2-22-5156/5 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht

20. mai 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-22-5156 Kohtuasi X avaldus Hooneühistu KANTS 25. septembri 2021. a korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13. aprilli 2022. a määrus (avalduse menetlusse võtmisest keeldumine) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Puudutatud isik Hooneühistu KANTS (registrikood 80119347) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 13. aprilli 2022. a määrus ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada X määruskaebus.

Kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja) esitas 7. aprillil 2022 Harju Maakohtule avalduse Hooneühistu KANTS (puudutatud isik) 25. septembri 2021 korduva üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avalduse kohaselt toimus 25. septembril 2021 puudutatud isiku korduv üldkoosolek. Üldkoosoleku päevakorras oli uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine. Puudutatud isiku

2-22-5156

liikmetele ei teatatud põhikirjas sätestatu kohaselt üldkoosoleku toimumisest. Sellega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 13. aprilli 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 371 lg 2 p-i 2 ning 477 lg 1 alusel. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hooneühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui hooneühistuseadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseaduse (TÜS) § 521 lg 3 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Seega tuleb avaldaja nõuet menetleda hagimenetluses ning avaldajal tuleb esitada tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele vastav hagi ning tasuda hagilt riigilõivu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt oli kohtumenetluses asi nr 2-21-15712, milles käsitleti praeguse menetluse pooli avaldaja ja puudutatud isikuna. Isegi kui praegusel juhul tuli avaldust menetleda hagina, ei ole see aluseks avalduse menetlusse võtmata jätmiseks. Tegemist on kõrvaldatava puudusega ning maakohus oleks pidanud avaldajale seda selgitama ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohus võib jätta hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata, kui vastava hagi esitamine on õiguslikult võimatu. 4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a määrus tuleb § 667 lg

2 kohaselt tühistada ning saata maakohtule tagasi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. 6. Määruskaebuses tugineb avaldaja väitele, et isegi, kui praegusel juhul tuli avaldust menetleda hagina, ei saanud see olla aluseks hagi menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg

2 p-i 2 alusel. 7. Kolleegium nõustub määruskaebuse väidetega, et kui maakohus leidis, et avaldaja on esitanud ekslikult avalduse, mida tuleks tsiviilkohtumenetluse reeglite kohaselt menetleda hagina, oleks maakohus pidanud seda avaldajale selgitama ning andma TsMS § 3401 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. Maakohus aga keeldus kohe avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. 8. Kolleegiumi hinnangul praegusel juhul ei ole tegemist perspektiivitu hagiga TsMS §

371 lg 2 p-i 2 alusel. Menetlusliigi osas eksimine ei muuda avaldust perspektiivituks ning tegemist ei ole puudusega, mida ei saaks kõrvaldada TsSM § 3401 lg 1 mõttes. Juhul kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, ja kui hagis esinevad menetlemist

2-22-5156

või hagi rahuldamist takistavad puudused, mis on kõrvaldatavad, tuleb kohtul enda ette toodud probleemi analüüsimise järel selgitada, mida on nende puuduste kõrvaldamiseks vaja teha. Kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p 1 ja § 340¹ lg 1) (RKTKo 2-19-16249, p 16). 9. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et avaldaja nõue võib olla aegunud, kuid seda asjaolu saab maakohus hinnata üksnes pärast asja menetlusse võtmist. 10. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 11. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib esitada määruskaebuse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust esitada. 12. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt