2-21-6084/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6084

Kohtuasi

X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

06.05.2021

määrus

eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 06.05.2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 19.04.2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse

algatamiseks kostjate andmete kindlakstegemiseks tõendite kogumiseks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 244 alusel.

2. Avalduse kohaselt avaldas XXX veebilehel www.facebook.ee postitused, mis kahjustavad

otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Asjassepuutuvates

postitustes on avaldatud ebaõigeid andmeid avaldaja kohta ning ühtlasi avaldatud mitmeid

ebakohaseid väärtushinnanguid ja sellega tekitatud avaldajale õigusvastaselt mittevaralist

2-21-6084

kahju. Avaldaja nõuab seetõttu avalduses loetletud postituste avaldaja tuvastamist

võimaldavate andmete avaldamist.

3. Avaldaja palub kohustada Facebook Ireland Ltd väljastama vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis Facebooki „XXX“ veebilehel YYY asuvad postitused avaldanud isiku

tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt postituse autori IP-aadress (sh

IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja

telefon alljärgnevate postituste kohta:

Facebook-i

kasutajanimi

Postitus (ebaõige väide / ebakohane hinnang joonitult)

URL

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

XXX

XXX

ZZZ

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohtu 06.05.2021 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja

eeltõendamismenetluse algatamisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

5. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel TsMS §-le 244. Eeltõendamismenetluse läbiviimise

eesmärk on luua võimalus tõendite tagamiseks. Avaldaja palub aga, et kohus tuvastaks

väidetava laimaja isiku, eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Tulevase menetluse eeldatava

kostja väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku kindlakstegemisele

suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses

vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku

tuvastamist kohtu poolt või kaasabil.

6. Andmed, mida avaldaja soovib (IP aadress, nimi, isikukood, telefoni number, e-posti

aadress) on isikuandmed ja nende kogumine ning edastamine on isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete töötlemine võiks kohtu poolt avaldaja taotletud eesmärgil olla iseenesest lubatav,

kui avaldajal on andmete teadasaamise vastu õigustatud huvi, mis kaalub üles andmesubjekti

õigused ja andmete töötlemiseks kohtu poolt on riigisiseses õiguses sätestatud alus ja kord

(Isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lg 1 p-d f ja e ja lg 3, Euroopa Kohtu lahend nr C-40/17,

p-d 55 ja 95).

7. Sideettevõtjalt andmete nõudmise võimaluse näeb ette elektroonilise side seadus (ESS). ESS

§ 1111 lg 11 p-i 5 järgi edastatakse lõigete 2 ja 3 nimetatud andmeid (nt postituse autori IP-

aadress, nimi, isikukood ja aadress) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. ESS §

1141 täpsustab, et sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe

tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu

määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3.

2-21-6084

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole aga ette nähtud alust ja korda andmete

väljanõudmiseks avaldaja taotletud eesmärgil, s.o kostja isiku väljaselgitamiseks.

8. Andmete töötlemise õigust ei saa tuletada TsMS §-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia

alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama

väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada postituse tegija isikuandmete kaitse ja

õiguse eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik

regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama

kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse

üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse

preambula p 41 ja 45).

9. Seaduses kindlaks määratud tingimuste ja menetluskorra puudumine ei saa anda kolmandale

isikule ega avalikule võimule tsiviilkohtumenetluses laiemaid volitusi, kui on sätestatud

isikuandmete töötlemisele süüteomenetluses.

10. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmise

vajadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head

nime teotada). Kohus pöörab aga tähelepanu sellele, et PS § 26 esimese lause kohaselt on ka

andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Seega tuleneb

ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma

seadusliku aluseta.

11. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et avalduses esile toodud asjaoludel oleks võimalik jõuda

järeldusele, et esitatud postitused kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja

au ja head nime. Seega ei oleks eeltõendamismenetluse algatamine võimalik ka juhul, kui isiku

tuvastamine ja andmete töötlemine oleks TsMS § 244 alusel lubatud.

12. Kohus saab vaidlusalustest postitustest aru, et avaldaja töötab QQQ ja postitustes esitatakse

kriitikat tema tehtud töö suhtes. Kriitika ei sisalda ebasobivat ega vulgaarset sõnastust. Avaldaja

on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku eluga võib kaasa

tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud tegelikkusele

mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja head nime eriti

teotavaks (RKTKo nr 3-2-1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et

vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged, ei

ole esile toodud. Avalikku ruumi planeeriv isik, kelle töö mõjutab paljusid inimesi, peab kohtu

hinnangul ka taluma tema töö suhtes esitatavat kriitikat, isegi kui see kriitika on negatiivne.

Avaldaja esitas küll üldsõnalise õigusteoreetilise käsitluse isiku vastutusest au teotamise ja

ebaõigete faktiväidete avaldamise korral, kuid ka see ei kinnita, et avaldaja õigusi oleks

käesoleval juhul tegelikult riivatud ja õigustatud oleks veel teadmata isiku õigustesse

sekkumine tema isikuandmete väljanõudmisega ja avaldajale välja andmisega. Teise isiku

kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega

õigusvastane. PS § 45 lg 1 esimene lause sätestab, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid,

arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil.

Tasakaalustades avaldaja esile toodut ja võimaliku puudutatud isiku õigusi ja huve, ei oleks

andmete väljanõudmine õigustatud ega proportsionaalne, kuna avaldaja väidetavalt esitatav

põhihagi ei ole perspektiivikas.

13. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus isiku tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas

vähemalt postituste autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi

numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada

ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel

keelduda. Isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja

2-21-6084

õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul

keelduda põhiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 371 lg 2 p 1).

14. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

15. Avaldaja esitas 25.05.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

saata asja tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

16. TsMS § 244 lg 3 p 1 sätestab, et eeltõendamismenetlust saab kasutada ka selliste tõendite

kogumiseks, mis aitavad avaldajal välja selgitada vastaspoole isikuandmeid. Lõige reguleerib

küll eeskätt ekspertiisi määramise tingimusi, kuid praktikas on kohtud laiendanud sellest

tulenevat võimalust ka muudele menetlustoimingutele ning ka lõikes nimetamata

menetlustoimingutele ja asjaoludele. Selleks on ka loogiline põhjus, kuna TsMS-s puudub

mistahes muu või sobivam abinõu selleks, et avaldajal oleks võimalik välja selgitada vajaminev

info, et hinnata hagiavalduse esitamise vajalikkust. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas

on selgitatud, et eeltõendamismenetlus algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad

aidata avaldajal välja selgitada oma nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse

eeldatava vastaspoole. Selle eelduseks on, et avaldajal puuduvad muud võimalused kostja isiku

väljaselgitamiseks ning tema õiguslikud huvid jääksid vastasel juhul kaitseta. Avaldaja

eeltõendamismenetluse taotlus vastab sellele eesmärgile, milleks eeltõendamismenetluse

instituut loodud on. TsMS § 244 lg 1 järgi on eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalik, et

oleks täidetud konkreetsed eeldused: pool peab seda taotlema ning esineb oht, et tõendid võivad

kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

18. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt määruse põhjendusi.

Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata.

19. Käesoleval juhul palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist

võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis

maakohus ebaõigesti, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole

TsMS § 244 alusel võimalik ning keeldus selle tõttu avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p-i 2 alusel. Seega muudab kolleegium vastavas ulatuses maakohtu määruse põhjendusi

ning jätab määruse põhjendustest välja maakohtu põhjendused, mis puudutavad

eeltõendamismenetluse algatamise võimatust TsMS § 244 alusel.

20. Nimelt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et avaldaja poolt soovitud andmete

väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes infoühiskonna

teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141. Selliselt on TsMS § 244 lg 1 alusel

koostoimes InfoTS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 võimalik ühe isiku taotluse alusel tema

põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab

kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid

(RKTKm nr 2-21-5736, p 24; RKPSJKm nr 5-21-30, p 25).

21. TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või

mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Seega on eeltõendamismenetluse algatamine lubatav ka selliste

2-21-6084

tõendite kogumiseks, mis võimaldavad kostja(te) isiku(te) kindlakstegemist, eeldusel, et

tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda.

22. Kuna seaduse mõtte kohaselt kogutakse eeltõendamismenetluses tõendeid järgnevas

põhimenetluses esitamiseks, siis peab kohus eeltõendamismenetluse algatamisel hindama ka

võimaliku tulevase hagi, mille esitamiseks avaldaja tõendite kogumist taotleb, õiguslikku

perspektiivi. Selliselt hindab kohus, kas taotluse esitajal saab üldse taotluses esitatud asjaolude

õigsust eeldades olla taotluses nimetatud nõue kommentaari autori vastu. Andmete

väljanõudmise ja edastamise eesmärk on tagada taotlejale võimalus kasutada õigust pöörduda

kohtusse (PS § 15) oma väidetavalt rikutud õiguste (nt PS §-d 17, 26, 31) kaitseks ja vajaduse

korral kahju hüvitamiseks (PS § 25). Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema kohta andmete

väljanõudmisega peab olema proportsionaalne, arvestades eesmärki kaitsta avaldaja õigusi,

mida postitused väidetavalt võivad rikkuda, proportsionaalsust aitab tagada võimaliku tulevase

nõude õigusliku perspektiivi hindamine (RKTKm nr 2-21-5736, p 24). Kui kohus

eeltõendamismenetluse algatamise üle otsustamisel leiab, et avaldajal ei ole taotluse eesmärgina

nimetatud nõude esitamiseks potentsiaalse kostja vastu alust, ei ole nõude esitamine ning sellest

johtuvalt ka tõendite kogumine kostja isiku kindlakstegemiseks eeltõendamismenetluse käigus

ilmselgelt põhjendatud.

23. Käesoleval juhul ongi maakohus hinnanud avaldaja võimalike tulevaste nõuete õiguslikku

perspektiivi ning leidnud, et avalduses esile toodud asjaoludel ei ole võimalik jõuda järeldusele,

et esitatud postitused rikuvad avaldaja õigusi, st on avaldaja isikut halvustavad, au teotavad või

ebaõiged. Määruskaebuses ei ole avaldaja eeltoodule vastuväiteid esitanud ega välja toonud, et

maakohus oleks eksinud õigusliku perspektiivi hindamisel. Kolleegium märgib, et

vaidlusalustes postitustes on avaldatud kriitikat avaldaja töö suhtes linnaruumi planeerimisel

ning nõustub maakohtuga, et avalikku ruumi planeeriv isik peab taluma tema töö suhtes

esitatavat kriitikat. Arvestades eeltoodut, ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud kohaseid

selgitusi selle kohta, kuidas rikuvad avaldatud kommentaarid tema õigusi. Seega nõustub

kolleegium maakohtuga, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p-i

1 alusel esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja

kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus

määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse.

25. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1, TsMS § 247 lg 4

teine lause, RKTKm nr 2-21-5736, p 11).

(allkirjastatud digitaalselt)