Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-22-4737/9 AI generated

2-22-4737/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-22-4737/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

mai 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi R. hagi S. R. vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 23.05.2022 Menetlusosalised Hageja: R. R. (isikukood xxx, e-postxxx) Kostja: S. R. (isikukood xxx, e-post: xxx)

Legislator headnote

AI generated

2-22-4737/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

Keywords

AI generated
Hague Convention expired residence permit old-age, survivors' and disability insurance prolonged absence action for abatement of nuisance hail insurance
AI generated
2-05-22360/1
aprill 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22360 (endine 2/583-27056/05) Tsiviilasi E Ž hagi S Ž ’i vastu abielulahutuse nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E Ž (IK XXX eluk XXX); Kostja: S Ž (sünd XX. a eluk XXX ) - ilmumata Kohtuistungi toimumise aeg
2-15-10668/7
XXXesitas 16. juulil 2015 Harju Maakohtule hagi XXXi vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 13. augustil 2015 ja määras kuulata pooled abielulahutuse nõudes ära. Kohus kuulas hageja ja kostja ära 7. septembril 2015 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja on abiellunud 12 novembril 2009. Abielu on registreeritud Tallinnas, abieluakt nr XXX. Hageja kinnitusel on poolte abielusuhted lõppenud pool aastat tagasi lõplikult ja sellest ajast alates elavad pooled lahus. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on hagi rahuldamisega nõus, võtab nõude õigeks ning soovib abielu lahutada. Kostja kinnitas, et poolte abielusuhted lõppesid tõepoolest ca pool aastat tagasi. Hageja ja kostja avaldasid kohtus ärakuulamisel, et kumbki ei soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on abielusuhted lõppenud nende taastamise perspektiivita või kavatsuseta, st pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada.
2-22-10765/13
Hagi poolte vahelise abielu lahutamise nõudes on esitatud 24.07.2022.a.
2-16-3401/5
aprill 2016.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-16-3401 Tsiviilasi Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) abielu, mis sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.
2-21-4125/4
16.03.2021 esitas M. R. Tartu Maakohtule hagi A. R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XX.XX.XXXX. Hageja soovib abielu lahutada, kuna abielu on faktiliselt lõppenud alates oktoobrist XXXX, kui pooled asusid elama eraldi elukohtades. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu. Kostja on edastanud kohtule kirjaliku vastuse (tlk 5), milles nõustub abielu lahutamisega ning palub abielu lahutada ilma kohtuistungit pidamata.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. R. hagi abielu lahutamise nõudes.

2. Lahutada R. R. (isikukood xxx) ja S. R. (isikukood xxx) vahel 16.08.1980 Kohtla- Järve perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ning pärast jõustumist Jõhvi Vallavalitsusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuasja number 2-22-4737 Otsuse tegemise aeg ja koht

23. mai 2022, Jõhvi kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

R. R. hagi S. R. vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 23.05.2022 Menetlusosalised Hageja: R. R. (isikukood xxx, e-postxxx) Kostja: S. R. (isikukood xxx, e-post: xxx)

1. Viru Maakohtusse saabus 01.04.2022 R. R. hagi S. R. vastu abielu lahutamise nõudes. Hageja soovib lahutada kostjaga 16. august 1980 Jõhvi Perekonnaseisubüroos registreeritud abielu. Pooled elavad aastast 2015 eraldi.

2. Kostja teatas 18.04.2022, et nõustub hagiga

Kohtuistung

3. 23.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja varasemalt esitatu juurde. Pooled elavad lahus alates aastast 2015 ning nende abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Kostja nõustus abielu lahutamisega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse (PKS § 63). PKS § 65 lg 1, 2 kohaselt, abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Vastavalt PKS § 66 p 2, abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

6. PKS § 67 lg 1, 2 kohaselt, kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt, kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

7. TsMS § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2).

8. Hageja nõudeks on abielu lahutamine. Rahvastikuregistri andmetel sõlmiti poolte abielu 16.08.1980 Kohtla-Järve perekonnaseisuosakonnas.

9. Kohus kuulas vastavalt TsMS § 346 lg 2 hageja ja kostja isiklikult ära. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud ja abielu säilitada ei ole võimalik. Kostja nõustus abielu lahutamisega. Kohus leiab, et olukorras, kus pooled tegelikult elavad lahus ja poolte abielulised suhted on juba lõppenud, ei ole PKS § 67 lg 3 ja TsMS § 357 lg 1 alusel tsiviilasja menetluse peatamine enam otstarbekas. Poolte tahteavaldused välistavad abielu jätkamise, mistõttu tuleb hagi rahuldada ja abielu lahutada.

10. Maakohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 63, § 65, §

66 p 2, § 67 lg 1, 2 alusel. Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte vahel 16.08.1980 sõlmitud abielu.

11. Kohus selgitab pooltele, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõppeb kohtuotsuse jõustumise päeval. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 3 lg 3 2 p 10, § 13 lg 2, § 56 1 lg 3 lähtuvalt saadab kohus jõustunud kohtuotsuse Jõhvi Vallavalitsusele kui Ida-Viru Maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele abielulahutuse registreerimiseks.

Menetluskulude jaotus

12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Olev Mihkelson kohtunik