3-22-94/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-94

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 5-

11/21/21747-3 tühistamiseks ja lühiajalise kokkusaamise loa

andmiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja ning teiste asjas nimetatud füüsiliste

isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas 30.11.2021 Tallinna Vanglale lühiajalise kokkusaamise

taotluse, milles taotles lühiajalist kokkusaamist (10.12.2021) sõbra Aga, märkides

kokkusaamise põhjuseks „enne vabanemist suhelda seonduvalt elukoha ja tööga“.

Tallinna Vangla jättis 07.12.2021 vastusega nr 5-11/21/30923-2 Xi taotluse rahuldamata, kuna

vanglal on alust kahelda kokkusaaja maines. X esitas 08.12.2021 Tallinna Vanglale vaide,

milles taotles vangla 07.12.2021 vastuse nr 5-11/21/30923-2 tühistamist ja asja uuesti

2(5)

otsustamist. Tallinna Vangla jättis vaide 10.01.2022 vaideotsusega nr 5-15/21/590-2

rahuldamata.

2. X esitas 12.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 07.12.2021 vastuse nr

5-11/21/30923-2 ja 10.01.2022 vaideotsuse nr 5-15/21/590-2 tühistamiseks ning Tallinna

Vangla kohustamiseks lühiajalise kokkusaamise lubamiseks. Kohus võttis 25.01.2022

määrusega kaebuse menetlusse, vabastades kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest.

Pärast kaebuse vastustajale kättetoimetamist, vaatas Tallinna Vangla omal algatusel kaebaja

taotluse uuesti läbi ning tegi 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3, milles keeldus loa

andmisest lühiajaliseks kokkusaamiseks A, põhjendades seda sellega, et A on varasemalt

kriminaalkorras karistatud ning ta on kandud karistust vanglas ja olnud kriminaalhooldusel,

mistõttu on alust tema maines kahelda.

3. Vastuseks 08.03.2022 ja 25.03.2022 kohtunõuetele teatas kaebaja, et soovib kaebust muuta

ja taotleda Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3 tühistamist ning vangla

kohustamist lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks. Kaebuse muutmine on vastu võetud

12.04.2022 kohtumäärusega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb Tallinna Vangla 27.01.2022 otsuse nr 5-11/21/21747-3 tühistamist ning

lühiajalise kokkusaamise loa andmiseks kohustamist kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

Kontaktisik Marju Kuuse ei tunne kaebaja sõpra (A) ega saa järeldada, et kokkusaamine temaga

võib kaebajale mõjuda negatiivselt. Kokkusaaja maines kahtlemine peab olema põhjendatud.

Kaebajal on jäänud karistuse lõpuni 6 kuud ning vabanemisel soovib kaebaja minna A ja tema

abikaasa poolt avatud rehabilitatsioonikeskusesse. Kaebaja soovis kokkusaamisel arutada

eeltoodu ja ka töösuhtega seotud küsimusi. See, et sõber on kriminaalkorras karistatud, ei anna

alust teda süüdistada halva eeskuju andmises. A on vanglast vabastatud ennetähtaegselt, mis

tõestab, et ta on seaduskuulekas kodanik. Ta avas koos oma abikaasaga rehabilitatsioonikeskuse

ja kiriku koguduse, käib tööl, sai hiljuti isaks ning on lõpetanud sotsiaalkoolituse ja saanud

tugiisikuks. Kaebaja on vangla sotsiaaltöötajalt taotlenud, et talle pandaks tugiisikuks A.

Kaebajal ei ole võimalik rääkida sõbraga 2 tundi telefoni teel. Kaebaja ei ole sektoris ainuke,

kes soovib helistada ning seeläbi tekiks konflikt teistega, kes ka soovivad helistada. Ühtlasi on

kaebaja raske liikumispuudega invaliid, kellele sotsiaaltoetuse maksmine on peatatud kuni

08.06.2022 (karistuse lõpuni) ning kaebajal puudub sissetulek endale koguaeg kõneaja ja

kirjatarvete ostmiseks. See, et kaebajale saadetakse aeg-ajalt raha, ei tähenda, et kaebaja peaks

selle kulutama kirjatarvete ja kõneaja peale.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Lühiajaliste kokkusaamiste puhul ei ole isikute ring, kellega kinnipeetav või vahistatu

võib suhelda, määratletud ammendavalt. Iga konkreetse suhtlemisvormi kohaldamisel tuleb

arvestada vajadust soodustada vanglavälist suhtlemist, pidades samal ajal silmas karistuse

täideviimise eesmärki ning välistada seetõttu kontaktid, mis võivad selle eesmärgi saavutamist

takistada. Seega mitte igasugune vanglaväline suhtlemine ei ole selline, mida vanglateenistus

peaks soodustama. Kui vanglateenistusel on kahtlus, mis annab aluse eeldada kokkusaaja

kahjulikku mõju kinnipeetavale, siis loa andmisest keeldutakse.

Õiguskirjanduses on kokkusaaja mainet kahjustavaks peetud näiteks asjaolusid seoses

tema karistatusega, kuritegelikke sidemeid või ka kinnipeetavale negatiivse mõju avaldamist

(L. Madise jt. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, lk 82). Vangla ei pea

3(5)

suhtlust toetama, kui see ei ole kooskõlas vanglavälise suhtluse olemuslike eesmärkidega või

vangistuse täideviimise eesmärkidega (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 lahend

nr 3-16-1842). Igasuguse suhtluse toetamine ei oleks kooskõlas ka vangistusseaduse (VangS)

§-s 57 sätestatuga, mille kohaselt on sotsiaalhoolekande eesmärk vanglas aidata kinnipeetaval

säilitada ja luua sotsiaalselt olulisi ja positiivseid kontakte väljaspool vanglat, suurendada tema

iseseisvat

toimetulekuvõimet

ning

mõjutada

teda

õiguskuulekalt

käituma.

Kriminaalsete sõpradega suhtlemise vähendamine ja õiguskuulekate positiivsete sõprade

suurendamine on käitumisemuutmise oluline faktor. Kohtupraktika on tunnustanud vangla

pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude hindamisel, ennetamisel ja vastavate

abinõude valikul ning märkinud, et lühiajalist kokkusaamist välistava asjaolu ilmnemisel (sh

kui tekib eelnimetatu osas põhjendatud kahtlus) on vangla pädev langetama keelduva

prognoosotsuse, mitte ära ootama ebasoovitava tagajärje realiseerumist ning vanglal on selleks

ulatuslik kaalutlusõigus (Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2017 lahend nr 3-16-1842).

2) Vastustaja keeldus kaebajale lühiajalise kokkusaamise loa andmisest A, kuna tegemist on

varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuga. A määrati Harju Maakohtu 23.10.2002 otsusega

karistuseks 20 aastat vangistust. A karistuse kandmine algas 09.01.2002 ning kuni 02.01.2019

paiknes isik vanglas ja seejärel kohaldati talle kuni 02.01.2021 käitumiskontrolli, isiku katseaeg

lõppes 08.01.2022. Arvestades A kuritegelikku tausta, oli vanglal alus kahelda kokkusaaja

maines

ning

tulenevalt

VangS

§

lg

11 p-st

ei

saanud

kaebajale

eelnimetatud isikuga kokkusaamist lubada. Avalik ja kolmandate isikute huvi asjas

(lubamatute vanglaväliste kontaktide vältimine ja vangistuse eesmärkide saavutamine kaebaja

suhtes; vangla ning vanglaametnike ja teiste vanglas viibivate isikute või vanglaväliste isikute

julgeolek) kaalub üle kaebaja huvi (kinnipeetava suhtlus lähedastega). Kui vanglal on

põhjendatud kahtlus, et kokkusaaja maine on selline, mis ei aita kaasa kinnipeetava vangistuse

täideviimise eesmärkidele, siis ei pea vangla sellist vanglavälist suhtlust soodustama.

3) Vanglal puudub A tegevuse pinnalt usaldus ka tema tugiisiku rolli sobivuse üle mistõttu ei

ole plaanis isikut vanglasse ka tugiisikuna lubada. Kaebaja suhtes on ka algatatud karistusjärgse

käitumiskontrolli kohaldamise menetlus ning käitumiskontrollile allutamise korral võib kohus

käitumiskontrolli ajal keelata kaebajal viibida kohtu määratud paikades ja suhelda kohtu

määratud isikutega, nt kriminaalkorras karistatud isikutega.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. VangS § 23 lg 1 kohaselt on kinnipeetava vanglavälise suhtlemise eesmärk soodustada

kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste inimestega, et vältida

kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt soodustab

vanglateenistus kinnipeetava vanglavälist suhtlemist. Üks vanglavälise suhtlemise liik on

lühiajaline kokkusaamine. VangS § 24 lg 1 sätestab, et kinnipeetavale on lubatud vähemalt üks

kord kuus järelevalve all kokku saada oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega, kelle maine

osas ei ole vanglateenistusel põhjendatud kahtlusi. Kaebaja taotles lühiajalist kokkusaamist A.

