3-21-752/28 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-752

Haldusasi

Xi

kaebus

Jõelähtme

Vallavalitsuse

11.09.2020

ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamise või

alternatiivselt

tühisuse

tuvastamise,

Jõelähtme

Vallavalitsuse 02.01.2020 hoiatuse nr 2012899/00111-1

õigusvastasuse tuvastamise, sunniraha rakendamisega

kaasnenud õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise (s.o

3300 euro suuruse sunniraha tagastamise) ning kaebajale

tekitatud varalise kahju (62,40 eurot) hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja X, volitatud esindaja vandeadvokaat Äili Rodi

Vastustaja Jõelähtme vald, volitatud esindajad Tanel Tobro,

Leho Kure ja Diana Surkova

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Xi kaebus.

Istungil 05.11.2021 ja kirjalikus menetluses

2. Tühistada

Jõelähtme

Vallavalitsuse

11.09.2020

ettekirjutus-hoiatus

nr

2012899/00111, kohustada Jõelähtme valda tagastama Xile sunniraha summas 3300 eurot

ning mõista Jõelähtme vallalt Xi kasuks välja varaline kahju summas 62,40 eurot.

3. Mõista Jõelähtme vallalt Xi kasuks välja menetluskulud summas 6472 eurot (koos

käibemaksuga). Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022 (halduskohtumenetluse

seadustik (HKMS) § 181 lg 1).

3-21-752

2(19)

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi,

tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt.

Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Xile kuulub Sambu külas, Jõelähtme vallas Xxxxxxxxxxx kinnistu (katastriüksus

xxxxxxxxxxxx; edaspidi Xxxxxxxxxxx kinnistu).

2. Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatusega nr 2012899/00111

kohustati Xi lammutama õigusliku aluseta püstitatud ehitised aiamaja, WC ja kuur asukohaga

Xxxxxxxxxxx, Sambu küla, Jõelähtme vald (resolutsiooni punktid 1-3) ning likvideerima

Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustatud jäätmed (resolutsiooni punkt 4). Ettekirjutuse-hoiatuse

resolutsiooni punktide 1-3 täitmise tähtaeg oli 01.12.2020 ning resolutsiooni punkti 4 täitmise

tähtaeg oli 11.10.2020. Ettekirjutuse-hoiatuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Sergei Dõmša teostas 16.08.2018 Sambu külas,

Xxxxxxxxxxx kinnistul paikvaatlust, mille kohta koostati vastav protokoll ja mille juurde lisati

kohapeal jäädvustatud fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistul on püstitatud

kokku kolm ehitist, tegemist on kergete puitkonstruktsioonidega. Kõik ehitised on ehitusaluse

pinnaga kuni 20 ruutmeetrit ning kõrgusega kuni 5 meetrit. Ühtegi ehitusteatist ei ole

vallavalitsusele esitatud. 31.10.2018 andis Xxxxxxxxxxx omaniku volitatud esindaja Y

omapoolsed selgitused, kuid keeldus seletustele allkirja andmast.

Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik Diana Surkova teostas 21.06.2019 Xxxxxxxxxxx

kinnistul paikvaatluse, mille kohta koostati protokoll ja mille juurde lisati kohapeal tehtud

fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistul ei ole ebaseaduslikult püstitatud

hooneid teisaldatud. Jõelähtme vald saatis 25.06.2019 Y kirja, milles teavitati

järelevalvemenetluse võimalikest nõuetest. Kuna järelevalveametnik ei saanud kirjale mõistliku

aja jooksul vastust, siis järgnes kirjale 03.07.2019 järelevalveametniku poolt tehtud

telefonikõne, kus Y teatas, et ta ei soovi seletusi anda. Järelevalveametnik pöördus 19.08.2019

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri poole ametiabi taotluse palvega edastada Xe kutse

tulla 03.09.2019 kell 11.00 Jõelähtme Vallavalitsusse selgitusi andma. Y andis 03.09.2019

suuliselt selgitusi, kuid keeldus kohapeal kirjalikult ütluste andmisest. Y tõi 16.10.2019

orienteeruvalt kell 11.30 eraldi paberilehel selgitused, kus väitis, et Xxxxxxxxxxx kinnistul

paikneb omanikule kuuluv teisaldatav vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks sihtotstarbeks,

kuid milline konkreetne otstarve vallasvaral on, Y ei täpsustanud. Y sõnul on vara ajutiselt

ladustatud Xxxxxxxxxxx kinnistule, kuid tee puudumise tõttu on vara „lõksu“ jäänud, kuna

3-21-752

3(19)

naaber ei luba kasutada ajalooliselt kasutatavat teed ning tee kasutamise piiramiseks on ta ka

pöördunud väidetavalt kohtu poole (dtl 26). Vallavalitsus edastas 22.10.2019 Y kirja nr 77/3905

täpsustavate küsimustega.

Y saatis 23.10.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse ning

14.11.2019 väljastati Xxxxxxxxxxx kinnistule projekteerimistingimused üksikelamu ning kahe

ehitusloa kohustusliku abihoone püstitamiseks.

Jõelähtme Vallavalitsusele laekus 22.04.2020 info koos fotodega selle kohta, et Xxxxxxxxxxx

kinnistule ladustati hulgaliselt jäätmeid. Jõelähtme Vallavalitsus saatis 15.05.2020 uue kirja

(kiri nr 7-7/1616), milles palub vastata kirjas nr 7-7/3905 toodud küsimustele hiljemalt

01.06.2020, korrastada Xxxxxxxxxxx kinnistu hiljemalt 01.06.2020 ning likvideerida

Xxxxxxxxxxx kinnistult kõik ebaseaduslikud ehitised hiljemalt 01.08.2020. Jõelähtme

Vallavalitsus pikendas 17.06.2020 oma täiendava kirjaga eeltoodud nõuete nr 1 ja 2 täitmist

kuni 01.07.2020. Q edastas 10.07.2020 X palvel e-kirja vallale, vastates kirjale nr 7-7/3905.

Jõelähtme Vallavalitsus vastas 10.07.2020 kirjale 16.07.2020 (kiri nr 7-7/2720), milles palus

korrastada Xxxxxxxxxxx kinnistu hiljemalt 30.07.2020 ja likvideerida Xxxxxxxxxxx kinnistul

kõik ebaseaduslikud ehitised hiljemalt 01.08.2020.

Jõelähtme Vallavalitsuse järelevalveametnik D. Surkova teostas 02.09.2020 Xxxxxxxxxxx

kinnistul paikvaatluse, mille kohta koostati protokoll ja mille juurde lisati kohapeal

jäädvustatud fotod. Vaatluse käigus tuvastati, et Xxxxxxxxxxx kinnistult ei ole sinna

ebaseaduslikult paigaldatud hooneid ära viidud ning kinnistu on korrastamata. Jäätmete

olemasolu kinnitas ka kinnistu omanik oma 10.07.2020 kirjas. Vaatamata sellele, et

Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku väidete kohaselt on jäätmeteks ainult aken ja diivanid, siis

02.09.2020 läbi viidud paikvaatluse käigus oli tuvastatud, et ka neid ei ole Xxxxxxxxxxx

kinnistu omanik määratud tähtajaks koristanud.

Xxxxxxxxxxx kinnistule (100% maatulundusmaa) on püstitatud kolm ehitist (kerged

puitkonstruktsioonid). Kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 ruutmeetrit ning kõrgusega

kuni 5 meetrit. Ühtegi ehitusteatist vallale esitatud ei ole (vt ehitusseadustiku (EhS) lisa 1).

Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik ei ole tegelikult huvitatud likvideerima ebaseaduslikud ehitised

ning kasutab tee puudumise väidet oma õigustusena. 02.09.2020 paikvaatluse käigus tuvastati,

et tegelikult on rajatud Xxxxxxxxxxx kinnistule tee, mille kaudu oleks võimalik ehitised

likvideerida. Tee olemasolu fakti kinnitab ka Xxxxxxxxxxx kinnistu naaber, geoportaali

andmed. Seega eirab Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik tahtlikult valla nõudeid ning tee

puudumise asjaolu ei vasta tõele. Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ehitised, hooned. Enne

hoonete püstitamist maatulundusmaale oleks Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik pidanud esitama

ehitusteatised (vt EhS § 19 lg 1 p 2, § 35 lg 2, § 36 lg 2). On väheusutav, et ehitisel, mis on

ettenähtud töövahendite hoidmiseks peavad olema suured aknad ning poolenisti klaasist uks.

Samuti ei ole usutav väide, et ehitised on püstitatud Xxxxxxxxxxx kinnistu korrashoiuks, sest

kinnistu on reostunud ja metsistunud. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa

sihtotstarbele

ning

ei

vasta

ka

väljastatud

projekteerimistingimustes

väljatoodud

arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei ole olemasolevaid hooneid

võimalik säilitada olemasoleval kujul. Seetõttu ei ole võimalik kasutada isikut vähem

koormavat meedet õigusliku korra taastamisel, kui õigusliku aluseta ehitiste lammutamine. T.

Alt on jätnud täitmata EhS-s märgitud ehitise omaniku kohustused.

3. Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatusega nr 2012899/00111-1 otsustati

Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikult nõuda hoiatuses nr 2012899/00111 määratud sunniraha

summas 3300 eurot sisse ning kohustati Xxxxxxxxxxx kinnistu omanikku: 1) lammutama

3-21-752

4(19)

õigusliku aluseta püstitatud ehitis (aiamaja) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 2) lammutama

õigusliku aluseta püstitatud ehitis (WC) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 3) lammutama

õigusliku aluseta püstitatud ehitis (kuur) asukohaga Xxxxxxxxxxx kinnistu; 4) likvideerima

Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustatud jäätmed. Nõuete täitmise uueks tähtajaks määrati

01.06.2021. Hoiatus sisaldas sunniraha rakendamise alust ja hoiatust. Juhul kui ettekirjutust

ettenähtud tähtajaks ei täideta, siis nõutakse sunniraha sisse täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras: 1) hoiatuse nõude 1 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile

sunniraha 1100 eurot; 2) hoiatuse nõude 2 täitmata jätmisel kohaldatakse ettekirjutuse

adressaadile sunniraha 900 eurot; 3) hoiatuse nõude 3 täitmata jätmisel kohaldatakse

ettekirjutuse adressaadile sunniraha 800 eurot; 4) hoiatuse nõude 4 täitmata jätmisel

kohaldatakse ettekirjutuse adressaadile sunniraha 500 eurot.

4. X esitas 08.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 23.04.2021)

Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111 tühistamise või

alternatiivselt tühisuse tuvastamise, sunniraha rakendamisega kaasnenud õigusvastaste

tagajärgede kõrvaldamise (s.o 3300 euro suuruse sunniraha tagastamise) ning kaebajale

tekitatud varalise kahju (62,40 eurot) hüvitamise nõudes.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja hinnangul on Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus ja

01.02.2021 hoiatus tühised ja õigusvastased, kuivõrd neid ei ole kaebajale kätte toimetatud.

5.1. HMS § 62 lg 2 punkti 1 kohaselt tuli kaebajale Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020

ettekirjutus-hoiatus nr 2012899/00111 ja 01.02.2021 hoiatus nr 2012899/00111-1

kätte toimetada. Vaidlusalune haldusakt on kaebajale teatavaks tegemata

(haldusmenetluse seadus (HMS) § 61 lg 1), mistõttu haldusakt ei kehti ega oma

õiguslikku mõju. Tegemist on tühise haldusaktiga (HMS § 63 lg 1). Kaebajale ei

ole vastustaja poolt 11.09.2021 ettekirjutus-hoiatust nr 2012899/00111, 06.01.2021

kirja ega 01.02.2021 hoiatust 11.09.2020 kätte toimetatud ei posti teel, elektroonselt

ega haldusorgani poolt (HMS § 25 lg 1, § 26 lg 1, lg 3; vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-75-07, p 15; Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-05, p 14). Y ja X on mõlemad

füüsilised isikud, mistõttu vastustaja esitatud videosalvestused ei tõenda

vaidlustatud haldusakti kaebajale kättetoimetamist postkasti teadete jätmisega.

Samuti ei tõenda videosalvestused, et kaebaja oleks kätte saanud haldusorgani poolt

edastatud e-kirjad HMS § 27 lg 2 tähenduses. Kaebaja sai 25.03.2021 teada oma

pojalt Yilt, et tema suhtes on algatatud täitemenetlus

Jõelähtme Vallavalitsuse poolt eesmärgiga temalt sisse nõuda sunniraha 3300 eurot ning

kohtutäitur on esitanud X suhtes sundtäitmise nõude.

5.2. Vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on tühine ka HMS § 63 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.

Kuigi kaebaja on Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik, siis kinnistul asuvad ehitised ja

muud asjad kuuluvad kaebaja pojale Y (dtl 7). Y selgituste kohaselt on need ehitised

ehitatud aastaid tagasi ja asusid Xxxxxxxxxx kinnistul kuni viimase

võõrandamiseni 2013. Y vedas need ehitised Xxxxxxxxxxx kinnistule, kuna mujale

tal neid viia polnud võimalik tol hetkel. Xxxxxxxxxxx kinnistu kuulus sel ajal Jaa-

Q OÜ-le, mille osanik oli Y (vt kaebuse lisa 7; dtl 45).

5.3. Vaidlusalust ettekirjutust on võimatu täita ilma seadust rikkumata, kuivõrd

Xxxxxxxxxxx kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, mis

võimaldaks lammutamisnõudega ehitised (aiamaja, WC, kuur) kinnistult ära

3-21-752

5(19)

vedada ilma neid lammutamata. Xxxxxxxxxxx kinnistu kasuks ei ole seatud

teeservituuti (asjaõigusseadus (AÕS) § 156), mis annaks õiguse teed kasutada, aga

ka vajadusel selle välja ehitada. Xxxxxxxxxxx kinnistu kõrval asetsev Xxxxxxx

kinnistu, mida mööda kulgeb ajalooline tee Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult

kasutatavale teele ja mida mööda saaks lammutusnõudega ehitised ära viia, ei ole

kasutatav. Xxxxxxx kinnistu omanik on enda kinnistule kaevanud kraavi

Xxxxxxxxxxx kinnistu ette. Kohalik omavalitsus, nõudes Xxxxxxxxxxx kinnistul

ehitiste lammutamist ja samaaegselt ka kinnistul ettekirjutuse ajal asuvate jäätmete

äravedu, pidas tõenäoliselt silmas ka seda, et ehitiste lammutusjäätmed tuleb

kinnistult ära vedada. See on aga võimatu juurdepääsutee puudumise tõttu.

Juurdepääs puudub ka mujalt, teiste kinnistute kaudu. Vastustaja väidetud tee kaudu

ei ole võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistult ehitisi ära toimetada, kuivõrd põllupealsele

ei ole võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistult veoautoga pöörata. Lisaks on õigusvastane

kahjustada teise isiku vara, sh põllumaad, kasutades läbimatut põllumaad

juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt kinnistule. Vallavalitsuse nõue igal juhul

kasutada ettekirjutuse täitmiseks võõrast kinnistut, millele tuleb selle kasutamiseks

tee alles rajada kas tervikuna või ositi, on Xxxxxxxxxxx kinnistu omaniku

kallutamine õigusvastasele tegevusele.

5.4. Väidetavad jäätmed ei paikne Xxxxxxxxxxx kinnistul, vaid Xxxxx kinnistu

teemaal, mis ei kuulu kaebajale (vt kaebuse lisa 4; dtl 39). Vallavalitsuse mainitud

prügi on kokku korjatud Xxxxx põllult, mis olid sinna tekkinud läbi aegade teiste

isikute poolt visatuna (dtl 9).

Vallavalitsuse ettekirjutuse eesmärk näib olevat ühelt poolt takistada kinnistu omanikul vallale

sobimatute hoonete rajamist oma kinnistule, teisalt takistada ka taaskasutatavate

ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamist kinnistul (dtl 10).

5.5. Lammutamisnõue on ebaproportsionaalne, kuivõrd Y on vastustajale öelnud, et ta

soovib oma vara teisaldada, mitte lammutada. Kuigi ehitisi ei ole Xxxxxxxxxxx

kinnistule, mis on maatulundusmaa, lubatud püstitada, siis intensiivne

lammutamisnõue ei ole meetmena proportsionaalne. Ehitised omavad rahalist

väärtust ning neid on võimalik kasutada mujal kui Jõelähtme vallas Xxxxxxxxxxx

kinnistul. Kõnesolevad ehitised ei ole oma konstruktsioonilt kasutamisel

eluohtlikud. Asjaolu, et vallale ei meeldi, miks ehitussoojakul on suured aknad, ei

tähenda, et need ei võiks olla. Ehituse perioodil ajutise hoone kasutamine ei ole

keelatud. 5.6. Vastustaja ei ole mingil moel selgitatud ega põhjendatud, kuidas need

ehitised ja materjalid piiravad naabri õiguseid oma kinnistut kasutada või on talle

eluohtlikud (dtl 274). Nüüd, kus vald tahtlikult piirab kaebaja võimalusi kinnistu

elamumaaks muutmiseks ja saab seda juriidiliselt takistada, on äärmiselt ebaõiglane

kaebaja suhtes trahvi mehhanismi rakendamine, sh eesmärgiga korduvrakenduseks.

5.7.

Vaidlusalune ettekirjutus on vastuoluline. Kui ehitiste lammutamise nõue

sisaldab ainult lammutamist, siis lammutamisega toimub kinnistu veel suurem

reostamine taaskasutatavate materjalide uuesti kinnistule ladustamise näol.

5.8.

Vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise tähtajad ei ole olnud täidetavad ega ole ka

edaspidi täidetavad seni kuni puudub kinnistule veokiga juurdepääsuks kasutatav

sõidutee.

5.9.

Kaebaja on vaidlustanud ka 01.02.2021 hoiatust ettekirjutuse alusel määratud

sunniraha rakendamise kohta, s.o sundtäitmise hoiatust ja hoiatust uue sunniraha

määramiseks. Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatus nr 2012899/00111-1

3-21-752

6(19)

tugineb kehtetule haldusaktile, mistõttu on see õigusvastane (asendustäitmise ja

sunniraha seadus (ATSS) § 8 lg 1, § 10 lg 1). Eeltoodu tõttu on ka sunnivahendi

rakendamine õigusvastane, mistõttu peab vastustaja hüvitama kaebajale õigusvastase

tegevusega täitemenetluses kinni peetud sunniraha 3300 eurot ja kohtutäituri tasu 62,40

eurot. Vastustaja ei ole kaalunud, kas kaebaja suhtes kohaldatav sunniraha on õiglane

ning isikut vähim koormav meede. Määratud sunniraha on ebaproportsionaalne.

Kaebajal ei ole olnud võimalik juurdepääsu puudumise tõttu naabri ja vallavalitsuse

silma riivavaid ehitisi (aiamaja, WC ja kuur) kinnistult ära transportida. Kaebaja soovis

ehitisi seadustada ehk projekteerida kinnistule üksikelamu koos abihoonetega, mis

võimaldaks omanikul olemasolevaid ehitisi kinnistul nihutada naabrit mittehäirivasse

asukohta, kuid siiski seadusega omanikule lubatavat ehitusõigust arvestades.

