2-20-4624/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13.05.2022, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-4624

Tsiviilasja hind

Kohtuasi

Põhihagi hagihind 216 848,21 eurot

Vastuhagi hagihind 323 691,77 eurot

OÜ Estin Trading Company hagi VIP House Osaühing vastu

võla nõudes ning VIP House Osaühing vastuhagi OÜ Estin

Trading Company vastu võla ja viivise nõudes

Menetlusosalised

Hageja

(vastuhagimenetluses

kostja):

Estin

Trading

Company OÜ (reg.kood 12997932); lepinguline esindaja S.

D., e-post: XXX

Kostja (vastuhagimenetluses hageja): VIP House OÜ

(reg.kood 11206650); lepinguline esindaja V.S., e-post:

XXX

Menetluse liik

Istung 13.04.2022

Resolutsioon

1. Võtta vastu VIP House OÜ vastuhagist osaline loobumine ja lõpetada ts.asjas 2-20-

4624 vastuhagis juhatuse liikme tasu nõude osas summas 31 440 eurot menetlus.

2. Jätta taotlus istungiprotokolli parandamiseks rahuldamata.

3. Jätta asja materjalide juurde võtmata VIP House OÜ poolt hilinenult 11.05.2022

esitatud menetlusdokument.

4. Rahuldada OÜ Estin Trading Company hagi VIP House OÜ vastu.

5. Mõista VIP House OÜ-lt OÜ Estin Trading Company kasuks välja põhivõlgnevus

153 358 eurot ja viivis 63 490,21 eurot.

6. Jätta VIP House OÜ vastuhagi OÜ Estin Trading Company vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

7. Jätta menetluskulud põhihagis ja vastuhagi osas VIP House OÜ kanda.

8. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses

sätestatud

alustel

võib

menetlusosaline

taotleda

riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hageja palus kohtusse esitatud hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse 153 358 eurot ja

viivise 63 490,21 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis OÜ Estin Trading Company (edaspidi ETC või hageja) 01.03.2016

ostu-müügilepingu, mille kohaselt kohustus hageja müüma ja üle andma VIP House OÜ-le

(edaspidi VIPH või kostja) kauba vastavalt märgitud kogusele ja hinnale (I kd tlk 5-6). Vastavalt

lepingule esitas hageja kostjale arve nr 1047 summas 182 358 eurot (I kd tlk 7), millest kostja

tasus 29 000 (I kd tlk 8). Ülejäänud osas, s.o 153 358 eurot jättis kostja kohustuse täitmata.

Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 24.03.2020 (hagi esitamise seisuga) 216 848,21 eurot,

millest 153 358 eurot ja viivised 63 490,21 eurot (viivisearvestus I kd tlk 3pöördel).

2. Hageja vaidles vastuhagile vastu, leides, et see on tõendamata ja tuleks jätta rahuldamata.

Hageja märkis lisaks, et vastuhagi juurde lisatud materjalide alusel ei ole võimalik tuvastada

VIPH nõuet ETC vastu, mistõttu ei ole hagejal võimalik esitada ka sisulist vastust (I kd tlk

164pöördel).

Kostja vastuväited ja nende põhjendused.

3. Kostja esitas 12.04.2020 vastuväite hagile, milles märkis, et tõenäoliselt ei tea hageja

ainuosanik hagi esitamisest ja viitas äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-le 3. Samuti seadis kostja

kahtluse alla hageja lepingulise esindaja kompetentsuse (I kd tlk 25-26).

09.12.2020 istungil kinnitas kostja, et ei vaidle hagile vastu (I kd tlk 179).

