2-18-12957/38 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-12957

Tsiviilasi

AS-i Kawe Plaza avaldus Nothel OÜ (vana nimega Tatari -

Pärnu mnt Kinnisvara OÜ) vastu juurdepääsu määramiseks

avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

AS Kawe Plaza (registrikood 10065087)

Lepinguline esindaja Kai Kaljaste

Asjast puudutatud isikud

Nothel OÜ (registrikood 12865099)

Lepinguline esindaja advokaat Rahel Behrsin

Kohalik omavalitsus

Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu, registrikood

75014920)

Lepinguline esindaja Karel Raudmann

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

26.11.2021.a, pärast istungit kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata AS-i Kawe Plaza (registrikood 10065087) avaldus järgmiste taotluste

osas:

1.1.

Taotlus tuvastada 1998 juurdepääsutee alla paigaldatud küttekaabli seadusjärgne

talumiskohustus;

1.2.

Taotlus kohustada Pärnu mnt 17 kinnisasja omanikku taastama juurdepääsutee

katend ja selle alla paigaldatud küttekaabel Pärnu mnt 17 ehitustöödele eelnenud

seisundis viivitamatult või alternatiivselt kohustada Pärnu mnt 17 kinnisasja omanikku

lubama AS-l Kawe Plaza juurdepääsutee taastada seisukorras, mis võimaldab

juurdepääsutee kasutamist vastavalt AS Kawe Plaza soovitud ja kohtu poolt määratud

tingimustele;

1.3.

Taotlus koormata Pärnu mnt 17 kinnistu reaalservituudiga selliselt, et Pärnu mnt

15 kinnistu igakordne omanik on õigustatud paigaldama Pärnu mnt 17 kinnisasjal

paikneva juurdepääsutee (kogu tee laius 3,66m, pikkus 16m) osa, pindala 45,7m2, alla

küttekaabli võimsusega 4kW lume ja jää sulatamiseks ning kaitseks libeduse eest,

alale, mis on tähistatud käesoleva avalduse lisas 3 oleval joonisel rohelisega ning

küttekaablit hooldama ja korras hoidma ning Pärnu mnt 17 omanik on kohustatud

taluma küttekaablit maapõues;

1 (10)

1.4.

Taotlus kohustada Pärnu mnt 17 kinnisasja omanikku reaalservituudi seadmise

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja andma nõusolek reaalservituudi kinnistusraamtusse

kandmiseks.

2. Rahuldada AS-i Kawe Plaza (registrikood 10065087) avaldus kinnistusraamatu

registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasjale (asukoht Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 15 // Tatari tn 2, sihtotstarve ärimaa 100%, katastritunnus

78401:106:0060) juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt asukohaga Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Allika tänav // Lätte tänav // Sakala tänav T2 //

Tatari tänav T1 (sihtotstarve 100% transpordimaa, katastritunnus 78401:106:0039,

registriosa nr 26037801) üle kinnistusraamatu registriossa numbriga 25045901 kantud

kinnisasja (asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 17 // Tatari tn

4, sihtotstarve 100% ärimaa, katastritunnus 78401:106:0033).

3. Määrata juurdepääsu asukohaks lõik alates kinnistusraamatu registriossa nr 26101 kantud

kinnisasja piirist üle kinnistusraamatu registriossa nr 25045901 kantud kinnisasja

hoonestamata osa kuni kinnistusraamatu registriossa nr 26037801 kantud kinnisasja piirini

(peale- ja mahasõit Tatari tänavalt). Juurdepääsutee asukoht kinnistusraamatu registriossa

nr 25045901 kantud kinnisasjal on kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel

märgitud rohelise värviga (kohtumääruse lisa).

4. Määrata juurdepääsu tingimused:

4.1.

kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordsel

omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt,

aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ja

mootorsõidukitega.

4.2.

kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordsel

omanikul on kohustus enda kulul juurdepääsuteed korras hoida ja hooldada.

4.3.

kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordne omanik

on õigustatud paigaldama juurdepääsutee alla küttekaabli võimsusega 4kW lume ja jää

sulatamiseks ning kaitseks libeduse eest ning küttekaablit hooldama ja korras hoidma

ning kinnistusraamatu registriossa nr 25045901 kantud kinnisasja igakordne omanik

on kohustatud taluma küttekaablit juurdepääsutee all.

4.4.

kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordne omanik

on kohustatud juurdepääsutee ning selle alla paigaldatud küttekaabliga seotud

hooldus- ja remonttööde läbiviimisest teatama kinnistusraamatu registriossa nr

25045901 kantud kinnisasja igakordsele omanikule kirjalikult ette vähemalt üks (üks)

kuu enne tööde algust.

5. Kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordne omanik on

kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa numbriga 25045901 kantud kinnisasja

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 740 (seitsesada nelikümmend)

eurot kuus. Tasumise tähtpäev on iga kuu neljateistkümnes (14.) päev.

6. Kohustada kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud kinnisasja igakordset

omanikku kohtumääruse resolutsiooni punktis 5 (viis) märgitud tasu maksmise kohustuse

täitmisega viivitamise korral tasuma kinnistusraamatu registriossa nr 25045901 kantud

kinnisasja igakordsele omanikule viivist kohtumääruse resolutsiooni punktis 5 (viis)

nimetatud tasu maksmata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni täitmiseni.

7. Kohustada Nothel OÜ-d (registrikood 12865099) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 25045901 kolmandasse jakku märkus

juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosasse nr 26101 kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks.

8. Tühistada Harju Maakohtu 10.09.2018 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse

abinõud.

2 (10)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramise kord

9. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

10. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5

(viie) kuu möödumist määruse tegemisest.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja

§ 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. AS Kawe Plaza (avaldaja) esitas 30.08.2018 Harju Maakohtule avalduse juurdepääsu

määramiseks avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja (I kd, tl-d 1-4). Kohus jättis avalduse

31.08.2018 käiguta (I kd, tl 27). Avaldaja esitas 07.09.2018 menetlusdokumendi avalduse puuduste

kõrvaldamiseks (I kd, tl-d 32-37). Kohus rakendas 10.09.2018 määrusega esialgse õiguskaitse

abinõusid (I kd, tl 50). Kohus algatas avalduse alusel 11.09.2018 hagita menetluse ja kaasas asjast

puudutatud isikuna menetlusse Nothel OÜ (vana nimega Tatari - Pärnu mnt Kinnisvara OÜ) (I kd,

tl 55). Puudutatud isik vastas avaldusele 22.10.2018 (I kd, tl-d 76-85). Kohtuistung toimus

26.11.2021 (I kd, tl-d 168-174). Kohus eraldas 13.05.2022 määrusega iseseisvasse menetlusse

puudutatud isiku vastuavalduse perioodilise hüvitise nõudes.

2. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist Tatari tänavalt avaldajale kuuluvale kinnisasjale

asukohaga Pärnu mnt 15 // Tatari tn 2, Tallinn (valitsev kinnisasi) üle puudutatud isikule kuuluva

kinnisasja asukohaga Pärnu mnt 17 // Tatari tn 4, Tallinn (teeniv kinnisasi). Avaldaja taotleb, et

juurdepääsu kohta kantakse märkus kinnistusraamatusse. Samuti taotleb avaldaja, et kohus tuvastas

puudutatud isiku kohustuse taluda jurudepääsutee alla paigaldatud küttekaablit või alternatiivselt

kohustada puudutatud isikut tegema tahteavaldused reaalservituudi seadmiseks vajaliku

asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatu kande tegemiseks. Avaldaja põhjendab

avaldust järgmiste asjaoludega. Valitseval kinnisasjal asub büroohoone Kawe Plaza. Juurdepääs

büroohoone maa-alustele parkimiskorrustele ja teeniva kinnisasja sisehoovi on alates Kawe Plaza

valmimisest 1998.a toimunud kahe kinnisasja vahel asuva juurdepääsutee kaudu, mis asub osaliselt

mõlemal kinnisasjal. Juurdepääsutee koos selle alla paigaldatud küttekaabliga rajati aastatel 1997-

1998 õiguslikul alusel. Alates juurdepääsutee valmimisest ei teinud kummagi kinnisasja omanikud

teineteisele takistusi garaaži või sisehoovi pääsuks. Teeniva kinnisasja omanikuks on alates

12.06.2015 puudutatud isik. Avaldaja tegi puudutatud isikule augustis 2016 ettepaneku

väljakujunenud tava fikseerimiseks ja juurdepääsu kokkuleppel määramiseks. Puudutatud isik

ettepanekule ei vastanud. Puudutatud isik sulges ajavahemikus 28.05.2018 kuni 10.06.2018

juurdepääsu garaažile seoses ehitustöödega. Ehitustööde käigus lõhkus puudutatud isik

juurdepääsutee kattematerjali ning eemaldas küttekaabli. Avaldaja ja puudutatud isik pidasid mai-

august 2018 läbirääkimisi juurdepääsu kokkuleppel lahendamiseks. Läbirääkimised on lõppenud.

Puudutatud isik teatas avaldajale, et ei taga juurdepääsu säilimist pärast läbirääkimiste lõppu.

Avaldaja taotleb igapäevase, ööpäeva- ja aastaringse tasuta juurdepääsu määramist jalgsi ja igat liiki

transpordivahenditega.

3 (10)

3. Puudutatud isik vaidleb avaldusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Puudutatud isik

leiab, et küttekaabel on paigaldatud maapõue õigusvastaselt. Avaldaja on ennast ise ilma jätnud

juurdepääsust avalikult kasutatavalt teelt sellega, et rajas juurdepääsutee teeniva kinnisasja hoovi.

Avaldaja on kohustatud maksma tasu juurdepääsu kasutamise eest ja küttekaabli talumise eest.

Puudutatud isikul on avaldaja vastu nõue, sest valitseval kinnisasjal asuv hoone ulatub üle piiri

teenivale kinnisasjale. Samuti kasutab avaldaja teenival kinnisasjal asuvas hoones paiknevaid

evakuatsiooniväljapääse.

II. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid

4. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 ls 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub

vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu määramise eelduseks

juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 26101 on kantud kinnisasi

asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 15 // Tatari tn 2 (sihtotstarve

ärimaa 100%, katastritunnus 78401:106:0060) (valitsev kinnisasi). Kinnisasja omanik on avaldaja.

Asjaolud on tõendatud kinnistusraamatu registriosa väljatrükiga (I kd, tl 86). Kinnistusraamatust

nähtuvalt on valitseva kinnisasja kinnistu tekkinud 24.04.1995 kinnistusraamatu registriosa

avamisega (I kd, tl 86). Valitseval kinnisasjal on ühine piir Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusraamatu registriossa nr 26037801 kantud kinnisasjaga, mille asukoht on Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Allika tänav // Lätte tänav // Sakala tänav T2 // Tatari tänav T1

(sihtotstarve 100% transpordimaa, katastritunnus 78401:106:0039) (Tatari tänav), mille omanikuna

on kinnistusraamatusse kantud Tallinna linn. Samuti on valitseval kinnisasjal ühine piir Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 26084301 kantud kinnisasjaga, mille

asukoht on Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu maantee T2 (sihtotstarve 100%

transpordimaa, katastritunnus 78401:101:4385) (Pärnu maantee), mille omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud Tallinna linn. Lisaks on valitseval kinnisasjal ühine piir Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr 25045901 kantud kinnisasjaga, mille

asukoht on Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 17 // Tatari tn 4 (sihtotstarve

100% ärimaa, katastritunnus 78401:106:0033) (teeniv kinnisasi), mille omanikuna on

kinnistusraamatusse kantud puudutatud isik (I kd, tl 87). Kinnistusraamatust nähtuvalt on valitseva

kinnisasja kinnistu tekkinud 08.06.2010 kinnistusraamatu registriosa avamisega (I kd, tl 87).

Avaldaja kinnisasi piirneb Tatari tänava ja Pärnu maanteega, mis on 100% transpordimaa

sihtotstarbega, kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning on avalikult kasutatavad teed. Eeltoodut

arvestades tuleb kontrollida, kas vaatamata avalikult kasutatavate teedega piirnemisele puudub

valitsevale kinnisasjale vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Valitseval kinnisasjal asuv

hoone on projekteeritud ja ehitatud selliselt, et valitseval kinnisasjal asuva hoone parkla sissepääs ei

piirne Tatari tänava ja Pärnu maanteega. Kohus leiab, et avaldaja kinnisasjale puudub AÕS § 156 lg

1 mõistes juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kuigi avaldaja kinnisasi piirneb Tatari tänava ja

Pärnu maanteega, ei ole avaldaja kinnisasjal asuva hoone garaažist võimalik pääseda tänavale ilma

puudutatud isiku kinnisasja kasutamata. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et kinnisasjal asuva

hoone olulise ümberehitamise tulemusel on võimalik rajada juurdepääs Tatari tänavale ilma

puudutatud isiku kinnisasja kasutamata, kuid kohus peab seda avaldaja jaoks ebamõistlikult

koormavaks. Kohus arvestab seejuures, et hetkel kasutuses oleva juurdepääsu asukoht on olnud

kasutuses enne puudutatud isikule kuuluva kinnistu esmakinnistamist ning avaldaja kinnisasjal

asuva hoone projekteerimisel on juurdepääsu praeguse asukohaga arvestatud. Kuivõrd juurdepääs

on rajatud enne teeniva kinnisasja esmakinnistamist, ei saa lugeda juurdepääsu rajamist selle

praegusesse asukohta enda ilmajätmisena toimivast juurdepääsust. Eeltoodut arvestades on

avaldajal kohtu hinnangul õigus nõuda juurdepääsu üle naaberkinnisasja.

4 (10)

5. Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist üle puudutatud isikule kuuluva teeniva kinnisasja.

Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja soovib juurdepääsu määramist asukohta, mida on varem

juurdepääsuna kasutatud. Kohus hindab võimaliku juurdepääsutee maakorralduslikku võimalikkust.

Kohtu hinnangul on juurdepääs maakorralduslikult võimalik, mis nähtub muuhulgas sellest, et

juurdepääsu on kasutatud pikka aega. Tee on olemas. Soovitav juurdepääsu asukoht on läbipääsetav

sõidukitega, mida on võimalik parkida valitseval kinnisasjal asuvasse garaaži. Tallinna linn on

aktsepteerinud valitsevale kinnisasjale hoone püstitamist selliselt, et juurdepääsutee kujutab endast

pealesõitu Tatari tänavale. See nähtub nii Tallinna linna kinnitustega krundi plaanist (I kd, tl 8) kui

ka valitseval kinnisasjal asetseva hoone asendiplaanist (I kd, tl 10). Kohtu hinnangul on

juurdepääsutee määramine senisesse asukohta maakorralduslikult võimalik.

6. AÕS § 156 lg 1 ls 4 kohaselt tuleb arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja

omaniku huve. Juurdepääsu määramise eelduseks on juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 3-2-1-170-12 p 10). Kohus leiab, et

olemasoleva juurdepääsu kasutamiseks on eelnevalt välja kujunenud tava ning see ei ole toimunud

omavoliliselt. Asjaolu, et juurdepääsu rajamine ja kasutamine ei ole toimunud omavoliliselt,

kinnitab avaldaja, H. K., kes oli teeniva kinnisasja kaasomanik, ning Tallinna Südalinna

Kinnisvarahoolduse ME direktori T. Õ. 1997.a teeservituudi seadmise eelkokkulepe (I kd, tl 9).

Samuti kinnitab väljakujunenud tava olemasolu asjaolu, et teeniva kinnisasja eelmised omanikud ei

ole avaldajal takistanud juurdepääsu kasutamist. Kohtu hinnangul nähtub avaldaja esitatud

tõenditest, et juurdepääsuga selle praeguses asukohas arvestati valitsevale kinnisasjale hoone

projekteerimisel ja ehitamisel. Eeltoodut arvestades puuduvad kohtu hinnangul mõjuvad põhjused,

mis annaksid alust senise juurdepääsu asukoha muutmiseks.

Senise juurdepääsu kaotamine piirab avaldaja võimalusi kasutada valitsevat kinnisasja ja sellel

asuvat hoonet viisil, millega arvestati hoone projekteerimisel ja ehitamisel. Uue juurdepääsu

rajamise võimalused on piiratud maakorralduslikult ning seotud täiendavate oluliste kuludega.

Teenival kinnisasjal asuva juurdepääsu kasutamise jätkamine ei muuda senist olukorda, seejuures ei

piira puudutatud isiku poolt kinnisasja kasutamist võrreldes senise kasutamisega. Puudutatud isiku

huvisid riivab eelkõige see, et tema võimalused teeniva kinnisasja sisehoovi senisest erinevalt

kasutada on piiratud. Asjaolu, et puudutatud isik soovib asuda teeniva kinnisasja hoovi senisest

erineval otstarbel ei kaalu kohtu hinnangul käesoleval juhul üles avaldaja huvi kasutada senist

juurdepääsu. Kohus leiab, et puudutatud huvide riive kompenseerib juurdepääsu kasutamise eest

makstav tasu.

Kohus valib määratava juurdepääsu maakorralduslikult võimalike juurdepääsuteede seast. Kohtu

hinnangul ei ole menetlusosalised kohtule kirjeldanud võimalikke alternatiivseid juurdepääsuteede

asukohti, kuhu oleks võimalik juurdepääs määrata. Seetõttu määrab kohus juurdepääsu selle

senisesse asukohta. Kohus rahuldab avalduse kinnistusraamatu registriossa numbriga 26101 kantud

kinnisasjale (asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 15 // Tatari tn 2

(sihtotstarve ärimaa 100%, katastritunnus 78401:106:0060) juurdepääsu määramiseks avalikult

kasutatavalt teelt asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Allika tänav // Lätte tänav

// Sakala tänav T2 // Tatari tänav T1 (sihtotstarve 100% transpordimaa, katastritunnus

78401:106:0039, registriosa nr 26037801) üle kinnistusraamatu registriossa numbriga 25045901

kantud kinnisasja (asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 17 // Tatari tn 4,

sihtotstarve 100% ärimaa, katastritunnus 78401:106:0033). Juurdepääsutee täpne asukoht ja suurus

määratakse kindlaks juurdepääsu tingimustena.

7. Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist selliselt, et valitseva kinnisasja omanikul ja

omanikult nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada juurdepääsuteed tähtajatult, ööpäevaringselt,

igapäevaselt ja aastaringselt, jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga. AÕS § 156 lg 1 järgi

eeldatakse, et juurdepääsuõigus annab õiguse kasutada teed jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel

viisil liikumiseks (vt ka V. Murumets. AÕS § 156. – AÕS kommentaar, lk 605, komm 3.3.2). Kui

5 (10)

kohus määrab AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsuõiguse, peab kohus määrama, milliste

liiklusvahenditega on valitseva kinnisasja omanikul õigus teenivat kinnisasja kasutada.

Juurdepääsuõigus peab andma valitseva kinnisasja omanikule tegeliku võimaluse oma kinnisasja

kasutada. Samas ei tohi kohus määrata juurdepääsuõigust suuremas mahus, kui see valitseva

kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamiseks on vajalik. Kohus arvestab, et puudutatud isik ei ole

taotlenud juurdepääsu kasutamise ajalist reguleerimist avaldaja taotletust erinevalt. Samuti arvestab

kohus, et puudutatud isik ei ole taotlenud, et kohus kitsendaks transpordivahendite ringi, millega

avaldaja soovib valitsevale kinnisasjale pääseda. Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsu

kasutamise tingimuseks, et valitseva kinnisasja igakordsel omanikul ja valitseva kinnisasja

omanikult nõusoleku saanud isikul on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja

tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega ja mootorsõidukitega.

Avaldaja on taotlenud, et juurdepääsu korrahoidmise kohustus pannakse avaldajale. Puudutatud isik

on taotlenud sama. Kohus määrab eeltoodut arvestades, et avaldaja on kohustatud juurdepääsuteed

enda kulul korras hoidma ja hooldama.

Avaldaja on taotlenud, et kohus määraks juurdepääsutee pikkuseks 16 meetrit ja laiuseks 3,66

meetrit, millest tulenevalt on juurdepääsu pindalaks 45,7 ruutmeetrit. Puudutatud isik on leidnud, et

juurdepääsutee laius on vähemalt 4,41 meetrit ning juurdepääsu pindala on 58 ruutmeetrit. Avaldaja

ja puudutatud isik vaidlevad selle üle, milline peaks olema juurdepääsutee pindala. Puudutatud isik

leiab, et tal puudub vajadus kasutada avaldaja kinnisasja enda kinnisasjale pääsemiseks.

Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et avaldajal on oma kinnisasjale pääsemiseks vaja kasutada

puudutatud isiku kinnisasja. Kohtu hinnangul on võimalik piiritleda teetõketega avaldaja

juurdepääsuks kasutatav ala ning puudutatud isiku juurdepääsuks kasutatav ala, et välistada

naaberkinnisasjade võimalikud vaidlused selle üle, kas juurdepääsutee kasutamine jääb määratud

piiridesse. Samas on naaberkinnisasjadel asuvate hoonete kuja arvestades selline lahendus

ebamõistlik, sest muudab juurdepääsu kasutamise keeruliseks. Samuti võib teetõkete paigutamine

takistada suuremate sõidukite (nt eriotstarbelised sõidukid) pääsemist nii avaldaja kui ka puudutatud

isiku kinnistutele. Kui jätta avaldajale juurdepääsuks määratav ala teetõketega eraldamata, pole

võimalik tagada, et avaldaja kinnisasjale pääsemiseks kasutatakse puudutatud isiku kinnisasja, mis

ei ole juurdepääsutee osaks. Kohus peab arvestama, et juurdepääsuteed hakatakse kasutama garaaži

pääsemiseks, st valdavalt sõiduautodega. Kuivõrd erinevate sõidukijuhtide arv on suur (vt määruse

põhjendava osa p 8), saab eeldada, et juurdepääsuteed kasutavate sõidukijuhtide sõiduoskused on

erinevad. Kohtu määratud juurdepääsu kasutamise keerukusaste ei tohi olla kõrge, et juurdepääsu

saaks kasutada keskmine sõidukijuht. Samuti peab kohus juurdepääsu määramisel arvestama, et

kohtu määratava juurdepääsu kasutamine ei tekitaks naaberkinnisasjade omanike vahel uusi

vaidlusi. Avaldaja taotletud ulatuses juurdepääsu määramine tooks seetõttu kaasa juurdepääsu

kasutamise keerukuse ning ei välista naaberkinnisasjade omanike võimalikke vaidlusi

juurdepääsutee kasutamise üle. Puudutatud isiku avaldatud ulatuses juurdepääsu määramine

võimaldab juurdepääsutee mõistlikku kasutamist. Kohus arvestab seejuures, et kahe hoone vaheline

ala (kuja) laiusega 4,41 meetrit langeb muust kasutusest välja. Puudutatud isikul puudub võimalus

kahe hoone vahelist sissesõiduks kasutatavat ala kasutada muul viisil kui transpordimaana. Seetõttu

on põhjendatud juurdepääsu määramine selliselt, et kahe hoone vaheline ala määratakse täies

ulatuses juurdepääsutee osaks. Samuti määrab kohus juurdepääsutee osaks teenival kinnisasjal

asuva sisehoovi osa, mis on vajalik valitseval kinnisasjal asuvasse garaaži sissesõitmiseks. Kohus

määrab juurdepääsu asukohaks lõigu alates kinnistusraamatu registriossa nr 26101 kantud

kinnisasja piirist üle kinnistusraamatu registriossa nr 25045901 kantud kinnisasja hoonestamata osa

kuni kinnistusraamatu registriossa nr 26037801 kantud kinnisasja piirini (peale- ja mahasõit Tatari

tänavalt). Kohus määrab juurdepääsu ulatuseks 58 ruutmeetrit vastavalt puudutatud isiku taotletule.

Juurdepääsu asukoht on tähistatud määrusele lisatud skeemil rohelise värviga.

AÕS § 158 lg 1 järgi peab tehnovõrgu või -rajatise eesmärk olema teise kinnisasja eesmärgipärase

kasutamise või majandamise võimaldamine. Kohtu hinnangul ei kanna teealune küttekaabel eraldi

eesmärki võimaldada teise kinnisasja eesmärgipärast kasutamist või majandamist, vaid selle

6 (10)

eesmärk on võimaldada juurdepääsuõiguse teostamine. Kohus jätab seetõttu AÕS § 158 lg-s 1

sätestatut arvestades TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata avaldaja taotlused tuvastada

juurdepääsutee alla paigaldatud küttekaabli seadusjärgne talumiskohustus ning taotlus kohustada

puudutatud isikut sõlmima asjaõigusleping küttekaabli osas reaalservituudi seadmiseks ning andma

nõusolek reaalservituudi kinnistusraamatusse kandmiseks.

Kohis on seisukohal, et küttekaabel on teerajatise osa. Kohtu hinnangul on tee kasutamiseks ja

lumevabana hoidmiseks põhjendatud tee ehitamisel küttekaabli paigaldamine teerajatisse. Kohtu

hinnangul ei koorma küttekaabli paigaldamine puudutatud isikut täiendavalt ega piira tema

võimalusi teeniva kinnisasja kasutamiseks. Kohus määrab juurdepääsu tingimuseks, et valitseva

kinnisasja omanik on õigustatud paigaldama juurdepääsutee alla küttekaabli võimsusega 4kW lume

ja jää sulatamiseks ning kaitseks libeduse eest ning küttekaablit hooldama ja korras hoidma ning

teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma küttekaablit maapõues. Puudutatud isiku

taotlust arvestades määrab kohus, et küttekaabliga seotud hooldus- ja remonttööde läbiviimisest

teatab valitseva kinnisasja omaniku teeniva kinnisasja omanikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu

enne tööde algust. Kohus määrab omal algatusel, et samadel tingimustel tuleb teeniva kinnisasja

omanikku teavitada ka muudest juurdepääsuteega seonduvatest hooldus- ja remonttöödest.

8. AÕS § 156 lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu

määratakse kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab

juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui

teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Juurdepääsutasu koosneb kolmest

komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud.

Hüvitis omandiõiguse riive eest määratakse teeniva kinnisasja omaniku poolt kaotatava

kasutuseelise väärtuse järgi või valitseva kinnisasja omaniku säästetava kasutuseelise järgi. Kohus

ei saa määrata suuremat tasu, kui teeniva kinnisasja omanik nõuab ega väiksemat tasu, kui valitseva

kinnisasja omanik on valmis maksma. Kohus arvestab tasu määramisel tee kasutajate hulka ning tee

kasutamise osakaalu nende vahel ja intensiivsust. Juurdepääsu määramisest tuleneda võivat

kinnisasja väärtuse vähenemist ei hüvitata.

Kohus pani juurdepääsutee korrahoidmise ja hooldamise kohustuse avaldajale. Seetõttu ei arvesta

kohus tee korrashoiukuludega juurdepääsutasu määramisel. Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee

alla jääva ala suuruseks on 58 ruutmeetrit. Teeniva kinnisasja eest kuulus 2021.a eest tasumisele

maamaks 4664 eurot (I kd, tl 185). Teeniva kinnisasja pindala on 417 ruutmeetrit. Seega oli

maamaksu suuruseks ühe ruutmeetri kohta 11,18 eurot. Juurdepääsuga koormatud maa eest kuulub

tasumisele maamaks 648,44 eurot aastas (58*11,18=648,44).

Kohtu hinnangul ei tule lähtuda sellest, milline on puudutatud isiku kavandatud kinnisasja kasutus

ning sellele vastav kasutustasu. Seetõttu ei saa kohus võtta kasutuseelise kindlakstegemisel aluseks

puudutatud isiku kaotatud parkimisvõimalusi ning parkimiskohtade kasutustasu. Kohus lähtub

puudutatud isiku kaotatud kasutuseelise väljaselgitamisel teeniva kinnisasja kasutustasu väärtusest

ehk kohalikust keskmisest turuhinnast. Puudutatud isik on ärimaa kasutustasu suurust tõendanud

analüütik I. H. 26.01.2022 e-kirjaga (I kd, tl 183) ja 11.02.2022 arvamusega (II kd, tl-d 25-26),

milles sisaldub analüütiku arvamus Tallinna südalinnas paremas asukohas asuva ärimaa kohaliku

keskmise üüri- või rendihinna kohta (I kd, tl 184). Analüütiku hinnangul on selliseks hinnaks

keskmiselt 15-20 eurot ruutmeetri kohta (I kd, tl 184). Kohtu hinnangul on tegemist asjakohase

tõendiga, kuivõrd sellest nähtub valdkonna analüütiku valduses olev teave kinnisasjade

kasutustasude turuhindade kohta. Kuigi arvamus ei ole antud teeniva kinnisasja kohta, annab e-kiri

teavet sarnaste kinnisasjade kasutustasude hinnataseme kohta. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid,

millest nähtub teeniva kinnisasjaga sarnases piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutustasu suurus.

Kohus ei saa lähtuda avaldaja esitatud kinnisvaraportaalis avaldatud kuulutuste väljatrükkidest (II

kd, tl-d 5-6) ja A. R. 26.01.2022 e-kirjast (II kd, tl 7), sest nimetatud tõendid ei sisalda teavet

teeniva kinnisasjaga samas piirkonnas asuvate sarnaste kinnisasjade kasutustasude kohta. Kuivõrd I.

H. e-kiri sisaldab turuhinna vahemikku, mitte konkreetset arvamust teeniva kinnisasja kasutustasu

7 (10)

turuhinna kohta, lähtub kohus madalamast turuhinnast 15 eurot ruutmeetri kohta. I. H. 11.02.2022

kinnitab analüütiku arutluskäigu usaldusväärsust. Juurdepääsuga koormatud maale 58 ruutmeetrit

vastav kasutustasu on eeltoodut arvestades 10 440 aastas (58*15*12 = 10 440). Ülaltoodut

arvestades kujuneb aastaseks juurdepääsu kasutustasuks 11 088,44 eurot (648,44 + 10 440 = 11

088,44).

TsMS § 233 lg 1 sätestab, et kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset

suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või

ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus

kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 sätestab,

et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte

vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik

väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 sätestab, et

kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas

mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.

AÕS § 156 lg 1 järgi tasu määramisel peab kohus arvestama, kuidas on juurdepääsu senini

kasutatud. Kohus peab teeniva kinnisasja omaniku kasuks määratava tasu suuruse

kindlakstegemisel arvestama sellega, kui palju kasutab juurdepääsu teeniva kinnisasja omanik ning

kui palju kasutab juurdepääsu valitseva kinnisasja omanik. Avaldaja on toonud välja, et valitseval

kinnisasjal asuva garaaži ust avati 17.01.2022 79 korral, 18.01.2022 84 korral, 19.01.2022 79

korral, 20.01.2022 78 korral, 21.01.2022 70 korral, 22.01.2022 10 korral ja 23.01.2022 6 korral (II

kd, tl 10-14). Kuivõrd garaaži ust avatakse nii garaaži sissesõidul kui ka garaažist väljumisel, saab

päevaseks keskmiseks garaaži sõitmise kordade arvuks lugeda 29 korda päevas. Puudutatud isik on

esitanud tõendi, mille kohaselt perioodil 06.12.2021 kuni 12.12.2021 tehti 220 sissesõitu, perioodil

13.12.2021 kuni 19.12.2021 tehti 225 sissesõitu, perioodil 10.01.2022 kuni 16.01.2022 tehti 221

sissesõitu, perioodi 17.01.2022 kuni 23.01.2022 tehti 233 sissesõitu (I kd, tl-d 187-200). Puudutatud

isiku andmetest nähtuvalt on valitsevale kinnisasjale sõidetud keskmisel 33 korda päevas. Kohtu

hinnangul kinnitava menetlusosaliste esitatud tõendid üksteise usaldusväärsust ning tulemuste

erinevused päevase kasutuskordade arvu suhtes tulenevad üksnes erineva pikkusega ajaperioodidest

andmete kogumiseks ning mõõtevahendite erinevusest. Samuti tuleneb erinevus sellest, et mõõdeti

erinevaid näitajaid – avaldaja esitas andmed garaaži ukse avamiste kohta, puudutatud isik esitas

andmed juurdepääsuks kasutatava ala liikluskoormuse kohta. Kohus leiab, et menetlusosaliste

tõenditest nähtuvalt kasutatakse juurdepääsuteed päevas keskmiselt 33 korda. Garaaži ust avatakse

keskmiselt 29 korda päevas. Puudutatud isik on avaldanud, et kasutab sissesõiduteed maksimaalselt

2-3 korda kalendrikuus. Menetlusosalised ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub teave

puudutatud isiku poolt teeniva kinnisasja hoovi sisenemise kordade kohta. Puudutatud isik on

sissesõidutee kasutamist kinnitanud, seega puudub menetlusosalistel vaidlus asjaolu üle, et

puudutatud isik ise kasutab juurdepääsuteed. Kohtu hinnangul saab avaldaja tõendist garaažiukse

avamise kohta ja puudutatud isiku esitatud tõendist liikluskoormuse kohta järeldada, et puudutatud

isik kasutab juurdepääsu rohkem kui 2-3 kuus. Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt juurdepääsu

kasutamise väljaselgitamine on ebamõistlikult keerukas. Seetõttu leiab kohus kõiki asjaolusid

arvestades, et kohtu siseveendumuse kohaselt tuleb juurdepääsu kasutamise osakaal määrata

liikluskoormuse ja garaaži uste avamise suhtarvuna. Kohus leiab, et avaldaja poolne juurdepääsu

kasutamise osakaal on 22/25 ning puudutatud isiku poolne juurdepääsu kasutamise osakaal on 3/25

(29 33-st on 22/25). Eeltoodut arvestades on avaldajale langev juurdepääsu tasu suurus 9757,83

eurot (11 088,44:25*22=9757,83).

Teeniva kinnisasja omanikule ei tulene kinnisasja eelneva omaniku ja valitseva kinnisasja omaniku

vahel välja kujunenud tavast kohustust lubada valitseva kinnisasja omanikku kasutada juurdepääsu

tasuta. Küll aga peab kohus juurdepääsu senise kasutamise asjaolusid arvestama juurdepääsutasu

suuruse kindlaksmääramisel. Kohus võtab arvesse asjaolu, et juurdepääsu rajamine ei ole toimunud

omavoliliselt. Juurdepääsu rajamine on toimunud enne kinnistu tekkimist, mille koosseisus on

teeniv kinnisasi. Juurdepääsu rajamisega olid nõus teenival kinnisasjal asuva ehitise omanikud (I

kd, tl 108). Teeniva kinnisasja eelmised omanikud ei nõudnud avaldajalt eraldi tasu maksmist

8 (10)

juurdepääsu kasutamise eest. Vastupidist ei ole menetlusosalised tõendanud. Teeniva kinnisasja

suurust ja koosseisu arvestades ei saanud puudutatud isikule olla juurdepääsutee olemasolu ning

selle kasutamine avaldaja poolt üllatuslik. Puudutatud isikule pidi kinnistusraamatust nähtuma, et

juurdepääsutee kasutamiseks ei ole teenivale kinnisasjale seatud servituute naaberkinnisasja kasuks.

Kohtu hinnangul on eeltoodud asjaolusid arvestades hea usu põhimõttega vastuolus juurdepääsu

kasutamise tingimuste drastiline muutmine võrreldes eelnevalt aastate jooksul toiminud kasutusega.

Selline drastiline muutus on ka olulise suurusega juurdepääsutasu määramine, kui seni on

kasutamine toimunud tasuta. Samas leiab kohus, et avaldajal ei ole õiguslikku alust eeldada

kinnisasja tasuta kasutamise jätkamist. Selline õigus oleks saanud avaldajale tuleneda üksnes

kinnistusraamatusse kantud asjaõigusest, mille kohta naaberkinnisasjade omanikud kokkuleppeid

sõlminud ei ole. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et avaldaja on teinud kulutusi varem rajatud

juurdepääsutee taastamiseks, mis hävis seoses puudutud isiku tegevusega (II kd, tl-d 8-9). Kohtu

hinnangul tuleb juurdepääsu tasu suurust 9757,83 eurot kõiki asjaolusid arvestades vähendada

mõistliku suuruseni (TsMS § 233 lg 2). Kõiki asjaolusid arvestades kujunenud kohtu

siseveendumuse kohaselt on aastase kasutustasu suurus 8880 eurot. Kohus määrab eeltoodut

arvestades juurdepääsutasu suuruseks 8880 eurot aastas.

Avaldaja ei ole avaldanud juurdepääsutasu maksmise tähtaega. Puudutatud isik on soovinud

juurdepääsutasu maksmist kahes osas – maamaksule vastav osa seitsme päeva jooksul maamaksu

saamisest ning omandiõiguse riive eest makstav tasu iga kuu 14. päevaks. Kohus leiab, et

juurdepääsutasu maksmise tähtaeg on AÕS § 156 lg 1 järgi võimalik määrata igakuiselt. Eeltoodut

arvestades määrab kohus, et juurdepääsutasu tuleb maksta igakuiselt osamakse suurusega 740 eurot

(8880:12=740), mille tasumise päev on iga kuu 14. päev.

Kohus rahuldab puudutatud isiku taotluse ning määrab juurdepääsutasu maksmise tingimusena, et

valitseva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tasuma juurdepääsutasu maksmisega

viivitamise korral teeniva kinnisasja igakordsele omanikule viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2

sätestatud määras.

Puudutatud isik on avaldanud, et tal on õigus saada hüvitist omandiõiguse riive eest, mis seisneb

evakuatsioonijuurdepääsude kasutamises avaldaja poolt. Kohus leiab, et avaldaja ei ole taotlenud

juurdepääsu määramist evakuatsiooniväljapääsude kasutamiseks. Seetõttu ei saa kohus käesoleva

asja lahendamisel arvestada puudutatud isiku võimaliku omandiõiguse riivega, mis seisneb

evakuatsiooniväljapääsude võimalikus kasutamises avaldaja poolt.

Puudutatud isik on taotlenud, et kohus indekseeriks kasutustasu, arvestades iga-aastast keskmise

kasutustasu suurenemist. Kohus leiab, et puudutatud isiku taotletud viisil ei ole võimalik

juurdepääsu tasu suurust indekseerida. Puudutatud isiku avaldatud asjaolusid ei ole võimalik kohtu

poolt menetlusosaliste vahel siduvalt tuvastada. Kinnisasja kasutustasu turuhind on ajas muutuv

ning see võib nii tõusta kui ka langeda. Turuhinna aluseks olevate asjaolude muutumist on võimalik

eriteadmisi rakendades üksnes prognoosida ning nende tuvastamine käesolevas tsiviilasjas ei ole

seetõttu võimalik. Kohus ei saa puudutatud isiku avaldatud asjaolusid võtta aluseks tasu

indekseerimisel. Kohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse tasu indekseerimiseks.

9. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse

kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isikute nõusolek. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga

tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega

kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3

sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või

lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava

9 (10)

märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja

üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud

juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või

valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb

kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks

kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja

kinnisasja registriossa.

Avaldaja on taotlenud juurdepääsu kohta märkuse tegemist kinnistusraamatusse. Kohus määras

eelnevalt kindlaks juurdepääsu ja selle tingimused. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kohus

kohustab puudutatud isikut andma nõusoleku märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.

Puudutatud isik on taotlenud, et kohus kannaks valitseva kinnisasja kohta avatud kinnistusraamatu

III jakku kitsenduse valitseva kinnisasja igakordse omaniku kohustuse kohta maksta tasu

juurdepääsu kasutamise ja küttekaabli kasutamise eest. Kohtu hinnangul ei võimalda AÕS § 156 lg

1 kanda tasu maksmise kohustust kitsendusena valitseva kinnisasja kohta avatud kinnistusraamatu

registriossa. Samuti ei võimalda AÕS § 156 lg 1 tasu maksmise kohustust kanda

kinnistusraamatusse reaalkoormatisena AÕS § 299 lg 1 mõistes. Kohus jätab taotluse seetõttu

rahuldamata.

10. Tõendeid, mille analüüsimist määruses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes

TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

11. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172

lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt

mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohus arvestab sellega, et avaldaja taotlus oli ajendatud puudutatud isiku soovimatusest leppida

avaldajaga kokku teeservituudi seadmises. Seetõttu ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine

avaldaja kanda. Kohus arvestab, et puudutatud isiku soovimatus avaldajaga mitte kokku leppida ei

olnud pahatahtlik. Puudutatud isik ei ole olnud nõus tasu suurusega, mida avaldaja on olnud valmis

tee kasutamise eest maksma. Avaldaja ei ole olnud valmis maksma tasu vastavalt puudutatud isiku

soovitule. Kohus jättis avaldaja esitatud taotluse osaliselt läbi vaatamata. Seetõttu ei ole

põhjendatud menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmine. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et

menetlusosaliste menetluskulud on asjaolusid arvestades õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda.

Kohus jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2024 kohtumäärusega on saliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 13.05.2022 kohtumäärus.

10 (10)