5.10. Vastustaja 30.03.2022 esitatud tõendid (videosalvestis ja helisalvestis) ei ole

kaebuse lahendamisel asjakohased ja need tuleks vastustajale tagastada. Lisaks on

tegemist ebaseadusliku jälitustegevusega, mille läbiviimise õiguslikke aluseid ei ole

vastustaja tõendite esitamisel avaldanud.

5.11. Y ei ole vaidlusaluses õigussuhtes Jõelähtme vallaga (ettekirjutus-hoiatus,

sunniraha määramine, sunniraha sundtäitmine) X volitatud esindaja. Y ei ole

vastustajale esitanud kaebaja originaalvolikirja ja teavitanud valda, et ta on seoses

Xxxxxxxxxxx kinnistul ehitiste lammutamise ja ladustatud jäätmete äraviimise

nõudega, kaebaja volitatud esindaja. Y on vastustajale esitanud volikirja mitte seoses

käesoleva vaidlusega, vaid eelnevalt seoses suhtlemisega valla arhitektiga seonduvalt

projekteerimistingimuste väljastamisega. Vastustajal puudub õigus laiendada esindaja

poolt ühekordselt mingiks toiminguks esitatud volikirja meelevaldselt igasugustele

võimalikele suhetele valla ja esindatava vahel ilma, et esindaja teaks, et ta ka selles

konkreetses õigussuhtes on isiku esindaja (dtl 113 jj). Vaatamata volituste puudumisele

ei ole ka X 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatust ja 01.02.2021 hoiatust teatavaks tehtud

HMS-s ettenähtud korras. Y sai kaebaja suhtes tehtud haldusaktidest teada kohtutäituri

e-kirja avamisel 13.03.2021 ja informeeris X ettekirjutusest ning hoiatusest 25.03.2021.

5.12. Ebaõige on vastustaja väide, et Y tuleb lugeda vallavalitsuse ettekirjutus-

hoiatuse ja hoiatuse kätte saanuks 16.02.2021. Kohtutäituri 16.02.2021 kirjas selgub, et

aadressile xxxxxxxxxx@hot.ee on saadetud ilma konkreetse isiku poole pöördumata

menetlusdokumendid

täiteasjas

nr

026/2021/249,

milleks

on

täitmisteade,

täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Y avas saabunud e-kirja

13.03.2021. Y ega T. Alt ei ole kinnitanud täitmisteate kätte saamist (vt TsMS § 3111

lg 5). Vastustaja viide HMS § 27 lg 2 punktile 4, mille kohaselt tuleks lugeda haldusakt

Xe kätte toimetatuks kohtutäituri poolt, on ebaõige. Kohtutäitur ei ole X volitatud

esindaja, et X nimel võtta vastu kättetoimetatavaid dokumente.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

6.1. Vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on tehtud õigele adressaadile. Xxxxxxxxxxx

kinnistul olevad ehitised ja ladustatud prügi ei kuulu Y vallasomandisse, vaid

kaebaja vastutab EhS § 19 lg-s 1 ning jäätmeseaduse (JäätS) § 128 lg-s 4 sätestatud

kohustuste eest. Vaidlust ei ole, et Xxxxxxxxxxx kinnistu kuulub kaebajale. Andes

teisele isikule oma kinnisasja kasutada ei saa muutuda seal olevad ehitised Y

omadeks (vt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS § 54 lg 1, § 53 lg 2).

6.2. Xxxxxxxxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxxxx) on tagatud juurdepääsud

avalikult kasutatavale riigiteele nr 11315 läbi omandisuhete ja tähtajatute

reaalservituutide igakordsete omanike kasuks läbi Xxxxx kinnistu (katastritunnus

3-21-752

7(19)

xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 154);

Xxxxxxxxxx kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021

menetlusdokumendi lisa 3; dtl 159), mille kaasomanik on kaebaja ning läbi Xxxxx

kinnistu (katastritunnus xxxxxxxxxxxx; vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi

lisa 2; dtl 157). Seega on alusetu väita, et ilma Xxxxxxx kinnistut läbimata ei ole

tagatud juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult kasutatavale riigiteele.

Xxxxxxxxxx kinnistult on läbi Xxxxx kinnistu rajatud Xxxxxxxxxxx kinnistule

korralik pinnastee läbi rapsipõllu, mis võimaldab edukalt liigelda antud kinnistutel

igasuguste veoautodega (vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 6;

paikvaatlus juuni 2021, pildid nr 1 ja 4; dtl-d 166 ja 169). Kuni 23.03.2017 kuulus

Xxxxx kinnistu enne ostu-müügitehingut erateena nn perekond X seltsingule

(kaebuse täiendus) ja juurdepääsu tagamine Xxxxxxxxxxx kinnistule koos

teekvaliteediga oli seltsingu siseasi. Seetõttu on arusaamatu, mis alustel tugineb

kaebaja oma kaebuses HMS § 63 lg 2 p-dele 4 ja 5.

6.3. Lisaks on vastustaja võtnud ühendust Xxxxxxx kinnistu omanikuga, kes on andnud

põhimõttelise nõusoleku Xxxxxxxxxxx kinnistult ehitiste äraveoks läbi Xxxxxxx

kinnistu, kuid initsiatiiv peab tulema kaebajalt, mitte vallavalitsuselt. Kaebaja

nõudmiste esitamine vastustajale näitab selgelt, et kaebajal puudub igasugune huvi

ebaseaduslike ehitiste oma kinnistult teisaldamiseks läbi Xxxxxxx kinnistu.

6.4. Kaebaja on ekslikult tõlgendanud tsiviilkohtu 31.10.2012 määrust asjas nr 2-11-

50909 (kaebuse lisa 10).

6.5. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et käesolevas asjas ei ole Y kaebaja esindaja. Y on

esitanud vastustajale oma originaalvolikirja koopia, mille kohaselt on tal tähtajatu

õigus esindamaks X ka Xxxxxxxxxxx kinnistul kõikides tehingutes k.a

ametiasutustes ning kohtuprotsessides, sisuliselt on tegu üldvolitusega (vt

vastustaja 12.04.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 80). Y ei ole oma tegude või

sõnadega või uue volikirja esitamisega oma esindusõigust tagasi võtnud. Y on

käitunud vallavalitsuses TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud kujul. Y on käitunud

ärakuulamisel vallavalitsuses kui X volitatud esindaja ja väita peale seda, kui

vastustaja on halduskohtule volikirja olemasolust teavitanud, et esindaja osales seal

kui Xxxxxxxxxxx kinnistule rajatud ehitiste omanik, ei ole tõsiselt võetav. Samuti

on Y. oma vastuskirjas 15.10.2019 Jõelähtme Vallavalitsusele käesolevas

haldusasjas esitlenud ennast kui kinnistu omaniku volitatud esindajat (vt kaebuse

lisa 1.2). Hoolimata sellest, kas Y on kaebaja esindaja või mitte, on nii kaebaja kui

ka Y rahvastikuregistrijärgsed aadressid, e-posti aadressid, kui ka kontakttelefon

kõik samad (vt vastustaja 12.04.2021 menetlusdokumendi lisad 8 j 9; dtl-d 91-93).

6.6. Kogu

käimasoleva

haldusmenetluse

käigus

on

vastustaja

kasutanud

rahvastikuregistris olemasolevaid kontaktandmeid ja adresseerinud teated üldjuhul

nii X kui Ye ja teinud seda nii tähitud kirjadega rahvastikuregistris oleval aadressil

Vainu

tn

8,

kui

ka

e-posti

aadressidel

xxxxxxxxxx@online.ee

ja

xxxxxxxxxx@hot.ee, xxxxxxxxx@hot.ee. Kahte viimast aadressi on Y kasutanud

vallaga suheldes ka varasemalt. Seejuures pole probleeme kirjade kättesaamisega

olnud. Küll aga on kaebajal väidetavalt esinenud probleeme käimasoleva

haldusmenetluses kirjade kättesaamisega. Vastustaja palus haldustarkvara

opereerivalt ettevõttelt Webware OÜ-lt kinnistust, kas eelpool mainitud e-posti

aadressitele on 11.09.2020 saadetud e-kirjad väljunud ja kas need kirjad on jõudnud

kaebaja

hot.ee

serverisse.

Vastustaja

sai

vastuseks,

et

kaebaja

3-21-752

8(19)

rahvastikuregistrijärgset e-posti aadressi enam pole olemas, kuid aadressile

xxxxxxxxxx@hot.ee väljus kiri koheselt.

6.7. Vastustaja ei pea kaebaja poolt mõistlikuks käitumiseks, et haldusmenetluse raames

lihtsalt eiratakse tähitud kirjade teatisi ning ärakuulamise võimaldamiseks ja

menetlusele kaasa aitamiseks HMS § 38 lg 3 mõistes peab vastustaja kirjad kohale

toimetama selleks politsei ametiabi kasutades (vt vastustaja 15.07.2021

menetlusdokumendi lisad 8-14; dtl 175-185).

Vastustaja ei pea eluliselt usutavaks, et kaebaja või tema esindaja pole käesolevas asjas tähitud

kirjade teatisi või e-kirju kätte saanud, nagu ka kohtutäituri poolt 16.02.2021 saadetud teatist.

Vastustaja on kaebajale haldusaktid kättetoimetanud kõige kättesaadavamal viisil ehk e-kirjaga

ning täiendavalt saatnud rahvastikuregistrijärgsele aadressile tähitud kirjad.

6.8. Kaebaja taotluse alusel on Jõelähtme Vallavalitsuses pooleli Xxxxxxxxxxx ja

(katastritunnus ) kinnistute piiride muutmise menetlus. Mõlema kinnistu omanikuks on

kinnistusraamatu andmetel X. Xxxxxxxxxxx ja Xxxxxxxxx kinnistute piiride muutmise

menetluses on Y ennast esitlenud nii geodeedile kui ka vallavalitsusele kaebaja volitatud

esindajana (vt vastustaja 28.10.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 217).

6.9. Vaatamata korduvatest lubadustest ja ettekirjutusele ning hoiatusele uute

tähtaegade seadmisest, pole kaebaja tänaseni 3-aastat peale esimest ärakuulamist

oma lubadusi täitnud ning ebaseaduslikke hooneid Xxxxxxxxxxx kinnistult

utiliseerinud või teisaldanud. Lammutusettekirjutus ei sisalda endas nõuet hooneid

jäädavalt lammutada, vaid annab ka võimaluse hooned kaebajal detailideks võtta

ning need hiljem kokku panna, kuid ei anna kaebajale subjektiivset õigust valida,

millal ta lammutusettekirjutust täidab. Väide, et Xxxxxxxxxxx kinnistul saab

hooneid teisaldada ainult läbi Xxxxxxx kinnistu, ei vasta tõele. 6.10. Väär on

kaebaja väide, et kaebajal ei ole olnud võimalik Xxxxxxxxxxx kinnistule pääseda

ettekirjutuse täitmiseks ning esitatud 30.03.2022 tõendid kohtule ei ole tõesed. Foto

number 2 on tehtud teadmata kohast Xxxxx kinnistul, mis ei haaku reaalsusega ja

tegelikult kasutatava teega. Vastustaja on kohtule saatnud 2021. a suvel tehtud

fotod Xxxxx kinnistu rapsipõldu läbivast väga konarlikust teest, mis pidi on

sõidetud Xxxxxxxxxxx kinnistule ja mis pidi oleks võimalik rajatud ehitised ja

ladustatud prügi Xxxxxxxxxxx kinnistult ära vedada. Täiendavalt on fotodelt näha

sama teed kasutades Xxxxxxxxxxx kinnistu piirile toodud killustikust. Vastustaja

lisab Maa-ameti kaardirakendusest tõendi, et sama trajektoori pidi sõideti

Xxxxxxxxxxx kinnistule läbi Xxxxx kinnistu ka juba 2019. a (vt vastustaja

14.04.2022 menetlusdokumendi lisa 1; dtl 289). Kaebaja poolt 30.03.2022 saadetud

seisukohtades fotol nr 1 on ilmekalt näha, et vähemalt tee külmumise perioodil on

ebaseaduslike ehitiste transportimine kaebaja poolt läbi nn „põllutee“ Xxxxx

kinnistult vägagi võimalik.

6.11. Xxxxxxxxxxx kinnistule on vastustaja väljastanud projekteerimistingimused

üksikelamu ja kahe ehitusloa kohustusliku abihoone väljastamiseks (vt vastustaja

15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 15; dtl 186). Projekteerimistingimuste lisa 1 punkti

6 kohaselt peavad hooned sobima välisilmelt, mahult, materjalide valikult ning

arhitektuurse lahenduse poolest piirkonna miljöösse, mida Xxxxxxxxxxx kinnistul

maatulundusmaal asuvad ebaseaduslikud hooned ei ole. Lisaks asuvad kaks kolmest

püstitatud

ebaseaduslikust

hoonest

naaberkinnistu

(Xxxxxxx)

puurkaevu

sanitaarkaitsealas (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 16; dtl 192).

3-21-752

9(19)

6.12. Kohtupraktikas on levinud põhimõte, et enne lammutusettekirjutuse tegemist

tuleb kaaluda, kas ehitist on võimalik seadustada. EhS seletuskirjas (lk 161) on

selgitatud, et seadustamise eesmärk ei tohiks olla ebaseadusliku ehitamise

soodustamine. Seega ei tohi seadustamise alused ja tagajärg olla isikule soodsamad kui

õiguspärane käitumine. Lammutusnõue on proportsionaalne. Xxxxxxxxxxx kinnistu on

100% maatulundusmaa. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või

metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või majanduslik potentsiaal.

Maatulundusmaa sh põllumaa ei ole maa, kus inimesed viibiksid pikaajaliselt muul

eesmärgil kui maa harimine. Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad ehitised ei vasta

maatulundusmaa sihtotstarbele. Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik väidab, et käimas on

ehitiste seadustamine. See ei vasta tõele. Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik on saanud

projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks, mis ei tähenda olemasolevate

ehitiste seadustamist. Kuna olemasolevad ehitised ei vasta maatulundusmaa

sihtotstarbele ning ei vasta ka väljastatud projekteerimistingimustes väljatoodud

arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele, siis ei saa olemasolevaid

hooneid formaalselt ega materiaalselt seadustada.

6.13. Väär on kaebaja 30.03.2022 seisukohtades toodud väide, et jäätmed ei asu

Xxxxxxxxxxx kinnistul. Seda, et jäätmed asusid ettekirjutuse koostamise ajal

Xxxxxxxxxxx kinnistul on kinnitanud ka kaebaja volitatud esindaja Y oma 10.07.2020

vastustajale saadetud vastuses. Seda, kas kaebaja on teisaldanud osad jäätmed hiljem

naaberkinnistule Xxxxx, ei oma ettekirjutuse seisukohast tähendust. JäätS § 128 lg-st 1

tulenevalt vastutab jäätmete käitlemise ja nendest põhjustatud keskkonnasaastuse

likvideerimise eest jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega

seonduva kahju, sh jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse

likvideerimisega seotud kulude hüvitamise eest jäätmed keskkonda viinud isik. 6.14.

Sunniraha määramine summas 3300 eurot oli igati õigustatud. Kui ettekirjutuse täitmine

ei ole objektiivselt välistatud, siis on sunniraha rakendamine õiguspärane (vt Riigikohtu

lahend nr 3-19-2051, p 12). Kaebajal on olnud ettekirjutuse täitmine objektiivselt

võimalik.

6.15. Y on käesolevas haldusasjas andnud tunnistajana valeütlusi karistusseadustiku (KarS) §

320 mõistes ning vastustaja palub jätta Y vande all antud tunnistused tähelepanuta nende

usaldusväärsuse puudumise tõttu. 05.11.2021 kohtuistungil küsib kohus Xt „Kas ma saan

õigesti aru, et Te isiklikult ei ole vallale volikirja esitanud?“. Y vastus „Seal ei ole seda nõutud.“.

Vastustaja esindaja L. Kure küsib „Ja ühtegi kirja Te ei ole esitanud Jõelähtme Vallavalitsusele,

kus Te oleksite ennast tituleerinud omaniku volitatud esindajana?“. Y vastab „Olen seda ainult

arhitektile teinud ja oma arhitekti poolt. Olen vallas käinud ainult jutul ja rohkem ei ole mul

palutud midagi teha.“ Kaebaja poolt 23.04.2021 halduskohtule esitatud kaebuse täienduse

punktis IV lk 4 „Vastus kohtu küsimusele 3.2.“ väitis kaebaja järgmist: „Y teatab kohtule, et ta

ei ole vaidlusaluses õigussuhtes Jõelähtme Vallavalitsusega (ettekirjutus – hoiatus, sunniraha

määramine, sunniraha sundtäitmine) X’i volitatud esindaja. Y ei ole Jõelähtme Vallavalitsusele

esitanud Xi originaalvolikirja /…/“. Y esitas vastustaja järelevalveametnikule Diana Surkovale

käesolevas menetluses 03.09.2019 ärakuulamise võimaldamisel koheselt oma üldvolituse ja

esitles ennast, kui X volitatud esindajat (vt vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 1,

videosalvestis 03.09.2021). Sellist kaebaja volitatud esindajana käitumist jätkab Y ka

16.10.2019 ärakuulamisel ja selgituste andmisel, kus ta üheselt oma käitumisega kinnitab, et on

Xvolitatud esindaja (vt vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisa 2). Samuti ei ole Y oma

sõnadega või käitumisega käesolevas haldusasjas esitatud volitust tagasi võtnud, kuni

kohtumenetluseni. Ebausutav ja valeütlusena on käsitletav tunnistajana vande all Y poolt antud

ütlus, et „ebaseaduslikud ehitised on toodud sinna (Xxxxxxxxxxx kinnistule) aastal 2012,

3-21-752

10(19)

2013“. Maa-ameti kaardirakenduse ortofotodelt on näha, et aastal 2016 (vastustaja 30.03.2022

menetlusdokumendi lisa 3) ei asunud kinnistul mitte ühtegi hoonet ja ebaseaduslikud hooned

koos jäätmetega on Xxxxxxxxxxx kinnistule tekkinud 2018 (vt vastustaja 30.03.2022

menetlusdokumendi lisa 4). Eluliselt ei ole usutav, et tunnistaja ei mäleta 3-aasta taguseid

sündmusi ja esitatud valeväide on kohut eksitav ja antud vande all Tallinna Halduskohtus

tunnistajana pahatahtlikult. Vastustaja on teinud haldusmenetluses kõik mõistlikud pingutused,

et menetlusega seonduv adressaadile kätte toimetada. Ebaõige on kaebaja volitatud esindaja

(tunnistaja) väide, et ta sai ettekirjutusehoiatuse kätte alles 15.03.2021.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada, sest Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020

ettekirjutus-hoiatus on õigusvastane, see jäeti nõuetekohaselt kaebajale ja tema volitatud

esindajale X kätte toimetamata ning seetõttu oli ka sunniraha sissenõudmine 01.02.2021

hoiatuse alusel summas 3300 eurot õigusvastane, samuti on vastustaja tekitanud kaebajale

õigusvastase tegevusega (täitemenetluse alustamiseks avalduse esitamine) varalist kahju

summas 62,40 eurot. Kohus selgitab oma seisukohta alljärgnevalt.

8. Tallinna Halduskohtu 25.05.2021 määrusega on võetud menetlusse X kaebus järgmistes

nõuetes: 1) Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111

tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks; 2) sunniraha rakendamisega kaasnenud

õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks (s.o 3300 euro suuruse sunniraha tagastamiseks) ning

3) kaebajale tekitatud varalise kahju summas 62,40 eurot hüvitamiseks. Sealjuures on kohus

selgitanud, et kuivõrd heastamisotsusega teeb kohus ettekirjutuse haldusakti või toimingu

õigusvastaste, s.o kestvalt isiku õigusi rikkuvate ja haldusakti või toiminguga põhjuslikus

seoses olevate tagajärgede kõrvaldamiseks ehk tagasitäitmiseks, loetakse heastamiskaebuse

rahuldamisel tuvastamisnõue heastamisnõudega hõlmatuks. Seega puudub vajadus sunniraha

rakendamise toimingu (s.o 01.02.2021 hoiatuse) õigusvastasuse tuvastamiseks eraldi

kohtuotsuse resolutsioonis ning kohus menetleb seda heastamiskaebuse osana. Vaidlusaluse

ettekirjutus-hoiatuse

õigusvastasuse

tuvastamisnõude

loeb

kohus

hõlmatuks

tühistamisnõudega.

9. Käesoleval juhul on menetlusosaliste vahel vaidlusalusteks küsimusteks, 1) kas

kaebajale oli vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus 11.09.2020 või hiljemalt 01.02.2021 kätte

toimetatud; 2) kas kaebaja volitatud esindajaks haldusmenetluses saab lugeda Yning juhul, kui

seda jaatada, siis, kas vaidlusalused ettekirjutus-hoiatus ja 01.02.2021 hoiatus olid X

nõuetekohaselt kätte toimetatud; 3) kas Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-

hoiatus on õiguspärane; 4) kas Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatus on õiguspärane; 5)

kas kaebajale sunniraha rakendamine, sh selle sissenõudmine summas 3300 eurot oli

õiguspärane ning 6) kas vastustaja on tekitanud kaebajale varalist kahju summas 62,40 eurot,

mis seisnes täitemenetluse kuludes. Kohus asub püstitatud vaidlusküsimusi analüüsima

ülaltoodud järjekorras.

Kättetoimetamine

10. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 1) kaebaja on

Xxxxxxxxxxx kinnistu omanik (dtl 46); 2) vastustaja on edastanud vaidlusaluse ettekirjutuse-

hoiatuse kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile Vainu tn 8, Tallinn, kuid tähitult saadetud

kirjad tulid vastustajale hoiutähtaja möödumise tõttu tagasi (dtl-d 84-85); 3) vastustaja on

edastanud vaidlusaluse haldusakti kaebaja rahvastikuregistris olevale e-posti aadressile

3-21-752

11(19)

xxxxxxxxxx@hot.ee (dtl-d 88-90 ja 94); 4) kaebaja ei ole elektronkirjade kättesaamist

kinnitanud.

11. Dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud

menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses

allkirja vastu üle antud (HMS § 26 lg 2). Tähitud kirja kaebajale postiasutuses allkirja vastu üle

antud ei ole, mistõttu ei saa vaidlusalust ettekirjutust-hoiatust lugeda kaebajale HMS § 26 lg 2

alusel kättetoimetatuks. Ka ei saa elektrooniliselt saadetud vaidlusalust haldusakti lugeda

kaebajale kättetoimetatuks. Nimelt sätestab HMS § 27 lg 2, et elektrooniliselt kättesaadavaks

tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks mh järgmistel juhtudel: 1) asjakohane

infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud

elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Kaebaja ei ole kinnitanud elektrooniliselt

edastatud dokumendi kättesaamist. Seega on tõendatud, et kaebajale vaidlusalust

ettekirjutusthoiatust vastustaja kätte toimetanud ei ole.

12. Kuigi vastustaja on esitanud kohtule haldusprogrammi Webdesktopi operaatori

Webware OÜ kinnituse, et kaebajale saadetud e-kirjad väljusid Jõelähtme Vallavalitsuse

serverist (dtl 173), siiski ei ole see piisav lugemaks kaebajale saadetud ettekirjutus-hoiatus

kättetoimetatuks. Ainuüksi see, et vastustaja serverist on e-kiri väljunud ei võimalda tuvastada,

millal on kaebaja selle e-kirja kätte saanud.

13. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt

selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Praegusel juhul ei ole vastustaja esitanud

tõendeid osas, et kaebaja käitumisest võiks välja lugeda, et ta oli muul viisil saanud

vaidlusalusest ettekirjutusest-hoiatusest teada. Seda ei saa järeldada ka eelnevalt viidatud

Webdesktopi operaatori kinnitusest, kuivõrd see kinnitab üksnes vastustaja haldusprogrammist

e-kirjade välja saatmist ning tõrgete puudumist, kuid sellest ei saa järeldada, millal sai kaebaja

nendest e-kirjadest teada. Kaebuse kohaselt on kaebaja saanud vaidlusalusest ettekirjutusest-

hoiatusest ja 01.02.2021 hoiatusest teada 25.03.2021 (dtl 3). Tõendamiskoormus osas, et

kaebaja on varasemalt saanud vaidlusalusest ettekirjutusest-hoiatusest teada, lasub vastustajal

(HKMS § 59 lg 1). Käesoleval juhul ei ole vastustaja sellekohane väide tõendust leidnud.

Volitatud esindaja

14. Küll aga nõustub kohus vastustajaga, et Y oli vaidlusaluses haldusmenetluses kaebaja

volitatud esindaja. See nähtub eelkõige kaebaja 15.10.2019 kirjast, millele on alla kirjutanud Y

kui kaebaja volitatud esindaja (dtl-d 25-26). Samuti on eluliselt usutav, et Y esitas vastustajale

üldvolikirja kaebaja esindamiseks (dtl 80), kuivõrd sellele on vastustaja viidanud läbivalt kogu

haldusmenetluses, kuid kaebaja volitatud esindaja Y ega ka kaebaja ei ole haldusmenetluses

sellele kordagi vastu vaielnud. Isegi kaebuses ei ole kaebaja sellele vastu vaielnud, kuigi

Jõelähtme Vallavalitsuse 08.10.2019 kirjas nr 7-7/3786 on selgesõnaliselt märgitud, et „Seoses

nimetatud ehitistega käis minu vastuvõtul 03.09.2019 kl 11:00 Y, kes esitas volikirja X

esindamise kohta /…/“ (dtl 182). Nimetatud kiri on ametiabi korras kaebajale ja X kätte

toimetatud (dtl 183). Eluliselt ei ole usutav, et kui isik ei ole teist isikut ennast esindama

volitanud, siis saades sellekohast infot ei teavitaks viivitamatult haldusorganit, et ta ei ole

vastavat isikut ennast esindama volitanud. Veelgi enam, halduskohtumenetluses on kaebaja

volitatud esindaja alles peale vastustajalt kohtule üldvolituse esitamist asunud vastu vaidlema,

et Y ei olnud haldusmenetluses kaebaja esindajaks. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et Y oli

kaebaja volitatud esindaja haldusmenetluses. Kohtul puudub vajadus tugineda vastustaja poolt

30.03.2022 esitatud video- ja helifailidel, et lugeda tõendatuks vastustaja väide, et Y oli kaebaja

volitatud esindaja haldusmenetluses, sest see nähtub varasemalt esitatud dokumentaalsest

tõendist (dtl-d 25-26). HKMS § 62 lg 6 kohaselt jätab kohus juba vastuvõetud tõendid

3-21-752

12(19)

(vastustaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisad 1-2) asja lahendamisel arvestamata, sest

asjaolu on juba piisavalt tõendatud.

15. Kohus jätab arvestamata Y kui tunnistaja ütlused nende ebausaldusväärsuse tõttu

(HKMS § 62 lg 6 ls 2), kuivõrd tunnistaja antud ütlused (vt 05.11.2021 kohtuistungi protokoll

kell

10:53:06 ja 10:53:24) on vastuolus kohtule esitatud dokumentaalse tõendiga (vt kaebaja

volitatud esindaja 15.10.2019 kiri; dtl 25-26) osas, et Y ei olnud haldusmenetluses kaebaja

volitatud esindaja.

16. Täiendavalt aga lisab kohus vastuseks vastutaja seisukohale, et kuivõrd Y oli

haldusmenetluses kaebaja esindaja, siis ei saanud teda tunnistajana üle kuulata, järgmist.

17. Halduskohtumenetluses võivad tõendiks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja HKMS-s lubatud

tõendid (HKMS § 56 lg 2). TsMS § 251 lg 1 välistab tunnistajana üle kuulata isiku, kes on

selles kohtuasjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja. Kuigi X oli üldvolitus kaebaja

esindamiseks kohtumenetluses, siiski ei ole kaebaja öelnud, et Y esindab teda kohtus, vaid

kaebaja on võtnud esindajaks vandeadvokaadi. Seetõttu ei olnud takistatud Y tunnistajana üle

kuulamine halduskohtumenetluses.