4. Kostjas esitas 01.06.2020 vastuhagi, milles taotleb hagejale põhivõlgnevuse 287 715 euro ja

viivise viivismääras 7% väljamõistmist (I kd tlk 44-53).Vastuhagi põhinõue koosneb järgmistest

kostja nõuetest hageja vastu –2%-de boonuse tasumine 109 762,30 eurot (tõendid II kd tlk 56-

66); transpordikulud 128 130 eurot (tõendid II kd tlk 67-128); hageja tegevuskulud 6 536,35

eurot (II kd tlk 129-133); ekspordi deklaratsioonid 731,30 eurot (II kd tlk 134-210, III kd 1-56);

juhatuse liikme tasu 31 440 eurot (III kd tlk 57-77).

5. 13.04.2022 istungil loobus kostja juhatuse liikme tasu nõudes summas 31 440 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused.

6. Kuna antud asjas on VIPH esitanud vastuhagi, olles seega hagejaks vastuhagis, nimetab kohus

lahendi paremaks jälgimiseks ETC-d jooksvalt hagejaks ja VIPH kostjaks.

7. Kostja esitas 21.04.2022 taotluse protokolli parandamiseks (III kd tlk 155-156), samuti loobus

13.04.2022 istungil osaliselt vastuhagis esitatud nõudest 31 440 eurot. Kohus lahendab

kõigepealt nimetatud taotlused.

8. Kostja esitas 21.04.2022 taotluse protokolli parandamiseks. Kostja leidis, et 13.04.2022

protokollis istungil 00:04:10 ajal Kostja esindaja ütlused tuleks muuta järgmises sõnastuses „Ma

pidasin silmas, et Hageja esitas Hagi tavalises korras ning Hagi põhistamiseks viitab Hageja

arve nr. 1047 tasumata jätmise. Kuid Kostja ei ole Hagi kunagi tunnistanud.“ ja 00:16:52 tuleks

kostja ütluseid muuta järgmises sõnastuses „Hagejal on õigus esitada nõue, kui seda tõendavad

dokumendid, aga see ei tähenda, et kõik hagis esitatud asjaolud kajastavad õigesti poolte suhete

reaalsust. «Ma esitasin vastuväite lühidalt, kus märkisin täpselt, et Kostja Hagi ei tunnista, kuna

peab seda väljamõeldiseks. Kohtuistungi protokollis seda arvatavasti ei märgitud“.

Hageja vaidles kostja protokolli parandamise taotlusele vastu, sest protokolli parandamise

eesmärk ei saa olla vastuväidete esitamine hagile pärast istungit.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 49 lg 2 järgi koostab protokolli kohtuistungi sekretär

või muu kohtu kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik või kohtunik kohtuistungi või muu

menetlustoimingu tegemise ajal. Kui protokolli koostab kohtuistungi sekretär või muu kohtu

kodukorra järgi selleks pädev kohtuametnik, kannab ta TsMS § 50 lg 1 p-des 6-9 ja lg-s 2

nimetatud andmed üksnes vastavalt kohtuniku tehtud kokkuvõttele. TsMS § 50 sätestab, et

menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja

lahendamise või võimaliku edasikaebamis seisukohalt olulist.

Lähtudes kostja taotlusest ja arvestades vaidlustatud kohtuistungi protokolli sisu 00:04:10 ja

00:16:52 ajal, jätab kohus kostja taotluse rahuldamata, sest kuigi istungiprotokoll ei ole

stenogramm, on kohus nimetatud ajal protokollinud sõna sõnalt kostja enda tõlgi tõlgitut.

9. Kostja loobus 13.04.2022 istungil vastuhagis esitatud juhatuse liikme tasu nõudest summas

31 440 eurot (III kd tlk 148 pöördel). TsMS § 428 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud kostja esitatud avalduse ja

tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus vastuhagist osaliseks loobumiseks kuulub

rahuldamisele. Kohus võtab TsMS § 429 lg 1 alusel vastu kostja avalduse vastuhagist osaliseks

loobumiseks ja lõpetab asjas osaliselt menetluse. Kuna kohus võtab vastuhagis esitatud juhatuse

liikme tasu nõude osas loobumise vastu, ei käsitle kohus lahendis juhatuse liikme tasu nõude

tõendamiseks esitatud tõendeid (III kd tlk 57-77) ja jätab need tähelepanuta.

10. Kostja esitas 11.05.2022 arvamuse hageja seisukohale protokolli parandamiseks. Kohus

määras 09.12.2020 istungil täienduste, taotluste esitamise tähtajaks 08.01.2021, millele

vastaspool sai esitada seisukoha hiljemalt 08.02.2021. Kohus määras, et pärast nimetatud

tähtaega kohus enam ühtegi tõendit, taotlust vastu ei võta. 13.04.2022 istungil arutati asi lõpuni

ning kohus määras lahendi tegemise kuupäevaks 13.05.2022. Seega oli kostja minetanud õiguse

esitada 11.05.2022 põhihagile vastuväiteid, mistõttu jätab kohus kostja 11.05.2022 arvamuse

tähelepanuta.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis

asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad

kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on

tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS 231 lg 2

sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab

selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldusest.

Põhihagi

12. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tõendatuks, et pooled on 01.03.2016 sõlminud ostu-

müügilepingu (I kd tlk 5-6), mille alusel ostis kostja hagejalt kauba Saertex-Liner DN350/WT4

kokku 1 750 jm ja gliding foil flat width 450 mm ja andis kostjale üle ning väljastas müüdud

kauba eest 06.12.2017 arve nr 1047 kogusummas 182 358 eurot, mille tasumise tähtaeg oli

16.12.2017 (I kd tlk 7). Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja on tasunud kokku 29 000

eurot (I kd tlk 8).

13. Kostja ei ole hagis märgitud asjaolude osas esitanud vastuväiteid ega tõendeid, et hageja

nõue oleks alusetu ning tuleks jätta rahuldamata. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid selle

kohta, et ta oleks kohustuse täitnud täies ulatuses. Arve nr 1047 on 153 358 euro ulatuses

täitmata ning tasumatajätmisest tulenevalt on viivis hagiavalduse esitamise seisuga 63 490,21

eurot.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg lg 1 p-de 1 ja

6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral nõude viivist.

15. Hageja on esitanud kostjale ostetud kauba eest 06.12.2017 arve nr 1047 maksetähtajaga

16.12.2017. Lepingu p 5 järgi on ükskõik millise makse tähtajaks tasumata jätmise korral

kohustub ostja tasuma müüjale viivist 0,05% tasumata summast iga maksmisega viivitatud

kalendripäeva eest. Sama viivismäär on märgitud ka arvel. Seega tuli kostjal täita kohustus

hiljemalt 16.12.2017. Kuna kostja ei täitnud kohustust nõuetekohaselt, on hagejal õigus nõuda

alates 17.12.2017 võlgnetavalt summalt viivist 0,05% päevas.

16. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus põhihagi. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus

summas 153 358 eurot ja viivis summas 63 490,21 eurot.

Vastuhagi

17. Kostja vastuhagi sisaldab rahalisi nõuded 2%-se boonuse tasumiseks summas 109 762,10

eurot, transpordikulude hüvitamiseks summas 148 470 eurot, hageja tegevuskulude kandmise

hüvitamiseks summas 6 536,35 eurot ja ekspordideklaratsioonide vormistamisel kantud kulude

hüvitamiseks summas 731,30 eurot. Alljärgnevalt võtab kohus seisukoha eraldi kõigi vastuhagis

esitatud nõuete osas.

2% boonuse tasumise nõue

17.1

Vastavalt VÕS § 9 lg-le l sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg l kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt,

kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku

vormi. VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82

lg-te 1-3 järgi kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg

või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust

või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kui kohustuse täitmise

aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse

täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel

võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Sama

paragrahvi lõike 7 sätestab, et kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist

kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui

kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lg-s 3 nimetatud kohustuse täitmiseks

mõistlikult vajaliku aja möödumist.

Kohus selgitas 09.12.2020 istungil, et kostja tuleb tõendada, et kust tuleb boonuse tasumise

kokkulepe, milliselt summalt on see arvestatud ning milliseks tähtpäevaks tuli see kohustus täita,

s.t millal muutus kohustus sissenõutavaks (I kd tlk 178pöördel).

Kostja on 2%-se boonuse nõude tõendamiseks viidanud poolte sõlmitud lepingu p-le 3 (I kd tlk

5, II kd tlk 60-61) ning esitanud 28.01.2018 Moskvas aset leidnud nõupidamise protokolli nr 01-

M (II kd tlk 62-66) ja koopia J. K. passist (II kd tlk 57-59). Kostja on arvestanud 2%-list boonust

tarnete kogusummas 5 488 115,45 eurot. Lepingu punkti 3 kohaselt leppisid pooled kokku, et

müüja arvestab ostjale hinnasoodustust 2%. Protokollis on märgitud, et otsustati kinnitada

01.03.2016 lepingu punkti 3 täitmist kostjale boonuse väljamaksmise kohta 2% suuruses kõigi

Saksamaalt tarnitavate kaupade summast, millised läbisid kostja. Nimetatud protokolli kohaselt

võtsid nõupidamisest osa kostja poolt J. K. ja hageja ainuomanik OOO PCT peadirektor M. F..

Protokoll on allkirjastatud üksnes J. K. poolt. Protokollil puudub hageja esindaja allkiri, mistõttu

puudub protokollil hageja esitatud tahteavaldus selles otsustatud küsimustega nõustumiseks.

Seda enam, et kostja ei ole ka tõendanud, et nimetatud protokoll oleks hagejale üldse saadetud,

mille aluse saaks hinnata, kas hageja on avaldanud tahteavalduse tegevusetusega. Seega 2%

hinnasoodustuse saamise õigus on kohtu hinnangul tõendatud üksnes lepinguga, mille punktis 3

on pooled selles kokku leppinud.

Hageja on 09.12.2020 istungil selgitanud, et hinnaalandus on arvestatud juba kostjale esitatud

arvetel (I kd tlk 179).

Kohus on seisukohal, et kuigi pooled on lepingus leppinud kokku (p 3) 2% hinnasoodustuses, ei

ole kostja toonud kohtu ette asjaolusid, mis tõendaksid, kuidas on kogukäive, millelt tulnuks

boonust arvestada, kujunenud, millistes tingimustes kokku lepiti ja millal on kostja vastav nõue

muutunud, tuleb jätta kostja vastuhagi nõue 2% boonuse hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata.

Kohus lisab, et isegi kui lähtuda VÕS § 82 lg-s 7 sätestatust, mille kohaselt kui pooled ei ole

kohustuse täitmise tähtpäeva kindlaks määranud, peab võlgnik kohustuse täitma mõistliku aja

jooksul ja arvestades, et pooled ei ole lepingu p-s 3 kokku leppinud hinnasoodustuse täitmise

tähtpäevas ning kostja võiks nõuda hagejalt kohustuse täitmist mõistliku aja jooksul, ei ole kostja

tõendanud, kuidas on kujunenud tarnete kogusummas 5 488 115,45 eurot, millelt kostja boonust

on arvestanud.

Transpordikulude nõue

17.2

Kostja nõuab hagejalt transpordikulude summas 148 470 eurot hüvitamist. Kostja on

märkinud, et kostja transpordikulud hageja eest, kuid hageja ei ole nimetatud kulusid kostjale

hüvitanud. Kohus selgitas 09.12.2020 istungil kostjale, et viimasel tuleb tõendada, millised

transpordikulud peab hageja tasuma ning kust selline kokkulepe tuleb ning kuidas kostja vastav

nõue tuleneb, mis kuupäevaks tuli hagejal kohustus täita ja millal muutus nõue sissenõutavaks (I

kd tlk 178pöördel).

Kostja

on

esitanud

nimetatud

nõude

tõendamiseks

A

OÜ

arved

nr.

18179,18172,17795,1700048,1600060,1600266,1600090,1600150,1600166,1600140,1700118,1

700116,1700102,1700074,1700071,1700085,1700088,1700062,1700054,1700061,1700069,170

0042, 1700031, 1700010, 1700002, 1700210, 1700183, 1700185, 1700148, 1700133, 1700137,

1600210, 1600198, 1700125, 1600236, 1600246, 1600108, 1600113, 1600136, 1600264,

1600262, 1600255; X AS arve nr 342,304 (9 000 eurot) ja VIP House OÜ arved nr 18179,

18172, 17795 (11 340 eurot) bruto (II kd tlk 67-128).

Vastuseks kohtu tõendamiskoormise selgitusele, märkis kostja 08.01.2021 menetlusdokumendis

(p 2, II kd tlk 49-50), et kostja nõue põhineb kohtule esitatud konkreetsetel kostja

finantsdokumentidel, lepingul nr.01-02/2018 (II kd tlk 31pöördel – 33) ja suulisel kokkuleppel

nimetatud kulude hüvitamise kohta, mis saavutati 28.01.2018 Moskvas toiminud nõupidamisel

(protokoll nr 01-M). Maksed pidid toimuma arvetes ära toodud tähtaegadel, tavaliselt 14 päeva

jooksul. Kostja tasus nimetatud arved õigeaegselt, seejärel aga edastas nad hagejale, et saada

viimaselt regressi korras tagasi autotranspordi ettevõtetele teostatud maksed. Kostja selgitas

lisaks, et kostja poolt teostatud töö teostamise aluseks oli kostja kogemus rahvusvaheliste vedude

teostamisel ning tollilalasel vormistamisel.

Kostja esitatud tõenditest nähtub, et A OÜ ja X AS on esitanud arved kostjale. Kostja on ise

esitanud hagejal kolm arvet – 04.12.2017 arve nr 17795 summas 3 600 eurot, 06.04.2018 arve nr

18172 summas 3 900 eurot ja 09.04.2018 arve nr 18179 summas 3 840 eurot (II kd tlk 87-89).

Kostja viidatud lepingust nr 01-02/2018 (II kd tlk 31pöördel – 33) ja 28.01.2018 kuupäeva

kandvast protokollist nr 01-M ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et hagejal

tuleb hüvitada kostjale viimasele esitatud transpordikulud. Kusjuures nii leping nr 01-02/2018

kui ka 28.01.2018 protokoll nr 01-M on allkirjastatud üksnes J. K. poolt. Ka kostja on ise

13.04.2022 istungil selgitanud, et hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja kannab kõik kulud ja

hiljem hageja hüvitab need, protokollis jäi see kajastamata, et selliselt hakkab see käima.

Protokoll kujutab endast formaalset dokumenti, mis kinnitab suulist kokkulepet (III kd tlk 148).

Kohtu hinnangul, kuigi kostja on hagejale arveid esitanud, ei ole kostja tõendanud, et hageja

aktsepteeris arveid arvetel kirjeldatud tingimustel (vt RKTsKO nr 3-2-1-100-05) ning kohustus

need tasuma. Kusjuures kostja on esitanud arveid üksnes summas 11 340 eurot (km/ga), kuid

kostja taotleb hagejalt transpordikulude hüvitamist kokku 148 470 euro suuruses summas.

Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis

tõendaksid transpordikulude hüvitamise kohustust, mistõttu puudub alus kostja vastuhagi

transpordikulude hüvitamise nõudes rahuldamiseks.

Tegevuskulude hüvitamise nõue

17.3

Kostja on esitanud vastuhagis nõude kostja vastu, mille sisuks on kostja poolt hageja

tegevuskulude eest tasumise hüvitamine summas 6 536,35 eurot. Kostja selgitas, et tasus hageja

lähetuskulude, juhatuse liikme S. A. majutuskulude, bürooruumide mööbli soetamise ja

kohaletoimetamise ning transpordivahendite tehnilise hoolduse kulud (II kd tlk 50). Kulude

tekkimist kostjal tõendab kostja järgmiste tõenditega: kassaväljamineku orderi nr 18.07.2017

summas 650 eurot; nr 31.05.2017 summas 800eurot; nr 02.07.2017 summas 1 300 eurot; nr

30.11.2017 summas 500eurot; nr 27.02.2018 summas 1 000 eurot ja nr 22.11.2017 summas 200

eurot; kviitung nr 000018 summas 108 eurot; kviitung: S OÜ summas 108eurot; arve nr 217495

summas 104.41 eurot; arve nr 217492 summas 75.36 eurot; tehnilised teenused summas 50

eurot; kviitung nr 235 summas 116.59 eurot; kviitung: K OÜ summas 116.59 eurot; kviitung:

autoregistrimaks summas 205eurot; E-saateleht nr 192590-7SALV5 summas 10.40 eurot ja

kviitung: Maanteeamet summas 192eurot (II kd tlk 129-133).

Kohus on 09.12.2020 istungil selgitanud kostjale, et viimane peab tõendama, millise kokkuleppe

alusel kostja tasus hageja tegevuskulude eest ning millistel tingimustel vastav kokkulepe sõlmiti

(I kd tlk 178pöördel). 13.04.2022 istungil selgitas kostja, et kostja tõendab esitatud arvetega, et

hageja kohustus tasuma jooksvate kulude eest (III kd tlk 148pöördel).

Eeltoodult tuginedes leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja vahel oleks olnud

kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja hüvitama nimetatud kostja kantud kulud. Samuti ei

ole kohtu ette toodud asjaolusid, et tegemist oleks üldse hageja tegevusega seotud kuludega.

Seega ei ole kostja vastav nõue tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Ekspordi tollivormistamise kulud

17.4

Kostja vastuhagis esitas kostja ka ekspordi tollivormistusega seotud nõude summas 731

eurot. Oma nõude tõendamiseks esitas kostja OÜ FERANT (tollideklarant) arved nr177, 270, 11,

73, 52, 69, 84, 88, 144, 112, 128, 201, 188, 175, 223, 242, 226, 263, 298, 75, 88,110,141;

TANNIFER OÜ (tollideklarant) arved nr 15, 54, 71, 90; CMR (International consignment note)

rahvusvahelised saatelehed; deklaratsioonid; kontoväljavõtted ja tehnoülevaatuse rahvusvaheline

tunnistus ja protokoll nr 4542 (II kd tlk 134 – III kd tlk 56).

Kohus on 09.12.2020 istungil selgitanud ka nimetatud nõude tõendamiskoormist. Kohtu

hinnangul ei ole kostja ka ekspordi tollivormistusega seotud kulude hüvitamise nõude osas

tõendanud, et hageja ja kostjal oli nimetatud kulu hüvitamise kohustus ning millistel tingimustel

hageja pidi kohustuse täitma. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus nõude rahuldamata.

18. Kokkuvõtvalt, kuna kohus jätab vastuhagis väljatoodud nõuded rahuldamata, ei

kuulu rahuldamisele ka kostja viivise nõue. Kohus märgib kostja viivise nõude osas lisaks

vaid seda, et kostja on kõikide vastuhagis esitatud nõuete täitmata jätmise tõttu arvestanud

viivist alates 17.02.2016 7% aastas (III kd tlk 78), kuid kostja ei ole välja toonud, miks

kostja just nimetatud kuupäevast kõikidelt nõuetelt viivist arvestab, kuigi hageja ja kostja

vahel sõlmiti leping alles 01.03.2016 ja enamus asjas esitatud arveid on kostja ise tasunud

veelgi hiljem.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

19. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg-s 1 ja § 163 lg-s

1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes

arvesse, et kohus rahuldas põhihagi ja jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ning nõudest

loobumisel kannaks kostja hageja menetluskulud loobutud nõude ulatuse osas, jätab kohus kõik

hageja menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

lahendi jõustumist.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik