2-21-3553/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3553

Kohtuasi

X hagi Osaühingu Aleksi Vara ja Y vastu solidaarselt

60 000 euro nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

60 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja I Osaühing Aleksi Vara (registrikood 10868768)

Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 18. aprilli 2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2021 otsus muutmata.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda.

4. Määrata kindlaks Osaühingu Aleksi Vara ja Y menetluskulude rahaline suurus ja

mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulud 798 eurot.

5. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb X-l tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2-21-3553

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 5. märtsil 2021 Harju Maakohtule Osaühing Aleksi Vara (kostja I) ja Y

(kostja II) vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt

põhivõlgnevus 60 000 eurot ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 24. mail 2018 hageja ja kostja I vahel notariaalselt osaühingu

osa müügileping kostjale I kuuluvast osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa

hagejale müümiseks. Müügilepingu kohaselt oli osaühingu osa müügihinnaks 3131 eurot.

Tegelikkuses leppisid hageja ja kostjad suuliselt kokku, et osaühingu osa eest tasutakse kokku

60 000 eurot, millest 36 869 eurot tasutakse enne müügilepingu sõlmimist ja 23 131 eurot

tasutakse hiljemalt 6 kuu jooksul, kandes maksed kostja II arvelduskontole. Hageja kandis

60 000 eurot kostja II arvelduskontole perioodil 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018. Kuna

osaühingu osa müügihind on müügilepingus toodust oluliselt kõrgem, siis on notariaalse

müügilepingu näol tegemist näiliku tehinguga, millega pooled varjasid teist suuliselt sõlmitud

kokkulepet. Näilik tehing on tühine. Varjatud tehing on tühine seadusest tuleneva vorminõude

järgimata jätmise tõttu. Hageja ja kostja I vahel oli sõlmitud leping kolmanda isiku kostja II

kasuks, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et tegelik osaühingu ostuhind tasutakse kostja II

pangakontole. Tühistel tehingutel ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi ning kostjatel tuleb

hagejale tagastada alusetult saadu 60 000 eurot solidaarselt.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

4. Kostjate vastuväidete kohaselt sõlmiti osaühingu Aleksi Äri osa müügileping 24. mail 2018

notariaalses vormis hageja ja kostja I vahel. Hageja tasus kostjale I osaühingu Aleksi Äri 3131

euro suuruse osa eest 3131 eurot ja omandas kostjalt I osaühingu osa.

5. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ja kostja I, sh kostja II, sõlmisid suulise varjatud

müügilepingu osaühingu Aleksi Äri osa müügiks. Osaühingu Aleksi Äri 2018 majandusaasta

aruandest nähtuvalt oli osaühingu omakapital 2017. ja 2018. aastal negatiivne ning osaühing

Aleksi Äri on käesoleval ajal pankrotis, mistõttu pole usutav, et osaühing Aleksi Äri osa

nominaalväärtusega 3131 eurot, mis moodustas 48,99% osakapitalist, väärtus oleks olnud

60 000 eurot.

2-21-3553

6. Esimene makse kostjale II on tehtud juba 8. mail 2018. Kostja II ei olnud osa müügilepingu

pooleks ega saanud osa käsutada. Kostja II ja hageja vahel oli sõlmitud suuline laenuleping,

mille kohaselt kostja II andis hagejale 2018. aastal 60 000 eurot ning hageja tagastas selle

13 ülekandega kokku summas 60 000 eurot märkides selgituseks „võlgnevuse tagastamine“.

Maakohtu otsus ja põhjendused

7. Harju Maakohus jättis 30. septembri 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning tühistas maakohtu määratud hagi tagamise abinõu. Maakohus mõistis

hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 2561,98 eurot.

8. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt nähtub hageja ja kostja I vahel 24. mail 2018 sõlmitud

notariaalsest osaühingu osa müügilepingust, et kostja I võõrandas temale kuuluvast osaühingu

Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa ostuhinnaga 3131 eurot hagejale (tl 10-11).

Müügilepingu eelsetel läbirääkimistel on pooled samuti nimetanud osa müügihinnaks

3131 eurot (tl 112). Maakohus leidis, et poolte 5. märtsi 2018 kirjavahetusest ei selgu osa

müügihinna suurus, mille hageja oleks pidanud osa eest tasuma (tl 13). Hageja kontoväljavõttest

nähtub aga, et hageja on tasunud kostjale II perioodil 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018

60 000 eurot märkega „võlgnevuse tasumine“.

9. Maakohus kuulas kohtuistungil vande all ära hageja ja kostja II. Hageja vande all antud

ütluste kohaselt oli üheks müügilepingu tingimuseks see, et notariaalsest lepingus märgiti osa

müügisummaks 3131 eurot, kuid tegelikult leppisid pooled kokku müügisummaks 60 000

eurot. Müügisumma 60 000 eurot pidi hageja tasuma aasta jooksul, millest 2/3 enne notari

tehingut ja 1/3 pärast notari tehingut. Kostja II vande all antud ütluste kohaselt andis kostja II

hagejale intressita laenu ja hageja tagastas selle osamaksetena.

10. Maakohus leidis, et hageja vande all antud seletus ja hageja poolt kohtule esitatud e-kiri osa

hinna tasumise osas ning hageja esitatud konto väljavõte on vastuolulised ning need ei ole

kooskõlas hageja poolt raha ülekannetel märgitud selgitusega. Müügitehing toimus 18. mail

2018, kuid rahaülekandeid on hageja teinud 8. maist 2018 kuni 25. novembrini 2018. Hageja

esitatud 5. märtsi 2018 kirjavahetust ei ole peetud tehingu teinud notariga, mistõttu ei saa see

otseselt kinnitada müügitehingu tingimusi. Hageja on raha ülekannete selgituses märkinud, et

tegemist on võlgnevuse tasumisega. Maakohtu hinnangul on hageja enda vande all antud

selgitused ja tegevused vastuolulised. Maakohtu põhjendustest tulenevalt ei ole hageja

tõendanud, et poolte vahel oleks olnud osaühingu Aleksi Äri 3131 euro suuruse osa ostuhinna

osas muid kokkuleppeid, kui 3131 eurot nagu see on märgitud notariaalselt tõestatud

müügilepingus.

11. Kuna hageja ei ole tõendanud näiliku ja varjatud tehingu olemasolu, ei pidanud maakohus

vajalikuks analüüsida, kas kostja I ja kostja II saaksid hageja ees vastutada solidaarselt.

Apellatsioonkaebus

12. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

13. Maakohus on jätnud kontrollimata kostja II ütluste usaldusväärsuse ja käsitlemata hageja

poolt selles osas välja toodud vastuolud.

14. Maakohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel on osa ostuhinna osas

sõlmitud ka muid kokkuleppeid, kui on märgitud notariaalselt tõestatud kokkuleppes, põhineb

2-21-3553

menetlusõiguse normi olulisel rikkumisel. Hageja on tõendanud, et pooled leppisid suuliselt

kokku, et osaühing Aleksi Äri osa eest tasutakse 60 000 eurot. Kostja II ei ole andnud hagejale

laenu. Hageja vande all antud ütlustes ei esine vastuolusid ja need on kooskõlas teiste asjas

esitatud tõenditega.

Vastustajate seisukoht

15. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegiumi

hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega

muutmiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist

rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist.

17. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Hageja on apellatsioonkaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses

antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Neid väiteid

on maakohus nõuetekohaselt hinnanud ja piisava põhjalikkusega käsitlenud. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

18. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ja kostja I sõlmisid 24. mail 2018 notariaalselt osaühingu

osa müügilepingu kostjale I kuuluvast osaühingu Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa

hagejale müümiseks. Võlaõigusseaduse § 208 lg 1 alusel kohustub müüja asja müügilepinguga

andma ostjale üle olemasoleva asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja

kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Osa müügilepingu

sõlmimise ajal kehtinud äriseadustiku § 149 lg 4 järgi pidid osa võõrandamise kohustustehing

ja käsutustehing olema notariaalselt tõestatud. Vaidlust ei ole, et hageja tasus kostjale I 24. mai

2018 notariaalses osa müügilepingus märgitud osa ostuhinna 3131 eurot ja kostja I andis

hagejale üle osaühingu Aleksi Äri 3131 euro suuruse osa.

19. Hageja tugineb apellatsioonkaebuses jätkuvalt sellele, et 24. mai 2018 osa müügileping on

näilik tehing, millega varjati osa müügilepingut, millega kostja I müüs hagejale osaühingu

Aleksi Äri osast 3131 euro suuruse osa ostuhinnaga 60 000 eurot.

20. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 järgi on näilik tehing, mille puhul pooled

on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele

vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad varjata tehingut, mida nad tegelikult teha

tahavad.

21. Seega pidi hageja tõendama, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu osa müügilepingut

sõlmides ei olnud hagejal ja kostjal I tegelikult ühist tahet kokku leppida osa ostuhinnas

3131 eurot. Hageja pidi tõendama, et hagejal ja kostjal I oli ühine tahe märkides osaühingu osa

notariaalses müügilepingus osaühingu osa ostuhinnas 3131 eurot varjata lepingupoolte vahel

kokku lepitud osaühingu osa ostuhinda 60 000 eurot (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

2-21-3553

31. oktoobri 2007 otsus asjas nr 3-2-1-88-07, p 12 ja 5. juuni 2019 otsus nr 2-17-17217, p-d 20-

21).

22. Maakohus tuvastas, et hageja ei ole tõendanud, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu osa

müügilepingut sõlmides ostuhinnaga 3131 eurot polnud pooltel sellist tahet. Maakohus ei ole

eelnimetatud asjaolu tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on kohaldanud õigesti

materiaalõigust. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et maakohus on

kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning

jõudnud õigele järeldusele, et hageja ei ole tõendanud, et 24. mai 2018 notariaalset osaühingu

osa müügilepingut sõlmides ostuhinnaga 3131 eurot ei olnud pooltel sellist ühist tahet leping

sõlmida, sest müügilepingu pooled olid ühiselt kokku leppinud osa ostuhinnas 60 000 eurot.

Maakohus on õigesti leidnud, et poolte ühist tahteavaldust tehingu tegemisel ei ole õige

tuvastada vaid hageja vande alla antud ütlustele tuginedes. Maakohus ei ole rikkunud

menetlusnorme tõendite hindamisel, kui jõudis järeldusele, et hageja vande all antud ütluseid

ei ole võimalik kinnitada hageja enda antud tõlgendusega hageja esitatud dokumentaalsetele

tõenditele. Maakohus leidis õigesti, et hageja poolt kohtule esitatud e-kirjast osaühingu osa

ostusumma tasumise osas ei nähtu otseselt konkreetse osaühingu osa müügitehingu tingimusi

konkreetse ostusummaga ning hageja esitatud konto väljavõte ei ole kooskõlas hageja seletuse

ja hageja poolt raha ülekannetel kostjale II märgitud selgitusega. Kolleegium peab vajalikuks

märkida, et lepingupoolte ühine tahteavaldus kujuneb mõlema poole tahteavaldusest, mis on

suunatud kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele. Hageja esitatud tõenditest ei olnud

võimalik teha järeldust poolte ühise tahteavalduse kohta, et 24. mai 2018 notariaalses

osaühingu osa müügilepingus polnud poolte ühine tahteavaldus müüa osaühingu osa hinnaga

3131 euro eest. Seega ei ole hageja tõendanud, et pooled oleksid sõlminud näiliku tehingu.

Kuna hageja ei tõendanud tehingu näilikkust, siis ei ole põhjust arvata, et pooled oleksid

notariaalsesse lepingusse märkinud osaühingu osa hinna vaid selleks, et varjata müügilepingut,

millega kostja I väidetavalt müüs hagejale osaühingu osa 60 000 euro eest. Hageja ei ole

tõendanud, kostja I tahtevaldust müüa hagejale osaühingu osa mitte notariaalses müügilepingus

märgitud hinnaga 3131 eurot, vaid 60 000 euro eest. Maakohus tugines hageja esitatud

tõenditele ja seostas oma järelduse asjas esitatud tõenditega. Samuti on maakohus oma

seisukohta piisavalt põhjendanud TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 tähenduses ning maakohtu

põhjendused on loogilised ja arusaadavad. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldusega,

ei tähenda, et maakohus on jõudnud sellisele järeldusele menetlusõiguse norme oluliselt

rikkudes.

23. Hageja on apellatsioonkaebuses välja toonud, et kostja II maakohtus vande all antud ütlused

olid vastuolulised. Kolleegiumi arvates ei anna aga väidetavad vastuolud põhjust tuvastada

kostja II vande all antud ütluste ebausaldusväärsust, et neid peaks apellatsioonimenetluses

kontrollima, et need ümber lükata või arvestamata jätta, sest maakohus ei ole otsuse tegemisel

tuginenud kostja II vande all antud seletusele. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad, sh kostja II

ei ole nõustunud hageja käsitlusega, et hageja ja kostja I pole sõlminud Osaühing Aleksi Äri

3131euro suuruse osa müügilepingut ostuhinnaga 3131 eurot, jättes vaid mulje sellise lepingu

sõlmimisest ja on sõlminud osa müügilepingu ostuhinnaga 60 000 eurot.

24. Kuna maakohus ei tuvastanud TsÜS § 89 lg 1 kohaldamise eelduseid, siis ei saanud

maakohus hinnata 24. mai 2018 notariaalset osa müügilepingut tühiseks TsÜS § 89 lg 2 järgi

kui näilikku tehingut ja kohaldada TsÜS § 89 lg 3 alusel varjatud tehingule selle tehingu kohta

sätestatut ega rakendada TsÜS § 84 lg-s 1 ette nähtud tühisuse tagajärgi.

2-21-3553

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta.

26. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus

on oma otsuses kostjate menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium TsMS § 174

lg 3 järgi kindlaks ka kostjate apellatsiooniastme menetluskulud.

27. Apellatsioonimenetluses on kostjate menetluskulude nimekirjas kostjad palunud mõista

hagejalt välja kostja II kasuks 672 euro (4 t tasumääraga 140 eurot/t + käibemaks 20%) suuruse

lepingulise esindaja tasu, millele lisandub esindaja tasu kohtuistungil osalemise eest

(tasumääraga 140 eurot/t + käibemaks 20%). Kohtuistung kestis 0,75 t. Kostja II on palunud

menetluskulu välja mõista koos käibemaksuga. Kokku on seega taotletav kulu 798 eurot (665

eurot + käibemaks 20%). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

28. Ringkonnakohus leiab, et kostjate menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu

maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning sellele vastamiseks, kliendiga

suhtlemiseks ning kohtuistungil osalemiseks on põhjendatud ja vajalik, arvestades

menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Kostjatele

osutatud õigusteenuse tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

29. Seega tuleb hagejalt kostjate taotlusel kostja II kasuks menetluskuludena välja mõista

798 eurot (665 eurot + käibemaks 20%). Kostjate taotlusel tuleb hagejalt välja mõista

TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt.

30. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)