Taotluse kohaselt on A kaebaja hea sõber, kellega kaebaja soovis kokkusaamisel „enne

vabanemist suhelda nii elukoha ja töö suhtes“. Vastustaja keeldus andmast luba kaebaja

lühiajaliseks kokkusaamiseks A VangS § 24 lg 1¹ p 3 alusel. Nimetatud sätte kohaselt

keeldutakse lühiajalise kokkusaamise loa andmisest, kui kokkusaaja maines on alust kahelda.

8. Erialakirjanduses on leitud, et kahtlus kokkusaaja maines tähendab eelkõige sellist kahtlust,

mis annab aluse eeldada kokkusaaja kahjulikku mõju kinnipeetavale ning mis seetõttu takistaks

kinnipeetava karistuse täideviimise eesmärgi saavutamist. Kokkusaaja maine võib olla

4(5)

kahjustatud näiteks tema karistatusega, kuritegelike sidemete tõttu või ka muu negatiivse mõju

tõttu kinnipeetavale. Negatiivne mõju võib olla tingitud ka kinnipeetava või kokkusaaja

isiksusest (J. Sootak. Vangistusseadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014, § 24 komm

2.2.2, lk 82).

Kohus ei sea kahtluse alla vastustaja pädevust ja asjatundlikkust vanglatingimustes ohtude

avastamisel ja ennetamisel, sh lühiajalise kokkusaamise lubamise otsustamisel (vrd ka

Riigikohtu 25.10.2012 otsus nr 3-3-1-28-12, p 14). Kokkusaamise mittelubamise aluseks olev

kahtlus kokkusaaja maines peab olema põhjendatud. See ei eelda siiski vangla poolt

üksikasjalikku analüüsi selle kohta, milles kokkusaaja poolt kaebajale avaldatav negatiivne

mõju seisneda võib. Järeldusi kokkusaaja isiku maine kohta võib vangla teha kokkusaaja

varasemat tegemist puudutavate objektiivsete andmete põhjal. Selgelt asjakohatu on seega

kaebaja väide, et kuna vangla kontaktisik ei tunne kaebaja sõpra, ei saa ta ka väita, et viimane

mõjub kaebajale negatiivselt. Asjaolu, et vangla ametnikud ei tunne isikuid, kellega

kinnipeetavad kokkusaamisi taotlevad, ei välista vangla poolt hinnangu andmist kokkusaaja

mainele ega muuda kokkusaamisele mittelubamist õigusvastaseks. Vastasel juhul poleks ka

seaduses tarvis sätestada kokkusaamisele lubamisest keeldumise aluseid.

9. Vanglal on kokkusaaja maine ning taotletud kokkusaamise otstarbekuse hindamisel avar

kaalutlusruum. Vangla keeldumist saab pidada õigusvastaseks, kui keeldumisel on lähtutud

ilmselgelt meelevaldsetest asjaoludest või kui vangla on arvesse võtmata jätnud mingisugused

erilised asjaolud, mille puhul võiks konkreetsele kinnipeetavale olla otstarbekas võimaldada

kokkusaamist ka kahtlase mainega isikuga.

Antud juhul on vastustaja piisavalt põhjendanud seisukohta, et A maines on alust kahelda ning

temaga kokkusaamine ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga, milleks on

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1).

Vaidlust ei ole selles, et A on varem kriminaalkorras karistatud, sealhulgas vangistusega.

Vangistusega karistatud isiku puhul võib vangla lühiajalise kokkusaamiste lubamise kontekstis

eeldada, et kokkusaamine ei ole otstarbekas ega kinnipeetava karistuse täitmise eesmärgiga

kooskõlas. Vangla ei pea üksikasjalikult põhjendama, milles varasema kuritegeliku taustaga

kokkusaaja negatiivne mõju kinnipeetavale täpselt väljendub. On usutav, et mida tihedamad

kontaktid on kinnipeetaval kuritegeliku taustaga isikutega, seda suurem on tõenäosus, et

kinnipeetav ei suuda õiguskuulekalt käituda ning võib uuesti seda kergemini sattuda

kuritegelikule teele. Antud juhul on see kaebaja isikut silmas pidades seda olulisem, et

teadaolevalt on kaebajat karistatud just grupis toime pandud raskete kuritegude eest, mis viitab

sellele, et kaebajat ümbritseval seltskonnal võib olla tema edasise saatuse seisukohast

keskmisest suurem mõju (vt ka Tallinna Halduskohtu 29.04.2022 otsus nr 3-22-122).

10. Antud juhul ei nähtu kaebaja taotlusest ega ka vaide- ja kohtumenetluses esitatud väidetest,

et vangla oleks keelduva otsuse tegemisel jätnud arvesse võtmata mingisuguseid kaebaja

olukorda iseloomustavad erilised asjaolud. Kaebaja on A kokkusaamise põhjendusena

üldsõnaliselt viidanud sellele, et soovib enne vabanemist suhelda elukoha ja tööga seonduvalt.

Kohtumenetluses on kaebaja ka välja toonud, et soovib A oma tugiisikuks.

Vastavalt VangS §-le 74 kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks korraldatakse

kinnipeetava sotsiaalhoolekanne. Tähelepanuta tuleb jätta kaebaja väide, et ta on taotlenud A

endale tugiisikuks, kuna kohtueelses menetluses kaebaja eeltoodule tuginenud ei ole. Sellele

vaatamata on vastustaja selgitanud, et A ei ole plaanis vanglasse tugiisikuna lubada. Ühtlasi

nähtub kaebajaga seotud haldusasjas nr 3-22-122 Tallinna Vangla vastusest, et kaebajale on

vanglast vabanemisega seoses juba määratud tugiisikuteenuseid pakkuva mittetulundusühingu

poolt tugiisik, kelle ülesanne on aidata kaebajal vabanemisel hakkama saada. Samuti ilmneb

5(5)

eelviidatud haldusasjast, et vangla on suhelnud kaebaja viimase elukoha kohaliku

omavalitsusega, kes on pidanud võimalikuks kaebaja paigutamist hooldekodusse ning lubatud

katta puudujääva osa vastavatest kuludest. Ka peaks vanglast vabanemisel jätkuma kaebajale

vangistuse ajaks peatatud sotsiaaltoetuse maksmine. Eelnevat arvestades ei saanud olla kaebajal

A kokkusaamine vajalik ka selleks, et aegsasti enne vanglast vabanemist arutada elukoha ja

sissetuleku teenimise (töötamise) võimalustega seotud küsimusi. A näol ei ole tegemist kaebaja

pereliikme või lähedase sugulasega. Kaebaja ei ole ka väitnud, et kohtumine A oli vajalik

selleks, et viimane saaks vabaduses olles kaebaja huvides teha mingisuguseid toiminguid

kaebaja vabanemise ette valmistamiseks. Seega ei ole kohtule äratuntav, et A kokkusaamine

olnuks vanglast vabanemisega seoses vajalik. Seejuures nähtub kohtule haldusasjast nr 3-22-

122, et kaebajale on Tallinna Vangla 14.12.2021 otsusest 5-11/21/31299-2 tulenevalt

võimaldatud lühiajaline kokkusaamine ühe teise hea sõbraga (B), kellega kokkusaamise

põhjusena oli kaebaja sarnaselt välja toonud „välissuhtlus vabanemiseks“. Seega oli kaebajal

eelduslikult võimalik enda vabanemisega seotud küsimusi juba ka vähemalt ühe hea sõbraga

vanglas kokkusaamisel arutada.

11. Nagu vangla põhjendatult on märkinud, siis kaebajal on võimalik oma sõpradega vajadusel

suhelda ka telefoni ja kirja teel. Seejuures on ilmselgelt liialdatud kaebaja väide, et kuna

helistada soovivad paljud kinnipeetavad, siis võib see kaasa tuua konflikte teistega. Kohtule

teadaolevalt on vanglas helistamine korraldatud vastavalt graafikule, mistõttu ei saa juhtuda, et

kaebajale ettenähtud telefonivestluste ajal teised kinnipeetavad saaksid kaebajat tülitama tulla.

Samuti on asjakohatu kaebaja väide, et ta ei pea talle saadetava raha eest ostma kirjatarbeid või

kõneaega. Kaebajal tõepoolest sellist sundi ei ole ja kaebaja saab ise teha oma valikud

sissetuleku kulutamiseks. Samas ei tähenda kaebaja soov oma raha kulutada muuks otstarbeks

kui sõbrale helistamisele või kirjutamisele veel seda, et vangla oleks kohustatud talle sõbraga

suhtlemist võimaldama lühiajalise kokkusaamise vormis.

12. Kokkuvõttes leiab kohus, et vangla ei pidanud võimaldama kaebajale sõber A kokkusaamist

olukorras, kus vanglale esitatud üldsõnalisest taotlusest ei nähtunud sellised asjaolusid, mis

õigustaksid kokkusaamise lubamist, sõltumata vangla kahtlusest kokkusaaja maine osas.

Vangla keeldumist ei ole alust pidada ilmselgelt meelevaldseks ega Tallinna Vangla 27.01.2022

otsust nr 5-11/21/21747-3 sellest tulenevalt õigusvastaseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda

kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

14. Avaldatavas kohtuotsuses tuleb asendada kaebaja ning teiste asjas nimetatud füüsiliste

isikute ees- ja perekonnanimed tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)