2-21-1905/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-1905

Kohtuasi

X ja Y hagi Q, M ja R vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. septembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X ja Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Hageja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Kostja Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja M (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja R (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Marko Kivila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X ja Y riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamata.

2. Rahuldada X ja Y määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 8. septembri 2021. a määrus ja saata asi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks hagi menetlusse võtmise järgses staadiumis.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

2-21-1905

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja I) ja Y (hageja II) esitasid 6. veebruaril 2021 Harju Maakohtule Q (kostja I), M

(kostja II), R (kostja III) ja L (surnud kaasomanik) vastu hagi, milles palusid lõpetada Tallinnas

XXX asuva kinnisasja (kinnistu) kaasomandi selliselt, et jätta kinnistu kostjate ja L

ainuomandisse ning kohustada neid hüvitama kummalegi hagejale nende kaasomandi mõttelise

osa kaotamise eest 23 766 eurot 67 senti. Alternatiivselt palusid hagejad lõpetada kaasomandi

kinnistu müügiga avalikul enampakkumisel alghinnaga 180 000 eurot ja pakkumise sammuga

1000 eurot ning jagada saadud raha kaasomanike vahel nende osade suuruse järgi.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistu poolte ja L kaasomandisse, seejuures kuulub hagejale I

31/300, hagejale II 31/300, kostjale I 19/300, kostjale II 19/300, kostjale II 62/300 ning L-le

138/300 kaasomandist. Kinnistu väärtus on vähemalt 230 000 eurot.

2. Maakohus jättis hagi käiguta, paludes hagejatel täpsustada menetlusosaliste ringi. Maakohus

märkis, et L suri 19. novembril 2018 ega saa seetõttu olla menetlusosaliseks.

3. Hagejad täpsustasid 16. veebruaril 2021 hagi, jättes L menetlusosaliste hulgast ja

haginõuetest välja, kuid jäädes muus osas hagi juurde. Hagejad märkisid, et L pärijateks on

tema pojad kostjad I ja II, sest nad ei loobunud pärandist kolme kuu jooksul pärast selle

avanemist. Kinnistu on seega poolte kaasomandis.

4. Maakohus võttis hagi 16. veebruari 2021. a määrusega menetlusse.

5. Kostjad I ja II ei vastanud hagile. Kostja III vaidles hagile osaliselt vastu.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 8. septembri 2021. a määrusega hagi läbi vaatamata ning

menetluskulud poolte enda kanda.

6.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga võimalik hagejate taotletavat

eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg

2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohtule said pärast hagi menetlusse võtmist teatavaks asjaolud, mis

välistavad kaasomandi lõpetamise.

Lisaks pooltele on kinnistu omanikuks jätkuvalt ka surnud L. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt

on notar Kirsty Laidvee esitanud 26. veebruaril 2021 Harju Maakohtule avalduse L pärandvara

hoiumeetmete rakendamiseks (tsiviilasi nr 2-21-3061). Notar põhjendas seda mh sellega, et L-

l on kaks last, s.o kostjad I ja II, kellele ei ole õnnestunud pärimisasja algatamise teadet kätte

toimetada, ning ei ole andmeid ka selle kohta, kas nad pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest

teavad. Kohus rahuldas selles asjas 10. juuni 2021. a määrusega notari avalduse ning määras

pärandi hooldaja ja pärandvara inventuuri läbiviimise. Määruse järgi peab pärandvara hooldaja

pärast pärandvara nimekirja koostamist rahuldama pärandvara arvel kõik pärandvara nimekirja

kantud nõuded ega või pärandvara pärijale välja anda enne nõuete rahuldamist. Seega on pooleli

pärimismenetlus ja pärandi hoiumeetmete rakendamise menetlus. Nende käigus ei ole

võimalikud pärijad pärimisteadet kätte saanud, pärandist loobunud ega seda tegevusetusega

vastu võtnud. L pärandvara on seega n-ö hõljuvas seisundis ja sinna kuulub ka kinnistu 138/300

suurune kaasomandi osa.

Olukorras, kus üks kinnistu kaasomanik on surnud ning temale kuulunud kaasomandi osa ei ole

keegi pärinud, ei ole võimalik kaasomandit jagada ja enampakkumisel müüa. Selge ei ole

2-21-1905

kaasomanike ring ega kaasomanike osade suurused. Hagi ei saaks rahuldada ka selliselt, et jätta

kinnistu kostjate ainuomandisse. Kostja I ja kostja II ei ole L kaasomandi osa omanikeks

saanud. Samuti ei ole kindel, et nad saavad selle omanikeks tulevikus.

Lisaks eelnevale on kinnistusraamatusse kostja I ja kostja II kinnistu mõttelistele osadele seatud

käsutamise keelumärked. Selleks, et kinnistu enampakkumisel tervikuna müüa, tuleks

kohtuotsuses lahendada ka küsimus, mis saab kinnistut koormavatest asjaõigustest ning kui

suur on võlg, mida tuleb kinnistu müügist saadava tulemi arvel tasuda keelumärgete

kustutamiseks. Olukorras, kus ei ole selge isegi kaasomanike osa suurus kaasomandist, ei oleks

sellise kohtuotsuse tegemine võimalik.

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda, sest asjaolusid

arvestades oleks äärmiselt ebaõiglane jätta need hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse hagi läbi vaatamata

jätmise osas tühistada ning teha tühistatud osas uue määruse, millega kohustada maakohut

menetlust jätkama.

Määruskaebuse kohaselt on hagejate nõude ja seega hagi rahuldamise eeldused ilmselgelt

täidetud. Kinnistu on poolte kaasomandis ning hagejad on esitanud hagi kaasomandi

lõpetamiseks.

Hagi on esitatud hagejate seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks ning eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset. Samuti on hagiga võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Hagejate

primaarse nõude lahendamisel oleks võimalik kohtuotsuses märkida, et hüvitise hagejate

mõtteliste osade kaotamise eest maksab välja ükskõik kes, kes kostjate I ja II mõttelised osad

kaasomandist omandab. Samuti on võimalik hagejate alternatiivse nõude rahuldamine. Kinnistu

kaasomand kuulub jagamisele olenemata sellest, kes selle mõttelised osad omandab.

Enampakkumisel saadava tulemi saanuks hoiustada näiteks notari juures tingimusega, et see

makstakse uuele omanikule välja pärast seda, kui selle arvel on rahuldatud pärandvarasse

kuuluvad nõuded. Kostja I ja kostja II mõttelistele osadele seatud keelumärked ei takista hagi

lahendamist, nagu märkis ka kohus, kuid lahendada tuleks kohtu märgitud küsimused.

Maakohus oleks võinud menetluse TsMS § 355 I lause alusel, s.o mõjuval põhjusel peatada

kuni pärimise küsimuses selguse saamiseni. Asi oli lahendamiseks juba valmis, kuid selle läbi

vaatamata jätmisel tuleb menetlust korrata, mis ei ole kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega.

Olukord, kus hagejad ei saa kaasomandit jagada olenemata sellest, et kõik materiaalõiguslikud

eeldused kaasomandi jagamiseks on täidetud, on põhiseadusvastane.

8. Kostja III vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kaasomandi lõpetamise ja jagamise hagi menetlemine ei ole võimalik olukorras, kus

kaasomanike ring ja kaasomandite suurus ei ole teada. Hagejate pakutud peamise või

alternatiivse nõude rahuldamisel jääks kaasomand tegelikult jagamata. Kaasomandit ei saa

jagada kaasomanike suhtes selgusetul viisil ja ulatuses. Seadus ei võimalda kaasomandi eset

müüa ja sellest saadud vara hoiustada, kuniks kaasomanike ring ja kaasomandi osade suurus on

selge.

2-21-1905

Menetluse peatamine ei läheks kokku TsMS § 355 eesmärgiga, milleks on vältida olukorda,

kus pool ei saa temast olenematutel põhjustel teostada oma menetlusõigusi kohtumenetluses

täiel määral. Hageja on suuteline oma õigusi teostama.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

10. Hagejad teavitasid 25. märtsil 2022 ringkonnakohut, et kostjad I ja II pärisid L pärandvara

ja neile on väljastatud ka pärimistunnistus. Hagejad leidsid, et kuivõrd maakohtu hinnangul asja

lahendamist takistanud asjaolu on sellega ära langenud, on võimalik asjaga edasi minna.

Otstarbekas ei ole alustada uut asja samas nõudes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667

lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks.

12. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus ekslikult seisukohale, et olukorras, kus kinnistu

kaasomanik on surnud, kuid kohus on võtnud kaasomandi lõpetamise hagi surnud kaasomaniku

vastu menetlusse, võib kohus pärast seda, kui talle saab teatavaks, et surnud kaasomaniku

pärimismenetlus ei ole lõppenud ja surnud kaasomaniku pärandvarale on rakendatud

hoiumeetmeid, sh määratud pärandi hooldaja, jätta hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada taotletud eesmärki, kuna kaasomandit ei ole

võimalik jagada enne pärijate selgumist.

12.1. Kolleegium selgitab, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus

igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg järgi

vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab sama sätte lg 2 järgi hageja nõudel

kaasomandi jagamise viisi kohus. Seejuures saab kaasomandi lõpetada ja jagada üksnes kõigi

kaasomanike suhtes ühiselt, mis tähendab, et menetluses peavad osalema kõik kaasomanikud.

12.2. Juhul, kui üks kaasomanik on enne hagi esitamist surnud, on kohtul TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel õigus keelduda surnud isiku vastu esitatud hagi menetlusse võtmast, sest surnud isikul ei

ole tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet TsMS § 201 tähenduses koosmõjus tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg-ga 2. Seetõttu ei saa surnud isik olla tsiviilkohtumenetluses

menetlusosaliseks ning sellise isiku vastu esitatud hagiga ei oleks hagejal võimalik hagis

taotletud eesmärki saavutada. Lisaks ei saa surnud isik olla TsÜS § 7 lg 1 järgi ka enam

tsiviilõiguste ja kohustuste kandja ning surma korral läheb isiku vara pärimisseaduse (PärS) § 1

lg, § 3 lg 1 ja 2 ning § 4 lg 1 järgi üle pärijale, st pärijad saavad seaduse alusel mh surnud isiku

kinnisasja omanikeks sõltumata kinnistusraamatu kandest. Seda arvestades on ekslikud

maakohtu vaidlustatud määruses tehtud järeldused vaidlusaluse kinnisasja kaasomandi

mõttelise osa omandiõiguse kohta, küll aga jättis maakohus õigesti 6. veebruaril 2021 esitatud

hagi käiguta ja andis tähtaja menetlusosaliste ringi täpsustamiseks.

Hagejad esitasid 15. veebruaril 2021 muudetud hagiavalduse, milles jätsid surnud kaasomaniku

kostjana nimetamata ja selgitasid, et kostja I ja kostja II on ühtlasi surnud kaasomaniku pärijad.

Maakohus võttis hagi väidetavate pärijate vastu 16. veebruari 2021. a määrusega menetlusse,

kontrollimata, kas kostja I j a kostja II on tegelikult surnud kaasomaniku pärijad. Seetõttu sai

2-21-1905

maakohtule alles kohtumenetluse ajal teatavaks, et kostja I ja kostja II pärimisõigust ei ole veel

seaduses sätestatud korras tuvastatud, st surnud kaasomaniku pärimismenetlust ei olnud

lõpetatud ega pärimistunnistust tema pärijatele väljastatud. Sellises olukorras, kus kohtule ei

olnud teada, kes on surnud kaasomaniku pärijad, on kohtul õigus jätta hagi TsMS § 371 lg 2

p 2 alusel menetlusse võtmata, kuid kui kohus on hagi menetlusse võtnud, ei ole kohtul enam

alust jätta sel põhjusel hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Kui kohus on võtnud

ebaselge pärimisõigusega isiku vastu esitatud hagi menetlusse, tuleb TsMS § 353 lg 1 I lause

järgi lugeda, et menetlus on peatunud, kuni seda jätkab surnud isiku üldõigusjärglane või

menetluse jätkamiseks muu õigustatud isik. Seejuures tuleb arvestada, et kui asja lahendamine

on võimalik üksnes kõigi menetlusosaliste suhtes ühiselt, peatub selle menetlus ühe

menetlusosalise surma korral tervikuna kuni selleks õigustatud isiku poolt menetluse

jätkamiseni. Seda arvestades tuli maakohtul lugeda alates hagi menetlusse võtmisest menetlus

peatunuks ning maakohtus ei saanud TsMS § 358 lg 2 järgi teha menetluse peatumise ajal

kehtivaid menetlustoiminguid, sh jätta hagi läbi vaatamata. Sellest tulenevalt ei ole vaidlustatud

määrusel õiguslikku toimet, kuid hagejad võisid seda siiski vaidlustada ning nende taotlus

maakohtu määruse tühistamiseks tuleb rahuldada (vt ka Riigikohtu 3. novembri 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-101-10, p 13).

Lisaks jättis maakohus tähelepanuta selle, et olukorras, kus surnud kaasomaniku pärijad ei

olnud veel seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, kuid maakohtule sai teatavaks, et surnud

isiku pärandvarale oli tsiviilasjas nr 2-21-3061 määratud pärandi hooldaja, saanuks ka pärandi

hooldaja jätkata peatunud menetlust muu õigustatud isikuna TsMS § 353 I lause tähenduses (vt

ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 353 kommentaar

3.1.2.b). Seetõttu saanuks maakohus selgitada hagejatele võimalust jätkata menetlust, kutsudes

TsMS § 353 lg 3 järgi pärandi hooldajat üles pärijate nimel menetluse jätkamiseks õigustatud

isikuna. Selle asemel jättis aga maakohus hagi läbi vaatamata, viidates ekslikult sellele, nagu

takistaks pärandvara hoiumeetmete rakendamine kaasomandi lõpetamise nõude lahendamist

kohtus.

12.3. Viimaks

arvestab

kolleegium

maakohtu

määrust

tühistades

ka

asjaolu,

et

määruskaebemenetluse ajal on kohtule saanud teatavaks, et surnud kaasomaniku pärijateks on

hagis nimetatud isikud. Seetõttu on hagi menetlemist takistav asjaolu tänaseks igal juhul ära

langenud.

Hagejad teavitasid 25. märtsil 2022 kohut, et pärandi hooldaja kinnitas neile, et kostja I ja

kostja II on L pärijad ning neile on väljastatud pärimistunnistus. Hagejad esitasid selle

tõendamiseks pärandi hooldaja 25. märtsi 2022. a e-kirja. Ringkonnakohus kontrollis

pärimisregistri andmeid, kust nähtub, et notar K. Laidvee tõestas 10. märtsil 2022

pärimistunnistuse, mille kohaselt on kostja I ja kostja II L pärijad. Seega on pärijate

ebaselgusest tulenev menetluse takistus ära langenud ning kohus saab hagi lahendada.

12.4. Ülaltoodut arvestades tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks hagi menetlusse võtmise järgses staadiumis.

13. Viimaks märgib kolleegium, et hageja esitatud kaasomandi lõpetamise esmase viisi, s.o

avalikul enampakkumisel müümise ja saadud raha jagamise taotluse lahendamist ei takista

asjaolu, et mõnele kaasomandi mõttelisele osale on seatud käsutamise keelumärge.

Kinnistusraamatusse võib AÕS § 63 lg 1 p 3 järgi kanda märke omandi või piiratud asjaõiguse

käsutamise täielikuks või osaliseks keelamiseks (keelumärge) ning keelumärge keelab

AÕS § 63 lg 2 järgi vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult

2-21-1905

või osaliselt. Samas võib kinnisasja käsutada, kui keelumärke järgi õigustatud isik annab selleks

nõusoleku ning õigustatud isikul võib olla kohustus anda vastav nõusolek samadel tingimustel

hüpoteegipidajaga, kui tema õigusi kinnisasja jagamisega ei kahjustata, ning vajadusel saab

taotleda sellise nõusoleku asendamist kohtuotsusega (vt Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p-d 24–26).

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt menetluskulude jaotuse

maakohus, vastavalt asja läbivaatamise tulemustele.

15. Hagejad on määruskaebuses palunud selle rahuldamisel tagastada neile määruskaebuselt

tasutud riigilõiv (50 eurot), täpsustamata, mis alusel nad riigilõivu tagastamist nõuavad.

Kolleegium selgitab, et riigilõivu tagastamise alused on sätestatud TsMS § 150 lg-tes 1 ja 2.

Praegu ei võimalda ükski nendest alustest hagejatele määruskaebuselt tasutud riigilõivu

tagastada, mistõttu jätab kolleegium hagejate riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata.

16. Kuna ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata ega tee TsMS § 427 I lause tähenduses

lahendit, mis võimaldaks esitada Riigikohtule määruskaebuse, ei saa ringkonnakohtu määruse

peale maakohtu määruse tühistamise ja asja samale maakohtule menetluse jätkamiseks saatmise

osas määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 21. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr

2-14-7385, p 13). Samuti ei saa TsMS § 150 lg 8 I lause alusel määruskaebust esitada riigilõivu

tagastamise taotluse rahuldamata jätmise peale, sest selle suurus jääb praegu alla 100 euro.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik