2-20-15517/114 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Reena

Nieländer

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-15517

Kohtuasi

OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja

Admanus

OÜ

hagi

Osaühingu

EGOGRUPP,

DELKONA OÜ, Osaühingu ANURION TEENUSED,

X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL vastu

kasutuseeliste ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja

Admanus OÜ ühine apellatsioonkaebus

Osaühingu EGOGRUPP vastuapellatsioonkaebus

DELKONA OÜ vastuapellatsioonkaebus

Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu

Enameller ja OÜ AMÕL ühine vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

OÜ Arca Varahaldus apellatsioonkaebuse hind 40 149,43

eurot, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus apellatsioonkaebuse

hind 40 149,43 eurot, Admanus OÜ apellatsioonkaebuse

hind 52 765,51 eurot

Osaühingu EGOGRUPP vastuapellatsioonkaebuse hind

OÜ Arca Varahaldus vastu 44,12 eurot, aktsiaseltsi Pune

KV-Haldus vastu 44,12 eurot, Admanus OÜ vastu 44,12

eurot

DELKONA OÜ vastuapellatsioonkaebuse hind OÜ Arca

Varahaldus vastu 239,16 eurot, aktsiaseltsi Pune KV-

Haldus vastu 239,16 eurot, Admanus OÜ vastu 239,16

eurot

Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu

Enameller ja OÜ AMÕL vastuapellatsioonkaebuse hind

OÜ Arca Varahaldus vastu 408,36 eurot, aktsiaseltsi Pune

KV-Haldus vastu 408,36 eurot, Admanus OÜ vastu 408,36

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I OÜ Arca Varahaldus (registrikood 12392672)

Hageja II aktsiaselts Pune KV-Haldus (registrikood

11174720)

Hageja III Admanus OÜ (registrikood 11884930)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin

Männik

Kostja I Osaühing EGOGRUPP (registrikood 10730739),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Erki Vabamets

Kostja II DELKONA OÜ (registrikood 12600544),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Saks

Kostja III Osaühing ANURION TEENUSED (registrikood

11513458)

Kostja IV X (isikukood XXXXXXXXX)

Kostja V Osaühing Enameller (registrikood 11113995)

Kostja VI OÜ AMÕL (registrikood 11517700)

Kostjate III–VI lepinguline esindaja Kalle Oja

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 3. mai 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada tsiviilasjas nr 2-20-15517 tehtud Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a

otsus ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Arca Varahaldus,

aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta OÜ Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ ühine

apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Rahuldada Osaühingu EGOGRUPP, DELKONA OÜ, Osaühingu ANURION

TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL vastuapellatsioonkaebused

osaliselt.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades OÜ

Arca Varahaldus, aktsiaseltsi Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ kanda.

5. Määrata Osaühingu EGOGRUPP hüvitatavate maakohtu menetluskulude

suuruseks 3815 eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 2268,75 eurot

ning mõista nimetatud summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KV-

Haldus ja Admanus OÜ-lt võrdsetes osades Osaühingu EGOGRUPP kasuks välja.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

6. Määrata DELKONA OÜ hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 6381

eurot ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1983 eurot ning mõista

nimetatud summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KV-Haldus ja

Admanus OÜ-lt võrdsetes osades DELKONA OÜ kasuks välja. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

7. Määrata Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ

AMÕL hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks 2764,10 eurot ja

ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 1500 eurot ning mõista nimetatud

summad OÜ-lt Arca Varahaldus, aktsiaseltsilt Pune KV-Haldus ja Admanus OÜ-lt

võrdsetes osades Osaühingu ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja

OÜ AMÕL kasuks välja. Täiendavalt tuleb X kasuks välja mõista menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks 54 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt

tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni tasuda

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Arca Varahaldus (hageja I), aktsiaselts Pune KV-Haldus (hageja II) ja Admanus OÜ

(hageja III) esitasid 9. oktoobril 2020 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-20-11699 hagi koos

vastuhagiga Osaühingu EGOGRUPP (kostja I), DELKONA OÜ (kostja II) ning Osaühingu

ANURION TEENUSED, X, Osaühingu Enameller ja OÜ AMÕL (kostjad III–VI) vastu. Asja

menetlev kohtunik palus selle registreerida uue asjana.

2. Hagejad palusid 3. novembril 2020 esitatud täpsustuse kohaselt mõista kostjatelt I–VI

solidaarselt hageja I kasuks välja 37 815,80 eurot, hageja II kasuks välja 37 815,80 eurot ja

hageja III kasuks välja 49 497,35 eurot ning viivise nendelt nõuetelt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude

täitmiseni. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kuulub hagejale I Hunditubaka tee 12/Karukella tee

5, Tallinn, hagejale II Hunditubaka tee 3, Tallinn ning hagejale III Hunditubaka tee 1 ja 1a,

Tallinn asuvad korteriomandid. 7. mail 2020 sõlmiti NAT INVEST OÜ, kellele kuulus täies

ulatuses Karukella tee kinnistu (registriosa nr 19313201) ja hagejate vahel müügileping

(müügileping), millega NAT INVEST OÜ müüs tema omandis oleva kinnistu osaks oleva

Hunditubaka tee (tee) hinnaga 76 740 eurot, samuti kaasomandi valdamise ja kasutamise korra

kokkulepe. 4. augustil 2020 sõlmiti Hunditubaka tee ehitamiseks töövõtuleping, mille järgi on

tee ehitamise kulud mitte vähem kui 150 154,80 eurot, sh järelevalvekulu 2500 eurot, teede

ehituse osa kulu 99 664,80 eurot, tänavavalgustuse ehitamise kulu 16 400 eurot,

sademeveekanalisatsiooni ehitamise kulu 31 590 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad

kohustuvad tasuma töövõtjale tööde eest võrdsetes osades. Hunditubaka tee teedeosa ja

välistrasside projektide koostamise maksumuse, mis oli 12. märtsil 2018 sõlmitud

projekteerimise töövõtulepingu järgi 11 681,55 eurot, millele lisandus käibemaks, tasus hageja

III Nordic Adviser OÜ-le osana omandatud korteriomandite müügihinnast.

Kostjal I, kes on Hunditubaka tee 4 omanik, kostjal II, kes on Hunditubaka tee 6 omanik ja

kostjatel III–VI, kes on Hunditubaka tee 8 kaasomanikud puudub vajalik juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt nende omandis olevatele kinnistutele, mistõttu kasutavad nad juurdepääsuks

hagejate nõusolekuta hagejate ehitatud Hunditubaka teed. Kostjad teadsid või pidid teadma, et

tegemist on erateega. Tee vajas renoveerimist. Seetõttu on kostjad hagejate kulul säästnud

Hunditubaka tee, selle ehitamise ja projekteerimise maksumuse. Arvestades, et teed kasutavad

nii hagejad ise, keda on kokku kolm kui ka kostjad, kes omavad kokku kolme kinnisasja, siis

peavad kostjad kokku hüvitama hagejatele pool Hunditubaka tee omandamise ja ehitamise

maksumusest. Kostjad peavad ühtlasi hüvitama hagejale III tee projekteerimise kulu. Kõigi

kostjate puhul on võimalik tee kasutamine terves ulatuses. Hagejate õiguste rikkumine algas

hiljemalt 11. mail 2020, mil hagejad said tee omanikuks. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ

arvamuse järgi on tee turuväärtus 260 000 eurot (käibemaksuta) ja kasutuseelise väärtus on 108

eurot/m2/aastas.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

3.1. Kostja I vastuväidete kohaselt on tegemist avalikult kasutatava teega. Lisaks ei kasuta ta

oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed, vaid Vabaõhukooli teed. Ajalooliselt on kostja

I kinnistu Hunditubaka tee poolne külg olnud aiaga piiratud. Kostja I avas aia naaberkinnistu

rentniku soovil 2018. a sügisel üheks korraks. Aed jäi tol korral tagasi panemata, kuid 2021. a

kevadel taastas kostja I tee ääres varem olnud aia. Hagejatel puuduks hagis esitatud kujul ja

summas nõue ka siis, kui kostja I kasutaks Hunditubaka teed. Hagejate poolt maa ostmine ei

olnud vajalik sellele tee ehitamiseks ning Hunditubaka tee oli olemas ka enne seda, kui hagejad

tellisid selle renoveerimise, tee vastas sellega külgnevate kinnistuomanike vajadustele ja

puudus vajadus selle renoveerimiseks. Tee rekonstrueerimine oli vajalik ainult hagejatele ning

selleks, et nad saaksid täita planeerimismenetluses Tallinna linna ees võetud kohustusi ja

realiseerida oma ärihuvid. Samuti ei ole projekteerimiskulud seotud kostjatega, sest

projekteerimistööd telliti Hunditubaka tee 1 kinnistule planeeritavate korterelamute

teenindamiseks vajalike projektide koostamiseks.

Kostjad ei vastuta ka solidaarvõlgnikena ja hagejate nõude arvestus on ebaõige. Hagejatel

puudub õigus nõuda tee ostuhinda ning projekteerimise ja renoveerimise kulusid. Samuti on

kostjate kasutuseelised erinevad. Arvestada tuleb ka, et hagejale III kuuluvale kinnistule on

ehitatud kaks korterelamut ning hagejale I kuuluvale kinnistule hooldekodu. Kui kostja I

kasutaks oma kinnistule pääsemiseks Hunditubaka teed, siis ta kasutaks sellest vaid ca 10 m

lõiku. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on ilmselt ebausaldusväärne, sest

Tallinna kesklinna kõige kallimate 3-toaliste korterite üürihinnad on samas suurusjärgus.

3.2. Kostja II vastuväidete kohaselt on Hunditubaka tee 100% transpordimaa ning see on avatud

liiklemiseks kõigile. Hagejale III kuuluvatel kinnistutel on ehitatud korterelamud. Hagejale I

kuuluval kinnistul asub hooldekodu. Detailplaneeringust ja sellega kaasnevatest dokumentidest

nähtub, et Hunditubaka tee on detailplaneeringu kohasteks juurdepääsudeks, mille

väljaehitamise ja välisvalgustuse rajamise kohustus on Hunditubaka tee 12/Karukella tee 5

arendajatel (s.o hagejal I). Samuti on väljaehitamise kohustus Hunditubaka tee 1 ja 1a

hoonestajatel (s.o hagejal III). Tee ehitamise ja projekteerimise kulud ei ole kasutuseelise

arvutamise aluseks olev komponent ega ole hagejad kulude kandmist ja tee valmis ehitamist

tõendanud. Samuti ei sõltu kasutuseelise väärtus sellest, millise hinnaga on hagejad tee

omandanud.

Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad kasutaksid renoveeritud kõnniteed või seda, et kostjatel

oleks vajalik tänavavalgustuse olemasolu. Puudub alus tugineda ka kostjate solidaarkohustuse

olemasolule, sest tee kasutamise eest saab tasu nõuda vastavalt kasutamise proportsioonile.

Hagejad ei ole üldse esitanud tõendeid selle kohta, milline on kostja II tee kasutus. Kostja II

kinnistule juurdepääsuks ei ole vaja kasutada Hunditubaka teed täies ulatuses, vaid vajalik on

ca 48 m läbimine. Samuti on hagejate tee kasutus oluliselt suurem kui kostjatel. Hagejate

esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on ilmselgelt ebausaldusväärne ning selles

märgitud hindamistulemus ei väljenda kasutuseelise väärtust aastas kasutatava maa-ala

pindalaühiku kohta, vaid sisuliselt on tegemist ühekordse maksena tasutava summaga. Ekspert

RL seisukoha kohaselt on kasutuseelise väärtus parendusteta 1,6 eurot/m2 kohta aastas ja

parendatud teelt 5,1 eurot/m2 kohta aastas. Viimasest siiski lähtuda ei saa, sest tegemist on

toreduslike kulutustega, millised hagejad tegid oma kohustuste täitmiseks.

3.3. Kostjate III–VI vastuväidete kohaselt on Hunditubaka tee puhul tegemist avalikuks

kasutamiseks määratud teega ja selle sihtotstarbeks on transpordimaa, mistõttu ei ole kostjad

tee hagejatele kuulumisest midagi säästnud. Samuti ei ole kulud tee omandamiseks ja

rekonstrueerimiseks sissenõutavad hüvitisena võõra kinnisasja kasutamise eest. Hagejad täitsid

tee rekonstrueerimisega Tallinna linna ülesandeid, seega on hagejatel võimalik nõudeõigus

Tallinna linna vastu. Hagejad käituvad ka hea usu põhimõtte vastaselt, sest olid juba teealuse

maa ostmisel teadlikud, et neil lasub teostatavate arendusprojektidega seoses kohustus tee

rekonstrueerimiseks. Tehtud kulutused ei olnud kostjate seisukohast vajalikud ega mõistlikud,

samuti ei ole kulude kandmist tõendatud.

Kostjad ei ole vastutavad solidaarvõlgnikena, sest arvestada tuleb iga kostja tee tegelikku

kasutamist ja selle mahtu, kuid seda ei ole hagejad tõendanud. Kostjad kasutavad teed vaevalt

pooles ulatuses. Samuti ületab hagejate arendusprojekte arvestades nende tee kasutamise

aktiivsus oluliselt kostjate oma. Seejuures on kostja VI Karukella tee 3a omanik ja ta kasutab

avalikule teele juurdepääsuks teeservituuti. Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse

kohta on ilmselt ebausaldusväärne. Lisaks on tasu küsimine olukorras, kus teiste kinnistute

kasuks on seatud tähtajatud ja tasuta teeservituudid, diskrimineeriv.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 21. jaanuari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagejate hagi

osaliselt, mõistis iga hageja kasuks välja kostjalt I 40,85 eurot, kostjalt II 221,44 eurot, kostjatelt

III–VI solidaarselt 378,11 eurot ja viivise nendelt nõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõuete täitmiseni ning jaotas ja määras

kindlaks menetluskulud.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole asjas esitatud tõendeid, millest nähtuks

Hunditubaka tee avalikuks kasutamiseks määramine ehitusseadustiku (EhS) § 94 lg 1 mõttes,

mistõttu on tegemist erateega. Samuti on Maa-ameti andmetel tegemist eraomandiga. NAT

INVEST OÜ pöördus 14. veebruaril 2020 Hunditubaka teed kasutavate kinnistute omanike

poole (hagejad ja kostjad) ettepanekuga sõlmida kokkulepe, millega NAT INVEST OÜ

võõrandaks Hunditubaka tee mõttelise osana, kuid kostjad oma nõustumust ei avaldanud.

Samuti on Hunditubaka tee serva paigutatud eramaast teavitav märk. Seega olid kostjad

teadlikud, et tee on eraomandis. Hagejad on tõendanud fotodega Hunditubaka tee kasutamist

kostjate poolt. Kuivõrd kostjatel puudub hagejatega kokkulepe, on kostjad kasutanud hagejatele

kuuluvat eraomandit õigusliku aluseta. Seetõttu tuleb eeldada, et kostjad on rikastunud hagejate

arvel seetõttu, et nad ei ole pidanud hagejatele tee kasutamise eest maksma. Kohus ei ole

tuvastanud esitatud asjaolude pinnalt hagejate hea usu põhimõtte rikkumise ega ka heade

kommete vastase tahtliku käitumise aluseks olevaid asjaolusid.

Projekteerimiskulude osas jääb arusaamatuks hagejate nõudesumma 11 681,55 eurot, sest

esitatud tõenditest nähtub nende kulude suurus 12 360 eurot (sh käibemaks 2060 eurot).

Kasutuseelisena saab käsitada üksnes tee kasutamisest saadud kasutuseelist, mille suuruse

arvutamise lähtekohaks võib olla kasu, mida hagejad võinuks saada, arvestades ka kulutusi,

mida nad kasu saamiseks pidid tegema. Nii kinnisasja soetusmaksumus kui ka kantud kulud on

käsitatavad majandustegevuse käigus tehtud investeeringuna. Seega ei saa VÕS § 1037 alusel

esitatud nõude rahuldamise aluseks olla otseselt mitte tee soetamise, projekteerimise ja

renoveerimisega seonduvad kulud, vaid investeeringu tootlus, mida nõude esitaja võinuks

investeeringult saada. Seetõttu ei oma tähtsust asjaolud ja tõendid seoses tee renoveerimiseks

kohustatud isikuga. Hunditubaka tee renoveerimise vajalikkus on tõendatud. Kostjad on alates

tee valmimisest kasutanud oma kinnisasjadele juurdepääsuks uueväärset, projektikohast ja

õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavat teed. Tähtsust ei oma asjaolu, kas kostjad on

kasutanud sh kõnniteed või tänavavalgustust, kuna need on taristu osa.

Hagejate esitatud arvamus kasutuseelise väärtuse kohta on lõppjäreldustes ilmselgelt ebaõige.

Kuna Tallinna kesklinna korteri m2 üürihind aastas on ligikaudu 96–144 eurot, siis linna

kõrvaltänaval asuva tee (transpordimaa) kasutamisest tekkiv kasutuseelis ei saa olla samas

suurusjärgus. Ka riiklikult tunnustatud ekspert RL on leidnud, et selles märgitud

hindamistulemus ei väljenda kasutuseelise väärtust aastas kasutatava maa-ala pindalaühiku

kohta. Kasutuseelise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta RL seisukohas avaldatud andmed

lähtudes maa-ala jääkasendusmaksumusest. Iga-aastaselt makstava tasu suuruseks maa-ala

pindalaga 2403 m2 pinnaühiku kohta on 5,1 eurot/m2. Hunditubaka tee 1, 1a ja 12 kinnistutega

seoses esile toodud intensiivsema tee kasutamisega seonduvad asjaolud on tõendamata.

Kuivõrd kostja I kasutab teest 15 m, kostja II 49 m ja kostjad III–VI 145 m, siis on kasutuseelise

suurus aastas vastavalt 122,55 eurot, 392,16 eurot ja 1021,27 eurot. Kostja I on kasutanud

Hunditubaka teed 11. maist 2020 kuni 2021. a maini, mil suleti sissepääs Hunditubaka teelt aia

ehitamisega, s.o 1 aasta vältel. Kostjad II–VI on kasutanud teed alates 11. maist 2020 kuni

käesoleva ajani, s.o 1 aasta 8 kuud ja 10 päeva. Arvestades, et kostjad kasutavad erineva

pikkusega teelõiku, on kasutuseeliste suurused erinevad ning kostjad vastutavad osavõlgnikena.

Kuivõrd kostjad III–VI on kaasomanikud, siis nemad vastutavad neilt ühiselt välja mõistetud

nõude täitmise eest solidaarvõlgnikena.

Hagejate apellatsioonkaebus

5. Hagejad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulusid puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega

rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostjate kanda või alternatiivselt saata asi

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Maakohus tuvastas ebaõigesti kostjate Hunditubaka tee kasutuse ulatuse. Kõigi kostjate puhul

on võimalik tee kasutamine terves ulatuses. Väär on ka kohtu seisukoht, et kostjad vastutavad

osavõlgnikena, sest isikute osasid tee kasutamisel tuleb eelduslikult pidada võrdseteks. Kostjad

peaksid kokku hüvitama poole kasutuseelise väärtusest. Samuti tuvastas kohus ebaõigesti

kasutuseelise väärtuse. Hagejate esitatud asjatundja arvamuse tõendina arvestamata jätmine tuli

hagejatele üllatusena. Kohus jättis ka käsitlemata hagejate väited selle kohta, miks kostja II

esitatud RL seisukoht on ilmselgelt ebausaldusväärne. Seejuures rõhutas RL, et tegemist on

mittesiduva seisukohaga vara kasutuseelise väärtuse kohta tellija esitatud andmete põhjal.

Lisaks ületas kohus menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

Vastustajate seisukoht

6. Kostjad vaidlevad hagejate apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

Kostjate vastuapellatsioonkaebused

7. Kostjad esitasid vastuapellatsioonkaebused, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

milles hagi rahuldati, samuti menetluskulusid puudutavas osas ning teha uue otsuse, millega

jätta hagi täielikult rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.

7.1. Kostja I vastuapellatsioonkaebuse kohaselt tuvastas maakohus ebaõigesti, et kostja I

kasutas oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed. Hagejate esitatud fotodest ei saa

järeldada, et teed kasutas just kostja I ega seda, et teed kasutati perioodil 11. mai 2020. a kuni

2021. a mai. Samuti on ebaõige kohtu järeldus, et tee kasutajaid on kokku kuus ja et tõendatud

ei ole tee intensiivsem kasutamine seoses Hunditubaka tee 1 ja 1a ning 12 kinnistutega, millel

asuvad kaks korterelamut ja 255 voodikohaga hooldekodu. Lisaks on kohus põhimõtteliselt

valesti määranud tee kasutamise eest tasumisele kuuluva summa. Kohus oleks pidanud lähtuma

samadest komponentidest ja metoodikast, nagu kohtupraktikas kasutatakse asjaõigusseaduse

(AÕS) § 156 lg 1 alusel juurdepääsu kasutamise tasu määramisel.

7.2. Kostja II vastuapellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et Hunditubaka

tee on eratee. Lisaks jättis kohus ebaõigesti tähelepanuta tee kasutamise intensiivsuse osakaalu

poolte vahel. Hunditubaka tee 12 näol on tegemist hooldekoduga, kus on 255 voodikohta ja ca

120 töökohta. Samuti asuvad Hunditubaka tee 1 ja 1a kinnistutel kaks korterelamut, kummaski

viis korterit ehk kokku elab seal 10 perekonda. Kohus jättis rahuldamata paikvaatluse taotlused

ning selgitamata, milliselt võinuks kostjad tõendada tee kasutamise intensiivsust.

7.3. Kostjate III–VI vastuapellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et

Hunditubaka tee ei ole avalikult kasutatav. Tee muutub avalikult kasutatavaks sõltumata

sellekohasest määramisest. Samuti asus kohus vääralt seisukohale, et kostjatel puudub tee

kasutamiseks õiguslik alus. Selleks annab aluse AÕS § 156 lg 2 ja § 155 lg 1. Lisaks on kohus

vääralt hinnanud RL hinnangut, leides, et kasutuseelise suurus on 5,1 eurot/m2 aastas.

Kasutuseelisena tuleb arvestada eelkõige kinnisasja väärtust, mitte aga sellele lisatavate ehitiste

väärtust, mistõttu oleks pidanud lähtuma kasutuseelisest 1,6 eurot/m2 aastas. Peale selle on

kohus väljunud hagi piiridest ja asunud ise määrama kahjuhüvitise alusena kostjate tee

kasutamise perioodi. Täiendavalt leidis kohus ebaõigesti, et kasutuseeliste väärtus tuleb jagada

vaid kuue kinnistu vahel. Arvesse oleks tulnud võtta kõik tee kasutajad. Kohus on ka vääralt

mõistnud kasutuseelised välja kostjalt VI, kuigi ta omab Karukella tee osas teeservituuti. Samuti

ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et esile ei ole toodud asjaolusid, mis viitaks nõude

vastuolule hea usu põhimõttega. Lisaks on kohus eksinud viivise arvestamise alguskuupäeva

määramisega, sest hagi esitamise hetkeks ei olnud sissenõutavaks muutunud kasutuseelised

perioodi 9. oktoober 2020. a kuni 21. jaanuar 2022. a eest.

Vastustajate seisukoht

8. Hagejad vaidlevad kostjate vastuapellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta need

rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära

kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja maakohtus kantud

menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Hagejate ühine apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata. Kostjate vastuapellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

10. Praeguses asjas nõuavad hagejad kostjatelt tasu selle eest, et väidetavalt kasutavad kostjad

õigusliku aluseta nende kinnisasjal asuvat Hunditubaka teed. Hagejad tõid välja, et neil ei ole

kostjatega juurdepääsu kohta kokkuleppeid. Kuna kostjad kasutavad võõral kinnisasjal asuvat

teed, võib hagejatel olla nende vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi (vt

Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14722/50, p 12). Sellise nõude

eeldusteks on, et isik paneb toime teisele isikule kuuluva omandi rikkumise, see toimub ilma

õigustatud isiku nõusolekuta ning et rikkuja on selle tulemusena rikastunud. Hagejate hüvitise

nõue koosneb: Hunditubaka tee maksumusest 76 740 eurot, tee ehitamise maksumusest

150 154,80 eurot ja projekteerimiskulust 11 681,55 eurot. Hagejad leiavad, et kostjad peavad

hüvitama pool nimetatud kulutustest ning nad on hagejate suhtes solidaarvõlgnikud.

11. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas Hunditubaka tee on eratee või

avalikult kasutatav tee, kas hagejatel on õigus nõuda kostjatelt kasutuseeliseid ning kas kostjad

on solidaarvõlgnikud. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kuidas määrata „rikkumise teel saadu“

harilikku väärtust.

12. Kostja I on menetluses läbivalt tuginenud sellele, et tema oma kinnistule juurdepääsuks

Hunditubaka teed perioodil 11. mai 2020 kuni 2021. a mai ei kasutanud. Maakohus leidis, et

kostja kasutas vaidlusalusel perioodil teed. Kolleegium maakohtuga ei nõustu ning leiab, et

kostja I suhtes tuleb jätta hagi rahuldamata, sest kostja I hagejate õigusi ei riku.

Nõude eeldusi peavad TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hagejad. Hagejad esitasid oma väite

tõendamiseks 2021. a jaanuaris tehtud fotod, millest nähtub Hunditubaka teelt viivad sõidukite

jäljed kostja I kinnistule (kd II, tl 11–27). Seda, et kostja I enam teed ei kasuta, tõendavad

maakohtu hinnangul samuti fotod, millest nähtub, et teelt on kinnistule sissepääs suletud (kd II,

tl 128–129). Kolleegiumi hinnangul ei saa 2021. a jaanuaris tehtud fotodest järeldada, et kostja

I kasutab oma kinnistule juurdepääsuks Hunditubaka teed. Kostja I selgitas, et kasutab

kinnistule juurdepääsuks Vabaõhukooli teed. Tulenevalt kohtule esitatud plaanist piirneb

kostjale I kuuluv kinnistu Vabaõhukooli teega (kd I, tl 17 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei

saa hagejate nõude eeldust – omandi rikkumine – lugeda tõendatuks üksnes fotodega. Fotod ei

tõenda, et teed on juurdepääsuks kasutanud kostja I või tema kinnistule sõitnud kolmandad

isikud. Paaril korral teelt läbisõitmine seda püsivalt kasutamata ei tekita üldjuhul VÕS § 1037

alusel nõuet, sest sellega ei kaasne rikkuja rikastumist.

13. Kostjate II – VI nõude rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, kas Hunditubaka tee näol on

tegemist avalikult kasutatava teega. Kui tegemist on erateega, võib seda kasutada üksnes

kinnisasja omaniku loal.

13.1. Maakohus leidis, et Hunditubaka tee ei ole avalikult kasutatav tee ning kostjad kasutavad

seda hagejate nõusolekuta. Kolleegium nõustub maakohtuga. Maakohus ei ole eelnimetatud

asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on õigusliku hinnangu andmisel

õigesti kohaldanud EhS-i ja AÕS-i asjakohaseid sätteid. Kolleegium järgib selles osas

maakohtu otsuse põhjendusi TsMS § 654 lg 6 mõttes ning neid ei korda.

Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.

Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides

(EhS § 92 lg 5). EhS § 94 lg 1 järgi määrab eratee avalikuks kasutamiseks riik või eratee

asukoha kohalik omavalitsus. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et eratee muutub

avalikult kasutatavaks teeks siis, kui kohaliku omavalitsuse volikogu seab kinnistule esmalt

sundvalduse ja seejärel teeb otsuse eratee avalikult kasutatavaks määramise kohta

(vt Riigikohtu halduskolleegiumi 9. novembri 2016. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-57-16, p 15).

13.2. Kostjate apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale

seisukohale. Maakohus on kostjate III – VI väiteid, mis omavad vaidlusaluse asjaolu

tuvastamisel tähtsust, piisavas ulatuses käsitlenud. Kostjad ei saanud eeldada, et tegemist on

avalikult kasutatava teega, sest teele olid paigaldatud vastavad liikluskorraldusvahendid (kd II,

tl 28 ja pöördel). Vaikiva kokkuleppe olemasolu, mis annaks kostjatele õigusliku aluse tee

kasutamiseks, esitatud asjaoludest järeldada ei saa.

14. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kohtuotsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse

norme ning asunud hagejate nõuet ise sisustama. TsMS § 439 järgi ei või kohus otsuses ületada

nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Rikkudes küll TsMS § 439, ei ole

maakohus rikkunud menetluse käigus selgitamiskohustust (vt maakohtu 3. veebruari 2021. a

määruse p 6 ja 28. aprilli 2021. a selgituskiri, milles juhib maakohus poolte tähelepanu

kasutuseelise suuruse määramise lähtekohtadele ja kohtupraktikale; kd II, tl 56–57 pöördel; 66–

67 pöördel). TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme, st hageja

määrab nii hagi eseme kui ka aluse ning kohtul ei ole kohustust teda selles osas abistada (vt

Riigikohtu 15. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10050/23, p 11).

15. Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hagejad ei nõua kostjatelt rikkumise teel saadu hariliku

väärtuse hüvitamist, vaid asja omandamise ja väljaehitamise kulusid, mida VÕS § 1037 alusel

ega ka muul õiguslikul alusel praeguses asjas esitatud asjaoludel tee kasutamise eest nõuda ei

saa, sest asja kasutamise tulemusena omandab seda kasutanud isik üldjuhul kasutuseelise.

15.1. Hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses ei ole nõude

nimetus, vaid konkreetne hüve (praegusel juhul rahasumma), mille väljamõistmist hageja

kostjalt hagi rahuldamise korral soovib. Nõude nimetus (nt kahju hüvitamine) või tuginemine

konkreetsele õigusnormile on sisuliselt nõude õiguslik põhjendus, mis ei ole kohtule siduv ja ei

kitsenda hagi eset. TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 esimese lause järgi kohaldab õigust kohus,

mistõttu ei ole kohus rahalise nõude rahuldamisel seotud hageja viidatud õigusliku alusega ja

võib hagi alusena esitatud asjaoludel rahuldada hageja nõude ka muul õiguslikul alusel

(vt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086/52, p 13; 21. detsembri

2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 12.2; 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

41-15, p 18).

15.2. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (Riigikohtu 20. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-57-11, p 40). TsMS § 436 lg-te 2, 4 ja 7 järgi saab kohus esitatud nõude õigusliku aluse

kindlaksmääramisel tugineda üldjuhul üksnes poolte esitatud faktilistele asjaoludele ja

tõenditele (vt Riigikohtu 24. septembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-08, p 11). Kuigi

kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest lausest pooltevahelise

õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima hageja nõuet nendel

õiguslikel alustel, mille alusel ei ole menetlusosalised nõude lahendamiseks vajalikke

asjaolusid kohtu ette toonud (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-

4181/75, p 15; 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587/69, p 11).

15.3. Hagejad nõudsid kostjatelt hüvitis ühekordse summana. Tuginedes asjatundja HS

arvamusele (ekspertarvamus nr 12-21 HS; kd II, tl 88–101) jäid hagejad selle juurde, et neil on

kasutuseeliste hüvitisena võimalik kostjatelt nõuda kinnistu ostuhinda ja tee väljaehitamise

kulusid (vt maakohtu 15. detsembri 2021. a istungi protokoll; kd III, tl 6, ajamärk 00:52:32).

Asjatundja HS arvamuses on lähtutud asja turuväärtusest, s.o 260 000 eurot, mis asjatundja

arvamuse kohaselt loetakse kasutuseelise väärtuseks. Kolleegium leiab, et kinnisasjade puhul

tuleb kasutuseelise määramisel lähtuda kinnisasja eeldatavast üüritulust, mida omanik oleks

saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (seega ei

jagata asja soetusmaksumust asja eeldatava kasutuseaga).

Riigikohus on juurdepääsuna kasutamise eest tasu määramisel leidnud, et kinnisasja omanikul

on õigus saada maamaksu, juurdepääsutee korrashoiu kulude ning omandiõiguse riive eest

hüvitist, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele (vt

Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 18). Kasutuseelise

suuruse määramisel võetakse hindamise aluseks kasutuseelise objektiivne väärtus, mille saab

leida abstraktselt – võrreldes kasutusõiguse väärtust sarnase asja kasutusõiguse keskmise

väärtusega. Kinnisasjade või nende osade puhul saab kasutuseelise arvestamisel lähtuda nt

eeldatavast keskmisest üürihinnast, arvestades seejuures ka vajalikke kulutusi, mida üürides

tuleks teha. Silmas tuleb pidada konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide

kasutusõiguse väärtust (vt eespool viidatud määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 19).

15.4. Kuigi hagejatele pidid olema kasutuseelise suuruse määramise lähtekohad teada, siis nad

sellist nõuet kohtule ei esitanud. Kolleegiumi hinnangul ei saanud maakohus ilma hageja

nõudeta välja mõista kasutuseeliste hüvitise maa-ala jääkasendusmaksumuse alusel igakuise

maksena kuni kohtuotsuse tegemise ajani (asjatundja RL arvamus; kd II, tl 159–163). Lisaks

märgib kolleegium, et ka maa-ala jääkasendusmaksumuse alusel hüvitise määramine ei ole

kooskõlas kasutuseelise suuruse määramise põhimõtetega (see ei tulene eeldatavast keskmisest

üürihinnast vaid kinnistu turuväärtusest).

Kuna hagejad ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille alusel saab teha järeldusi

õiglase tasu suuruse kohta, tuleb hagi jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu

pole võimalik rahuldada ka viivise nõuet.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3

sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude

jaotuse.

17. Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, § 165 lg-st 1 ja § 171 lg-

st 1, jättes maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud võrdsetes osades hagejate

kanda. Iga hageja on esitanud kostjate vastu eraldi nõude, mistõttu ei vastuta nad kostjate

menetluskulude eest solidaarselt. Apellatsiooniastmes on kostjad vaidlustanud maakohtu otsuse

ka menetluskulude kindlaksmääramist puudutavas osas. Kostjad on taotlenud maakohtu otsuse

tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud hagejate kanda ning

rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise avaldused. Arvestades sellega, et pooled ei ole

kulude vaidlustamisel sisulisi väiteid esitanud, ei ole kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaldamiseks

tekkinud.

18. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud

kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle

esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti

saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuna

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige

õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse

üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017.

a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

18.1. Maakohtus on kostja I palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 5600

eurot. Maakohus pidas kostja I kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 3815 euro

ulatuses.

Maakohtus on kostja II palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja ja dokumentaalsete

tõendite saamise kulud kokku 8217 eurot. Maakohus pidas kostja II kulutusi põhjendatuks ja

vajalikuks 6381 euro ulatuses.

Maakohtus on kostjad III – VI palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu 3312

eurot. Maakohus pidas kostjate III – VI kulutusi õigusabile põhjendatuks ja vajalikuks 2764,10

euro ulatuses.

18.2. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega

kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes kostjate lepinguliste esindajate toimingute ja neile

kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu

diskretsiooniotsust. Seejuures vähendas maakohus kostjate õigusabikulusid, mis maakohtu

hinnangul ei olnud põhjendatud ja vajalikus. Kostjad ei ole esitanud sisulisi väiteid selle kohta,

miks nad ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta.

Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud kostjate

lepinguliste esindajate ajakulu jätta muutmata.

19. Kuna maakohus on oma otsuses kostjate menetluskulud kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulud.

19.1. Apellatsiooniastmes on kostja I palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu

1968,75 eurot ja riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutatud

õigusabi 11,25 tundi tunnihinnaga 175 eurot (käibemaksuta). Kostja I on kinnitanud, et kõik

kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostja I ei ole soovinud menetluskulude

väljamõistmist käibemaksuga.

Kolleegium leiab, et kostja I apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb rahuldada. Arvestades kaebuste sisu ja mahtu ning menetlusosaliste arvu, peab kolleegium

lepingulise esindaja toimingute ajakulu ning esindaja tunnihinda põhjendatuks ja vajalikuks.

Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja I taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

19.2. Apellatsiooniastmes on kostja II palunud hagejatelt välja mõista lepingulise esindaja kulu

2363 eurot ja riigilõivu 300 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale I osutatud

õigusabi 14,9 tundi keskmise tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Kostja II on kinnitanud,

et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud

seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostja II ei ole soovinud

menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga.

Kolleegium leiab, et kostja II apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus

tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et sama vandeadvokaat on kostjat II esindanud kogu

menetluse käigus ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh asjaolu, et vastuses

apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem esitatud väiteid, on kostja II

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu

kokku 1 tund ning tutvumine teiste menetlusosaliste dokumentidega 2 tundi. Kostja II

lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 160 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostja II põhjendatud ja vajalik

menetluskulu ringkonnakohtus 1983 eurot (= 204 + 360 + 289 + 170 + 340 + 320 + 300). Lisaks

tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hagejatelt kostja II taotlusel tema kasuks välja mõista

hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates

ringkonnakohtu otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

19.3. Apellatsiooniastmes on kostjad III – VI palunud hagejatelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu 1530 eurot ja riigilõivu 420 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjatele

III – VI osutatud õigusabi 17 tundi tunnihinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Kostjad III – VI on

kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud

kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 175 lg 5). Kostjad III, V ja VI ei

ole soovinud menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Kostja IV soovib menetluskulude

väljamõistmist käibemaksuga ja ta on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt käibemaksu

tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10).

Kolleegium leiab, et kostjate III – VI apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades, et sama esindaja on kostjaid esindanud kogu

menetluse

käigus

ning

menetlusdokumentide

sisu

ja

mahtu,

mh

asjaolu,

et

vastuapellatsioonkaebuses ja vastuses apellatsioonkaebusele korratakse menetluses juba varem

esitatud väiteid, on kostjate III – VI apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ja sellele

eelnenud toimingute põhjendatud ajakulu kokku 1 tund ning tutvumine teiste menetlusosaliste

dokumentidega 2 tundi. Kostjate III – VI lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot (käibemaksuta)

ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodut arvestades on kostjate III

– VI põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 1500 eurot ( = 90 + 630 + 90 + 180

+ 90 + 420). Kostjale IV tuleb menetluskulud hüvitada käibemaksuga. Lisaks tuleb TsMS § 177

lg 4 alusel hagejatelt kostjate III – VI taotlusel nende kasuks välja mõista hüvitatavatelt

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu

otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)