlusse võtmise otsustamisega tuleb maakohtul lahendada hagi tagamise avaldus.

3 (4)

6. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi

menetlusse võtmisest.

6.1. TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel võib hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui hagis

esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.

Kohus ei tohi siiski kontrollida hageja nõude rahuldamise võimalusi pealiskaudselt ning ka

esmapilgul õigusliku tähenduseta nõue võib osutuda vähemalt osaliselt seadusega kaitstuks.

Kolleegiumi hinnangul jõudis maakohus ebaõigesti järeldusele, et hageja nõue on õiguslikult

perspektiivitu. Hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel seetõttu, et hagejal ei olnud täitemenetluste algatamise ajal

kostjate ees täitmata kohustusi.

6.2. Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsusega mõistis kohus hagejalt kummagi

kostja kasuks välja elatise 177,50 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2022. a otsusega, mis

jõustus 26. märtsil 2022, vähendati tagaseljaotsusega välja mõistetud elatist kostja I kasuks

alates 5. veebruarist 2019 247,99 euroni ja kostja II kasuks alates 1. jaanuarist 2020

278,57 euroni. Seejuures jätkas hageja kostjatele kuni ringkonnakohtu otsuse jõustumiseni

elatise tasumist tagaseljaotsusega väljamõistetud suuruses ehk suuremas ulatuses, kui seda nägi

ette ringkonnakohtu otsus.

6.3. Kolleegium leiab, et hagiavalduses välja toodud asjaoludele kohaldas maakohus

ebaõigesti VÕS § 200 lg-t 1 ning see viis ka ebaõige järelduseni. Maakohus on leidnud, et

hageja nõudel puudub perspektiiv, kuivõrd ülalpidamise nõuet ei saa hageja tasaarvestada.

Seega ei saa kostjatele juba tasutud elatist tasaarvestada hilisema perioodi elatisega või lugeda

eelnevalt rohkem tasutud elatist tulevikus tasutava elatise katteks. Niisiis on maakohus asunud

seisukohale, et tegemist on elatise tasaarvestuse olukorraga, mis ei ole VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi

lubatud. Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu ja leiab, et käesoleval juhul ei olnud

tegemist tasaarvestuse olukorraga.

7. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestuse esmaseks

eelduseks on tasaarvestuse õiguse tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine.

Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised

nõuded (Käerdi, M. VÕS § 197, komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2016). Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud kostjatelt tagasi

ettemaksuna tasutud elatist, mistõttu ei ole ka nõuet, millega tasaarvestatakse (aktiivnõue). Ka

hageja ise ei ole hagiavalduses tuginenud tasaarvestuse tegemisele (VÕS § 198). Veelgi enam,

hageja on määruskaebuses avaldanud, et kui elatist on teatud perioodil makstud rohkem ning

sellest tulenevalt tasutakse järgneval perioodil elatist enammakstud summa võrra vähem, ei ole

see käsitatav tasaarvestuse teostamisena.

8. Kolleegium leiab, et hageja poolt Tartu Maakohtu 4. detsembri 2014. a tagaseljaotsuse

alusel enammakstud elatist saab käsitleda elatise ettemaksuna, sest tegemist ei ole olukorraga,

kus kostjatel oleksid jäänud nende ülalpidamiseks vajalikud vahendid saamata. Hageja täitis

kehtivat kohtulahendit, mida hilisema kohtulahendiga tulenevalt TsMS §-st 459 muudeti uue

hagi esitamise ajast. Kolleegium märgib, et ka varasemas kohtupraktikas on jaatatud elatise

ettemaksu võimalikkust. Näiteks on tsiviilasjas nr 2-16-13484 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu

29. juuni 2018. a otsuse p-s 28 leitud, et kostja poolt hagejale üleantud 3000 euro osas on

maakohus õigesti leidnud, et tegemist oli elatise ettemaksuga, mis katab kostja elatise maksmise

kohustuse ühe aasta ja üheksa päeva eest.

4 (4)

9. Veel juhib kolleegium tähelepanu, et maakohus on vaidlustatavas määruses viidanud

tsiviilasjas nr 2-08-53176 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari 2010. a otsusele, kus

kohus on käsitlenud elatise tagasinõude võimalikkust. Viidatud ringkonnakohtu otsuses

kajastatud kohtu seisukohad tuginesid otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 72 lg-le 2, mille

kohaselt ei võinud väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud

kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Kehtivas seaduses

ei ole aga sellist imperatiivset sätet elatise tagasinõude suhtes kehtestatud.

10. Eeltoodut arvestades tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

12. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei

ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)