2-21-5458/29 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-21-5458

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. mai 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

A.A., B.B. ja C.C. hagi D.D. vastu elatise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik D.D. apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

A.A. nõude osas 244 eurot 80 senti

B.B. nõude osas 631 eurot 8 senti

C.C. nõude osas 244 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

(vastustajad):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

B.B.

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

C.C.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja Paul

Paas

Kostja

(apellant):

D.D.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Roman

Golovenko

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(13)

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsus kostjalt alates

1. jaanuarist 2022 hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse osas.

2. Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega mõista D.D. välja igakuine elatis

ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 hageja C.C. kasuks 172

eurot 80 senti kuus, A.A. kasuks 172 eurot 80 senti kuus ning B.B. kasuks 129

eurot 88 senti kuus.

Mõista D.D. C.C., A. Xi ja B.B. kasuks välja igakuine elatis alates 1. aprillist

2022 kuni C.C., A.A. ja B.B. täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, mis

arvutatakse järgmiselt:

2.1. Igakuise elatise baassumma on 200 eurot (1. jaanuari 2022. a seisuga),

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud

eelneva

aasta

tarbijahinnaindeksi

muutusega.

Pärast

indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa

arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

2.2. D.D. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

2.3. Kuni D.D.l on kohustus ülal pidada nii A.A. kui ka B.B., vähendatakse

B.B.le makstavat elatist 15% võrra võrreldes A.A.le makstava elatise

summaga.

2.4. Alates 1. aprillist 2022 muutva suurusena välja mõistetava elatise suurus

ei tohi olla C.C. ja A.A. puhul väiksem kui 172 eurot 80 senti kuus ning

B.B. puhul väiksem kui 129 eurot 88 senti kuus ja ühegi lapse (hageja)

puhul suurem kui 200 eurot kuus.

2.5. Alates 1. aprillist 2022 on C.C. elatise suuruseks 175 eurot 65 senti kuus,

A.A. elatise suuruseks 175 eurot 65 senti kuus ja B.B. elatise suuruseks

129 eurot 88 senti kuus.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Lugeda Viru Maakohtu 9. detsembri 2021. a otsuse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

"1. Rahuldada C.C., A.A. ja B.B. hagi D.D. vastu elatise saamiseks osaliselt.

2. Välja mõista D.D. elatis hageja C.C. ülalpidamiseks alates 7. aprillist 2021

kuni 31. detsembrini 2021 summas 200 eurot kuus.

3(13)

3. Välja mõista D.D. elatis hageja B.B. ülalpidamiseks alates 7. aprillist 2021

kuni 31. detsembrini 2021 summas 200 eurot kuus.

4. Välja mõista D.D. elatis hageja A.A. ülalpidamiseks alates 7. aprillist 2021

kuni 31. detsembrini 2021 summas 200 eurot kuus.

5. Välja mõista D.D. igakuine elatis ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 hageja C.C. kasuks 172 eurot 80 senti kuus.

6. Välja mõista D.D. igakuine elatis ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 hageja A.A. kasuks 172 eurot 80 senti kuus.

7. Välja mõista D.D. igakuine elatis ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31.

märtsini 2022 hageja B.B. kasuks 129 eurot 88 senti kuus.

8. Mõista D.D. C.C., A.A. ja B.B. kasuks välja igakuine elatis alates 1.

aprillist 2022 kuni C.C., A.A. ja B.B. täisealiseks saamiseni muutuva

suurusena, mis arvutatakse järgmiselt:

8.1. Igakuise elatise baassumma on 200 eurot (1. jaanuari 2022. a seisuga),

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast.

Lisanduv

summa

arvutatakse

vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

8.2. D.D. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab

rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

8.3. Kuni D.D.l on kohustus ülal pidada nii A.A. kui ka B.B., vähendatakse

B.B.le makstavat elatist 15% võrra võrreldes A.A.le makstava elatise

summaga.

