2-21-2742/41 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2742

Kohtuasi

X hagi AGAL Kinnisvarad OÜ vastu osanike 1.02.2021

koosoleku

otsuste

puudumise

või

tühisuse

tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AGAL Kinnisvarad OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Jüri Sirel

Kostja AGAL Kinnisvarad OÜ (registrikood 10898456),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Menetluse liik

Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 19.04.2022

peetud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi

AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra

punkti 4 puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt). Eelmises lauses

nimetatud osas jätta hagi rahuldamata. Muus osas (s.o AGAL Kinnisvarad OÜ

1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punktid 1 (p-d 1.1., 1.2., 1.3.

ja 1.4.), 2 ja 3) jätta maakohtu otsus muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse

põhjendusi.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 19.10.2021 otsus menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise ning viivise osas (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ja teha uus

menetluskulude jaotus vastavalt käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4.3. märgitule.

3. AGAL Kinnisvarad OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

2-21-2742

4.2. Tuvastada, et AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralisel

koosolekul ei ole otsuseid vastu võetud päevakorra punktides 1 (p-d 1.1., 1.2.,

1.3. ja 1.4.), 2 ja 3.

4.3. Jätta hagi rahuldamata AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise

koosoleku päevakorra punkti 4 osas.

4.4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 19.02.2021 Pärnu Maakohtule AGAL Kinnisvarad OÜ (kostja) vastu hagi,

milles palus tuvastada, et kostja osanike 1.02.2021 koosolekul ei võetud vastu otsuseid, või

tuvastada nende tühisus või tunnistada need kehtetuks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostja osanikud Osaühing AGAL Invest (AGAL Invest) ja C,

seejuures kuulub AGAL Investile 93 250 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa (93,25%

osakapitalist) ning Cle 6750 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa (6,75% osakapitalist).

AGAL Investi osanikeks on Osaühing Kalbro (50% osakapitalist), mille ainuosanik on C, ning

Osaühing Aleksi Vara (50% osakapitalist), mille ainuosanik on hageja. Hageja ja C on kostja

ja AGAL Investi juhatuse liikmed ning AGAL Investi esindavad nad ühiselt.

1.2. C saatis 19.01.2021 kostja juhatuse liikmena välja kostja osanike 1.02.2022 koosoleku

kokkukutsumise teate, millele oli lisatud ka koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud. Lisaks

saatis C 20.01.2021 AGAL Investi juhatuse liikmena välja AGAL Investi 1.02.2021 koosoleku

kokkukutsumise teate, mis pidi toimuma paar tundi enne kostja osanike koosolekut. Hageja

teavitas 27.01.2021 C, et ei saa haiguse tõttu kummalgi koosolekul osaleda, ning taotles nende

edasilükkamist. C keeldus koosolekute edasilükkamisest. Hageja edastas 28.01.2021 kostja

juhatuse liikmena C-le seoses kostja osanike koosolekuga teate, milles taotles koosoleku

protokolli notariaalset tõestamist, vandeaudiitori aruande andnud vandeaudiitori osalemist

koosolekul ning täiendavate küsimuste võtmist päevakorda koos sellekohaste otsuste

eelnõudega. Osanike koosolekud toimusid 1.02.2020 ja C saatis 2.02.2021 hagejale nende

protokollid.

1.3. Kostja osanike koosolekul ei võetud vastu otsuseid, sest seal ei olnud esindatud üle poole

osadega esindatud häältest. Arvestades, et C-l on 675 häält ja AGAL Investil 9325 häält, pidi

koosolekul olema esindatud vähemalt 5001 häält. Kuivõrd hagejal ja C-l on AGAL Investi

juhatuse liikmetena ühine esindusõigus, saanuks AGAL Invest kostja osanike koosolekul oma

2-21-2742

osaniku õigusi teostada ainult nii hageja kui ka C kohalolekul. Hageja ei viibinud koosolekul

mõjuval põhjusel. Koosolekul osales kostja osanikuna C, kelle häältega ei saanud otsuseid vastu

võtta. Ka koosoleku protokollis ei ole märgitud, et AGAL Invest oleks sellel osalenud.

Seejuures ei otsustanud AGAL Invest koosolekul osalemiseks esindaja määramist. Koosolekul

osalejana on märgitud Osaühing Kalbro, kes ei ole kostja osanik ja ei saanud koosolekul

osaleda.

1.4. Kui kostja osanike koosolekul võeti siiski vastu otsused, on need tühised koosoleku

kokkukutsumise ja otsuse tegemise korra olulise rikkumise ning koosoleku protokolli

notariaalselt tõestamata jätmise tõttu.

1.4.1. Hageja palus 28.01.2021 teates ja seega tähtaegselt lisada koosoleku päevakorda punkti

audiitori valimise kohta 2018–2020. a majandusaasta aruannete auditeerimiseks ning esitas

asjaomase otsuse eelnõu. Osanikele tuli seega enne koosoleku toimumist päevakorra

muutmisest teatada samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu osanike koosoleku

kokkukutsumise teate saatmisel, s.t päevakorra täiendamise teade pidi jõudma osanikeni

vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Kostja seda ei järginud ega täiendanud

päevakorda. Lisaks ei esitanud kostja koosoleku kokkukutsumise teates otsuse eelnõude

põhjendusi ega kohta, kus saab nendega tutvuda. Samuti erinesid hääletamisele pandud otsuste

eelnõud oluliselt koosoleku kokkukutsumise teatele lisatud otsuste eelnõudest. Eelnevaga

rikkus kostja oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda.

1.4.2. Hageja nõudis, et vandeaudiitori aruande andnud vandeaudiitor osaleks majandusaasta

aruande kinnitamise otsustamise juures ja annaks aruande kohta selgitusi. Koosoleku

protokollist ei nähtu, et vandeaudiitor oleks koosolekul osalenud. Sellega rikkus kostja oluliselt

otsuse tegemise korda.

1.4.3. Kostja taotles tähtaegselt koosoleku protokolli notariaalset tõestamist, kuid koosolekule

notarit ei kaasatud ja koosoleku protokoll ei ole notariaalselt tõestatud.

1.5. Kui kostja osanike koosoleku otsused ei ole tühised, tuleb need tunnistada kehtetuks.

1.6. Hagejal on õiguslik huvi osanike koosoleku otsuste vaidlustamiseks. Hageja on kostja

juhatuse liige ning kostja enamusosaniku (AGAL Invest) üks tegelikest kasusaajatest ja

juhatuse liikmetest. Koosoleku kokkukutsumisel ja pidamisel on otseselt rikutud hageja õigusi,

sest hageja osaluseta ei saanud otsuseid vastu võtta ning rikuti seadust. Lisaks otsustati

koosolekul hageja kui kostja juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamine, mis

riivab otseselt hageja isiklikke õigusi.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja osanike koosolekul võeti vastu järgmised otsused: 1) 2018. a ja 2019. a

majandusaasta aruannete kinnitamine, vandeaudiitori heakskiitmine; 2) 2020. a vandeaudiitori

valimine; 3) juhatuse liikme Y tagasikutsumine; 4) hageja kui juhatuse liikmega õigusvaidluse

pidamise otsustamine/heakskiit ja vaidluses kostja esindaja määramine. Hageja kostja juhatuse

liikmena saaks neid otsuseid vaidlustada vaid juhul, kui nende täitmisega pandaks toime

kuritegu või väärtegu või sellega ilmselt kaasneks kahju hüvitamise kohustus. Hageja ei ole

sellele tuginenud. Igal juhul ei ole hagejal õiguslikku huvi otsuste nr 1–3 tühisuse tuvastamise

2-21-2742

või kehtetuks tunnistamise vastu, sest hagejat puudutab ainult otsus nr 4. Õiguslikku huvi ei saa

tuletada pelgalt juhatuse liikme staatusest.

2.2. Osanike koosolek oli pädev vastu võtma otsuseid, sest sellel osales C 675 häälega ja AGAL

Investi nimel selle osanik Osaühing Kalbro 4662 häälega, s.t kokku oli esindatud 5337 häält.

Osanikud võivad otsustada ka juhatuse pädevusse kuuluvaid küsimusi, s.h esindada osaühingut

teise osaühingu osanike koosolekul. Igal juhul ei oleks hageja saanud koosolekul AGAL Investi

ega Osaühingu Aleksi Vara nimel hääleõiguse piirangu tõttu hääletada, sest otsustati hagejaga

õigusvaidluse pidamist ja selles vaidluses esindaja määramist. AGAL Invest oli seega

koosolekul esindatud vaid C kaudu. Hagejaga õigusvaidluse pidamise ja selles vaidluses

kostjale esindaja määramise otsustamiseks piisas C poolt AGAL Investi nimel väljendatud

kirjalikust tahteavaldusest ning selle saab koosoleku protokollist välja lugeda olenemata sellest,

et C on seal märgitud AGAL Investi osaniku Osaühingu Kalbro esindajana.

2.3. Hageja allkirjastas taotluse lisada koosoleku päevakorda punkt audiitori valimise kohta

2018–2020. a majandusaasta aruannete auditeerimiseks füüsilise isikuna. Igal juhul ei saanud

ta nõuda täiendavate küsimuste päevakorda võtmist, kuna ta ei ole kostja osanik. Samuti ei

saanud ta seda nõuda AGAL Investi nimel, kuivõrd tal ei olnud õigust AGAL Investi üksi

esindada. Isegi kui hagejal oli õigus nõuda päevakorra täiendamist, ei too taotletud küsimuste

päevakorda võtmata jätmine kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisust. Koosolekut ei

olnud võimalik edasi lükata, kuivõrd 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruannete esitamise

tähtaeg oli möödunud ning kohtu 12.01.2021 nõudekirja tsiviilasjas nr 2-20-17398 alusel pidi

kostja kohtule hiljemalt 15.02.2021 esitama osanike otsuse õigusvaidluse pidamise kohta

hagejaga. Lisaks ei olnud kõnealust punkti võimalik päevakorda võtta selle erinevate puuduste

tõttu.

2.4. Koosoleku kokkukutsumise teade vastas nõuetele. Teates oli märgitud, kus on võimalik

tutvuda kõigi koosolekuga seotud dokumentidega. Hageja ei tundnud nende vastu enne

koosolekut huvi. Seejuures on koosoleku kokkukutsumise reeglid sätestatud osanike kaitseks.

2.5. Hagejal ei olnud õigust nõuda koosoleku protokolli notariaalset tõestamist. Koosoleku

kutsus kokku kostja juhatus, kes oli koosoleku läbiviimise viisi juba määranud. Lisaks esitas

hageja vastava nõude füüsilise isikuna ja kostja võis jätta selle tähelepanuta. Igal juhul ei ole

koosoleku

protokolli

notariaalse

tõestamise

nõude

rikkumine

selline

koosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine, mis tooks kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse.

2.6. Kuna hageja nõudis vandeaudiitori osalemist majandusaasta aruande kinnitamise

otsustamise juures füüsilise isikuna, võis kostja jätta selle taotluse tähelepanuta. Samas ei

saanud hageja sellist taotlust nagunii esitada, sest ta ei ole kostja osanik ega saanud AGAL

Investi üksi esindada. Lisaks esitas hageja taotluse hilinenult. Hageja oli majandusaasta

aruannetega seotud asjaoludest informeeritud talle soovitud ulatuses. Igal juhul ei saa

vandeaudiitori koosolekul mitteosalemine kaasa tuua muude kui majandusaasta aruande

kinnitamisega seotud otsuste tühisust.

2.7. Koosoleku kokkukutsumise teates sisalduvatest otsuste eelnõudest on üheselt arusaadav,

mida koosolekul otsustada sooviti, ning koosolekul ei võetud vastu ühtegi otsust, millest

osanikke ei oleks eelnevalt informeeritud.

2.8. Kui hageja võis siiski AGAL Investi esindada, kasutas ta oma seadusest tulenevaid õigusi

vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja esitas 28.01.2021 teates sisalduvad taotlused üksnes

eesmärgiga takistada otsuse vastuvõtmist hagejaga õigusvaidluse pidamise küsimuses.

2-21-2742

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus rahuldas 19.10.2021 otsusega hagi ning tuvastas, et kostja 1.02.2021

osanike koosolekul ei võetud vastu otsuseid. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda,

määras need kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3390,33 eurot ja viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

3.1. Maakohus tuvastas, et pooltel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude üle:

-

hageja ja C on kostja juhatuse liikmed ja neil on ühine esindusõigus;

-

kostja enamusosanikuks on AGAL Invest, kellele kuulub kostja 93 250 euro suuruse

nimiväärtusega osa, mis moodustab 93,25% kostja osakapitalist;

-

AGAL Investi osanikeks on Osaühing Kalbro (50% osakapitalist), mille ainuosanik on

C, ning Osaühing Aleksi Vara (50% osakapitalist), mille ainuosanik on hageja;

-

hageja ja C on AGAL Investi juhatuse liikmed ja neil on ühine esindusõigus.

3.2. Hagejal on huvi kostja osanike 1.02.2021 koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse

tuvastamise vastu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 mõttes. Hageja on kostja

juhatuse liige ja osaluse kaudu AGAL Investis ka tegelik kasusaaja. Hagejal peab olema

mõistlik võimalus osaleda selliste otsuste tegemises nagu majandusaasta aruande kinnitamine,

vandeaudiitori valimine, juhatuse liikme tagasikutsumine ja tema endaga õigusvaidluse

pidamine.

