3-22-868/6 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-868

Haldusasi

Winehill OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 2. veebruari

2022. a maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 ja 14. märtsi

2022. a vaideotsuse nr 6-1/5119-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Winehill OÜ, esindaja v.adv Kalle-Kaspar

Sepper

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Aivar Haava

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Winehill OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Winehill OÜ määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. aprilli 2022.

a määruse resolutsiooni p 5 peale haldusasjas nr 3-22-868.

2. Jätta Winehill OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. aprilli

2022. a määruse resolutsiooni p 5 haldusasjas nr 3-22-868 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole vaidlustatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 09.10.2020 teate nr 12.2-3/053813-1 ja 01.11.2021

teate nr 12.2-3/053813-17 alusel Winehill OÜ maksustamisperioodide 2018 detsember ja 2019

mai tulumaksu, 2019 juuni ‒ 2020 juuni käibemaksu ning 2020 oktoober käibe- ja tulumaksu

arvestamise õigsust.

2. MTA koostas 02.02.2022 maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21, millega kohustas Winehill

OÜ-d tasuma maksusumma 39 715,49 eurot ning nõudis tagasi Winehill OÜ ettemaksukontole

täidetud ja pangakontole tagastatud tagastusnõude 19 917,84 eurot. MTA kontrolli tulemusel

muutus Winehill OÜ maksukohustus kokku 59 633,33 euro võrra.

3. Winehill OÜ esitas maksuotsusele 09.03.2022 vaide, mille MTA jättis 14.03.2022

vaideotsusega nr 6-1/5119-2 rahuldamata.

4. Winehill OÜ esitas 18.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse ja

vaideotsuse tühistamiseks.

3-22-868

2(5)

Koos kaebusega esitas Winehill OÜ esialgse õiguskaitse taotluse (täiendatud 25.04.2022 ja

27.04.2022), milles palus peatada maksuotsuse kehtivuse ja vabastada Winehill OÜ

arvelduskontod MTA poolt seatud arestist kuni praeguses kohtuasjas lõpliku lahendi

jõustumiseni. MTA on 01.04.2022 seisuga alustanud maksuotsuse täitmist ning sellega on

peatunud kaebaja majandustegevus, kuivõrd MTA arestis kaebaja arvelduskontod summas 59

633,33 eurot. Arvelduskontode arestimise tulemusel on kaebaja igapäevane majandustegevus

peatunud, kuivõrd tal ei ole võimalik oma kohustusi koostööpartnerite ees täita. Maksuotsuse

täitmisega kaasnevad kaebaja jaoks pöördumatud tagajärjed, mida kahju hüvitamine tulevikus

ei taasta. Isegi kui kaebaja saab hiljem tagasi alusetult tasutud summa, on selleks ajaks ettevõtja

tegevus MTA alusetu nõude tõttu lõpetatud ning endise olukorra taastamine võimatu.

Taotluse rahuldamata jätmisel tekib kaebajale MTA algatatud sundtäitmise korral korvamatu

kahju, kui tema vara arestitakse ning kaebaja peab tasuma sundtäitmisega kaasnevad kulud, mis

võivad hiljem osutuda põhjendamatuteks. Maksuotsuse täitmine kohtumenetluse ajal viiks

kaebaja sisuliselt pankrotini, kuna kaebajal puuduks raha, et oma kohustusi täita. Kaebaja

selgitas 25.04.2022 puuduste kõrvaldamise avalduses, et tal on Lagedi Tare OÜ ees

laenukohustus 74 585,99 eurot, mida ta ei saa oma majandustegevuse seiskumise tõttu täita.

Kaebajale kuulub kaks kinnisasja, mida tal oleks võimalik juba kohtumenetluse ajal arendada

ning seeläbi oma tavapärase majandustegevusega tegeleda. Arvelduskontode aresti tõttu ei ole

kaebajal võimalik majandustegevusega tegeleda ning tal puudub hetkel käive. Esialgse

õiguskaitse rakendamisega ei kaasne pöördumatuid tagajärgi avalikkusele ega teistele asjast

huvitatud isikutele.

5. MTA palus jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kui analüüsida kaebaja esitatud pangakonto väljavõtet, rahastatakse Winehill OÜ tegevust juba

pikemat aega üksnes laenudega. Viimased majandustegevusega seotud laekumised olid mais

2021 summas 58 000 eurot OÜ-lt Teneteam ja juunis 2021 Lagedi Tare OÜ-lt 79.99 eurot.

Seega ei vasta kaebuse p-s 4.3 esitatud väide kaebaja toimivast äritegevusest tõele. Kaebaja

majandustegevus on sisuliselt seiskunud juba enne maksuotsuse tegemist ja kaebaja

arvelduskontode arestimist. Äriühingul on 31.03.2022 seisuga kohustusi kokku 197 383 eurot,

samuti on jooksva majandusaasta kahjum 31.03.2022 seisuga 10 180 eurot, kusjuures ka kaks

eelmist majandusaastat on lõppenud kahjumiga. Esialgse õiguskaitse taotluse täienduse

kohaselt on kaebajal Lagedi Tare OÜ ees laenukohustus 74 585,99 eurot, mida ta ei saa oma

majandustegevuse seiskumise tõttu täita. Samas ei selgu esialgse õiguskaitse taotlusest ega selle

täiendusest, millal saabus või saabub laenude tagasimakse tähtaeg ning millistest vahenditest

on kaebajal võimalik kohustused täita. Muu hulgas juhib vastustaja tähelepanu, et esitatud

kontoväljavõtete kohaselt andis kaebaja nt 18.06.2021 hoopis ise laenu 10 000 eurot Lagedi

Tare OÜ-le, mille viimane 19.06.2021 tagasi maksis.

Kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse täienduses viidanud üksnes, et talle kuulub kaks

kinnisasja, mida tal oleks võimalik juba kohtumenetluse ajal arendada. Samas on nende

kinnistute puhul tegemist hoonestamata elamumaaga, mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek

Y kasuks summas 85 000 eurot ning kohtutäituri Elin Vilippuse keelumärge Y kasuks.

Kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt on täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278

786,89 eurot, kuid hetkel on täitemenetlus peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

tõttu. Seega tundub arendus kinnistutel enam kui küsitav. Samuti ei oleks neid kinnistuid

võimalik kasutada tagatisena maksuvõla tasumise tagamiseks. Seega puudub kaebajal nii raha

kui muu vara maksusumma tasumiseks või selle tagamiseks ning kuna kaebaja

majandustegevus on peatunud juba enne maksuotsuse tegemist, siis juhul, kui kaebaja ei esita

tagatiseks näiteks kolmanda isiku vara, võib maksuvõlg jäädagi tasumata. Taolises olukorras ei

pea vastustaja esialgse õiguskaitse kohaldamist võimalikuks ka tingimuslikult.

3-22-868

3(5)

Kui kaebajal oleks tegelik soov majandustegevust jätkata ning kaebaja suudaks maksuhaldurile

näidata, kuidas oleks tal võimalik määratud maksusumma tasuda, oleks kaebajal võimalik

taotleda maksuhaldurilt maksuvõla ajatamist. Taotluse rahuldamisel (tingimusel, et kaebaja

esitab piisava tagatise) vabastab maksuhaldur kaebaja pangakonto aresti alt, mis võimaldab tal

majandustegevusega jätkata. Kaebaja ainsaks sooviks näib olevat esialgse õiguskaitse

taotlemisel pangakontode aresti alt vabastamine, jättes aga maksuvõla lõppkokkuvõttes üldse

tasumata, mis oleks vastuolus avaliku huvi ja esialgse õiguskaitse eesmärgiga.

6. Tallinna Halduskohus jättis 29.04.2022 määruse resolutsiooni p-ga 5 esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Kaebaja ei ole veenvalt välja toonud, millised pöördumatud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisel kaasneksid. Kaebaja esitatud kontoväljavõtte kohaselt oli 01.01.2021

seisuga kaebaja kontojääk 2485,39 eurot ning konto lõppjääk 22.04.2022 seisuga 0 eurot.

Pangakonto väljavõttest ei nähtu kaebaja aktiivset majandustegevust, mis võiks maksuotsuse

sundtäitmisest tuleneva pangakonto arestimisega ohtu sattuda. Perioodil 01.01.2021‒

22.04.2022 on kaebajale toimunud laekumised, mis on tõenäoliselt seotud tema otsese

majandustegevusega, vaid seitsmel korral, kusjuures viimane arve tasumine kaebajale leidis

aset 15.06.2021. Kogu hilisem käibevara on tekkinud Lagedi Tare OÜ-lt ja OÜ-lt Varakapital

saadud laenudest. Kohtule esitatud bilansist selgub, et 31.03.2022 seisuga ei olnud kaebajal

kassas sularaha. Kaebaja ei selgita ega tõenda taotluses, millised on tema regulaarsed

tegevuskulud lisaks tagastamisele kuuluvale laenule. Samuti ei ole teada laenu suurus ega laenu

tagastamise tähtaeg. Kaebaja ei too ka välja, et tal jääks lisaks laenule tasumata mingid muud

arved või kohustused koostööpartnerite ees, selliseid regulaarseid kohustusi ei nähtu ka kohtule

esitatud kontoväljavõtte analüüsi tulemusena. Lisaks eelnevale ei nähtu kontoväljavõttelt

laekumisi (peale laenude), millest kaebaja oma kohustusi täita saaks. Eelnev ei veena kohut

selles, et maksuotsuse sundtäitmisega (pangakontode arestimisega) kaasneksid kaebajale

kohtumenetluse kestel pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Vajadust esialgse

õiguskaitse korras maksuotsuse kehtivuse peatamiseks ei ole kaebaja taotluses põhjendanud.

Maksuhalduri seisukohas toodud asjaoludel ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse

kohaldamine ka selleks, et tagada kaebajale kohtumenetluse ajaks võimalus tegeleda oma

kinnistutel arendustegevusega. Kaebajale kuulub kaks kinnisasja, mille puhul on tegemist

hoonestamata elamumaaga, mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek summas 85 000 eurot ning

kohtutäituri Elin Vilippuse keelumärge. MTA viitab, et kohtutäiturilt saadud teabe kohaselt on

täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278 786,89 eurot, kuid hetkel on täitemenetlus

peatatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tõttu. Ei ole usutav, et kaebaja asub

arendama kinnistutel, mille osas on alustatud täitemenetlus, seda ka olukorras, kus

täitemenetlus on peatatud.

Isegi kui kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust jaatada, ei tähenda see siiski, et esialgse

õiguskaitse abinõude rakendamine oleks põhjendatud. Praegusel juhul tuleb pidada määravaks,

et kaebaja tegevus on olnud kahjumlik ja tema tegevus ei pruugi seetõttu olla jätkusuutlik.

Kaebajal puudub ka registervara, millega oleks võimalik tagada maksuotsuse täitmine

tulevikus. Seega võib pidada tõenäoliseks, et esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ei

lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral

võiks maksusumma jääda riigieelarvesse üldse laekumata. Sellest tulenevalt välistaks ka

ülekaalukas avalik huvi praegusel juhul esialgse õiguskaitse kohaldamise.

Kui kaebaja soovib majandustegevusega aktiivselt jätkata (st, et kaebajale hakkavad toimuma

laekumised ning kaebajal on vaja täita muid kohustusi lisaks laenu tagastamisele), on kaebajal

võimalik oma maksukohustus ajatada, esitades selleks MTA-le vastava avalduse.

3-22-868

4(5)

Maksukohustuse ajatamise korral vabastatakse kaebaja kontod arestist ning kaebajal on

võimalik kontosid oma majandustegevuse jätkamiseks kasutada. Maksuvõla ajatamise korral

on maksuhalduril võimalik vähendada tasumata maksukohustustelt arvestatavat intressi 50%

võrra (maksukorralduse seaduse (MKS) § 117 lg 2). Samuti arvestab maksuhaldur maksuotsuse

tühistamise korral juba tasutud maksusummalt kaebaja kasuks intressi MKS § 117 lg-s 1

sätestatud määras (MKS 116 lg 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Winehill OÜ palub 16.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu

29.04.2022 määruse resolutsiooni p 5 ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.

Kaebaja jääb enda majandusliku seisundi osas varasema seisukoha juurde. Pangakonto

arestimine

takistab

kaebaja

igapäevast

majandustegevust

ja

võimalust

jätkata

majandustegevusega. Avalik huvi maksude laekumise vastu ei kaalu üles kaebaja õigusi.

Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel tekib vastustajal võimalus nõuda kaebajalt

maksuotsuse täitmist sundtäitmise raames, mis võib olla õigusvastane, kui halduskohus tühistab

maksuotsuse. Sundtäitmine kahjustaks kaebaja huve ebamõistlikult. Praegu on kaebaja

äritegevus toimiv ning kaebaja on võtnud erinevaid kohustusi, et tema majandustegevus oleks

ka edaspidi toimiv. Kaebaja on kinnisvaraarendaja. Tegemist ei ole äritegevusega, millel on

kogu aeg püsiv majandustegevus. Hetkel on kaebaja majandustegevus seiskunud, kuna

arvelduskontode arestimise tõttu ei ole võimalik soetada uusi kinnisasju ja teostada arendusi.

Seisaku jätkumisel tuleb kaebajal esitada pankrotiavaldus. Maksuotsuse õigusvastasuse tõttu ei

saa eeldada, et kaebaja taotleks maksuvõla ajatamist. Lisaks kajastuks ajatamisel maksuvõlg

maksuregistris ning kaebaja ei saaks vabalt tegevust jätkata. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel

lükkuks maksude maksmine vaid edasi ning kaebaja saaks majandustegevusega jätkata ja

maksuotsust täita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida vastustajalt

määruskaebusele vastust, sest vastustaja seisukoht asjas esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta

nähtub piisaval määral halduskohtule 28.04.2022 esitatud vastusest. HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

9. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt eeldab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine, et

esineb kahjuliku tagajärje saabumise oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjuliku

tagajärje hilisem kõrvaldamine poleks mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse õiguskaitse

määruse ettenähtavaid tagajärgi. Avaliku huvi arvestamine tähendab, et kohus peab kaaluma

mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamata jätmise tagajärgi kaebajale, vaid ka

peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule

tegevusele ja üldsusele (Riigikohtu 29.11.2001 määrus nr 3-3-1-57-01, p 2). Esialgse

õiguskaitse kohaldamise otsustamisel tuleb kohtutel seega arvestada, et kaebuse rahuldamata

jätmise korral oleks maksusummade sissenõudmine pärast kohtumenetluse lõppemist ka

reaalselt võimalik.

10. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei ole esialgse õiguskaitse

taotluses ning selle 25.04.2022 ja 27.04.2022 täiendustes maksuotsuse sundtäitmisega

3-22-868

5(5)

kahjuliku tagajärje saabumise ohtu veenvalt põhjendanud. Kaebaja esitatud Swedbank AS

pangakonto väljavõte (periood 01.01.2021‒22-04.2022) kinnitab maksuhalduri ja halduskohtu

seisukohta, et kaebaja majandustegevus oli sisuliselt seiskunud juba enne MTA 02.02.2022

maksuotsuse nr 12.2-3/053813-21 tegemist ja kaebaja arvelduskontode arestimist 01.04.2022.

Kaebaja esitatud bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.03.2022 nähtub, et äriühingul on

kohustusi kokku 197 383 eurot ning jooksva majandusaasta kahjum on 10 180 eurot.

Kahjumiga on lõppenud ka 2021. ja 2020. aasta. Äriühingul puudub 31.03.2022 seisuga kassas

sularaha. Kaebaja ei ole välja toonud, et peale laenude jääks tal täitmata mingid muud arved

või kohustused. Kaebaja on küll selgitanud, et laenukohustus Lagedi Tare OÜ ees on summas

74 585,99 eurot, kuid selgusetu on, millal saabus või saabub selle tagamismakse tähtaeg.

Samuti ei nähtu pangakonto väljavõttest laekumisi, millest kaebaja saaks oma kohustusi täita.

Olukorras, kus kaebajal majandustegevus sisuliselt puudub, ei ole esialgse õiguskaitse vajadus

äratuntav.

11. Ka juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadust möönda, tuleks esialgse õiguskaitse taotlus jätta

rahuldamata ülekaaluka avaliku huvi tõttu. Kohtupraktikast tulenevalt esineb maksude

laekumise tagamise suhtes ülekaalukas avalik huvi, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine ei

lükkaks maksude tasumist mitte üksnes edasi, vaid maksuvõla sundtäitmise keelamise korral

võiksid maksusummad jääda riigieelarvesse üldse laekumata (nt Riigikohtu 30.04.2013 määrus

nr 3-3-1-4-13, p 22). Avalikku huvi maksusumma viivitamatuks sissenõudmiseks võib pidada

väheoluliseks, kui maksukohustuslane on jätkusuutlik ja toimiv ettevõtja, sest sel juhul on

usutav, et maksuotsuse sundtäitmine osutub võimalikuks ka pärast kohtuvaidluse lõppemist.

12. Praegusel juhul on kaebaja tegevus olnud kahjumlik ning kaebaja ei ole suutnud põhistada,

et tema majandustegevus on jätkusuutlik ja esialgse õiguskaitse kohaldamise korral lükkuks

maksusumma tasumine üksnes edasi. Kaebajal puudub nii raha kui registervara maksusumma

tasumiseks või selle tagamiseks. Kaebajale kuuluva kahe kinnistu näol (kinnistu nr 1044560 –

Viinamäe tee 21, Kopli küla, Rae vald, Harju maakond, pindala 1575 m2; kinnistu nr 10445750

– Viinamäe tee 23, Kopli küla, Rae vald, Harju maakond, pindala 1512 m2) on tegemist

hoonestamata elamumaaga. Mõlemale kinnistule on seatud hüpoteek Y kasuks summas 85 000

eurot ning kohtutäitur Elin Vilippuse keelumärge. Vastustaja on selgitanud, et kohtutäituri teabe

kohaselt on täitemenetluses täitmisel oleva nõude suurus 278 786,89 eurot. Vaatamata sellele,

et Harju Maakohtu 10.07.2020 määrusega nr 2-20-9889 on sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi esitamise tõttu täitemenetlus peatatud, ei ole eluliselt usutav, et äriühing asub

arendama kinnistutel, mille osas on alustatud täitemenetlust. Samuti ei oleks kinnistuid

võimalik kasutada tagatisena maksuvõla tasumise tagamiseks. Sellises olukorras ei saa esialgse

õiguskaitse kohaldamist pidada põhjendatuks, sest maksuvõla sundtäitmise keelamise korral on

tõenäoline, et maksusumma võib jääda riigieelarvesse üldse laekumata.

13. Halduskohus on kaebajale selgitanud, et kui ta soovib majandustegevusega aktiivselt

jätkata, siis on kaebajal võimalik esitada maksuhaldurile MKS §-de 111‒112 alusel taotlus

maksuvõla tasumise ajatamiseks, mis võimaldab vähemalt osaliselt vältida maksuotsusega

määratud maksusumma korraga tasumist ja sellega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi.

Ajatamine ei tähenda maksuotsusega nõustumist. Kaebaja on maksuotsuse vaidlustanud, seega

on ilmne, et ta ei nõustu sellega. Üksnes abstraktne väide, et maksuvõla ajatamisel ei saaks

kaebaja oma tegevuse maksuvõla avalikustamise tõttu vabalt jätkata, ei ole veenev ega anna

alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.04.2022

määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)