2-21-126239/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-126239

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. A. vastu põhivõla 2369

euro 98 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4774 eurot 96 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: J. M.

e-post XXX

Kostja: M. A. , isikukood XXX, elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. A. i vastu põhivõla 2369

euro 98 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Mõista M. A. ilt ( A. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 4438 eurot 46 senti (sealhulgas põhivõlg 2369 eurot 98 sent, võla sissenõudmise kulu

35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2033 eurot 48 senti);

2.2. viivis tagastamata põhivõlalt 2369 eurolt 98 sendilt alates 11. jaanuarist 2022 kuni

tagastamata põhivõla 2369 euro 98 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, ent kokku

mitte rohkem kui 336 eurot 50 senti.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud M. A. i kanda.

6. Mõista M. A. ilt ( A. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 544 eurot.

7. Mõista M. A. ilt ( A. ) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M. A. i

(kostja) vastu põhivõla 2369 euro 98 sendi, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise

väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 12. juuni 2017 väikelaenulepingust nr. XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 3027 eurot 98 senti ja viivise 1016

eurot 34 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid 19. juunil 2019 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 1 euro ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega

kompromissisummas 4043 eurot 32 senti (3027 eurot 98 senti + 1015 eurot 34 senti).

Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10

eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud.

Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees

ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale

kompromissis märgitud kompromissisumma.

Kostja tasus 668 eurot. Hageja arvestas sellest 10 eurot lepingu punktis 5.1. nimetatud lepingu

sõlmimise tasu katteks ning 658 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Kostjal

on tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 2369 eurot 98 senti ja viivis 1015 eurot

34 senti.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 26. jaanuari 2020 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli

temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 2369 eurot 98 senti,

kompromissisumma viivise 1015 eurot 34 senti ning viivise esialgselt põhisummalt

2369 eurolt 98 sendilt alates 26. jaanuarist 2020 kuni 10. jaanuarini 2022 määras 0,06 %

päevas kokku 1018 eurot 14 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist

põhivõlalt kuni selle tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohus saatis 28. märtsil 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale

aadressil Kaupmehe tn 15-10, Tila küla, Tartu vald. Kiri tagastati hoiutähtaja möödumisel.

Kohus saatis 16. veebruaril 2022 ja 13. aprillil 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise

määruse kostja poolt maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitel märgitud e-posti aadressil

XXX. Kohus saatis 18. aprillil 2022 hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määruse uuesti

kostja e-postile XXX. Kohus märkis 18. aprilli 2022 kirjas, et loeb dokumendid

kättetoimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, kui saaja ei kinnita kättesaamist

varem. Hagiavavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 3 p 2 alusel seega kätte 22. aprillil 2022.

Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt.

Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

560 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide

komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks

3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 4774 eurot 96 senti.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 24. augustil 2021. Hagi loetakse

TsMS § 486 lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 24. august 2021. Tsiviilasja

menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi

esitamise ajal, so 24. augustil 2021 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1

järgi tuli tasuda alates 4501 kuni 5000 euro suuruse hagi hinnaga hagilt riigilõivu 400 eurot.

Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 400 eurot. Kuna menetluskulud jäid

kostja kanda, tuleb mõista hagiavalduse eest tasutud riigilõiv 400 eurot kostjalt hageja kasuks

välja.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 160 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal

on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud

riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb

märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt

tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu

TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega

põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 544 euro (400 + 144) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 544 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik