2-21-5639/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

20. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5639

Tsiviilasi

X hagi Osaühingu Y vastu töövaidluses

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 15. veebruari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2952,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Kostja (apellant): Osaühing Y (registrikood

XXXXXXX), seaduslik esindaja juhatuse liige C

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 15. veebruari 2022 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (5)

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja, töötaja) esitas 8. veebruaril 2021 Tööinspektsiooni juures tegutsevale

töövaidluskomisjonile avalduse Osaühingu Y (kostja, tööandja) vastu töölepingust tulenevates

rahalistes nõuetes. TVK rahuldas 12. märtsi 2021 otsusega töövaidlusajas nr 4-1/287/21

avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu (tulemustasu) 2748,16 eurot,

puhkusetasu 139,06 eurot ja hüvitise 42,16 eurot (brutosummad).

2. Kostja TVK otsusega ei nõustunud ja esitas 9. aprillil 2021 Harju Maakohtule taotluse

töövaidluse läbivaatamiseks hagimenetluses.

3. Hagiavalduses ja selle täpsustustes nõudis hageja kostjalt töötasu (tulemustasu)

2748,16 eurot, puhkusetasu 107,10 eurot ja kasutamata puhkuse hüvitist 42,16 eurot

(brutosummad), põhjendades oma nõuet järgmiste asjaolude ja väidetega:

-

pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus tööle koka töökohale,

tööajaga 40 t nädalas, töötasuga 1220 eurot kuus;

-

pooled sõlmisid 22. juulil 2020 töölepingu muutmise kokkuleppe, millega muutsid

töötasu suurust järgmiselt: töötasu 1000 eurot + 5% lisatasu 40% käibest (tulemustasu);

-

nii töölepingu kui ka selle muutmise kokkuleppe allkirjastas kostja nimel G (edaspidi:

teenindusjuht), kes korraldas töötajate tööd ja nende õigussuhteid tööandjaga, sellest

oli teadlik kostja juhatuse liige;

-

kostja ütles 1. detsembri 2020 avaldusega töölepingu alates 31. detsembri 2020

töölepingu seaduse (TLS) § 89 lg 1 alusel üles;

-

tulemustasu arvutas hageja järgmiselt:

o kostja käive oli 2020. aasta III kvartalis 142 671,74 eurot ja IV kvartalis

176 658,22 eurot, mis jaguneb kahe söögita (XXXXX ja YYYYYYY) vahel;

o hageja töötas XXXXXes, mistõttu ta jagas käibe kahega; iga kuu käibe arvutas

ta kolmandikuna kvartalikäibest; nii saadud kuukäibest 40% ja tulemusest

omakorda 5%, kusjuures juulikuus läks arvesse 8 tööpäeva 23-st:

Kuu

kuukäive

40%

5%

juuli (8 pv)

8270,82

3308,33

165,44

august

23778,62

9511,45

475,57

september

23778,62

9511,45

475,57

oktoober

29443,04

11777,22

588,86

november

29443,04

11777,22

588,86

detsember

29443,04

11777,22

588,86

KOKKU

2883,16

o kostja maksis tulemustasu osaliselt ainult üks kord septembri eest 135 eurot, st

maksmata on 2748,16 eurot (= 2883,16 – 135);

-

kui võtta arvesse ka nõutud tulemustasu summat, siis maksis kostja hageja lõpparvega

koos ettenähtust vähem puhkusetasu kuue päeva kohta arvestusega 17,85 eurot päevas,

st kokku 107,10 eurot; hageja avaldas, et ta ei nõua kohtus enam puhkusetasu

2020. aasta septembri eest, mida nõudis algselt TVK-s;

-

ühtlasi arvutas kostja ekslikult kasutamata puhkuse hüvitise vaid osa päeva eest ja

lähtudes samuti liiga väikesest keskmisest palgast, juurde tuleb maksta 42,16 eurot.

4. Kostja vaidles hagile vastu, tema vastuväited TVK-s ja kohtus on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja juhatuse liige pole lepingu muutmise kokkulepet allkirjastanud ega teenindus-

juhi vastavat toimingut heaks kiitnud, mistõttu ei saa hageja nõuda kokkuleppe alusel

tulemustasu; lisaks märgiti kokkuleppes ekslikult 40% käibest, mõeldud oli 5%

töötasufondist, mida arutati ka töökollektiivi koosolekul 17. juulil 2020;

3 (5)

-

hageja lähtus ekslikult kostja käibest ja selle jagatistest; hageja töötas külmköögi

kokana ja kui tal on õigus tulemustasule, siis tuleb aluseks võtta vastava köögi käibed:

o augustis 780,59 eurot (salatid/võileivad 235,46 + magustoidud 545,13);

o septembris 1104,68 eurot (salatid/võileivad 316,05 + magustoidud 788,63);

o detsembris 496,17 eurot (salatid/võileivad 119,96 + magustoidud 376,21).

-

tulemustasu nõude põhjendamatuse tõttu pole hagejal alust nõuda täiendavat

puhkusetasu ega hüvitist, lisaks on nõue septembri eest aegunud.

MAAKOHTU OTSUS

5. Maakohus rahuldas hagi 15. veebruari 2022 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud

jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja

otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid tähtajatu töölepingu, mille kohaselt hageja asus kostja juurde tööle

kokana, tööajaga 40 tundi nädalas, töötasuga 1220 eurot kuus;

-

hageja ja kostja nimel teenindusjuht allkirjastasid 22. juulil 2020 töölepingu muutmise

kokkuleppe, millega muutsid töölepingu p-s 5.1 lepitud töötasu suurust järgmiselt:

töötasu 1000 eurot + 5% lisatasu 40% käibest;

-

1. detsembril 2020 edastas kostja hagejale teatise, millega ütles töölepingu alates

31. detsembrist 2020 üles TLS § 89 lg 1 alusel.

5.2. TLS § 1 lg 1 teise lause alusel maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5

kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. TLS

§ 28 lg 2 p 2 kohustab maksma tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui töötajal on lepingust

tulenev õigus saada osa tööandja kasumist või käibest vm majandustulemusest, eeldatakse TLS

§ 30 järgi, et töötaja osa arvestamisel võetakse aluseks tööandja vastava aasta kinnitatud

majandusaasta aruanne.

5.3. Kohus nõustus hagejaga, et 22. juuli 2020 töölepingu muutmise kokkulepe on kehtivalt

sõlmitud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 sätestab, et kui esindajana

tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et

esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab

teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse,

et esindatav on volituse andnud. Teenindusjuht oli kostja töötaja ja tema ülesanne oli töötajatega

kokkulepete vormistamine. Ta on tööandja nimel allkirjastanud mh töölepingu, mille alusel

hageja töötas üle 2,5 aasta. Samuti allkirjastas ta koondamisteate. Nii on kogu töösuhte vältel

töösuhet puudutavad kirjalikud tahteavaldused tööandja nimel teinud teenindusjuht ja hagejal

oli alus mõistlikult uskuda, et samal isikul oli kostja volitus allkirjastada muutmise kokkulepe.

Kostja pidi teadma, et teenindusjuht tegutseb tema nimel tema esindajana. Teadmist lepingu

muutmist kinnitab, et kostja hakkas maksma hagejale vähendatud töötasu ja sama teemat arutati

17. juuli 2020 koosolekul. Ühtlasi väitis kostja TVK-s, et töölepingu muudatuse vormistamisel

teenindusjuht eksis ja tulemustasuna oli mõeldud 5% töötasufondist.

5.4. Kostja ei vaidlustanud tulemustasu nõude aluseks olevaid käibeandmeid, mistõttu lähtub

kohus hageja arvestustest ja nõudest ning rahuldab töötasu (tulemustasu) nõude täies ulatuses.

5.5. Põhipuhkuse hüvitise 42,61 eurot nõue on samuti põhjendatud. TLS § 84 lg 1 sätestab, et

töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 71

järgi on tööandja töölepingu lõppemisel kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud

aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on

28 kalendripäeva. TLS § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. TLS § 70 lg 1

4 (5)

sätestab, et töötajal on õigus saada sama seaduse § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud

puhkusetasu. Hageja tõi esile hüvitise arvutamise käigu ja kostja seda ei vaidlustanud.

5.6. Sarnaselt on põhjendatud puhkusetasu nõue 2020. aasta detsembri eest 107,10 eurot.

Hageja esitas nõude arvutuskäigu, mida kostja ei vaidlustanud. Kuivõrd tulemustasu nõue

rahuldatakse, jättis kostja alusetult selle osaga tasust puhkusehüvitise maksmisel arvestamata.

Puhkusetasu nõue ei ole aegunud. Hageja täpsustas nõuet 24. augusti 2021 menetlus-

dokumendis ja vähendas seda 2020. aasta septembri puhkusetasu võrra summas 51,52 eurot.

Just nimetatud nõudeosa aegumisele kostja viitaski, mistõttu on kostja vastuväite asjakohasus

ära langenud.

5.7. Kokkuvõtvalt tuleb kõik nõuded rahuldada.

POOLTE SEISUKOHAD

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb ta asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

Kostja leiab, et maakohus ei põhjendanud otsust piisavalt ega vastanud kostja väidetele.

Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:

-

kostja väljendas korduvalt, et töölepingu lisa kajastas ekslikult tulemustasu arvestamise

aluseid, aga maakohus jättis sellele väitele vastamata. Hageja tulemustasuks lepiti 5%

kostja lisatasufondist, mis omakorda põhineb XXXXX külmköögikäibel;

-

vaidlustatud otsusest ei ole aru saada, kuidas kohus jõudis tulemustasu brutosummani

2748,16 eurot. Kohus ei põhjendanud arvestuskäiku, vaid märkis ekslikult, et kostja ei

vaidlustanud hageja esitatud käibeandmeid. Kostja esitas oma arvutused TVK

menetluses. Lisaks on hageja alusetult lähtunud kvartalikäibest ning selle võrdsest

jaotamisest kuude ja kahe söögitoa vahel;

-

hagi ebaõige rahuldamise tõttu on ekslik ka menetluskulude jaotus.

7. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud ja eespool p-s 5.1 refereeritud asjaoludest. Vaidlust pole selles, et

maakohus kvalifitseeris nõuded õigesti töösuhtest tulenevate rahaliste nõuetena. Kaebusega ei

vaidlusta kostja ka maakohtu järeldust, et teenindusjuht tegutses töölepingu muudatust alla

kirjutades kostja esindajana ja vastav kokkulepe on kostjale siduv. Samuti ei ole enam vaidlust

puhkusetasu ja –hüvitise arvutustes ega aegumise küsimuses.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Kaebuse väited ei anna

alust maakohtu otsust muuta. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Maakohus lähtus õigesti TLS § 30 eeldusest. Kostja ei tõendanud, et hageja tulemustasu

arvestamisel tuleb 40% arvutada mingist muust summast kui käibest. Poolte 22. juuli 2020

kokkulepe töölepingu tingimuste muutmise kohta (dtl 101) on sõnastatud selgelt: põhipalgale

1000 eurot lisandub 5% lisatasu 40% käibest. Mingeid piiranguid ega selgitusi käibe

määratlemise kohta kokkuleppest ei nähtu. Kuivõrd pooltel on praegu erinevad arusaamad,

kuidas nad kokkuleppest aru said, siis on kohane lähtuda võlaõigusseaduse § 29 lg 4 reeglist.

Selle järgi tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel

asjaoludel pidi mõistma. Mõistlik arusaam kokkuleppest on selline, et lisatasu leidmiseks

arvutatakse kostja käibest 40% ja sellest omakorda 5%.

5 (5)

10.2. Põhjendatud ei ole kostja etteheide hagejale, et ta võttis aluseks kvartalikäibe ja selle

võrdse jaotumise kahe söögitoa vahel. Ka siinkohal on esmalt asjakohane säte TLS § 30, mis

võimaldab tulemustasu kokkuleppe puhul eeldada arvutuste alusena majandusaasta aruandes

avaldatud andmeid. Ühtlasi saab eeldada, et hageja kasutatud Maksu- ja Tolliameti andmed

kvartalite kaupa ühtivad nendega, mille põhjal edaspidi koostatakse majandusaasta aruanne.

Lisaks on TLS § 28 lg 2 p-de 4 ja 12 kohaselt tööandja kohustatud koguma töötasu arvestuse

aluseks olevaid andmeid ja need vajaduse korral esitama. Käesoleval juhul ei ole kostja esitanud

oma kuukäibe andmeid tervikuna ega eraldi XXXXX kohta.

10.3. Maakohus ei rikkunud menetlusõigust, kui sedastas, et kostja ei vaidlustanud hageja

arvutusi. Kohtumenetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja esitatud arvandmetele ega

neist tehtud järeldustele. Kostja vaidles peamiselt vastu teenindusjuhi allkirjastatud kokkuleppe

siduvusele. Ka TVK menetluses ei esitanud kostja vastuväiteid hageja arvutustele, vaid üksnes

tõi esile oma nägemuse töölepingu muutmise kokkuleppe sisust ja esitas kolme kuu andmed

külmköögi käibe kohta. Kahe eelmise alapunkti põhjendustel ei ole alust lähtuda kostja

nimetatud osalisest käibest.

10.4. Vaidlustatud otsuse kirjeldavast ja põhjendavast osast nende koostoimes on aru saada,

kuidas hageja nõuded arvuliselt kujunesid. Kui üks pool on arvutused esitanud ja teine pool

neid ei vaidlustanud, siis ei ole kohtul kohustust sama arvutust otsuse põhjendavas osas korrata.

Lisaks ei tugine kostja kaebuses väitele, et mõni arvutus oleks ekslik.

10.5. Kuivõrd hagi on maakohtus õigesti rahuldatud, siis on TsMS § 162 lg 1 alusel õigesti

jaotatud ka menetluskulud, jättes need kostja kanda.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti kostja kanda.

Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi

seniste menetluskulude jaotuse. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 järgi määrab kulud rahaliselt

kindlaks maakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)