3-22-829/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

16.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-829

Haldusasi

X kaebus Harku Vallavalitsuse 01.02.2022 korralduse nr

80 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja X

Vastustaja Harku vald, volitatud esindaja Liina Sepp

Kolmandad isikud W ja Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määruse resolutsiooni p 1

peale menetlusse.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

Selgitus

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu kehtestas 27.09.2007 otsusega nr 90 Tabasalu alevikus Tabasalu

põhjaosa 13. kvartali osa detailplaneeringu, millega jagati kvartal 15 elamukrundiks, sh krundid

aadressidega Looduspargi põik 12 (detailplaneeringu pos. 7, praegune Punga tee 12) ja Looduse

tn 11 (pos. 1). Detailplaneeringuga kavandati juurdepääs Looduspargi põik 12 krundile

Looduspargi põigu kaudu.

2. Harku Vallavalitsus andis 01.02.2022 korraldusega nr 80 projekteerimistingimused,

millega täpsustas detailplaneeringut Punga tee 12 kinnistu hoonestusala ja liikluskorralduse

osas. Korralduse resolutiivosa kohaselt suurendatakse hoonestusala kuni 1,3% ulatuses (24 m2)

ja luuakse kinnistule täiendav juurdepääs Punga teelt.

Ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 4 p 2 järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega

detailplaneeringus käsitletud hoonestusala tingimusi, sh sealhulgas hoonestusala suurendamist,

vähendamist, keeramist või nihutamist, kuid mitte rohkem kui 10 protsendi ulatuses esialgsest

lahendusest. EhS § 27 lg 4 p 7 kohaselt võib projekteerimistingimustega täpsustada

liikluskorralduse põhimõtteid.

3-22-829

2(5)

Kinnistu hoonestusala laiendatakse kirde suunas 2 m võrra, et paigutada elamu põhja poole,

jättes rohkem ruumi õuealale. Selle muudatusega ei kaasne naaberkinnistul (Looduse tn 11)

valgustuse või privaatsuse vähenemist, kuna ka naaberkinnistu hoone paikneb kinnistu

põhjapoolses osas ja hoonete vahele jääb rohkesti kõrghaljastust. Looduse tn 11 ja Punga tee

12 kinnistute hoonestusalade vahekaugus on 55 m. Hoonestusala laiendusel paikneks elamu 1-

korruseline garaaž. Ülejäänud osas jääks hoone kehtivas detailplaneeringus määratud

hoonestusalasse.

Kinnistu piirneb loodest avalikult kasutatava Punga teega, millele on praegusel ajal kinnistult

olemas reaalselt kasutatav ligipääs. 2018. aastal valminud tee ehitusprojekti lahenduse järgi on

Looduspargi põik kavandatud tupikteena ning sellele ei ole ette nähtud juurdepääsu Punga tee

12 katastriüksusele. Punga tee 10 kinnistu abihoone ja betoonist piirdeaed on püstitatud

eraomandis oleva Punga tee koridori alale, mistõttu ei ole võimalik realiseerida

detailplaneeringuga kavandatud lahendust, s.o planeerida Looduspargi põik sõiduteed kuni

Punga teeni ja rajada Punga tee 12 kinnistule juurdepääs Looduspargi põigu kaudu. Jalakäijate

ja ratturite liiklemiseks rajatakse Looduspargi põik teed ja Punga teed ühendav kergliiklustee.

3. X esitas 01.02.2022 korraldusele vaide, mille Harku Vallavalitsus jättis 05.04.2022

korraldusega nr 185 rahuldamata.

4. X esitas 12.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku Vallavalitsuse 01.02.2022

korralduse nr 80 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud korralduse

kehtivuse peatamiseks ja selle alusel ehituslubade andmise keelamiseks.

Punga tee 12 kinnistule projekteerimistingimustes ettenähtud hoonestuse ja juurdepääsutee

ehitamine vähendab kaebajale kuuluva Looduse tn 11 kinnistu väärtust ja kahjustab oluliselt

tema privaatsust. Kaebaja koduks olev elamu on projekteeritud ja ehitatud sellise arvestusega,

et lõunapoolse naaberkinnistu (Punga tn 12) sissesõit toimub vastavalt kehtivale

detailplaneeringule Looduspargi põigult. Hoone lõunapoolset külge katavad maast laeni aknad.

Vaidlustatud korralduses ei ole esitatud põhjendusi selle kohta, miks eelistatakse Punga tn 12

kinnistu omanike huve naaberkinnistute omanike huvidele. Kui vaidlustatud haldusakt jääb

kehtima, toob see kaasa Looduse tn 11 kinnistu väärtuse vähenemise. Juurdepääs Punga tee 12

kinnistule on võimalik rajada Looduspargi põigult, kuivõrd maa-alal, kuhu tee on planeeritud,

ei asu ühtegi ehitist. Vaidlustatud korraldusega muudetakse planeeringulahendust olemuslikult.

Juurdepääsu viimine ühelt tänavalt teisele ei ole käsitatav liikluskorralduse täpsustamisena EhS

§ 27 lg 4 p 7 mõttes. Juurdepääsutee ümberkorraldamist tuleb pidada detailplaneeringu

olemuslikuks muutmiseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebajal tekkida edaspidi vajadus algatada uusi

kohtuvaidlusi. Senise olukorra taastamine põhjustaks kaebajale ebaproportsionaalseid ja

ülemääraseid ebamugavusi.

5. Tallinna Halduskohus võttis 13.04.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas

vastustajaks Harku valla ning kaasas kolmandate isikutena Punga tee 12 kinnistu ühisomanikud

W ja Q.

6. Harku vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Projekteerimistingimused

ei anna õigust ehitama asuda. Täpne ehituslahendus selgub ehitusloa menetlemise käigus.

Kaebaja oli juba detailplaneeringu koostamise ajal teadlik, et Punga tee 12 kinnistu saab

tulevikus hoonestatud. Detailplaneeringust pikema aja möödumisel võib tekkida ka vajadus

planeeringu täpsustamiseks. Kolmandad isikud on ehitusluba taotlenud, kuid seda ei ole veel

antud.

7. W ja Q vaidlesid esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine piiraks ebaproportsionaalselt kolmandatel isikutel omandiõiguse teostamist.

3-22-829

3(5)

Detailplaneeringu kohaselt on ette nähtud perspektiivne juurdepääsutee Looduspargi põik

tänavale, kuid see tänav on välja ehitamata ja selle väljaehitamine ei toimu ka lähiajal,

arvestades, et eelnevalt tuleb teemaale rajada ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid.

Kolmandate isikute kinnistu piirneb 80 m ulatuses avalikult kasutatava Punga teega.

Projekteerimistingimustega ei muudeta Looduspargi põiku tupikteeks, vaid see oli ette nähtud

juba 2018. a tee-ehitusprojektis. Looduspargi põigu ehitus kaebajat ei puuduta, kuna tema

pääseb oma kinnistule Looduse tänavalt. Mahasõit Punga tee 12 kinnistule on kavandatud 16

m kaugusele Punga tee 12 ja Looduse tn 11 kinnistute piirist ning umbes 60 m kaugusele

kaebaja majast, lisaks jääb mahasõidu ja hoonete vahele kõrghaljastus. Kivisillutis, millel

kolmandad isikud oma kinnistul liiguvad, ei vähenda kaebaja privaatsust.

8. Tallinna Halduskohus jättis 25.04.2022 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 1).

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja on sidunud oma subjektiivsete õiguste

rikkumise Punga tee 12 kinnistu juurdepääsutee asukohaga ning Looduspargi põigu tänava

väljaehitamata

jätmisega.

Kaebuses

puuduvad

sisulised

vastuväited

hoonestusala

suurendamisele 1,3% võrra. Projekteerimistingimuste kehtima jäämine kohtumenetluse ajaks

ei

tekita

kaebajale

pöördumatuid

ega

raskesti

kõrvaldatavaid

tagajärgi.

Projekteerimistingimused on ehitusloa eelhaldusaktiks, milles alles määratletakse ehitusloa

kohustuslikud tingimused. Projekteerimistingimuste alusel ehitama asumine ei ole lubatav. Kui

ehitusluba

väljastatakse,

on

kaebajal

võimalik

kaebust

täiendada

uue

nõudega.

Projekteerimistingimustega ei ole reguleeritud liikluskorraldust Looduspargi põigul, s.o kas

edaspidi on tegemist tupiktänavaga ning kas, kes ja millal seda tänavat välja ehitama asub.

Kaebuse eduväljavaated ei ole erakordselt suured. Harku valla kehtiva üldplaneeringu järgi

asuvad kaebaja ja kolmandate isikute kinnistud tiheasustusalal, kus tuleb arvestada naabrite

olemasoluga. Projekteerimistingimustest tulenevat mõju kaebajale, arvestades mh kaebaja maja

kaugust kavandatavast hoonestusest, ei saa hetkel pidada ilmselgelt ülemääraseks. Ka ei pruugi

detailplaneeringus ette nähtud juurdepääsutee mistahes ulatuses liigutamist pidada tingimata

detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks, vaid arvestada tuleb muudatuse mõju ülejäänud

planeeringuala kinnistutele, sh kas sellega muudetakse juurdepääsutee või liikluskorralduse

lahendust teiste kinnistute osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.04.2022 määruse

resolutsiooni p 1 ning peatada korralduse nr 80 kehtivus ja keelata selle alusel ehituslubade

andmine, samuti peatada Harku Vallavalitsuse 29.04.2022 otsuse nr 97, millega anti ehitusluba

üksikelamu püstitamiseks Punga tee 12 kinnistule, kehtivus.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Projekteerimistingimuste kehtimisel on võimalik

nende alusel väljastada ehitusluba ning alustada ehitustegevust. Ehitusluba ongi juba

väljastatud ja selle alusel on kolmandad isikud alustanud ehitustegevust. Kuna

projekteerimistingimused on vastuolus EhS § 27 lg-ga 3, on ka nende alusel antud ehitusluba

õigusvastane. Ehitusseadustiku seletuskirja järgi ei ole juurdepääsuteede ümberkorraldamine

käsitatav liikluskorralduse põhimõtete täpsustamisena EhS § 27 lg 4 p 7 mõttes.

Juurdepääs Punga tee 12 kinnistule tuleb lahendada kehtivas detailplaneeringus näidatud viisil.

Kaebajal on õigustatud huvi, et ehitataks välja Looduspargi põik, mis vähendaks Looduse tn 11

kinnistu juures liikluskoormust.

3-22-829

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse (HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1). Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebus on

riigilõivuvaba (RLS § 22 lg 1 p 9).

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu 25.04.2022

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

12. Esialgne õiguskaitse on HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt ajutine abinõu, mida kohaldatakse

kaebaja õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse

ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus –

olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud

või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene lause; Riigikohtu 25.11.2021 määrus nr 3-21-2241, p

15). Kohus võib sellises olukorras rakendada seaduses sätestatud esmaseid meetmeid, mh

peatada vaidlustatud haldusakti kehtivuse või täitmise (HKMS § 251 lg 1 p 1). Esialgse

õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestama kaebuse

eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi kaebajale, avalikule huvile ja kolmandatele

isikutele (vt nt Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).

13. Kaebaja on vaidlustanud Punga tee 12 kinnistul üksikelamu püstitamiseks ehitusprojekti

koostamiseks antud projekteerimistingimused eesmärgiga vältida nende alusel ehitusloa

väljastamist ja ehitustegevust. Projekteerimistingimused on ehitusprojekti koostamise

lähteandmeteks ja ehitusloa suhtes eelhaldusaktiks (vt nt Riigikohtu 14.05.2002 otsus nr 3-3-1-

25-02, p 16 ja 04.05.2006 otsus nr 3-3-1-28-06, p 8), kuid projekteerimistingimuste kujundav

mõju ei ammendu siiski ehitusprojekti koostamise ega ehitusloa väljastamisega (Tallinna

Ringkonnakohtu 12.03.2015 otsus asjas nr 3-13-1844, p 10). Projekteerimistingimused ei anna

kolmandatele isikutele õigust Punga tee 12 kinnistule elamut ehitada, vaid selle õiguse annab

ehitusluba. Kaebajate subjektiivseid õigusi saab rikkuda eelkõige ehitustegevus ja ehitatav

hoone ja selle juurde kuuluvad rajatised, mitte elamu projekteerimine. Projekteerimistingimuste

väljastamine ei too vahetult kaasa kaebuses väidetud kahjulikke tagajärgi.

14. Esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas

arvestada asjaoluga, kas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaasa täiendava

kohtuvaidluse (vt Riigikohtu 10.06.2009 määrus nr 3-3-1-44-09, p 13), kuid vajadus

vaidlustada täiendavaid haldusakte ei ole iseenesest esialgse õiguskaitse andmise aluseks (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 23.05.2016 määrus nr 3-16-715, p 16). Vastustaja andis juba

02.05.2022 ehitusloa Punga tee 12 kinnistule üksikelamu püstitamiseks ning halduskohus on

sellega seoses määranud kaebajale tähtaja kaebuse täiendamiseks. Seega on kaebajal võimalik

täiendavat kohtuvaidlust praeguse kaebuse täiendamisega vältida. Ringkonnakohtule ei nähtu,

et kohtumenetluse ajal võidakse anda projekteerimistingimustest lähtuvalt veel haldusakte, mis

võiksid kaebaja õigusi riivata; pelgalt selline teoreetiline võimalus ei ole piisav esialgse

õiguskaitse andmiseks.

15. Projekteerimistingimuste tühistamise kaebuse eduväljavaated ei ole ringkonnakohtu

hinnangul kuigi suured.

15.1. Kaebuse väidete kohaselt on projekteerimistingimused õigusvastased eelkõige põhjusel,

et nendega muudetakse kehtivat detailplaneeringut olemuslikult, st need on vastuolus EhS § 27

lg-ga 3. EhS § 27 lg 3 kohaselt ei anta sama paragrahvi lõike 1 alusel projekteerimistingimusi

detailplaneeringus kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS 27 lg 4 p

järgi

täpsustatakse

projekteerimistingimustega

mh

detailplaneeringus

käsitletud

liikluskorralduse põhimõtteid. Ehitusseadustiku seletuskirjas on märgitud, et liikluskorralduse

põhimõtete muudatus ei tähenda juurdepääsuteede ümberkorraldamist, vaid näiteks

3-22-829

5(5)

liiklussuundade muudatusi, kinnisasjalt väljasõidu reegleid ja muid selliseid tingimusi, mis ei

muuda olemuslikult planeeringulahendust. Praeguse vaidluse tuleks kontekstis käsitada

juurdepääsuteena eelkõige teed, mille kaudu pääseb elamukruntideni (nt Looduspargi põik).

Krundisisese sissesõidutee asukoha muutmine või täiendava sissesõidutee lisamine on pigem

kinnisasjalt väljasõidu reeglite muutmine, mitte kogu planeeringuala puudutava(te)

juurdepääsutee(de) ümberkorraldamine. Praeguse vaidluse asjaolud ei ole samad, mis kaebaja

viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 22.08.2017 otsuses haldusasjas nr 3-16-141: praegusel juhul

ei ole juurdepääsud lahendatud servituutidega, mille seadmine eeldab detailplaneeringu

koostamist (planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 17). Üksnes krundisisese sissesõidutee asukoha

muutmist ei ole seni kohtule esitatud asjaoludel põhjust pidada planeeringulahenduse oluliseks

muutmiseks. Punga tee 12 kinnistu piires sissesõidutee ümberpaigutamisel Looduspargi põigult

Punga teele jääb Looduspargi põik perspektiivis jätkuvalt planeeringualale juurdepääsuks

kasutatavaks teeks. Projekteerimistingimustega ei ole Looduspargi põiku muudetud tupikteeks,

vaid see otsustus on tehtud juba 2018. aastal koostatud tee ehitusprojektis. Kaebaja kinnistu ei

piirne Looduspargi põiguga ning selle tee väljaehitamine ei puuduta otseselt tema õigusi.

Samuti ei nähtu, et detailplaneeringus Punga tn 12 sissesõidu kavandamine Looduspargi põigu

kaudu oleks kantud eesmärgist kaitsta avalikke või mõne konkreetse naabri huve.

15.2. Ringkonnakohus märgib, et kaebuse rahuldamiseks ei piisaks sellest, kui ilmneb

projekteerimistingimuste objektiivne õigusvastasus. Projekteerimistingimuste tühistamise

eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine (Riigikohtu 28.12.2021 otsus asjas nr 3-

17-2023, p 20). Ringkonnakohtule ei nähtu, et sissesõidutee asukoha muutmine mõjutaks

ülemääraselt kaebaja huve. Oma elamu projekteerimisel teadis kaebaja arvestada, et Punga tee

12 kinnistu perspektiivis hoonestatakse, nagu näeb ette 27.09.2007 detailplaneering, mille

tellijaks oli kaebaja. Sissesõidutee ei saa riivata kaebaja õigusi oluliselt rohkem kui hoone, mida

see teenindama hakkab. Kaebaja elamu ning kavandatava hoone ja sissesõidutee vahekaugus

on üle 60 m ning nende vahele jääb võrdlemisi palju kõrghaljastust mõlemal kinnistul. Lisaks

on võimalik privaatsust suurendada muude meetmetega, näiteks kinnistute piirile heki

istutamisega, mille rajamise kavatsust on kolmandad isikud kinnitanud. Puudub alus arvata, et

Punga tee 12 kinnistul sissesõidutee asukoha muutmine tingiks liikluskoormuse

märkimisväärse kasvu kaebaja kinnistuga piirneval Punga tee lõigul. Seevastu piiraks

juurdepääsu võimaldamine üksnes Looduspargi põigu kaudu ebaproportsionaalselt kolmandate

isikute võimalust oma kinnistut kasutada, arvestades, et nimetatud teed ei ole veel välja

ehitatud.

15.3. Kaebuse vähest perspektiivi arvestades kaaluvad kolmandate isikute huvid üles kaebaja

huvi esialgse õiguskaitse meetmete kohaldamise vastu.

16. Kui kaebaja jääb ehitusloa vaidlustamisel samade väidete juurde, mis ta on esitanud

kaebuses ja määruskaebuses, on hinnang ehitusloa tühistamise kaebuse perspektiivikusele sama

mis projekteerimistingimuste tühistamise kaebusel. Seetõttu ei pea ringkonnakohus praegu

põhjendatuks ka ehitusloa kehtivuse peatamist.

(allkirjastatud digitaalselt)