8.4. Alates 1. aprillist 2022 muutva suurusena välja mõistetava elatise

suurus ei tohi olla C.C. ja A.A. puhul olla väiksem kui 172 eurot 80

senti kuus ning B.B. puhul väiksem kui 129 eurot 88 senti kuus ja

ühegi lapse (hageja) puhul suurem kui 200 eurot kuus.

8.5. Alates 1. aprillist 2022 on C.C. elatise suuruseks 175 eurot 65 senti

kuus, A.A. elatise suuruseks 175 eurot 65 senti kuus ja B.B. elatise

suuruseks 129 eurot 88 senti kuus.

9. Elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 10-ks kuupäevaks hagejate seadusliku

esindaja

J.J.

(endine

X)

arveldusarvele

nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, selgitusega "elatis

laste A.A., B.B. ja C.C. ülalpidamiseks".

10. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja D.D. poolt alates hagi esitamisest

elatisena tasutud summasid."

4(13)

5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (sünd XXXXXXXXXXXX), B.B. (sünd XXXXXXXXXXXX) ja C.C. (sünd

XXXXXXXXXXXX) (hagejad) esitasid 7. aprillil 2021 Viru Maakohtule hagi D.D.

(kostja) vastu, milles palusid hilisemaid muudatusi ja täpsusi arvestades mõista kostjalt iga

hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui hagi esitamise ajal

kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgne elatise miinimumäär 292 eurot, alates

hagi esitamisest kuni iga hageja täiselaiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta hagejate ema

J.J. (endine X) pangaarvele selgitusega "elatis laste A.A., B.B. ja C.C. ülalpidamiseks"

jooksva kuu eest jooksva kuu esimeseks kuupäevaks.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja (hagejate isa) hagejatega koos alates 2021. a

veebruarist. Ema poolt esitatud kalkulatsioonide kohaselt on hagejate kulutused järgmised:

• A. kulutused kokku 8691 eurot aastas, seega umbes 724 eurot 24 senti kuus, sh

koolitarbed 1162 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus,

taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid,

hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 5020 eurot.

• B. kulutused kokku 7735 eurot aastas, seega umbes 644 eurot 58 senti kuus, sh

koolitarbed 614 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus,

taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid,

hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 4740 eurot.

• C. kulutused kokku 9124 eurot aastas, seega umbes 760 eurot 33 senti kuus, sh

koolitarbed 1618 eurot ja muud kulud (sideteenused, vitamiinid, söögikulud kodus,

taskuraha, ravimid, sõidukulud, voodipesu, saunalina, rätikud, šampoon, seebid,

hambapasta, hambaharjad, WC-paber, pesupulber) 4940 eurot.

Lapsed käivad eripedagoogi juures, see maksab 150 eurot kuus. Kahel lapsel on prillid,

see maksab igale lapsele umbes 250 eurot igal aastal. Korteri kulud on iga kuu umbes 600

eurot (elekter, tv, soojus, vesi, kindlustused, korterilaen, korteri valve, kommunaal).

5(13)

Söögiraha 900 eurot kuus ja bensiiniraha 100 eurot. Riided iga kolme kuu tagant on igale

lapsele 300 eurot. Koolitarbed aastas igale lapsele 450 eurot. Sünnipäeva kulud igale

lapsele 200 eurot, taskuraha nädalaks igale lapsele 10 eurot. Hagejate ema palk on

keskmiselt 850 eurot kuus.

Kostja maksis 2021. a märtsis kolmele lapsele elatist kokku 450 eurot, rohkem ei olevat

kostjal võimalik maksta. Kostja keskmine palk on 1500 eurot.

2. Kostja nõustus elatise tasumisega 150 eurot lapse kohta kuus, muus osas vaidles

kostja hagile vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt ei kavatse ta ülalpidamiskohusest vabaneda ning maksab

vabatahtlikult laste ülalpidamiseks elatist kokku 450 eurot kuus, s.o 150 eurot lapse kohta.

Samas on laste vajadused hagis valesti märgitud ja kunstlikult suurendatud.

