2-21-17861/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

20. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-17861

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 10. märtsi 2022 määrus

Kaebuste esitajad ja liik

Renovum OÜ ja X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja I): Renovum OÜ,

lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja

Kostja I (määruskaebuse esitaja II): X

Kostja II: Y, lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10. märtsi 2022 määrus tühistada osas, milles

1.1. hageja Renovum OÜ menetluskulud jäid täies ulatuses kostja X kanda

(resolutsiooni punkt 8);

1.2. kostja Y menetluskulud jäid täies ulatuses hageja Renovum OÜ kanda

(resolutsiooni punkt 9).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega:

2.1. jätta hageja Renovum OÜ menetluskulud tema enda kanda;

2.2. jätta kostja Y menetluskulud tema enda kanda.

3. Hageja Renovum OÜ määruskaebus rahuldada.

4. Kostja X määruskaebus rahuldada.

5. Määruskaebustega seonduvad menetluskulud jätta iga poole enda kanda. Kokku-

võttes jäävad kõik menetluskulud iga poole enda kanda.

6. Asendada punktis 1 viidatud määruse resolutsiooni punkt 11 otsustusega, et

menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

2 (4)

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 12. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja Y

(kostja II) vastu kostjate ühisvara jagamise nõudes. Hageja tugines sellele, et tal on kostja I

vastu kohtulahendist tulenev rahaline nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 23. septembri 2021

määrusest tsiviilasjas nr 2-21-125072. Kostjalt I mõisteti viidatud määrusega hageja kasuks

välja

1157,03 eurot

ja

põhivõlalt

(744,29 eurot)

viivis

0,0657%

päevas

alates

14. augustist 2021, kuid mitte rohkem kui kõrvalnõuete võrdsustumiseni põhivõlaga. Kostja I

ei ole kohtlahendist nähtuvat kohustust täitemenetluses täitnud. Hageja palus lõpetada kostjate

ühisomandi kinnisasjale ja korteriomandile nende müügiga avalikul enampakkumisel, täites

müügist laekuva raha arvelt esmalt hüpoteegiga tagatud kohustused ning ülejäänud raha jagada

kostjate vahel võrdsetes osades ja kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja eelviidatud

rahaline nõue kostja I vastu.

2. Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu.

2.1. Kostja II avaldas, et võtab hagi õigeks osas, mis puudutab kinnisasja müümist enam-

pakkumisel, aga ilma tingimuseta, et esmalt täidetakse hüpoteegiga tagatud kohustused. Ta

vaidlustas hageja väite, et korteriomand on kostjate ühisvara. Samuti ei nõustunud ta, et

enampakkumise tulemist täidetakse hüpoteegiga tagatud kohustused. Hageja pöördus kohtusse

põhjendamatult, sest ei küsinud enne seda kostja II nõusolekut ühisvara jagamiseks.

2.2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Ta vaidlustas samuti väite, et korteriomand on

ühisvara. Lisaks tõi ta esile, et saab hageja rahalise nõude rahuldada töötasu või vallasvara arvel

mõistliku aja jooksul, mistõttu pole põhjendatud kinnisasjade müük enampakkumisel.

3. Maakohus tegi 10. veebruaril 2022 määruse, millega mh võttis vastu hageja loobumise

korteriomandi jagamise ja tulemi arvelt hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise nõuetest.

Ühtlasi tühistas maakohus korteriomandi osas hagi tagamise. Menetlus jätkus kinnisasja

jagamise ja selle enampakkumise tulemist saadava kostja I osa arvel hageja rahalise nõude

rahuldamise nõuetes. Menetluskulude jaotust maakohus selles määruses ei otsustanud. Määrus

jõustus edasi kaebamata.

4. Hageja esitas 7. märtsi 2022 hagist loobumise avalduse, sest kostja I oli tema rahalise

nõude selleks ajaks rahuldanud. Kostjatel ei olnud loobumisele vastuväiteid, aga kostja II palus

jätkuvalt oma menetluskulude hüvitamist.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus võttis hagist loobumise vastu 10. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus),

millega ühtlasi lõpetas asja menetluse ja tühistas hagi tagamise ka kinnisasja osas.

Menetluskulud jaotas maakohus järgmiselt:

-

hageja menetluskulud jäid kostja I kanda (resolutsiooni p 8);

-

kostja II menetluskulud jäid hageja kanda (resolutsiooni p 9);

-

kostja I menetluskulud jäid tema enda kanda (resolutsiooni p 10).

Kohus otsustas määrata hageja ja kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast määruse

jõustumist (resolutsiooni p 11).

Menetluskulude jaotust põhjendas maakohus järgmiselt:

3 (4)

-

hageja esitas võlausaldajana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel hagi

täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kostja I

osale ühisvarast;

-

hageja ei tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt küsinud kostjalt II nõusolekut sissenõude

pööramiseks abikaasade ühisvarale. Kostja II teatas, et ta oleks vastava nõusoleku

andnud. Kostja II on praegu veel menetluses olevas osas hagi õigeks võtnud ega

andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu jäävad tema menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel hageja kanda;

-

põhjendatud ei ole kostja I vastuväited, et hageja pidanuks kohtusse pöördumise asemel

leppima kostjaga I kokku maksegraafiku või muul viisil ootama rahalise kohustuse

täitmist. Kostja I tasus võla hagejale kohtumenetluse ajal, mistõttu jäävad hageja ja

kostja I enda kulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda.

MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS

6. Hageja esitas 21. märtsil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

kostja II menetluskulude tema kanda jätmise osas (resolutsiooni p 8) ja panna need kostja I

kanda. Hageja leiab, et tal puudus kohustus küsida enne kohtusse pöördumist kostja II

nõusolekut ühisvara jagamiseks. Lisaks oleks sellise nõusoleku küsimisega kaasnenud risk, et

kostjad võõrandavad või koormavad ühisvara viisil, mis välistab hageja nõude rahuldamise.

Sellist ohtu maakohus jaatas, rahuldades hagi tagamise taotluse.

7. Kostja I esitas 4. aprillil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada

hageja menetluskulude tema kanda jätmise osas (resolutsiooni p 9). Ta leiab, et maakohus jättis

ekslikult tähelepanuta algul rohkemates nõuetes hagi esitamise ja hageja varasema loobumise,

mis ei olnud tingitud kostja I poolt nõude rahuldamisest. Lisaks palub kostja I võtta arvesse

tema osalist töövõimetust ja rasket majanduslikku olukorda. Kostja II hinnangul on põhjen-

datud jätta nii tema kui ka hageja kulud kummagi poole enda kanda.

8. Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele võimaluse neile vastata.

Kostja II vaidles vastu hageja kaebusele ja hageja omakorda vaidles vastu kostja I kaebusele.

Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. aprillil 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ning teeb hageja ja kostja II

menetluskulude jaotuse kohta uue otsustuse, jättes need kummagi nimetatud poole enda kanda

(TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebused rahuldatakse ja pooled kannavad igaüks ise

oma menetluskulud.

10. Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määrust ainult hageja ja kostja II menetluskulude

jaotuse osas (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 651 lg 1). Ülejäänud sisulised otsustused on

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).

11. Hageja kõigi kulude jätmine kostja I kanda pole põhjendatud. Maakohus jättis hagist

osaliselt loobumise tõttu korteriomandi osas hagi läbi vaatamata muul põhjusel kui kostja I

poolt nõude rahuldamine. Asjakohane on kostja I väide, et hageja nõuded saanuks eeldatavasti

rahuldada ühe kinnisasja või isegi kostja I vallasvara arvel. Seetõttu võis kohtusse pöördumine

olla kas osaliselt või tervikuna ennatlik. Samas ei saa hagejale ette heita täiesti alusetut kohtusse

pöördumist, sest TMS § 14 lg 3 näeb ette õiguskaitsevahendi, mida hageja kasutas. Nii ei saa

TsMS § 168 sätete alusel piisavalt õiglaselt jaotada hageja ja kostja I vahelise vaidluse kulusid.

12. Maakohus hindas ekslikult kostja II avaldusi. Nimelt ei avaldanud nimetatud kostja, et ta

oleks olnud nõus kostja I rahalise kohustuse täitmisega ühisvara arvel, st andnud TMS § 14

lg-s 1 märgitud nõusoleku. Kostja I oli nõus ühisvara jagamise ja kostjale I langeva osa arvelt

4 (4)

kohustuse täitmisega (21. detsembri 2021 vastuse p 10 ja 28. jaanuari 2022 seisukoha p 2).

Need on aga kaks erineva sisuga nõusolekut. Ringkonnakohtu hinnangul pole sarnaselt

pankrotimenetlusega ka täitemenetluses ühisvara jagamise nõude korral vähemalt üldjuhul alust

kohaldada TsMS § 168 lg 6 (vrd Riigikohtu 11. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13,

p 13).

13. Kui TsMS § 168 sätted ei paku tervikuna piisavalt õiglast menetluskulude jaotust, siis saab

kohaldada sama seadustiku § 162 lg 4 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020 otsus

tsiviilasjas nr 2-18-5804, p 13). Sama säte kohaldub juhul, kui kostja on hagi õigeks võtnud (vt

nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5448, p-d 9.4–9.6). Neil

ja eelmises kahes punktis märgitud kaalutlustel jätab ringkonnakohus nii hageja kui ka kostja II

menetluskulud kummagi nimetatud poole enda kanda. Samal viisil ja alusel jaotuvad

kaebemenetluse kulud. Koostoimes maakohtu otsustusega, et kostja I kannab ise oma kulud,

tähendab eelnev, et kõik menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. Seetõttu pole maakohtul

vaja neid enam TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras kindlaks määrata. Ringkonnakohus

asendab sellekohase otsustuse vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 11 sedastusega, et

menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

14. Kokkuvõtvalt on mõlemad kaebused sisuliselt edukad, sest hageja vabaneb kostja II kulude

hüvitamise kohustusest ja kostja I omakorda ei pea hüvitama hageja kulusid. Hageja kaebuse

rahuldamise ulatust ei mõjuta see, et hageja palus kostja II kulud jätta kostja I kanda.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)