2-21-8407/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 20.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8407

Kohtuasi

X avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

Avaldaja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.06.2021 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule avalduse menetlusse võtmise ning eeltõendamismenetluse algatamise

otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse

algatamiseks kostjate andmete kindlakstegemiseks tõendite kogumiseks.

2. Avalduse kohaselt kuulub veebliehe www.delfi.ee domeen AS Ekspress Meediale ja

veebilehe www.ohtuleht.ee domeen AS Õhtuleht Kirjastusele. AS Ekspress Meedia ja AS

Õhtuleht Kirjastus avaldasid veebilehtedel artiklid, mille juures tegid võimalikuks ka avalikult

kommentaaride kirjutamise. Artiklite juurde on postitatud kommentaare, mis kahjustavad

otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja au ja head nime. Avaldaja nõuab seetõttu

avalduses loetletud kommentaaride kohta kirjutaja isiku tuvastamist võimaldavate andmete

avaldamist.

2-21-8407

3. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

4. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

5. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

2-21-8407

XXX

XXX

6. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

7. Avaldaja palub kohustada AS-i Ekspress Meedia väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

8. Avaldaja palub kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

Kommentaari autori nimi

Kommentaar (ebaõige väide / ebakohane hinnang

joonitult)

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

2-21-8407

XXX

XXX

9. Avaldaja palub kohustada AS-i Õhtuleht Kirjastus väljastama vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis veebilehel: XXX asuva artikli kommenteerimise alale

kirjutanud isiku(te) tuvastamist võimaldav olemasolev teave, muuhulgas vähemalt

kommentaari autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi numbrid),

nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon alljärgnevate kommentaaride kohta:

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

XXX

10. Asjassepuutuvates kommentaarides on avaldatud ebaõigeid andmeid avaldaja kohta ning

ühtlasi avaldatud mitmeid ebakohaseid väärtushinnanguid. Eeltoodud kommentaarides

avaldatuga on laimajad rikkunud avaldaja õigust heale nimele ning tal on õigus nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist, ebakohaste hinnangute õigusvastasuse tuvastamist ja mittevaralise

kahju hüvitamist. Kostjad vastutavad avaldaja ees mittevaralise kahju hüvitamise eest, kuivõrd

kostjad on ebakohaste väärtushinnangutega teotanud avaldaja au ja head nime. Avaldaja ei pea

solvanguid ja laimu taluma. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, ei pea taluma tema

kohta avaldatud ebaõigeid andmeid või põhjendamatuid hinnanguid. Kellegi au teotamisel ei

saa olla legitiimset eesmärki, mida saaks põhjendada ükskõik missuguse vabaduse

teostamisega. Põhiseaduse mõtte kohaselt ei saa ühegi õiguse või vabaduse teostamine toimuda

teise isiku legitiimse õiguspositsiooni arvelt. Tegemist ei ole sõna- ega ajakirjandusvabaduse

teostamisega, kui üks isik avaldab teise isiku suhtes ebaõigeid väiteid, mille osas ta teab või

peab teadma, et tegemist on kindlasti ebaõigete väidetega.

11. Avaldaja soovib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 244 lg 1 alusel kostja(te)

andmete kindlakstegemist, sest avaldajale ei ole kostjate andmed teada ning avaldajal puudub

seaduslik võimalus omal käel kostjate andmete kindlakstegemiseks. Avaldajal puudub

võimalus

iseseisvalt

antud

andmete

kogumiseks,

sest

veebilehtede

pidaja

ega

telekomiettevõtted ei väljasta neid avaldajale (üldtuntud asjaolu). Lisaks kustuvad avaldaja

poolt nõutud andmed ühe aasta jooksul pärast andmete loomist või nende töötlemist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

12. Harju Maakohtu 10.06.2021 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest ja

eeltõendamismenetluse algatamisest. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda.

13. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel TsMS §-le 244. Eeltõendamismenetluse läbiviimise

eesmärk on luua võimalus tõendite tagamiseks. Avaldaja palub aga, et kohus tuvastaks

väidetava laimaja isiku, eesmärgiga esitada tema vastu hagi. Tulevase menetluse eeldatava

kostja väljaselgitamine ei ole TsMS § 244 alusel võimalik. Kostja isiku kindlakstegemisele

suunatud taotlus ei ole käsitletav taotlusena tõendite kogumiseks eeltõendamismenetluses

vastavalt TsMS 26. peatükis sätestatule. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette kostja isiku

tuvastamist kohtu poolt või kaasabil.

2-21-8407

14. Andmed, mida avaldaja soovib (IP aadress, nimi, isikukood, telefoni number, e-posti

aadress) on isikuandmed ja nende kogumine ning edastamine on isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete töötlemine võiks kohtu poolt avaldaja taotletud eesmärgil olla iseenesest lubatav,

kui avaldajal on andmete teadasaamise vastu õigustatud huvi, mis kaalub üles andmesubjekti

õigused ja andmete töötlemiseks kohtu poolt on riigisiseses õiguses sätestatud alus ja kord

(Isikuandmete kaitse üldmäärus art 6 lg 1 p-d f ja e ja lg 3, Euroopa Kohtu lahend nr C-40/17,

p-d 55 ja 95).

15. Sideettevõtjalt andmete nõudmise võimaluse näeb ette elektroonilise side seadus (ESS).

ESS § 111¹ lg 11 p-i 5 järgi edastatakse lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid (nt postituse autori

IP-aadress, nimi, isikukood ja aadress) tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt kohtule. ESS

§ 1141 täpsustab, et sideettevõtja peab esitama kohtule tema kirjaliku üksikpäringu alusel tõe

tuvastamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud alustel ja korras ning kohtu

määratud tähtajaks olemasolevat teavet, mis on nimetatud § 1111 lg-tes 2 ja 3.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole aga ette nähtud alust ja korda andmete

väljanõudmiseks avaldaja taotletud eesmärgil, s.o kostja isiku väljaselgitamiseks.

16. Andmete töötlemise õigust ei saa tuletada TsMS §-st 244 ega kohaldada sätet ka analoogia

alusel. Säte, mis võimaldaks kohtul andmeid välja nõuda ja edasi anda, peab sätestama

väljanõudmise kindlad alused ja tingimused, et tagada postituse tegija isikuandmete kaitse ja

õigus eraelu puutumatusele. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab selline siseriiklik

regulatsioon, mis piirab andmesubjekti kaitset, olema selge ja täpne ning tasakaalustama

kolmanda isiku ja andmesubjekti õigusi ning arvestama kõikide isikuandmete kaitse

üldmäärusest tulenevate põhimõtete ja kohustustega (vt nt isikuandmete kaitse üldmääruse

preambula p 41 ja 45).

17. Avaldaja tugineb avalduse esitamisel oma põhiseadusest tulenevate õiguste kaitsmise

vajadusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 17, mille kohaselt ei tohi kellegi au ega head

nime teotada). Kohus pöörab aga tähelepanu sellele, et PS § 26 esimese lause kohaselt on ka

andmesubjekti õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele põhiseaduslik väärtus. Seega tuleneb

ka riigisisesest õigusest, et riigiasutus ei saa koguda ja töödelda andmesubjekti andmeid ilma

seadusliku aluseta.

18. Kohus ei nõustu avaldajaga selles, et avalduses esile toodud asjaoludel oleks võimalik jõuda

järeldusele, et esitatud postitused kahjustavad otseselt või kaudselt, vähem või rohkem avaldaja

au ja head nime, nagu märgib avaldaja ise. Kohtu hinnangul ei ole avalduses esile toodud

asjaolud iseloomuga, mis võiksid riivata avaldaja õigusi viisil, mis õigustaks teadmata isikute

andmete töötlemist ja nende andmete ilma nõusolekuta avaldajale väljaandmist. Seetõttu ei ole

käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus avaldaja põhiseaduslik õigus jääks kaitseta.

19. Avaldaja on avaliku elu tegelane. Avaliku elu tegelase au riivamine seoses tema avaliku

eluga võib kaasa tuua moraalse kahju üksnes siis, kui kohus loeb tema kohta levitatud

tegelikkusele mittevastavatel andmetel põhineva negatiivse sisuga informatsiooni tema au ja

head nime eriti teotavaks (RKTKo nr 3-2-1-123-97). Asjaolusid, millest saaks kohus järeldada,

et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged,

ei ole esile toodud. Ainuüksi kommentaaridest endast seda ei järeldu. Avaliku elu tegelasena

tuleb avaldajal taluda teatavat kriitikat ja negatiivseid hinnanguid suuremal määral, kui muul

inimesel. Avaldaja esitas küll üldsõnalise õigusteoreetilise käsitluse isiku vastutusest au

teotamise ja ebaõigete faktiväidete avaldamise korral, kuid ka see ei kinnita, et avaldaja õigusi

oleks antud juhul tegelikult riivatud viisil, mis õigustaks teadmata isiku õigustesse sekkumise

tema isikuandmete väljanõudmise ja avaldajale välja andmisega. Kohus selgitab, et teise isiku

kohta arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega

õigusvastane (PS § 45 lg 1 esimene lause). Lubatud on ka sellise arvamuse avaldamine, mis

2-21-8407

avaldajale ei meeldi. Tasakaalustades avaldaja esile toodut ja võimalike puudutatud isikute

õigusi ja huve, ei oleks andmete väljanõudmine proportsionaalne, kuna avaldaja oletatavalt

esitatav põhihagi ei ole eeltoodu tõttu perspektiivikas.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldus isiku tuvastamist võimaldava teabe, muuhulgas

vähemalt postituste autori IP-aadress (sh IP-aadressi IP-pordid ja TCP sessiooni lähtepordi

numbrid), nimi, isikukood, aadress, e-post ja telefon, väljaselgitamiseks võimalik rahuldada

ühelgi õiguslikul alusel ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

keelduda. Isegi kui avalduse rahuldamine oleks võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja

õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul

keelduda esitatava põhiavalduse perspektiivituse tõttu (TsMS § 371 lg 2 p 1). Kui kohus

keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole

esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

21. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 2 alusel avaldaja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

22. Avaldaja esitas 25.06.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja

saata asi tagasi maakohtule uueks menetlusse võtmise otsustamiseks.

23. Maakohus rikkus TsMS § 244 lg 1, kui ei algatanud eeltõendamismenetlust tõendite

kogumiseks. Nii õiguskirjanduses kui ka kohtupraktikas on selgitatud, et eeltõendamismenetlus

algatatakse ka selliste tõendite kogumiseks, mis võivad aidata avaldajal välja selgitada oma

nõude kohustatud isiku, s.o tulevase põhimenetluse eeldatava vastaspoole. Maakohus rikkus

selgitamiskohustust või alternatiivselt TsMS §-i 3401, kui ei andnud avaldajale puuduste

kõrvaldamise tähtaega ebaselgeks jäänud isiklike õiguste rikkumise põhjenduste esitamiseks.

Avaldaja saab selle puuduse kõrvaldada, kui ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule

uueks menetlusse võtmise otsustamiseks ning kohus avaldajale vastava päringu teeb. Kui

ringkonnakohus soovib, et avaldaja esitaks täiendavad põhjendused ringkonnakohtule, palub

avaldaja end sellest teavitada.

24. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

25. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

saata

tsiviilasi

tagasi

samale

maakohtule

avalduse

menetlusse

võtmise

ja

eeltõendamismenetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.

26. Käesoleval juhul palub avaldaja, et kohus selgitaks välja kostja isiku tuvastamist

võimaldavad andmed, eesmärgiga esitada selle isiku vastu hagi. Kolleegiumi hinnangul leidis

maakohus ebaõigesti, et tulevase menetluse eeldatava kostja andmete väljaselgitamine ei ole

TsMS § 244 alusel võimalik ning keeldus selle tõttu avalduse menetlusse võtmisest TsMS §

371 lg 2 p-i 2 alusel. Nimelt on Riigikohus oma praktikas selgitanud, et avaldaja poolt soovitud

andmete väljanõudmise ja edastamise õiguslik alus on TsMS § 244 lg 1 koostoimes

infoühiskonna teenuse seaduse (InfoTS) § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141. Selliselt on TsMS § 244

lg 1 alusel koostoimes InfoTS § 11 lg-ga 5 ja ESS §-ga 1141 võimalik ühe isiku taotluse alusel

tema põhiõiguste kaitseks sekkuda teise isiku (andmesubjekt) eraellu sellega, et kohus nõuab

kolmandatelt isikutelt (andmevaldajad) välja ja edastab taotlejale andmesubjekti isikuandmeid

(RKTKm nr 2-21-5736, p 24; RKPSJKm nr 5-21-30, p 25).

27. TsMS § 244 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus poole taotlusel kohtumenetluse ajal või

mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui

2-21-8407

vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende

kasutamine võib raskeneda. Käesoleval juhul on avaldaja selgitanud, et tal puudub seaduslik

võimalus isiku tuvastamist võimaldavaid andmeid ise hankida ning on samuti põhistanud

andmete kaotsimineku võimalikkuse. Riigikohus on selgitanud, et mõjuv põhjus TsMS § 244

lg 1 esimese lause ning § 236 lg 2, § 278 ja § 279 lg 2 tähenduses isiku õigusi väidetavalt

kahjustava internetipostituse autori kindlakstegemiseks vajalike dokumentide või teabe

saamiseks võib esineda, kui kasutajanimi või muud postituses sisalduvad andmed ei võimalda

postituse tegija ees- ja perekonnanime kindlaks teha. Samuti tuleb mõjuvat põhjust eeldada siis,

kui tegemist on küll pealtnäha isikunimega, kuid see ei ole seostatav ühegi tegeliku isikuga ehk

tegemist on nt varjunime või nn libakontoga (RKTKm nr 2-21-5736, p 22).

28. Maakohus on vaidlustatud määruses lisaks leidnud, et isegi kui avalduse rahuldamine oleks

võimalik TsMS § 244 alusel, ei ole avaldaja õiguste rikkumine esile toodud asjaoludel võimalik

ja andmete väljaandmisest tuleks igal juhul TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel keelduda esitatava

põhiavalduse perspektiivituse tõttu. TsMS § 371 lg 2 p-i 1 kohaselt võib kohus jätta

hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud

faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete

õigsust.

29. Kolleegium

märgib

esmalt,

et

kuna

seaduse

mõtte

kohaselt

kogutakse

eeltõendamismenetluses tõendeid järgnevas põhimenetluses esitamiseks, siis nõustub

kolleegium, et kohus peab eeltõendamismenetluse algatamisel hindama ka võimaliku tulevase

hagi, mille esitamiseks avaldaja tõendite kogumist taotleb, õiguslikku perspektiivi. Selliselt

hindab kohus, kas taotluse esitajal saab üldse taotluses esitatud asjaolude õigsust eeldades olla

taotluses nimetatud nõue kommentaari autori vastu. Võimaliku kostja eraellu sekkumine tema

kohta andmete väljanõudmisega peab olema proportisonaalne, arvestades eesmärki kaitsta

avaldaja õigusi, mida postitused väidetavalt võivad rikkuda, proportisionaalsust aitab tagada

võimaliku tulevase nõude õigusliku perspektiivi hindamine (RKTKm nr 2-21-5736, p 23).

30. Kolleegium ei nõustu aga maakohtuga, et käesoleval juhul on ilmselge, et ükski avaldaja

poolt välja toodud kommentaar ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Seejuures on maakohus välja

toodud kommetaaride osas perspektiivi hindamisel vaid üldsõnaliselt märkinud, et

vaidlusalused postitused ei ole avaldaja isikut eriti halvustavad, au teotavad või ebaõiged,

hindamata seejuures eraldi iga konkreetse kommentaari sisu. Kolleegium märgib, et kohus on

hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel selle perspektiivituse tõttu seotud kõrgendatud

põhjendamis- ja kaalumiskohustusega (RKTKm nr 3-2-1-177-16, p 10). Nimetatud põhimõtted

on kohaldatavad ka eeltõendamismenetluse algatamise otsustamisel. Selliselt peab maakohus

kolleegiumi hinnangul perspektiivi hindamisel võtma seisukoha iga kommentaari osas eraldi

ning märkima, miks kohus leiab, et tegemist ei ole ebakohase väärtushinnangu või ebaõige

faktiväitega, mis ei saa rikkuda avaldaja õigusi. Kui maakohus leiab, et asjaolusid, millest saaks

kohus järeldada, et vaidlusalused postitused oleksid avaldaja isikut eriti halvustavad, au

teotavad või ebaõiged, ei ole esile toodud, tuleb maakohtul vajadusel avaldajale anda tähtaeg

avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

31. Kolleegium toob ka välja, et teatud kommentaaride puhul võimaldab postituse tegija nimi

teha järeldusi kommentaari autori ees- ja perekonnanime kohta (vt XXX, XXX, XXX, XXX).

Sellega seoses on Riigikohus selgitanud, et kui internetipostituse autori nimi on isiku ees- ja

perekonnanimi, on postituse autori isik eeldatavasti teada. Eeltõendamismenetluse algatamine

isiku tuvastamiseks ei ole siiski välistatud, kui avaldaja muudab usutavaks, et avaldatud nimi

ei tarvitse olla õige, või kui ainuüksi nime alusel, näiteks levinud nime puhul, ei ole võimalik

isikut kindlaks teha (RKTKm nr 2-21-5736, p 22). Vajadusel saab maakohus ka eeltoodu osas

anda avaldajale tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks.

2-21-8407

32. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi

maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

33. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et tsiviilasjas nr 2-21-5740 taotleb

avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist kostjate andmete kindlakstegemiseks enamikus

samade kommentaaride osas, mis käesolevas tsiviilasjas. Erinevus on vaid kahe kommentaari

osas. Seetõttu peaks maakohus asja uuel läbivaatamisel täpsustama, miks avaldaja soovib

samade kommentaaride autorite andmete kindlakstegemist kahes erinevas menetluses.

34. TsMS § 173 lg-st 3 tulenevalt jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

35. Käesolev määrus ei ole TsMS § 247 lg-st 4 tulenevalt edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)