Kostja ei eita seda, et lapsed käivad eripedagoogi juures, kuid kulu suurus on tõendamata

ja on kunstlikult suurendatud. C. ja A. kannavad prille, aga C. olid prillid ostetud rohkem

kui aasta tagasi ning A. osteti esimesed prillid 2021. a alguses ca 200 euro eest. Seega on

kulu prillidele hagis märgitust väiksem. Keskmised eluasemekulud on ligikaudu 300 eurot.

Kostja arvestab seejuures kuluna ka korterilaenu kuumakset 47 eurot 37 senti, mida

hagejate ema pangale maksab (see on laste vanemate ühiskohustus). Kulutused toidule

summas 900 eurot on liiga suured. Kulud toidule moodustavad 150 eurot kuus ühele

lapsele. Hagejate ema kulu kütusele suuruses 100 eurot ei ole asjakohane kulu laste

vajaduste kindlaksmääramisel. Kulutused riietele ja jalanõudele suuruses 300 eurot ühele

lapsele kolme kuu tagant on liiga suured. Kõik hagejad on samast soost ning enamust

vanemate poegade riideid ja jalanõusid (mis on heas seisundis) saavad kanda ka nooremad

pojad. Kõnealuse kulu mõistlik suurus on ca 100 eurot kolme kuu tagant. Kulutused

koolitarvetele 450 eurot igale lapsele on alusetu. See kulu ei ületa 100 eurot aastas ühele

lapsele. Kulu hüvitatakse kostja tööandja poolt. Iga kooliaasta alguses maksab kostja

tööandja 100 eurot igale kostja lapsele. Laste sünnipäevi tähistatakse kodus koos vanemate

ja vanavanematega. Selle kulu suurus on ca 50 eurot, mitte hagis märgitud 200 eurot.

Kostja leidis, et esineb PKS § 102 lg 2 kohane alus elatise vähendamiseks, kuna kostja

peab andma ülalpidamist kolmele lapsele. Samuti palus kostja võtta arvesse hagejate ema

poolt saadavat peretoetust kogusummas 520 eurot kuus. Kostja palus määrata, et

väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks,

kuna kostja töötasu laekub kuu alguses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 9. detsembri 2021. a otsusega hagi osaliselt. Kohus mõistis

kostjalt iga hageja kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 7. aprillist 2021 kuni laste

täisealiseks saamiseni, s.o C. kasuks kuni XXXX 2024, B. kasuks kuni XXX 2030 ja A.

kasuks kuni XXX 2028. Kohus märkis, et elatis tuleb kanda iga jooksva kuu 10-ks

kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele selgitusega "elatis laste A.A., B.B. ja C.C.

ülalpidamiseks" ning kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt alates hagi

esitamisest elatisena tasutud summasid. Poolte menetluskulud jättis kohus poolte endi

kanda.

6(13)

Kohus analüüsis hagis märgitud kulude, sh kulud riietele, toidule, transpordile,

eraõpetajale, tasukarahale, sünnipäevade pidamisele, põhjendatust. Kohus leidis, et

hagejate poolt välja toodud kulud riietele on osaliselt põhjendamatud (kulud on

põhjendamatud nii riiete koguse kui maksumuse osas). Samuti ei ole põhjendatud hagejate

märgitud kulu toidule 10 eurot lapse kohta päevas. Kohus nõustus kostjaga, et tegelik kulu

toidule võib olla 5 eurot lapse kohta päevas. Hagejad ei ole tõendanud väiteid lastel

esinevate puuete kohta ega selle kohta, millega on puuded seotud (allergilisus, jne, mis

tingiks erilise toidu valiku, vms). Prillid on vajalikud nägemise korrigeerimiseks, kuid ei

too kaasa eritoitumise vajadust. Samuti pidas kohus osaliselt põhjendamatuks hagejate

märgitud transpordikulusid ning kulusid repetiitoritele. Laste sünnipäevade korraldamise

kulu osas nõustus kohus kostjaga, leides, et mõistlik kulu on 50 eurot lapse kohta aastas.

Kulud taskurahale pidas kohus täies ulatuses põhjendamatuks. Tegu ei ole sellise

kululiigiga, mille peab tagama elatise tasumisega. Taskuraha andmine (10 eurot lapsele

nädalas) on isiku enda vabatahtlik otsustus, mitte kohustus.

Kohus analüüsis ka vanemate varalise seisu kohta kogutud ja esitatud andmeid, sh Maksu-

ja Tolliametilt (MTA) saadud andmeid vanemate sissetuleku kohta.

Hagejate ema neto-sissetulek ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021

oli kokku 22 074 eurot 14 senti (tulu sisse kuulub ka Pensionikeskuse poolt tehtud neto-

väljamakse summas 9298 eurot 92 senti), keskmiselt seega 1839 eurot 51 senti kuus.

Arvestades hagejate ema neto-tulust 22 074 eurot 14 senti maha Pensionikeskusest saadud

9298 eurot 92 senti, moodustab hagejate ema aastatulu 12 775 eurot 22 senti, s.o 1064

eurot 60 senti kuus.

Kostja neto-sissetulek ajavahemikul 1. oktoobrist 2020 kuni 30. septembrini 2021 oli

21 121 eurot 48 senti, s.o 1760 eurot 12 senti kuus.

Sotsiaalkindlustusameti 27. aprilli 2021. a vastusest nähtub, et hagejate emale makstakse

igakuiselt lapsetoetusi kokku 220 eurot (60+60+100) ja lasterikka pere toetust 300 eurot,

kokku 520 eurot.

Hagejate ema neto-töötasu on tema väidete kohaselt on 1000 eurot kuus ning alates 2021. a

augustist 800 eurot kuus. Nimetatud summale lisandub peretoetus 520 eurot kuus. Kui

lisada siia kostja poolt senini tasutud elatis summas 450 eurot kuus, moodustas hagejate

ema neto-sissetulek ca 1970 eurot, alates augustist 2021 aga 1770 eurot kuus, laste

minimaalsed kulud moodustavad aga ca 2151 eurot 66 senti kuus (3×717,22).

Ka ema sissetulekuid ja saadavaid toetusi ning kostja tasutavat elatist arvestades olid

hagejate ema poolt esitatud kalkulatsioonides näidatud kulutused kohtu hinnangul

ebamõistlikult suured. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt peavad vanemad andma lastele

elatist võrdses ulatuses, seega, kui hagejate esindaja nõuab kostjalt elatist summas 292

eurot lapse koht kuus, kokku 876 eurot, siis peab ta ka ise tagama samas suuruses summa

(arvestamata peretoetusi). Kui lähtuda hagejate ema praegusest neto-töötasust 800 eurot

kuus, ei ole ta võimeline andma lastele ülalpidamist kokku 876 eurot kuus. Kui jagada

hagejate seadusliku esindaja sissetulek 800 eurot hagejate ja nende esindaja vahel, siis

maksimaalne elatise summa, mida hagejate ema saaks enda töötasust võimaldada, on 200

eurot lapse kohta kuus (800÷4=200).

7(13)

Kohus tuvastas X-tee kaudu teostatud päringute põhjal, et kostjale ega hagejate emale ei

luulu sõidukeid. Kostja on kantud registris märgitud I.I. kuuluva sõiduki Volkswagen Golf

kasutajana. Transpordiameti liiklusregistrist ei nähtu, et kostja oleks tema pool liisingusse

võetud sõiduki Škoda Kodiaq kasutaja. Selle põhjal eeldas kohus, et kostja ei kanna enam

nimetatud sõiduki liisimise ja kindlustusega seotud kulusid. Kinnisvarast kuulub hagejate

emale ja kostjale ühisomandina korteriomand aadressil XXXXXXX linn, X vald, kus

hagejate ema koos hagejatega elab. Seega puudub kostjal vara, mida elatise katteks

realiseerida.

Kohus järeldas kokkuvõttes, et asjas esinevad alused PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks ja

elatise väljamõistmiseks alla seadusega ettenähtud alammäära. Kohus võttis arvesse, et

kostja peab tasuma elatist kolmele lapsele. Kostja poolt kantavate täiendavate kulude osas

selgitas kohus, et ainuüksi kulude (liisingud, järelmaksud, kindlustused) olemasolu ei anna

iseenesest alust elatise summa vähendamiseks. Seadus ei keela kostjal anda lastele lisaks

elatisele ka täiendavat ülalpidamist. Kohus võttis arvesse ka seda, et hagejate esindaja saab

peretoetust kogusummas 520 eurot ning seega on hagejate vajalikud, põhjendatud

vajadused osaliselt kaetud peretoetustega (iga lapse kohta ca 173 eurot 33 senti). Kuna

hagejate ema saaks enda töötasust lähtuvalt anda hagejatele elatist 200 eurot kuus lapse

kohta, siis, lähtudes sellest, et vanemad peavad andma ülalpidamist võrdses ulatuses, on

põhjendatud välja mõista kostjalt elatis laste ülalpidamiseks 200 eurot kuus lapse kohta,

s.o kokku 600 eurot.

Kohus leidis, et kostja on võimeline enda sissetulekust maksma elatist kogusummas 600

eurot kuus, s.o 200 eurot kuus lapse kohta. Elatise tasumise kuupäeva kindlaksmääramisel

lähtus kohus kostja taotlusest ja määras elatise maksmise kuupäevaks mitte hiljem kui

jooksva kuu 10. kuupäev.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 10. jaanuaril 2022 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

hagi rahuldamise osas osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt lapse

C. kasuks välja elatis 172 eurot 80 senti kuus alates hagi esitamisest (s.o 7. aprillist 2021)

kuni lapse täisealiseks saamiseni; A. kasuks elatis 172 eurot 80 senti kuus alates hagi

esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni ning B. kasuks elatis 129 eurot 88 senti kuus

alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja palub määrata, et

väljamõistetud elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks

hagejate ema arvelduskontole. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei arvestanud maakohus kostja vastuväiteid, mille kohaselt

tuleks elatist vähendada alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära. Riigikohus on mitmes

lahendis leidnud, et PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäär paneb elatist

maksma kohustatuid isikuid ebavõrdsesse olukorda ning et seadusandja peaks kaaluma,

kas olukorras, kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste

kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud,

tuleks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

2020. a avalikustatud Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu "Lapse

vajaduspõhine

miinimumelatis"

järgi

on

3–6-aastaste

laste

ülalpidamiskulud

standardeelarve meetodi põhjal kuus kokku 318 eurot. Ühtlasi on uuringus leitud, et uus

8(13)

miinimumelatis 2019. aasta lõpu seisuga oleks kas 172 eurot (343÷2) kuus

(standardeelarvete keskmine) või 194 eurot (388÷2) kuus (võrdlevanalüüsi meetod).

Kostja leiab, et uuringu andmed on mõjuv põhus elatise miinimummäära vähendamiseks

PKS § 102 lg 2 alusel ning teisi põhjendusi pole vaja otsida. Kostja rõhutas, et praegusel

juhul tuleb tugineda olemasolevatele ja usaldusväärsetele tõenditele, mis objektiivselt

kinnitavad konkreetset faktilist asjaolu, mitte eeldustele ja oletustele. Kostja taotles

maakohtult hagivastuses nimetatud uuringute tulemuste tsiviilasja materjalide juurde

võtmist ja nendega arvestamist asja lahendamisel.

Samuti palus kostja maakohtul arvesse võtta, et 2021. a-l on Riigikogu menetluses

perekonnaseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt elatise baassumma on palju väiksem

kui kehtivas perekonnaseaduse redaktsioonis.

Alates 1. jaanuarist 2022 jõustus perekonnaseaduse muutmise seadus, millega on

muudetud miinimumelatise arvestamise aluseid. Elatise suurus arvutatakse valemi järgi,

mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Arvestades asjaolu,

et hagejate ema ei tõendanud ega põhjendanud iga lapse faktilisi vajadusi ja igakuiseid

kulutusi, tuleb elatise suuruse kindlaks määramisel lähtuda kehtiva PKS § 101 lg-tes 3–7

sätestatust. Sel juhul on võimalik elatise suurust arvestada elatiskalkulaatori abil.

Arvestades kostja sissetulekuid 1760 eurot kuus moodustab Justiitsministeeriumi

veebilehel (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kättesaadava elatisekalkulaatori järgi

nii C.le kui ka A.le tasutav elatis 172 eurot 80 senti ning B. makstav elatis 129 eurot 88

senti. Elatise summa kolmele lapsele kokku on 475 eurot 48 senti. Kostja hinnangul on

elatiskalkulaatori abil arvestatud elatise suurused mõistlikud ja on lähedased kostja poolt

pakutud ja tasutud elatise suurusega (kostja maksab igakuiselt hagejate emale elatist kolme

lapse ülalpidamiseks 450 eurot).

5. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle

rahuldamata.

Hagejate hinnangul on elatisekalkulaatori abil tehtud arvestustele tuginemine

põhjendamatu. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 102 lg 3 kohaselt võib

kohus elatise välja mõista sama seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes

suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele ka lähtuvalt kummagi vanema varalisest

seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise

kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

ka tema kasvatamise kulutusi. Hagejad on maakohtu menetluses põhjalikult segitanud ja

tõendanud iga hageja vajadusi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-st 2 lähtudes

tühistada kostjalt alates 1. jaanuarist 2022 hagejate kasuks välja mõistetud elatise suuruse

osas.

9(13)

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja igakuise

elatise ajavahemikul 1. jaanuarist 2022 kuni 31. märtsini 2022 hageja C. kasuks 172 eurot

80 senti kuus, A. kasuks 172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks 129 eurot 88 senti kuus.

Samuti mõistab ringkonnakohus kostjalt hagejate kasuks välja igakuise elatise alates 1.

aprillist 2022 kuni iga hageja täisealiseks saamiseni muutuva suurusena, määrates otsuses

ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Alates 1. aprillist 2022 on C. elatise

suurus 175 eurot 65 senti kuus, A. elatise suurus 175 eurot 65 senti kuus ja B. elatise suurus

129 eurot 88 senti kuus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus vaidlustatud osas muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures

kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Apellatsioonimenetluse esemeks on poolte hagejate osaliselt.

Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt alates 7. aprillist 2021 iga hageja

kasuks välja elatise 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on vaidlustanud

maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis temalt välja elatise C. ja A. kasuks

suuremas ulatuses kui 172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks suuremas ulatuses kui 129

eurot 88 senti kuus. Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud.

Eelnevat arvestades on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas,

milles maakohus jättis hagejate nõuded elatise saamiseks 200 eurot kuus ületavas ulatuses

rahuldamata. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidluse all ka maakohtu poolt otsuse

resolutsiooni p-des 5 ja 6 kindlaks määratud otsuse täitmise kord, mh osas, mille järgi tuleb

elatis kanda iga jooksva kuu 10-ks kuupäevaks hagejate ema arveldusarvele.

Vaidlustamata osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei

kontrolli.

8. Alates 1. jaanuarist 2022 muutus perekonnaseaduses sätestatud regulatsioon

elatise suuruse kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel.

Kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse

normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne

1. jaanuari 2022, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. jaanuarini 2022 elatise

välja enne 1. jaanuari 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. jaanuarist

2022 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt enne 1. juulit 2010 kehtinud

perekonnaseaduse sätete kohta nt Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-75-11, p 11). Ringkonnakohus peab seega alates 1. jaanuarist 2022 elatise

väljamõistmisel lähtuma kehtivast seadusest. Ringkonnakohus on seda pooltele

18. veebruaril 2022 saadetud kirjas ka selgitanud (II kd, tl 155).

8.1.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla

väiksem kui sama paragrahvi lõigete 2–7 alusel arvestatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt

võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg-te 3–7 järgi on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

10(13)

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses,

milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele,

vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise

summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle

vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja (eelnõu 474 SE; Riigikogu XIV koosseis) kohaselt on elatise

väljamõistmise eesmärgiks lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks

piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Igakuine elatis ühele lapsele arvutatakse alates

1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse kohaselt lapse vajadustest, kohustatud vanema

sissetulekust, elatist saama õigustatud laste arvust, peretoetustest ja kummagi vanemaga

koos veedetud ajast lähtudes. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui toetused

laekuvad elatist taotlevale poolele, tuleks pool toetusest seega elatise summast maha

arvata. Kuna tegemist on toetustega, mille eesmärk on pere toimetuleku parandamine, on

põhjendatud neid elatise summa kindlaksmääramisel arvesse võtta.

Sarnaselt enne 1. jaanuari 2022 kehtinud regulatsiooniga võib kohus ka alates 1. jaanuarist

2022 kehtiva PKS § 102 lg 2 alusel mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101

sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

8.2.

Alates 1. jaanuarist 2022 väljamõistetava elatise osas tuleb seega võtta aluseks

seadusega kehtestatud baassumma, asjaolu, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike

peretoetustega, ning B. ja A. osas (teine ja kolmas laps) ka nende vanuste vahet. Maakohus

ei ole tuvastanud, et kõik hagejad või mõni nendest viibiks kostja juures keskmiselt

vähemalt seitse päeva kuus. Apellatsioonimenetluses kostja seda ka ei väida ega tugine

hagejatele vahetu ülalpidamise andmisele (PKS § 101 lg 6).

8.3.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et hagejate vajadused

ületaksid alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduses kehtestatud miinimummäära.

Vaidlusaluste kulude kohta, s.o kulud riietele, toidukulud, kulud transpordile,

sünnipäevade korraldamisele, ei ole hagejad tõendeid esitanud. Seega tuleb alates

1. jaanuarist 2022 mõista hagejatele välja elatis alates 1. jaanuarist 2022 kehtivas

miinimummääras, arvestades hagejate nõuete apellatsioonkaebusega vaidlustatud osa.

8.4.

Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi tuleb elatise arvestamisel

võtta aluseks baassumma, milleks on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

11(13)

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega.

Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma (PKS § 101 lg 3). Ajavahemikul alates

1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2022 oli PKS § 101 lg 4 järgi lisanduv kolm protsenti

eelneva kalendriaasta keskmisest brutopalgast (1448 eurost) 43 eurot 44 senti. Seega on

ajavahemiku 1. jaanuar kuni 31. märts 2022. a arvestatavaks miinimumelatise määraks 243

eurot 44 senti.

8.5.

Kuna A. ja B. vanusevahe on alla kolme aasta, tuleb B. elatist vähendada võrreldes

A. elatisega 15% võrra (PKS § 101 lg 7), seega oleks B. arvestatava elatise miinimummäär

kõnealuses ajavahemikus 206 eurot 92 senti.

8.6.

Eelmärgitud miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele

makstavad toetused. Lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas. Asja materjalidest

nähtuvalt makstakse pere esimesele kahele lapsele (C. ja A.) lapsetoetust 60 eurot kuus

ning kolmandale lapsele (B.) 100 eurot kuus, lisaks saab pere lasterikka pere toetust 300

eurot kuus (I kd, tl 69). Nimetatud summadest on kostja osa pool iga lapse kohta kuus ehk

C. ja A. puhul 80 eurot kuus ja B. puhul 100 eurot kuus.

8.7.

Seega oleks ajavahemiku 1. jaanuar – 31. märts 2022. a eest kostjalt nii C. kui ka

A. kasuks väljamõistetava elatise suuruseks 163 eurot 44 senti kuus (243,44–80) ning B.

kasuks välja mõistetava elatise suuruseks 106 eurot 92 senti kuus (206,92–100).

Ringkonnakohus lähtub samas ajavahemiku 1. jaanuar – 31. märts 2022 välja mõistetava

elatise osas apellatsioonkaebuse piiridest ning mõistab kostjalt C. ja A. kasuks välja elatise

172 eurot 80 senti kuus ning B. kasuks elatise 129 eurot 88 senti kuus.

8.8.

Lähtudes hagejate nõudest tuleb alates 1. aprillist 2022 elatis välja mõista muutuva

suurusena, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot

(1. jaanuari 2022. a seisuga), mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt

ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta

Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv

summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Kostja ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Seni kuni kostja on kohustatud tasuma elatist nii A.le kui ka

B., vähendatakse B. makstavat elatist 15% võrra võrreldes A.le makstava elatise summaga.

8.9.

Apellatsioonkaebuse piire arvestades ei saa muutva suurusena väljamõistetav elatis

olla C. ja A. puhul väiksem kui 172 eurot 80 senti kuus ning B. puhul väiksem kui 129

eurot 88 senti kuus ja ühegi hageja puhul suurem kui 200 eurot kuus.

8.10. Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli 2022. a seisuga tarbijahinnaindeksi

muutus võrreldes eelneva aastaga 4,6%. Seega on 2022. a elatise baassumma 209 eurot 20

senti (200×4,6%). 2021. a keskmine brutopalk oli 1548 eurot, millest 3% on 46 eurot 44

senti. Eelmärgitut arvestades on C.le ja A.le arvestatavaks elatise miinimummääraks on

255 eurot 64 senti ning B. arvestatava elatise miinimummääraks 217 eurot 29 senti (255,64

12(13)

× 85%). Ka nimetatud summadest tuleb PKS § 101 lg 5 alusel maha arvata lastele

makstavad toetused ülalmärgitud määras.

Seega on alates 1. aprillist 2022 C. ja A. elatise suurus 175 eurot 65 senti kuus (255,64–

80). B. elatis oleks eeltoodud arvestuste põhjal 117 eurot 29 senti kuus (217,29–100), kuid

lähtudes apellatsioonkaebuse piiridest on see 129 eurot 88 senti kuus.

9. Ajavahemiku 7. aprill kuni 31. detsember 2021 eest välja mõistetud elatise osas

(200 eurot igale lapsele kuus) ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse

muutmiseks. Ringkonnakohus järgib vastavas osas maakohtu otsuse põhjendusi ning ei

pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

9.1.

Maakohus on menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hagejad on kostja lapsed

ning kostja on PKS §-st 96 ja § 97 p-st 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist

andma. Apellatsioonkaebuses ei väida kostja vastupidist.

9.2.

Hagejad on taotlenud elatise miinimummääras väljamõistmist. Hagi esitamise ajal

oli elatise PKS § 101 lg 1 kohane miinimummäär 292 eurot ühe lapse kohta kuus. Üldjuhul

ei või igakuine elatis olla väiksem kui seadusega kehtestatud miinimummäär. Erandina

saab alla alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja

mõista mõjuval põhjusel. Maakohus on seda sätet rakendanud ning mõistnud elatise välja

alla enne 1. jaanuari 2022 kehtinud alammäära.

Elatise alla miinimummäära vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle otsustamine on

kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus

tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui

madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukohad on enne

1. jaanuari 2022 kehinud õigust arvestades otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8)

põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkuda.

9.3.

Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud lahendama

vaidluse Justiitsministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringu "Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis" andmete põhjal. Kostja selline seisukoht ei põhine hagi esitamise ajal

kehtinud ega praegu kehtival õigusel ega kujunenud kohtupraktikal. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse sama

paragrahvi lõike 2 järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul mh

tema kasvatamise kulutusi. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad

varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine

või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse

ülalpidamise ulatust (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17,

p 21.1). Maakohus on eelmärgituga elatise väljamõistmisel arvestanud. Uuringu andmed

iseenesest ei ole mõjuv põhjus elatise vähendamiseks PKS § 102 lg 2 alusel. Samuti ei

olnud maakohtul alust kohaldada ajavahemiku 7. aprill kuni 31. detsember 2021 eest välja

mõistetava elatise suuruse leidmisel 1. jaanuaril 2022 jõustunud perekonnaseaduse sätteid.

13(13)

10. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 redaktsiooni kohaselt kannab

alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti tuleks

menetluskulud jätta poole endi kanda TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel.

Esitatud menetluskulude jaotust arvestades ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust

kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest