2-21-14348/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14348

Tsiviilasi

OÜ Bonum Estate hagi P O vastu leppetrahvi-

ja kahjunõudes

Tsiviilasja hind

4903,10 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

OÜ

Bonum

Estate

(registrikood

12134846),

lepingulised

esindajad

Kristel

Kangilaski ja Tanel Riivits

Kostja P O (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks leppetrahv 1212,00 eurot ja

kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 240,00 eurot, kokku 1452,00

eurot.

3. Jätta rahuldamata P O (O) taotlus tunnistaja E J ülekuulamiseks.

4. Jätta rahuldamata P O (O) taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud P O (O) kanda.

6. Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks menetluskulud summas

1360,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 960,00 eurot).

7. Välja mõista P Olt (O) OÜ Bonum Estate kasuks hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1360,00 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

2(7)

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. OÜ Bonum Estate (hageja) esitas kohtule hagi P O (kostja) kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest välja nõudmiseks, leppetrahvi ja kahju välja mõistmiseks. Hageja loobus valduse

välja nõudmisest, kohus võttis loobumise vastu ja lõpetas 02.12.2021 määrusega selles osas

menetluse. Seega menetleb kohus üksnes rahalisi nõudeid.

2. Hageja nõuded põhinevad poolte vahel 12.03.2021 sõlmitud kinnisasja müügilepingul,

mille kohaselt pidi kostja vabastama kinnisasja hiljemalt 12.07.2021. Kostja kinnisasja

tähtaegselt ei vabastanud. Lepingus oli kokku lepitud leppetrahv kinnisasja vabastamise

kohustuse rikkumiseks 0,03% ostuhinnast iga rikkumises oldud päeva eest. Ostuhind oli 59

000,00 eurot. Hageja esitas leppetrahvinõude esmakordselt kohtuväliselt 24.08.2021. Hageja

nõuab leppetrahvi kogusummas 1212,00 eurot perioodi eest 13.07.2021-19.09.2021.

3. Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist summas 288,00 eurot. Kahju seisneb kohtueelsetes

õigusabikuludes, mis vastab kahele töötunnile tunnitasumääraga 144,00 eurot (sh käibemaks)

ja sisaldab asjaolude analüüsi ja nõudekirja koostamist.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 1212,00 eurot ja kahju summas 288,00

eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 1696,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 1296,00 eurot). Hageja

palub rahuldatud menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS 113 lg 1 kehtivas määras alates

lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal oli kokkulepe hagejaga, et ta võib korteris elada pärast

müüki neli kuud kuni leiab endale uue elamise. Maakler ütles kostjale, et ta võib olla korteris

kuni 01.09.2021. Terviseprobleemide tõttu ei saanud kostja vabastada korterit kuni

20.09.2021. Kostjal pole võimalik rahalisi nõudeid tasuda ja ta palub kohtul pikendada

maksmise aega, kui peab siiski leppetrahvi maksma.

6. Kostja sattus seoses abikaasa surmaga raskesse olukorda. Olukorda raskendas

seljaprobleem ning sellest tulenevalt võttis asjade kokkupanek aega. Kostja vabastas

eluruumi vabatahtlikult niipea kui see oli võimalik.

7. Kostja esitas 20.04.2022 taotluse kuulata tunnistajana üle Kinnisvarabüroo Uus Maa

maakler E J. Taotluse põhjenduste kohaselt lubas maakler tähtaja pikendust.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

9. Kohus täitis 18.03.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 46-47).

10. Kohus lahendab esmalt kostja taotluse kuulata tunnistajana üle Kinnisvarabüroo Uus Maa

maakler E J. Tunnistajana võib üle kuulata iga inimese, kellele võivad olla teada asjas tähtsust

omavad asjaolud, kui ülekuulatav ei ole selles asjas menetlusosaline või menetlusosalise

esindaja (TsMS § 251 lg 1). Hageja vaidleb taotlusele vastu. Kohus jätab taotluse

rahuldamata, kuna sellist kokkulepet oleks saanud sõlmida üksnes hageja nõusolekul.

Maakler ei ole lepingupooleks, seega ei ole tal õigus muuta lepingutingimusi. Hageja selgitas

02.05.2022, et tema ei ole andnud maaklerile õigust notariaalses lepingus kokkulepitud

tähtaja pikendamiseks. Maakler hageja poole vastava küsimusega pöördunud ei ole.

3(7)

11. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist

(võlaõigusseadus (VÕS) § 108 lg 1). Lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool

nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata (VÕS § 161 lg 1). Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohustuse rikkumise vabandatavuse korral

ei või leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti (VÕS § 160 lg 1). Seega peab

kohus leppetrahvinõude lahendamisel tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, lepingus

oli valduse vabastamise kohustuse rikkumiseks ette nähtud leppetrahv, kostja rikkus valduse

vabastamise kohustust ning vastutab rikkumise eest. Kõiki asjaolusid peale vastutuse peab

tõendama hageja.

12. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 12.03.2021

korteriomandi aadressiga xxx, Harju maakond ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu (6-11).

Hageja kanti kinnistusraamatusse xxx (registriosa nr xxx) korteriomandi omanikuna

17.03.2021 (tl 12). Hageja ja kostja leppisid ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu punktis

4.2.1 kokku, et kostja (müüja) kohustub xxx korteriomandi hageja (ostja) valdusesse üle

andma ja hageja kohustub korteriomandi oma valdusesse võtma hiljemalt 12.07.2021 (tl 8).

Lepingu punktis 4.2.2 leppisid hageja ja kostja kokku et juhul, kui kostja ei anna

korteriomandit hageja valdusesse kokkulepitud tähtajal, on hagejal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 0,03% ostuhinnast iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest (tl 8).

Korteriomandi ostuhind oli 59 000 eurot (7 pöördel). Hageja on kohtule esitatud e-kirjadega

tõendanud, et hageja andis kostjale korduvalt võimaluse vabastada xxx korteriomand

vabatahtlikult (tl 13-15). Kostja ei eitanud, et ta on rikkunud oma kohustust xxx

korteriomandi valduse vabastamiseks ning põhjendas oma kohustuse rikkumist uue elupinna

puudumisega. Kostja xxx korteriomandi valdust vabatahtlikult ei vabastanud. Sellest

tulenevalt edastas hageja 25.08.2021 kostjale nõudeavalduse xxx korteriomandi valduse

vabastamiseks hiljemalt 28.08.2021 (17-18). Nimetatud nõudevalduses esitas hageja kostjale

ka nõude leppetrahvi tasumiseks perioodi 13.07.2021- 24.08.2021 eest summas 761,10

euro(tl 17-18). Samuti hoiatas hageja kostjat, et ta arvestab leppetrahvi kuni xxx

korteriomandi valduse vabastamiseni. Vaidlus puudub, et kostja vabastas kõnealuse

korteriomandi valduse alles pärast hagi kohtusse esitamist, so 20.09.2021 (tl 30).

13. Seega on hageja tõendanud leppetrahvi nõude rahuldamise eeldused. Vastutust

rikkumise eest eeldatakse (VÕS § 103 lg 1 ls 2). Kostja pole toonud esile asjaolusid, mis

põhistaksid vastutuse puudumist VÕS tähenduses. Kohus nõustub hagejaga, et kostja

abikaasa T P surm või kostja tervislik seisund ei ole rikkumist vabandavad asjaolud. samuti

on hageja tõendanud, et hageja tegi kostjale 10.08.2021 pakkumise, milles pakkus kostjale

500 eurot rahalist abi kolimisel ning uue eluruumi sissemakseks (tl 14 pöördel). Seega püüdis

hageja tulla kostjale igati vastu ning kostjal olid kõik võimalused elamispinna vabastamiseks.

Müügilepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt oli kostjal aega pärast müügitehingu sõlmimist

korteri hagejale üleandmiseks 4 kuud. Samuti sai kostja korteri müügist rahalisi vahendeid

ning kostjal oli piisavalt aega leida uus elukoht. Kostja korterit ei vabastanud ning otsis

vabandusi, et korterit mitte vabastada.

14. Kui kostjal oli hageja poolt suhtluseks määratud maakleriga kokkulepe, et hageja võib

korteris elada kauem, kui lepingus ette nähtud, siis võib tegemist olla rikkumist välistava

asjaoluga. Kostja kokkulepet ei tõendanud. Kohus jättis maakleri tunnistajana ülekuulamise

taotluse rahuldamata. Kohus märgib ka, et sellist kokkulepet oleks saanud sõlmida üksnes

hageja nõusolekul. Hageja selgitas 02.05.2022, et tema ei ole andnud maaklerile õigust

notariaalses lepingus kokkulepitud tähtaja pikendamiseks. Kohus märgib ka, et kostja ei

viidanud kordagi e-kirjavahetuses asjaolule, et maakler lubas kostjal lepingus kokkulepitust

kauem hageja korteris elada.

4(7)

15. Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahv 1212,00 eurot. Kostja palub leppetrahvi

vähendada 0,005% 2,95 eurot päevas või 0,01% 5,90 eurot päevas. Kostja sattus abikaasa

surma tõttu raskesse olukorda ning olukorda raskendas seljaprobleem. Seetõttu võttis asjade

kokkupanek aega. Kostja leiab, et vabastas eluruumi vabatahtlikult niipea kui see oli

võimalik.

16. Hageja on arvestanud kostjale leppetrahvi perioodi 13.07.2021-19.09.2021 eest. Ostu-

müügilepingu ja asjaõiguslepingu punkti 4.2.2 kohaselt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi

iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva eest. Leppetrahvi suurus on 17,70 eurot päevas.

Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 162 lg 1).

17. Kohus leiab, et taotlus leppetrahvi vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu. Kostja väited halva majandusliku olukorra kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Samuti on leppetrahvi suurus mõistlik. Pooled leppisid leppetrahvi suuruses lepingu

sõlmimisel notari juures kokku. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teda, et kui ta korteri valdust

kokku lepitud tähtajaks (12.07.2021) üle ei anna, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi 0,03% ostuhinnast (59 000,00 eurot) iga kohustuse täitmisega viivitatud päeva

eest. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest on näha, et hageja nõudis korduvalt kohtuväliselt

korteri vabastamist ning oli nõus kostjale vabatahtlikult maksma isegi 500,00 eurot

kolimiseks. Hageja hoiatas kostjat, et nõude täitmata jätmisel pöördub hageja kohtu poole.

Seega ei saanud kohtumenetluse alustamine kostja jaoks olla kuidagi üllatuslik. Korteri ostu-

müügileping sõlmiti 12.03.2021 ning tähtaeg korter vabastada saabus 12.07.2021 ehk kostjal

oli 4 kuud leida võimalused korteri vabastamiseks. Hageja tõi esile ka, et korteri ostusummast

tasuti kostjale 38 486,71 eurot ning kostjal oli eelduslikult võimalik leida uus elukoht. Hageja

esitas leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul, so 25.08.2021. Kohustus korter vabastada

saabus 12.07.2021. Seega on kõik leppetrahvi väljamõistmise eeldused täidetud.

18. Kostja vaidles hagile vastu põhjusel, et hageja maakler lubas kostjal korteris kauem

elada ning tal ei ole rahaliselt võimalik kohustust ühe korraga täita. Rahaliste vahendite

puudumine ei ole aluseks jätta nõue rahuldamata. Kostja ei vaidlusta ka hageja väidet, et

kostjal on eelduslikult olemas rahalised vahendid leppetrahvi tasumiseks, kuna korteri

ostusummast tasuti kostjale 38 486,71 eurot.

19. Seega kuulub leppetrahvinõue 1212,00 eurot rahuldamisele.

20. Hageja esitas kostja vastu kohtueelsete õigusabikulude kandmisest tuleneva kahjunõude

288,00 eurot. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna

hüvitatavust ning leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna

põhimõtteliselt hüvitatavad. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib

aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates

teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid

(RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude hüvitamiseks esitatud

kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui võlgnik rikub kohustust,

võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS

§ 115 lg 1).

21. Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud

teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline

(VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud või

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu

5(7)

hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja peab

tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.

22. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS §

128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes

vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi

kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.

Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt

tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud

tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1

kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja

enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust

odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

23. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub

osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik,

kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hageja proovis enne

advokaadi poole pöördumist ise kostjaga asja lahendada. Kostja valdust lepingus määratud

tähtajaks ega ka hiljem hagejale üle ei andnud. Sellises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei

tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel professionaalset õigusabi. Hageja tegi endast kõik,

et saada korteri valdus kohtueelselt. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile

enne hagi esitamist 288,00 eurot (tl 20). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale

nõudekirja koostamisega 2 tundi, hinnaga 120,00 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja rikkus hageja õigusi ja hagi kuulus leppetrahvi osas täielikult

rahuldamisele. Samuti on tõendatud, et kostja vabastas korteri valduse alles pärast hagi

kohtusse esitamist ja hagiavalduse saamist. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks

ja põhjendatuks osutatud õigusabi eest 240,00 eurot ilma käibemaksuta. Õigusteadmistega

esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse

nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid.

Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning

sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

24. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju juristide poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb

põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja oleks korteriomandi valduse üle andnud

lepingus kokku lepitud ajaks või ka sel ajal kui pooled pidasid e-kirjavahetust, siis ei oleks

hageja pöördunud juristide poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud

sellest tulenevalt kahju. Maksu ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt on

hageja alates 05.02.2014 registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega rahuldab kohus

kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 240,00 eurot ilma käibemaksuta.

25. Kostja esitas taotluse pikendada välja mõistetavate summade tasumise tähtaega. Kohtu

hinnangul on tegemist otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramise taotlusega. Kohus

võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise

tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse

mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu. Kostja ei ole tõendanud, et tal esinevad erandlikud asjaolud otsuse täitmise

6(7)

ajatamiseks. Kostja saab täitemenetluses taotleda tasumist graafiku järgi. Samuti on pooltel

võimalik sõlmida kompromiss, millega pooled lepivad kokku tasumise graafiku alusel.

26. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagiavaldus tervikuna rahuldada leppetrahvinõude osas ja

osaliselt kohtueelsete õigusabikulude osas (ilma käibemaksuta).

MENETLUSKULUD

27. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS §

173 lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kui hageja

loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui

ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist

rahuldanud (TsMS § 168 lg 4). Kohus rahuldas hagi 97% ulatuses, so peaaegu kogu ulatuses.

Kostja vabastas korteri valduse pärast hagi esitamist ja üks päev pärast hagi kätte saamist.

Seega rahuldas kostja valduse vabastamise nõude pärast hagi esitamist. Vastavalt tuleb

menetluskulud jätta kostja kanda.

28. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 400,00 eurot õigusabikuludest 1296,00

eurot.

29. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

30. Riigilõivu tasumise kohustus tuleb seadusest. Seega on riigilõiv 400,00 eurot

põhjendatud ja vajalik kulu.

31. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 120,00 eurot tund (lisandub käibemaks) ning

kokku 9 tundi. Hageja õigusabikulud hõlmavad järgnevaid õigusabitoiminguid - tõendite

kogumine, hagiavalduse koostamine ja esitamine (3 t); avalduse koostamine hagist osaliselt

loobumiseks, hagihinna suurendamine, esitamine e-toimiku vahendusel 30 minutit;

01.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, kostja 05.10.2021 arvamusega tutvumine,

02.12.2021 kohtumäärusega tutvumine, 03.12.2021 kostja seisukoha ja 03.12.2021 taotluse

ja 12.12.2021 teatega tutvumine. Dokumentide esitamine kliendile koos selgitustega 1 t;

18.03.2022 kohtumäärusega tutvumine, kliendi positsiooni väljaselgitamine, 04.04.2022

seisukoha koostamine esitamine e-toimiku vahendusel 2 tundi 30 minutit; 02.05.2022

seisukoha koostamine, sh kostja 20.04.2022 seisukohaga tutvumine, kliendi positsiooni

väljaselgitamine 1 tund 30 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamine 30 minutit.

32. Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest.

Seega olid õigusabi toimingud vajalikud ning seisukohad olid asjakohased. Samas kohus

leiab, et tõendite kogumisele ja hagiavalduse koostamisele kulunud aeg on ülemäärane ja ei

ole põhjendatud. Kohus arvestab sellega, et hageja esindaja oli hageja esindajaks kohtueelselt

nõudekirja koostamisel. Seega olid esindajale vaidluse asjaolud teada. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hageja mõistlikult kulunud ajaks tõendite kogumisele ja hagiavalduse

koostamisele ning esitamisele saab pidada 2 tundi. Ülejäänud ajakulu ja toimingud on kohtu

hinnangul põhjendatud ja mõistlikud. Vastavalt on kohtu hinnangul õigusabitoimingutele

kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse

lahendamisesse kokku 8 tunni ulatuses.

7(7)

33. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 120,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist

tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja

menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 960,00 eurot (8x120 euro).

34. Hageja on märkinud, et lepingulise esindaja töötasu on 120,00 eurot tunnis, millele

lisandub käibemaks. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja ei ole nimetatut kinnitanud. Maksu

ja Tolliameti käibemaksukohustuslase registri kohaselt on hageja alates 05.02.2014

registreeritud käibemaksukohustuslasena. Seega tuleb õigusabikulud arvestada ilma

käibemaksuta.

35. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas

1360,00 eurot (riigilõiv 400,00 eurot ja õigusabikulud 960,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177

lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

36. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

37. Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik