2-21-1843/87 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

20. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1843

Tsiviilasi

Harju Infra OÜ pankrotimenetlus. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 2. augusti 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Harju Infra OÜ (pankotis) määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlausaldaja, vastustaja määruskaebe-

menetluses): Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ,

lepinguline esindaja advokaat Kai Villman

Võlgnik (määruskaebuse esitaja): Harju Infra OÜ,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Ploom

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

võlgniku

29. novembri 2021

taotlus

sama

kuupäeva

määruskaebuse lisa vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 2. augusti 2021 määruse resolutsioon jätta muutmata, aga

täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse põhjendava osa punktidega 8.1 ja 8.3.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli Kauba tn 3 Kohtla-Järve Ladu OÜ (võlausaldaja) avaldus

Harju Infra OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Maakohus kuulutas võlgniku pankroti

välja 4. juuni 2021 määrusega (pankrotimäärus), milles menetluskulude jaotust ei otsustanud.

2. Võlausaldaja esitas 9. juunil 2021 taotluse täiendava lahendi tegemiseks, milles palus jätta

pankrotiavalduse menetlemise kulud võlgniku kanda ja määrata kindlaks võlausaldaja

menetlusekulude rahaline suurus. Võlausaldaja menetluskulude nimekiri oli kohtule esitatud

25. mail 2021. Selles palus võlausaldaja mõista võlgnikult välja menetluskulu 4862 eurot (sh

300 eurot riigilõiv, 2000 eurot tasutud kohtudeposiit ja 2562 eurot õigusabikulu 15,25 t eest

tunnitasumääraga 140 eurot/t, millele lisandub käibemaks).

3. Võlgnik ei esitanud võlausaldaja menetluskulude osas seisukohti.

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus tegi 2. augustil 2021 määruse (vaidlustatud määrus), millega täiendas

pankrotimäärust. Vaidlustatud määruse resolutsiooniga määras maakohus võlausaldaja

menetluskulude rahaliseks suuruseks 2862 eurot, mis kuulub väljamaksmisele pankrotivara

arvelt pankrotiseaduse (PankrS) § 146 lg-s 1 sätestatud korras.

4.1. Maakohus kohaldas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1 ja TsMS § 172

lg 1 ning PankrS § 150 lg 1 p 1 ja § 150 lg 2. Nende sätete põhjal ja arvestades asjaolu, et kohus

on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja

menetluskulud tasuda pankrotivarast.

4.2. TsMS § 138 lg 1, TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 järgi on vajalik ja

põhjendatud kulu nii riigilõiv 300 eurot kui ka õigusabikulu tasumääraga 140 eurot/t summas

2562 eurot. Maakohus märkis, et hindas sealjuures võlausaldaja lepingulise esindaja kulu ja

pidas tunnitasu määra käesolevas kohtuasjas põhjendatuks.

4.3. Võlausaldaja palus menetluskuluna kindlaks määrata ka ajutise halduri tasu ja kulude

katteks tasutud deposiidi 2000 eurot. See summa ei kuulu võlausaldaja menetluskulude hulka,

vaid on eraldiseisev pankrotimenetluse kulu vastavalt PankrS § 150 lg 1 p-le 6. Nimetatud kulu

rahalist suurust ei ole vaja koos menetluskuludega kindlaks määrata. PankrS § 11 lg 2, § 146

lg 1 p 4, § 150 lg 1 p 6 ja § 150 lg 2 alusel tagastatakse deposiit pankrotivarast.

4.4. Kokku on võlausaldaja menetluskulude rahaline suuruss 2862 eurot (= 300 + 2562).

Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõisteta menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määratakse

nende rahuldamine pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Võlgnik esitas 29. novembril 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

osaliselt tühistada ja vähendada võlausaldaja menetluskulude suurust. Tallinna Ringkonna-

kohus pidas 22. oktoobril 2021 samas tsiviilasjas tehtud määruses mõistlikuks võlausaldaja

sama lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks). Võlgnik leidis, et sama

määra pidanuks kohaldama ka maakohus vaidlustatud määruses. Põhjendatud esindaja ajakulu

ei saanud ületada 10 t. Maakohus ei põhjendanud oma hinnangut esindaja ajakulule.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja sellele

vastamiseks. Võlausaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja

edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 10. mail 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmata, aga täiendab selle

põhjendusi (TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata ja

sellega seotud kulusid ei hüvitata.

8. Õige on kaebuse väide, et maakohtu määrus on ebapiisavalt põhjendatud. Selle puuduse

saab ringkonnakohus kõrvaldada. Määruse osaliselt põhjendamata jätmine ei toonud kaasa

ebaõiget lahendit võlausaldaja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel, mistõttu jääb

vaidlustatud määruse resolutsioon muutmata. Põhjendused ja täiendused on järgmised.

8.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et 15,25 t on põhjendatud ja vajalik

ajakulu pankrotiavalduse koostamiseks (6 t); kohtu, ajutise halduri ja võlgniku dokumentidega

tutvumiseks koos seisukohtade koostamisega (8,25 t) ning istungite ettevalmistamiseks ja neil

osalemiseks (1 t). Käesolev pankrotiasi ei olnud triviaalne ja võlgnik esitas võlausaldaja

nõudele sisulisi vastuväiteid. Ajutise halduri aruanne oli mahukas ja sellel oli 15 lisa, millega

tutvumine oli võlausaldaja menetlusliku positsiooni kaitseks vajalik. Seega on õige, et

pankrotivarast hüvitatakse võlausaldaja menetluskulu, mis vastab õigusabile 15,25 t ulatuses.

3 (3)

8.2. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tasumäär 140 eurot/t on kohane. Õige on

maakohtu põhjendus, et vastav hinnang tuleb anda kohtuasja põhiselt. Siinjuures hindas

maakohus võlausaldaja esindaja toiminguid pankrotiavalduse esitamisel ja menetlemisel, mitte

aga määruskaebemenetluses. Seetõttu pole oluline, millisele seisukohale asus hiljem

ringkonnakohus kaebemenetluse kulude hüvitamisel. Kaebusele lisatud määrus on niisiis

asjakohatu, aga ka tarbetu, sest on toimikus niigi olemas. TsMS § 238 lg 1 alusel jätab

ringkonnakohus kaebuse lisa toimikusse võtmata.

8.3. Ringkonnakohus ei tähelda pankrotiavalduse menetluses viiteid sellele, et võlausaldaja

advokaadist esindaja kvalifikatsioon annaks alust vähendada tema tunnitasu määra. Riigikohtu

praktikas on advokaadi puhul peetud põhjendatuks kõrgematki tasu (nt 16. aprilli 2021 määrus

tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20 kolmas lõik, kus tasumäär oli 170 eurot, millele lisandus

käibemaks, või 13. mai 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17536, p 18 teine lõik, kus käibemaksuta

tasumäär oli 190 eurot; samuti võlausaldaja kulunimekirjas viidatud 3. aprilli 2019 otsus

tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4, kus rakendati käibemaksuta tasumäära 200 eurot). Käesolevas

asjas on tasumäär 140 eurot/t põhjendatud, vastates võlausaldaja esindaja koostatud

menetlusdokumentide ja tehtud toimingute sisule.

8.4. Menetluskulude jaotust võlgnik ei vaidlustanud, mistõttu sellekohaseid põhjendusi ja

otsustusi pole vaja ringkonnakohtul kontrollida.

8.5. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võis rikkuda TsMS § 176 lg 7 ja 8, sest tsiviilasja

toimikust ei nähtu, et võlausaldaja menetluskulude nimekiri oleks toimetatud võlgnikule

viivitamata kätte ja määratud talle vastamiseks tähtaeg. Siiski ei mõjuta ka see võimalik

rikkumine kaebuse lahendamist, sest võlgnik sai esitada vastuväiteid kuludele määruskaebuses.

9. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata. Võlgniku määruskaebus on sisuliselt suunatud menetluskulude suuruse

vaidlustamisele, mistõttu kohaldub viidatud välistus.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2

järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata

üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 1 alusel on

menetluskulud pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse

kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud

määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5

kaebeõigust ette ei näe. Seega ei ole pankrotimenetluse kulude (sh menetluskulude) kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitamist Riigikohtule ette nähtud (vt

Riigikohtu 4. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18512, p 5 teine lõik ja selles viidatud

26. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12).

(allkirjastatud digitaalselt)