3.3. Kostja osanike 1.02.2021 koosolekul vastu võetud otsused on äriseadustiku (ÄS) § 1771

lg 1 alusel tühised otsuse tegemise korra olulise rikkumise tõttu, sest koosolekul oli esindatud

vähem kui pool osadega esindatud häältest. Koosolekul otsuste vastuvõtmiseks pidi seal igal

juhul osalema AGAL Invest, kuid teda seal ei olnud. Hageja ja C saavad AGAL Investi

esindada ühiselt, mistõttu saanuks AGAL Invest koosolekul oma osaniku õigusi teostada

üksnes nii hageja kui ka C kohalolekul või juhatuse ühiselt välja antud volituse alusel. Hageja

aga koosolekul ei osalenud ning kostja ei ole tõendanud, et C oleks saanud temalt nõusoleku

esindada AGAL Investi üksi. Osanikku ei saa osaühingu koosolekul esindada osaniku osanik.

AGAL Investil ei olnud ka koosolekul osalemisega seoses huvide konflikti.

3.4. Eelneva tõttu ei ole vaja hinnata hageja alternatiivseid nõudeid.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palus jätta menetluskulud

hageja kanda.

4.1. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus.

See eksitus on mõjutanud kogu otsust.

4.2. Kostja jääb oma varasemate seisukohtade juurde selles, et hagejal ei ole õigust vaidlustada

kostja osanike koosolekul vastu võetud otsuseid või vähemalt otsuseid nr 1–3, mistõttu tulnuks

hagi jätta osaliselt läbi vaatamata. Maakohus on tõlgendanud osaühingu juhatuse liikme ja ühe

tegeliku kasusaaja õigusi põhjendamatult laialt. Maakohus oleks pidanud iga koosoleku otsuse

puhul eraldi hindama, kas hagejal on õigustatud huvi selle vaidlustamiseks ja milles see seisneb.

Hageja ei ole selgelt välja toonud, kuidas puutuvad temasse koosoleku otsused nr 1–3.

2-21-2742

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et osanike koosolekul ei saanud kvoorumi puudumise tõttu

otsuseid vastu võtta. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas osanikud olid koosolekul esindatud

ja kas nende hääli oli üle poole, kas C oli õigustatud esindama AGAL Investi ning kas osanik

võinuks väljendada oma tahteavaldust teisiti kui koosoleku otsuse vormis. Maakohus ei ole

kõigis nendes küsimustes seisukohta võtnud ega põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja

vastuväidetega. Kostja jääb nendes küsimustes oma varasemate seisukohtade juurde.

4.4. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus on ühelt poolt leidnud, et osanike koosolekul

ei võetud otsuseid vastu, kuid teiselt poolt, et otsused on tühised.

4.5. Maakohus ei ole asja ammendavalt arutanud. Kuivõrd maakohus leidis, et osanike

koosolekul ei võetud vastu otsuseid, ei ole maakohus hinnanud muid koosoleku

kokkukutsumisega seotud hageja väiteid ega kostja vastuväiteid.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu

otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles

maakohus rahuldas hagi AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku

päevakorra punkti 4 puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1 ja 2 osaliselt). Ringkonnakohus saab

tühistatud osas teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi selles osas rahuldamata. Samuti

tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise ning

viivise osas (resolutsiooni p-d 3, 4 ja 5) ja teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas

(AGAL Kinnisvarad OÜ 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku päevakorra punktid 1

(p-d 1.1., 1.2., 1.3. ja 1.4.), 2 ja 3) jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹).

7. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, nagu

oleks kostja juhatuse liikmetel hagejal ja C-l olnud ühine esindusõigus (TsMS § 436 lg 1 ja §

442 lg 8 rikkumine). Vastavalt ÄS § 181 lg-le 1 võib osaühingut kõikide tehingute tegemisel

esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad

osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis,

kui see on kantud äriregistrisse. Kostja põhikirja kohaselt ei olnud kostja juhatuse liikmetel

(kelleks on mh hageja ja C) ühist esindusõigust (vt tl 32, p VIII „Juhatus“, aga ka tl 7 lahter

„Registrikaardile kantud isikud“). Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi. Maakohtu eelnev eksimus ei mõjutanud siiski otsuse õiguspärasust. Maakohus ei

tuginenud hagi lahendamisel sellele, kas kostja juhatuse liikmetel oli ühine esindusõigus. Hagi

lahendamisel oli eelkõige oluline see, kas AGAL Investi juhatuse liikmetel oli ühine

esindusõigus ja selles osas tuvastas maakohus õigesti, et hagejal ja C-l oli AGAL Investi

juhatuse liikmetena ühine esindusõigus.

8. Põhjendatud on ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on vastuoluline (TsMS

§ 442 lg 5 rikkumine). Otsuse resolutsiooni p-s 2 tuvastas maakohus, et kostja osanike

1.02.2021 koosolekul ei ole otsuseid vastu võetud, kuid asus otsuse põhjendavas osas

seisukohale, et kostja osanike 1.02.2021 koosoleku otsused on tühised (maakohtu otsuse

2-21-2742

p-d 10–12). Osanike koosoleku otsus on üks tehingu liike. Sarnaselt muude tehingutega saab

otsusest kui tehingust TsÜS § 67 lg 1 järgi rääkida, kui selles sisalduvad otsuse vastuvõtmiseks

õigustatud isikute vastavasisulised tahteavaldused. Olukorras, kus otsusena esitatu ei sisalda

nõutavas ulatuses otsuse vastuvõtmiseks õigustatud isikute tahteavaldusi, otsusest üldjuhul

rääkida ei saa (vt RKTKo 3-2-1-55-14, p 21 ja 2-16-11216, p 15). Otsuse puudumine ja otsuse

tühisus ei ole samatähenduslikud. Kui täidetud ei ole minimaalsed eeldused selleks, et otsuse

saaks lugeda vastuvõetuks, on tegemist otsuse puudumise olukorraga ehk mitteotsusega.

Kui aga otsus on küll olemas, kuid tema tegemisel esinesid puudused, on tegemist kas tühise

või kehtetuks tunnistatava otsusega1. Ringkonnakohus muudab ka selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi.

9. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu otsust kostja 1.02.2021 osanike

erakorralise koosoleku päevakorra punktide 1 (p-d 1.1., 1.2., 1.3. ja 1.4.), 2 ja 3 osas.

9.1. Maakohus on päevakorra punktide 1–3 osas põhjendatult viidanud ÄS § 170 lg-le 2, mille

kohaselt on osanike koosolek pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel on esindatud üle poole

osadega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. Samuti

on maakohus päevakorra punktide 1–3 osas põhjendatult leidnud, et kostja 1.02.2021 osanike

koosolekul otsuste vastuvõtmiseks pidi sellel olema esindatud AGAL Invest; AGAL Invest sai

oma osaniku õigusi kostja osanike koosolekul teostada üksnes mõlema juhatuse liikme – s.o nii

C kui ka hageja – kohalolekul või osaühingu juhatuse poolt ühiselt välja antud volituse alusel;

osanikku ei saa osaühingu osanike koosolekul esindada osaniku osanik; hageja vaidlusalusel

koosolekul kostja juhatuse liikmena ei osalenud ja kostja ei ole tõendanud, et C oli saanud

temalt nõusoleku esindaja AGAL Investi koosolekul üksi; ning et koosolekul oli esindatud

vähem kui pool osadega esindatud häältest, mistõttu puudus ÄS § 170 lg-s 2 sätestatud

kvoorum.

9.2. Hagejal oli õiguslik huvi esitada otsuste puudumise tuvastamise nõue kostja osanike

1.02.2021 koosoleku otsustele päevakorrapunktides 1–3. Hageja tuvastushuvi tuleneb tema kui

kostja juhatuse liikme staatusest. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb üldjuhul jaatada ka osaühingu

kõigi juhtorganite liikmete (juhatuse ja nõukogu olemasolul ka nõukogu liikmete) õigust esitada

otsuse tühisuse tuvastamise nõue, kui sellest otsusest sõltuvad nende õigused, kohustused või

vastutus. Samal põhjendusel on hagejal õigus taotleda ka selle tuvastamist, et otsused jäid vastu

võtmata.

10. Õiguslik olukord on aga erinev päevakorrapunkti 4 „Juhatuse liikme X-ga õigusvaidluse

(tsiviilhagi esitamine kahju hüvitamise nõudes) pidamise otsustamine/heakskiit ja vaidluses

osaühingu esindaja määramine“ osas. Selles osas on maakohus andnud tuvastatud asjaoludele

väära õigusliku hinnangu.

10.1. Kostja osanikeks on C, kellele kuulub 6,75% kostja osakapitalist ja AGAL Invest, kellele

kuulub 93,25% kostja osakapitalist. AGAL Investi osanikeks on võrdsetes osades C

ainukontrolli all olev Osaühing Kalbro ja hageja ainukontrolli all olev Osaühing Aleksi Vara.

Kostja 1.02.2021 osanike koosoleku protokolli kohaselt kiideti heaks Harju Maakohtule

25.11.2020 kostja poolt hageja vastu esitatud kahju hüvitamise nõue 79 962,70 eurot ja viivise

nõue (tsiviilasi nr 2-20-17398) ning määrati hageja esindajaks juhatuse liige C (tl 25p).

10.2. ÄS § 177 lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada mh juhul, kui otsustatakse osanikuga

õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses osaühingu esindaja määramist.

1 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M. „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, Juura 2015, lk 204, äärenr 987.

2-21-2742

Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osutatud sätte kohaselt on piiratud ka

selle juhatuse liikmest osaniku hääleõigus, kelle vastu nõude esitamist juhatuse liikmena

otsustatakse (RKKKo 1-18-5732, p 62 ja seal viidatud kohtupraktika).

10.3. Osaühingu kui osaniku tahet väljendab juhatus. ÄS § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut

kõigi tehingute tegemisel (sh osaniku nimel hääle andmisel või muu tahteavalduse tegemisel)

esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed või mõned neist

võivad esindada osaühingut ühiselt, arvestades ka seda, et kolmandate isikute suhtes kehtib

ühine esindus ainult juhul, kui see on kantud äriregistrisse. AGAL Investi juhatuse liikmeteks

on hageja ja C, kellel on ühine esindusõigus. Hagejal ei olnud õigust esindada AGAL Investi

kui osanikku viimase tahte väljendamisel selle kohta, kas kostja peaks esitama hageja vastu

päevakorrapunktis 4 märgitud nõude ja kellel peaks olema õigus kostjat selle nõude

menetlemisel esindada. ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääletamispiirangu eesmärk on vältida

osaniku ja osaühingu huvide konflikti olukorras, kus osanikul võib tehingut tehes tekkida soov

eelistada oma majanduslikke huve ühingu omadele. Järelikult ei piira see säte hageja

hääleõigust üksnes kostja osanikuna. Osutatud norm välistab ka hageja kui kostja osaniku

esindaja (juhatuse liikme) osalemise tema ja kostja vahelise õigusvaidluse pidamise üle

otsustamisel, samuti selles õigusvaidluses kostjale esindaja määramise üle otsustamisel.

ÄS § 177 lg-s 1 ette nähtud hääleõiguse piirangu eesmärgiga kooskõlas olevaks tuleb pidada

selle kohaldamist kõigil juhtudel, kus hääleõiguse piirangule alluv isik teostab hääleõigust

nende isikute eest, kellele endale hääleõiguse piirang ei laiene. Seega ei või isik, kellele

hääleõiguse piirang laieneb, osaleda hääletamisel ei enda ega teiste liikmete nimel, seda nii

tehingulise kui ka seadusjärgse esindajana (nt juhatuse liikmena). Nii näiteks ei tohi ühingu

liikmeks oleva juriidilise isiku juhatuse liige teostada juriidilise isiku nimel hääleõigust juhul,

kui otsustatakse ühingu poolt tema vastu nõude esitamist. Kui esindaja isikuga seondub

hääleõiguse piirang, kohaldub see ka tema poolt edasivolitatud isikule. Seega olukorras, kus

ÄS § 177 lg 1 välistab hageja osalemise AGAL Invest hääleõiguse teostamisel, saab AGAL

Invest kui kostja osaniku tahet hageja vastu nõude esitamise kohta ja selle nõude üle peetavas

vaidluses kostja esindaja määramise kohta väljendada AGAL Investi juhatuse teine liige C

üksinda, hoolimata selle osaühingu juhatuses üldjuhul kehtivast ühisest esindusõigusest (vt

RKKKo 1-18-5732, p-d 64, 66 ja 67 ning seal viidatud kohtupraktika ja õiguskirjandus).

10.4. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokolli kohaselt osalesid koosolekul

C ja AGAL Invest, keda soovis koosolekul esindada osaniku Osaühingu Kalbro esindaja

juhatuse liige C (tl 25 teine lõik). Kuigi ringkonnakohus nõustus eelnevalt päevakorrapunktide

1–3 osas maakohtuga, et osanike koosolekul ei saa osanikku esindada selle osanik, tuleb AGAL

Invest lugeda päevakorrapunkti 4 osas siiski osanike koosolekul osalenuks. Ringkonnakohus

asus eespool seisukohale, et päevakorrapunktis 4 sai AGAL Investi esindada juhatuse teine liige

C üksinda. Kuigi C soovis kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokolli kohaselt

koosolekul AGAL Investi esindada selle osaniku Osaühingu Kalbro juhatuse liikmena, tuleneb

protokollist, et C eesmärgiks oli tagada osanike koosolekul AGAL Investi kohalolek ja tema

nimel hääletamine. See, et C soovis seda eesmärki saavutada Osaühingu Kalbro juhatuse

liikmena, lähtus ekslikust õiguslikust käsitlusest, nagu ei saanuks C juhatuse liikmena AGAL

Investi üksinda esindada ja et AGAL Investi saab kostja osanike koosolekul esindada AGAL

Investi osanik Osaühing Kalbro.

10.5. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku protokollis on ekslikult märgitud, nagu

oleks AGAL Investil olnud koosolekul üksnes 50% talle kostja osast tulenevatest häältest,

s.o 4662 häält. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega (ÄS § 169 lg 1 ja

tl 31p, p 5.1). Kostja põhikirja kohaselt annab osa iga 10 eurot ühe hääle (tl 31p, p 5.2.). Kuna

AGAL Investile kuulub 93 250 euro suuruse nimiväärtusega kostja osa, tulenes AGAL Investile

2-21-2742

kostja osast 9325 häält, millele on protokollis õigesti ka viidatud (tl 25 teine lõik).

AGAL Investile kostja osast tuleneva häälte arvu üle pooled ei vaidle. Hinnang, et

AGAL Invest osales kostja 1.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul üksnes 50% häältega,

lähtus samuti ekslikust õiguslikust arusaamast, nagu ei saanuks C juhatuse liikmena AGAL

Investi üksinda esindada ja et AGAL Investi saab kostja osanike koosolekul esindada AGAL

Investi osanik Osaühing Kalbro. Osanik saab talle osast tulenevat hääleõigust teostada üksnes

tervikuna. Igal osanikul võib olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti (ÄS § 148

lg 4 esimene lause). Kuna AGAL Invest hääletas päevakorrapunktis 4 otsuse andmise poolt, on

otsus 100% kostja osadest osanikele tulenevate häältega vastu võetud. Otsuse poolt hääletas ka

teine AGAL Investi osanik C (tl 25 teine lõik ja tl 25p, p 4). Päevakorrapunktis 4 olnud otsuse

saab lugeda vastuvõetuks lihthäälteenamusega (ÄS § 174 lg 1).

11. Kuivõrd ringkonnakohus asus seisukohale, et kostja 1.02.2021 osanike erakorralise

koosoleku päevakorrapunktis 4 on otsus vastu võetud, hindab ringkonnakohus järgmiseks, kas

kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku otsus päevakorrapunktis 4 on tühine või

kehtetuks tunnistatav, millised nõuded hageja samuti alternatiivselt esitas, kuid mida maakohus

ei hinnanud. Kuna ülejäänud päevakorrapunktides (p-d 1–3) ei ole otsuseid vastu võetud, siis

ei saa enam tekkida küsimust nende otsuste tühisusest või kehtetuks tunnistamisest.

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku otsus

päevakorrapunktis 4 tühine.

11.1.1. Vastavalt ÄS § 171¹ lg-le 2 võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Päevakorda ei muudeta enne

koosolekut, kui vastav nõue esitatakse hiljem kui kolm päeva enne osanike koosoleku

toimumist. Osundatud sätte kohaselt sai kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku

päevakorda täiendavate küsimuste võtmist nõuda osanik, kelleks olid C ja AGAL Invest.

Maakohus tuvastas, et AGAL Investi juhatuse liikmetel, kelleks olid hageja ja C, on ühine

esindusõigus. Pooled ei vaidle, et nõuet koosoleku päevakorda täiendavate küsimuste

võtmiseks ei ole esitanud AGAL Investi juhatuse teine liige C (vt ka tl 14 ja 22–23). Seetõttu

ei saa lugeda AGAL Investi asjaomast nõuet kostjale esitatuks. Täiendavate küsimuse võtmist

päevakorda ei saanud hageja nõuda kostja juhatuse liikmena. ÄS § 171¹ lg 1 esimese lause

kohaselt määrab osanike koosoleku päevakorra juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

Kui osanike koosoleku kokkukutsumise teade on osanikele saadetud (vt tl 11–12p), tuleb

eeldada, et koosoleku päevakorra on määranud osaühingu juhatus. Hageja ei ole menetluses ka

väitnud, nagu poleks kostja juhatus koosoleku päevakorda määranud. Eeltoodust tulenevalt ei

rikkunud kostja osanike koosoleku kokkukutsumise korda.

11.1.2. ÄS § 171² lg 4 kohaselt peab osaühing juhatuse koostatud ja osanike, nõukogu või

audiitori esitatud otsuste eelnõud ja põhjendused tegema osanikele kättesaadavaks osaühingu

määratud kohas või osaühingu kodulehel. Otsuste eelnõudega peab olema võimalik tutvuda

vähemalt koosolekust teatamisest kuni osanike koosoleku toimumise päevani, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Kostja 1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku teates on esitatud otsuste

eelnõud ning märgitud, et kõigi kostja erakorralise koosolekuga seotud dokumentidega,

sealhulgas 2018. a ja 2019. a majandusaasta aruande projektide, audiitori nõusoleku ning

tsiviilasja nr 2-20-17398 materjalidega on võimalik tutvuda kostja kontoris teates märgitud ajal

(vt tl 12–12p). Kuivõrd osanike koosoleku kokkukutsumise teates on märgitud, millal ja kus

saab kõikide koosolekuga seotud dokumentidega tutvuda, ei ole kostja ka selles osas rikkunud

osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja dokumentidega

tutvumas ei käinud.

2-21-2742

11.1.3. ÄS § 304 lg 6 (koostoimes § 171 lg-ga 5) sätestab, et juhatuse, nõukogu või aktsionäride

nõudel, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, peab üldkoosoleku

protokoll olema notariaalselt tõestatud. Kirjalik nõue peab olema esitatud vähemalt kolm päeva

enne üldkoosolekut. Hageja 28.01.2021 teate kohaselt esitas ta nõude koosoleku protokolli

notariaalseks tõestamiseks kostja juhatuse liikmena (vt tl 22, p 3). Kostja väitel kutsus

1.02.2021 osanike erakorralise koosoleku kokku juhatus, kes oli koosoleku päevakorra ja

koosoleku pidamise viisi ilma notarit kaasamata juba määranud. Seetõttu jättis kostja hageja

taotluse tähelepanuta (tl 46p, p 3.3.1). Hageja ei ole menetluses vaidlustanud kostja väidet, et

kostja juhatus oli varem otsustanud koosoleku pidamise notarit kaasamata (vt ka tl 84–84p,

p-d 29–31). Juhatus on kollegiaalne organ (ÄS § 180). Kui kostja juhatus oli otsustanud

koosoleku protokolli notariaalselt mitte tõestada, ei saa hageja ühe juhatuse liikmena teiste seas

varasemat kostja juhatuse otsust eirata ning on sisesuhtes kostjaga juhatuse otsusega seotud.

Hageja on kostja juhatuse liige ja tema esindusõigus välissuhtes oli piiramatu (ÄS § 181 lg 1

esimene lause), aga see ei mõjuta eelnevaid põhjendusi. Juhatuse esindusõigus puudutab

osaühingu esindamist osaühingu nimel suhtes kolmandate isikutega2.

11.1.4. Hageja märkis, et koosolekule ei olnud kaasatud vandeaudiitorit ja kostja 1.02.2021

osanike erakorralisel koosolekul hääletati otsuse eelnõusid, mida päevakorrale ei lisatud. Need

etteheited ei hõlma päevakorrapunkti 4, mistõttu ringkonnakohus neid väiteid ei hinda.

Ringkonnakohus nõustus eelnevalt maakohtuga, et päevakorrapunktides 1–3, ei ole kostja

1.02.2021 osanike erakorralisel koosolekul otsuseid vastu võetud.

11.2. Seda, et päevakorrapunktis 4 vastu võetud osanike otsus on kehtetuks tunnistatav, on

hageja sisustanud samade faktiliste asjaoludega, mida ringkonnakohus päevakorrapunktis 4

vastu võetud tühisuse hindamisel juba käsitles. Ringkonnakohus ei tuvastanud osanike

koosolekuga seotud rikkumisi. Hageja õiguslik huvi vaidlustada otsus päevakorrapunktis 4, ei

ole apellatsioonimenetluses vaidluse all.

12. Kokkuvõtvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse kostja 1.02.2021 osanike

erakorralise koosoleku päevakorra p-i 4 osas ning jätab hagi selles osas rahuldamata. Muus osas

jääb maakohtu otsus muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas asjas ise

uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud maakohtus TsMS

§ 163 lg 1 järgi poolte endi kanda. Poolte endi kanda jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud

(TsMS § 163 lg 1).

14. Kulusid pole vaja kindlaks määrata.

15. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

2 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M. „Ühinguõigus I. Kapitaliühingud“, Juura 2015, lk 204, äärenr 651.