18. Sõltumata aga asjaolust, et Y oli kaebaja volitatud esindaja, ei ole vastustaja tõendanud,

et vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus ja 01.02.2021 hoiatus on kaebaja volitatud esindajale

nõuetekohaselt kätte toimetatud. Arvestades, et kaebaja volitatud esindaja rahvastikuregistri

aadress ning e-posti aadress langesid kaebaja vastavate andmetega kokku, siis jääb kohus

varasemalt käesoleva otsuse põhjenduste punktides 10-13 märgitu juurde ega pea vajalikuks

neid korrata. Seega saab lugeda kaebajale ja tema volitatud esindajale vaidlusaluse

ettekirjutuse-hoiatuse ja 01.02.2021 hoiatuse kätte toimetatuks alates 13.03.2021 (dtl 114). 19.

Kohus ei nõustu vastustajaga, et vastustaja tegi endast kõik võimaliku, et kaebajale või tema

volitatud esindajale haldusmenetluses dokumente kätte toimetada. Nii näiteks on arusaamatu,

et kui kutse ja 08.10.2019 kirja nr 7-7/3786 on saanud vastustaja kaebajale ja tema volitatud

esindajale kätte toimetada ametiabi korras (HMS § 28 lg 2), siis miks ei taotlenud vastustaja

ametiabi korras vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse ja 01.02.2021 hoiatuse kätte toimetamist

kaebajale ning tema volitatud esindajale, kui oli teada, et varasemalt on esinenud raskusi

kaebajale ja tema volitatud esindajale dokumentide kätte toimetamisega. Sellest hoolimata on

vastustaja kohustus tagada (ja hilisemalt ka tõendada), et kaebajat puudutavad haldusaktid

saaks viimasele kätte toimetatud.

Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse õiguspärasus

20. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (HMS § 54).

21. Esmalt nõustub kohus kaebajaga, et haldusakt ei kehtinud kaebaja suhtes enne, kui kaebaja

sellest teada sai, s.o 13.03.2021. Vastavalt HMS § 61 lg-le 1 kehtib haldusakt adressaadile

teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud

hilisemat kehtima hakkamist. Küll aga ei tähenda kaebajale vaidlusaluse ettekirjutuse-

hoiatuse nõuetekohaselt kättetoimetamata jätmine, et 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus oleks

tühine. Seadus näeb ette väga konkreetsed juhud, mil haldusakti saab pidada tühiseks

(HMS § 63 lg 2). Alates vaidlusalusest haldusaktist teadasaamisest hakkas see kaebaja

suhtes ka kehtima ning tekitas talle kohustusi.

22. Kohtu hinnangul ei esine vaidlusalusel ettekirjutusel-hoiatusel tühisuse tunnuseid.

3-21-752

13(19)

23. Kaebaja on leidnud, et Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutus-hoiatus on tühine

HMS § 63 lg 2 punktide 4 ja 5 alusel.

24. Tulenevalt HMS § 63 lg 2 punktist 4 on haldusakt tühine, kui see kohustab toime panema

õigusrikkumise. Kaebaja hinnangul kohustab vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus toime

panema õigusrikkumise, kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ehitised, mis on

ettekirjutuse objektiks, kuuluvad kaebuse kohaselt Y, mitte kaebajale.

25. Esmalt märgib kohus, et tegemist on paljasõnalise väitega. Selle kohta ei ole kohtule

tõendeid esitatud. Kuivõrd kohus luges tunnistaja Y ütlused ebausaldusväärseks, siis ei ole

tunnistaja ütlused ka kohaseks tõendiks, mis seda kaebaja väidet tõendaksid.

26. Esiteks on kaebaja volitatud esindaja selgitanud oma 15.10.2019 kirjas, et „Jõelähtme valla

Sambu küla Xxxxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxxxxxxxxx) paikneb omanikule

kuuluv teisaldatav vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks otstarbeks“ (dtl 26). Teiseks on

kaebaja kinnitanud, et soovib ehitised seadustada (vt vaidlusaluse ettekirjutuse lk 3, dtl 20;

kaebaja volitatud esindaja 15.10.2019 kiri; dtl 26). Seda sama soovi on kaebaja avaldanud

ka kohtumenetluses (vt nt kaebaja 28.01.2022 menetlusdokument, lk 4; dtl 250).

Olukorras, kus tegemist oleks teisele isikule kuuluva varaga ning puuduvad tõendid, et

kaebaja ja Yvahel oleks omandi üleandmise kokkuleppeid nimetatud ehitisi puudutavas

osas, ei saaks asuda kaebaja väidetavat vara oma kinnistul seadustama. Seda, et kaebaja

soov on Xxxxxxxxxxx kinnistul olevaid ehitisi seadustada või enda tarbeks kasutada,

kinnitab

ka

asjaolu,

et

kaebaja

on

taotlenud

Xxxxxxxxxxx

kinnistule

projekteerimistingimused (vt kaebaja 26.05.2021 menetlusdokument, lk-d 2-3; dtl 134-

135). Kuigi vaidlusaluseid hooneid on võimalik vallasasjana võõrandada, siiski muutuvad

sellised ehitised konkreetsele kinnisasjale konkreetsesse kohta asetades kinnisasja

oluliseks osaks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis (TsÜS § 53 lg 2).

Ülaltoodust lähtuvalt ei nõustu kohus kaebajaga, et vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus on

tühine HMS § 63 lg 2 punkti 4 alusel.

27. Samuti ei esine HMS § 63 lg 2 punktis 5 nimetatud tühisuse alust. Vastavalt viidatud

punktile on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on

vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja

väitel on selliseks objektiivseks takistuseks asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistult puudub

juurdepääs avalikult kasutatavale teele.

28. Vastustaja on tõendanud, et kaebajal on juurdepääs Xxxxxxxxxxx kinnistult avalikult

kasutatavale teele. Nimelt nähtub kinnistusraamatu väljavõtetest, et Xxxxxxxxxxx

kinnistule (xxxxxxxxxxxx) on tagatud juurdepääsud avalikult kasutatavale riigiteele nr

11315 läbi tähtajatute reaalservituutide igakordse omaniku kasuks läbi Xxxxx kinnistu

(xxxxxxxxxxxx) reg osa 73798050 (vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 1; dtl

154; ja vastustaja

15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 4; dtl 162); Xxxxxxxxxx kinnistu (xxxxxxxxxxxx) reg. osa

3752150 (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa 3; dtl 159) ja läbi Xxxxx kinnistu

(xxxxxxxxxxxx) reg.osa 14320502 (vt vastustaja 15.07.2021 menetlusdokumendi lisa

2; dtl 157). Lisaks on 08.06.2021 paikvaatluse protokolliga tuvastatud juurdepääs

Xxxxxxxxxxx kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Nii on 08.06.2021 paikvaatluse protokollis

märgitud järgmist: „Kinnistule pääsemiseks sõideti mööda 11315 Raasiku-Anija teed ning

seejärel keerati vasakule Xxxxx kinnistule (katastritunnus xxxxxxxxxxxx), sõites otse jõuti ka

Xxxxxxxxxx kinnistule ning seejärel ka Xxxxx kinnistule. Xxxxx kinnistul tuvastati, et on

olemas kaks sõiduteed, mis viivad Xxxxxxxxxxx kinnistule, üks otse läbi rapsipõllu, teine

3-21-752

14(19)

kulgeb mööda piki Xxxxx kagu ja lääne kinnistu piiri. /…/“ (dtl 165). Paikvaatluse protokolli

lisalt fotolt nr 1 nähtub Xxxxx kinnistul otse läbi rapsipõllu viiv tee (dtl 166).

29. Asjaolu, et Xxxxxxxxxxx kinnistult on teeservituutidega tagatud juurdepääs avalikule teele

läbi Xxxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx kinnistu kinnitab ka kaebaja väide, et uus tee pole veel

valmis (vt kaebuse lisa 9; dtl 55). Samas puudub kaebaja esitatud fotol (kaebuse lisa 9; dtl

55) kuupäev, millal see tehtud on, mistõttu ei tuvastatav, mis seisus oli valmiv tee

vaidlusaluse ettekirjutuse andmise ajal. Kaebaja on esitanud ka 29.06.2021 kohtule fotod,

kust on näha, et Xxxxx kinnistul paikneb teeb, mida mööda on võimalik veoautoga liikuda

(vt dtl 137). Paljasõnalised on kaebaja väited, et transpordifirmad on keeldunud nimetatud

teed mööda ehitisi ära vedamast ja transporditeenust pakkumast (vt kaebaja 28.06.2021

menetlusdokumendi lk 2; dtl 134). Kaebaja on esitanud ka 30.03.2022 kohtule fotod (vt

kaebaja 30.03.2022 menetlusdokumendi lisad), kuid samamoodi pole tuvastatav, millal on

fotod tehtud ja kus kohas täpselt. Lisaks on Harju Maakohtu 31.10.2021 määruses nr 2-11-

50909 märgitud, et ligipääs avalikult kasutatava teega või kinnisasja osade vahel on

katkenud kaebaja lapselapse

(Merilyn Alt; dtl 7) tahtel (dtl 68). Veelgi enam, viidatud maakohtu määrusest ilmneb, et kohus

tuvastas 14.03.2012 paikvaatlusel, et vaidlusalune tee [st Xxxxxxx kinnistul asuv tee] on kitsas,

kahel autol üksteisest möödasõit on võimatu; paikvaatluse läbivaatamise päeval oli tee läbitav

ainult maastikuautoga; paikvaatlusel kohus veendus, et tee kvaliteet ei võimalda avaldaja

nõudmisi rahuldada; tee ei ole nii tugev, et metsaveotehnika ja suured veokid seda kahjustamata

kasutada saaks (dtl 69). Kaebusele lisatud fotolt (dtl 50) nähtub, et Xxxxxxx kinnistule viiva

tee seisukord ei ole muutunud. Eelneva kokkuvõtteks leiab kohus, et vaidlusalune

ettekirjutushoiatus ei ole tühine, kuivõrd asjas on tõendatud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvate

ehitiste transportimine oleks omaniku soovi korral olnud võimalik, kuivõrd juurdepääs avalikult

kasutatavale teele on tagatud läbi Xxxxxxxxxx, Xxxxx ja Xxxxx kinnistute. Samas seavad

kaebaja vastuolulised seisukohad, et kord soovitakse ehitisi kinnistul kasutada, teisalt aga on

väidetud, et kaebaja on nõus need kinnistult ära viima, kahtluse alla kaebaja väidete

usaldusväärsuse osas, mis on kinnistul paiknevate ehitiste kasutusotstarve.

30. Kuivõrd kohus ei tuvastanud vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse tühisust, siis asub kohus

alljärgnevalt analüüsima, kas tegemist on õiguspärase haldusaktiga.

31. Kaebaja hinnangul on vaidlusalune ettekirjutus-hoiatus ebaproportsionaalne, kuivõrd

kaebaja soovib kinnistul asuvaid ehitisi kasutada (seadustada) vastavalt Xxxxxxxxxxx

kinnistule väljastatud projekteerimistingimustele. Samuti on kaebaja hinnangul ettekirjutus

vastuoluline.

32. Vaidlusaluse ettekirjutuse õiguslike alustena on märgitud EhS § 130 lg 2, § 132 lg 3 ja

korrakaitseseadus (KorS) § 28 lg 1 (dtl 18).

33. Vastavalt EhS § 130 lg-le 2 teostab kohalik omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet, täites

selleks järgmisi ülesandeid: 1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga

funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast

tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse

kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine; 3) ehitamise teatise

või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;

4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele

vastavuse kontrollimine; 5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja

kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine ning 6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise

nõuete järgimise kontrollimine. Vaidlusaluses ettekirjutuses-hoiatuses ei ole viidatud

3-21-752

15(19)

konkreetsele punktile, mille alusel järelevalvet teostatakse. Ettekirjutuse sisu poolest saab

järeldada, et järelevalvet teostati EhS § 130 lg 2 punktide 1 ja 3 alusel – kontrolliti

Xxxxxxxxxxx kinnistul olevate ehitiste vastavust projekteerimistingimustele ning

ehitamise teatise olemasolu. Korrektne oleks olnud viidata ka EhS § 130 lg 2 konkreetsetele

punktidele, kuid iseenesest ei too nendele viitamata jätmine kaasa ettekirjutuse sisulist

õigusvastasust.

34. Vaidlus puudub, et Xxxxxxxxxxx kinnistul tuvastati kolm ehitist (aiamaja, WC ja kuur;

dtl-d 27-30). Kaebaja ei ole sellele faktile vastu vaielnud (vt kaebuse lk 6; dtl 7). Kohus

nõustub vastustajaga, et tegemist on ehitistega EhS § 3 lg 1 tähenduses. Vaidlust ei ole ka

selles, et kõik ehitised on ehitusaluse pinnaga kuni 20 m2 ning kuni 5 m kõrged. Samuti

puudub vaidlus osas, et kaebaja ehitusteatist ehitiste püstitamiseks vastustajale esitanud ei

ole.

35. Vastavalt EhS lisale 1 tuleb esitada ehitusteatis mitteelamu ehitusaluse pinnaga 0-20 m2 ja

kuni 5 m kõrge püstitamiseks. Seega on oluline tuvastada, mis on vaidlusaluste ehitiste

kasutusotstarve, kuivõrd elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone püstitamiseks

ehitisealuse pinnaga 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrge pole vaja ehitusteatist esitada (vt EhS lisa

1). Kaebaja on 15.10.2019 kirjas vastustajale selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asub

omanikule kuuluv vallasvara, mis on ettenähtud isiklikuks otstarbeks; vara oli ajutiselt

ladustatud Xxxxxxxxxxx kinnistule (dtl 26). Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt on

10.07.2020 kaebaja nimel esitanud e-kirja Qning selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistu

omanikule ja tema esindajale jääb arusaamatuks, miks vallavalitsus nõuab lammutamist,

kui käimas on ehitiste seadustamine ning seadustamine on ainuke õige lahendus, sest

ehitiste äraviimine on avaliku tee sulgemise tõttu võimatu (dtl 20). Ka kaebuses on

selgitatud, et ehitised asusid Xxxxxxxxxx kinnistul kuni viimase võõrandamiseni 2013.a

ning Y vedas ehitised Xxxxxxxxxxx kinnistule, sest mujale neid viia polnud tol hetkel (dtl

7). Samuti on kaebuses selgitatud, et vaidlusalused ehitised olid X tarvilikud üksikelamu

püstitamise eelselt ja ehitamise ajal Xxxxxxxxxx kinnistul, kuna ehituse käigus ei ole

võimalik igapäevaselt edasi tagasi vedada ehitusmaterjale ja tööriistu (vajalik valvata ja

ladustada), samuti on hügieenilistel kaalutlustel tarvilik ehituse ajal kasutada WC-d, et

mitte reostada lihtsalt põõsaaluseid (dtl 8). Eelnevast nähtub, et Xxxxxxxxxxx kinnistul

paiknevad mitteeluruumid, kuivõrd neid ei kasutatud elamiseks. Ühtlasi, kuivõrd

Xxxxxxxxxxx kinnistul puudus elamu, siis ei saanud need olla ka elamu teenindamiseks

vajalikud abihooned. Järelikult oli kaebajal kohustus ehitiste püstitamiseks esitada

vastustajale ehitusteatis (EhS § 19 lg 1, § 35 lg 2, § 36 lg 2). Kuivõrd ehitusteatist esitatud

ei ole, siis on tegemist ehitiste ebaseadusliku ehitamisega.

36. EhS § 132 lg 2 punkti 2 kohaselt otsustab korrakaitseorgan ehitise lammutamise eelkõige,

kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate

kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida

ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada.

37. Xxxxxxx kinnistu omanik on Xxxxxxxxxxx kinnistuga piirneva naaberkinnistu omanik.

Selles vaidlus puudub. Naabrusõigused tulenevad Xxxxxxx kinnistu omanikule ka

Xxxxxxxxxxx kinnistule väljastatud projekteerimistingimustest. Vaidlusaluses ettekirjutuses

on analüüsitud, kas Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad ebaseaduslikud ehitised on kooskõlas

projekteerimistingimustega või on võimalik neid kooskõlla viia. Seega on vastustaja kaalunud,

kas kaebaja suhtes on võimalik kohaldada teda vähemkoormavamaid meetmeid.

38. Asjakohatud on vaidlusaluse ettekirjutuse põhjendused, et kuivõrd Xxxxxxxxxxx kinnistu

sihtotstarve on maatulundusmaa, siis ehitisi sinna püstitada ei saaks, sest need ei vastaks

kinnistu sihtotstarbele (vt vaidlusaluse ettekirjutused lk 6, dtl 23). Vaidlus puudub, et

3-21-752

16(19)

Xxxxxxxxxxx kinnistule on väljastatud projekteerimistingimused ühe (1) üksikelamu ja kuni

kahe (2) ehitusloakohustusliku abihoone ehitamiseks (vt projekteerimistingimuste lisa 1, p 1.2);

dtl 189). Ehitusloakohustuslik abihoone on 0-60 m2 ja üle 5 m kõrge (EhS lisa 1).

Projekteerimistingimused on ehitusõiguse aluseks, mistõttu ei saa olla vaidlust, et

Xxxxxxxxxxx kinnistule on vastustaja lubanud hooneid planeerida.

39. Vastavalt projekteerimistingimuste lisa 1 punktile 1.3) tuleb hoonestus paigutada

maaüksusel lagedale või vähemväärtusliku metsaga kaetud alale ja säilitades kõrghaljastus

võimalikult suures ulatuses; vastavalt üldplaneeringule, peab elamu asukoha kavandamisel

olema tagatud naaberkinnistutel paiknevate elamutega minimaalne vahekaugus metsata

alal 25 m (metsaga alal 50 m); ehitustegevust on keelatud kavandada maaüksusele ulatuva

puurkaevu (registrikoodiga PRK003058) sanitaarkaitsealasse (mis on 50 m) (dtl 189).

40. Vastustaja on selgitanud kohtumenetluses, et kaebaja kinnistul asuvad kaks abihoonet

naaberkinnistu puurkaevu sanitaarkaitsealas (dtl 152). Vastustaja on esitanud kohtule ka

joonise, millelt nähtub puurkaevu sanitaarkaitseala ulatumine Xxxxxxxxxxx kinnistule (dtl

192). Nii Maa-ameti kaardirakendusest kui ka vastustaja esitatud tõendilt (dtl 192) nähtuvalt on

ilmne, et Xxxxxxxxxxx kinnistul paiknevad kaks abihoonet puurkaevu sanitaarkaitsevööndis,

rikkudes sellega projekteerimistingimuste punkti 1.3). Seetõttu ei ole võimalik neid abihooneid

seadustada nende praeguses asukohas. Kuigi vaidlusaluses ettekirjutuses on nõuded sõnastatud

viisil, et kaebajal on kohustus Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad ehitised (aiamaja, WC ja kuur)

lammutada (dtl 23), siiski ilmneb ettekirjutuse põhjendustest, et ettekirjutuse täimiseks loetakse

ka ehitiste ära viimist (likvideerimist) Xxxxxxxxxxx kinnistult (dtl 21). Küll aga oleks võinud

olla vaidlusaluse ettekirjutuse resolutsioon sõnastatud selgemalt (nt lammutamise asemel

kasutatudki sõna likvideerima).

41. Samas nähtub vastustaja esitatud Maa-ameti kaardi väljavõttelt, et kogu Xxxxxxxxxxx

kinnistu ei asu Xxxxxxx kinnistu puurkaevu sanitaarkaitsevööndis. Seetõttu oleks tulnud

vastustajal kaaluda, kas kinnistul sanitaarkaitsevööndis paiknevaid abihooneid on võimalik

nihutada

Xxxxxxxxxxx

kinnistu

piires,

et

need

oleks

kooskõlas

projekteerimistingimustega. Selliseid kaalutlusi vaidlusaluses ettekirjutuses esitatud ei ole

(HMS § 56 lg 3). Seetõttu on tegemist materiaalselt õigusvastase ettekirjutusega. Tegemist

on olulise kaalutlusveaga, mis võis mõjutada otsuse tulemust.

42. Vaidlusaluses

ettekirjutuses

on

leitud,

et

olemasolevad

abihooned

ei

vasta

arhitektuurilistele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele; viimistlusmaterjal, OSB

plaat ei ole ettenähtud välisviimistluse kasutamiseks; abihooned peavad arhitektuurselt

olema kooskõlas peahoone lahendusega, mida on keeruline hinnata, kuna ei ole esitatud

peahoone arhitektuurset lahendust (vt projekteerimistingimuste lisa 1 punkt 1. 6); dtl-d 22-

23).

43. Kohtu hinnangul ei selgu vaidlusalusest ettekirjutusest, kas ehitiste püstitamiseks kasutatud

materjal välistab võimaluse viia need kooskõlla projekteerimistingimustega. On küll selge,

et

ehitistel

viimistlusmaterjalina

OSB

plaadi

kasutamine

ei

ole

kooskõlas

projekteerimistingimuste lisa 1 punktiga 1. 6). Küll aga puuduvad ettekirjutuses

põhjendused, kas selle puuduse kõrvaldamine on võimalik ehk teisisõnu, kas kaebajal on

võimalik viia ehitised vastavusse projekteerimistingimustega ilma, et tal tuleks hooneid

eelnevalt lammutada

(nt on võimalik ümber ehitada). Seetõttu ei saa tõsikindlalt järeldada, et kõigi abihoonete osas

oleks võimatu nende seadustamine, st lammutamisnõudest (või kinnistult ära viimise nõudest)

leebema meetme rakendamine.

3-21-752

17(19)

44. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020

ettekirjutus-hoiatus nr 2012899/00111 on õigusvastane, kuigi asjas on tõendatud, et

kaebaja kinnistul asuvad ebaseaduslikud ehitised, kaks neist on püstitatud keelualasse

(Xxxxxxx kinnistu puurkaevu sanitaarkaitsevööndisse) ning hoonete viimistlusmaterjal on

vastuolus projekteerimistingimustega. Samas aga ei saa kohus asuda vastustaja eest

teostama kaalutlusõigust osas, kas ka mittenõuetekohase viimistlusmaterjali kasutamine

välistab võimaluse rakendada kaebaja suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid (nt

ehitusteatise esitamiseks kohustamine, sanitaarkaitsealast hoonete liigutamine mujale

Xxxxxxxxxxx kinnistu lubatavale alale; nõuetekohase viimistlusmaterjali kasutamine

vmt). Samuti ei selgu vaidlusalusest ettekirjutusest, kas püstitatud WC vastab

projekteerimistingimuste lisa 1 punktile 1.7), et vältida keskkonnareostust.

45. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et vaidlusalune ettekirjutus on õigusvastane, siis ei

pea kohus vajalikuks asuda analüüsima kaebaja väidet, et tegemist on vastuolulise

ettekirjutusega.

46. Kaebaja on vaidlustanud Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutuse ka põhjusel, et

ta ei nõustu, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad jäätmed, vaid kaebaja väitel on tegemist

taaskasutatavate asjadega.

47. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.

48. Vaidlusaluse ettekirjutuse kohaselt laekus Jõelähtme Vallavalitsusele 22.04.2020 info koos

fotodega, et Xxxxxxxxxxx kinnistule ladustati hulgaliselt jäätmeid; vastuseks vastustaja

15.05.2020 ja 17.06.2020 kirjale teatas kaebaja 10.07.2020, et kinnistul asuvad jäätmed ei

kuulu jäätmete alla jäätmeseaduse (JäätS) tähenduses (v.a purunenud aken ning diivanid)

(dtl 20). Kaebuse kohaselt ei paikne kinnistul prügi, vaid taaskasutatavad materjalid, mis

on ajutiselt ladustatud; vallavalitsuse mainitud prügi on kokku korjatud Xxxxx põllult,

millised olid sinna tekkinud läbi aegade teiste isikute poolt visatuna, kuid need ei asu mitte

Xxxxxxxxxxx kinnistul, vaid endiselt Xxxxx kinnistu teemaal (dtl-d 9-10).

49. JäätS 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on

ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Euroopa Kohus on

selgitanud, et jäätmete määratlemisel on oluline eelkõige valdaja tegevus ja äraviskamise

mõiste; sõnu „ära viskama“ tuleb tõlgendada lähtuvalt inimese tervise ja keskkonna kaitse

eesmärgist; kui tõlgendada jäätmete ja ära viskamise mõistet liiga kitsalt, siis ei oleks

tagatud inimeste tervise ja keskkonna kaitse jäätmete kogumise, vedamise, töötlemise,

hoidmise ja ladestamisega seotud kahjuliku mõju eest (C-241/12 ja C-242/12, p 37-38).

Euroopa Kohus leiab, et oluline on välja selgitada, kas valdaja kavatseb asja ära visata.

Seega on jäätmete mõiste sisustamisel olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja

subjektiivsed asjaolud; lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida

valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha (vt Riigikohtu

lahend nr 3-1-1-94-16, p 11). Seejuures võib jäätmete mõiste hõlmata ka kaubandusliku

väärtusega aineid ja esemeid, mida võib majanduslikult kasutada (Euroopa Kohtu

12.12.2013 otsus C-241/12 ja C-242/12, p 50).

50. Kaebaja väited on vastuolulised. Kui haldusmenetluses on kaebaja nõustunud, et jäätmete

hulka kuulub katkine aknaraam, siis kaebuse kohaselt on aknaraam taaskasutatav (vt

kaebuse lisa 4; dtl 39). Samuti on kaebaja väitnud, et jäätmed on korjatud Xxxxx kinnistult,

kuhu teised isikud on need visanud. Juba asjaolu, et kaebaja on korrastanud teiste isikute

poolt ära visatud asjadest Xxxxx kinnistu näitab, et tegemist on esemetega, mida ei ole

olnud vaja, nii öelda kasutusest välja langenud asjad. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist

jäätmetega.

3-21-752

18(19)

51. Kaebaja on väitnud, et vaidlusaluses ettekirjutuses viidatud jäätmed asuvad Xxxxx

kinnistul. Kuigi kaebaja ei ole oma väite kinnistuseks esitanud ühtegi dokumenti, siiski

nähtub Maa-ameti kaardirakendusest Xxxxxxxxxxx kinnistu ortofotolt (tehtud

30.04.2021), et vaidlusalused jäätmed asuvad Xxxxx kinnistu osal, mis jääb Xxxxxxxxxxx

kinnistu ja Xxxxxxxxxx kinnistu vahele. Kui vaadata vaidlusalusele ettekirjutusele lisatud

fotosid, kus on jäädvustatud vaidlusalused jäätmed, siis on näha mõnedel fotodel taamal

põldu (mis võib olla Xxxxx kinnistu) (dtl-d 31, 34, 35). Teistelt fotodelt ei ole tuvastatav,

kas foto on jäädvustatud Xxxxxxxxxxx kinnistul või Xxxxx kinnistul (vt dtl 32-33). Ka

08.06.2021 läbi viidud paikvaatluse protokollile lisatud fotolt (dtl 171) pole tuvastatav, et

jäätmed asuvad Xxxxxxxxxxx kinnistul. Kahtlust, et tegemist on Xxxxx kinnistul asuvate

asjadega, kinnitab Maa-ameti kaardirakenduses olev ortofoto (30.04.2021), millelt nähtub,

et aknaraam jm esemed asuvad Xxxxx kinnistul. Samamoodi on 08.06.2021 paikvaatluse

protokollile lisatud fotol katkine aknaraam toetumas puude najale (dtl 171), nagu ilmneb

Maa-ameti kaardirakenduse ortofotolt (tehtud 30.04.2021). Seega ei ole tõendatud, et

jäätmed asusid Xxxxxxxxxxx kinnistul, mistõttu on vaidlusalune ettekirjutus ka jäätmete

likvideerimise nõude osas õigusvastane. Täiendavalt lisab kohus, et kuigi Y on 05.11.2021

kohtuistungil selgitanud, et Xxxxxxxxxxx kinnistul asuvad laud ja tool, prügikast,

metsapuude lõhkumiskast ja rehvid, kus peenrad olid (vt 05.11.2021 kohtuistungi

protokoll, kell 10:43:52 ja 10:44:09), siiski ei ole loetletud esemeid vastustaja jäätmeteks

vaidlusaluses ettekirjutuses pidanud.

52. Ülaltoodust

lähtuvalt

tühistab

kohus

Jõelähtme

Vallavalitsuse

11.09.2020

ettekirjutusehoiatuse.

53. Kaebaja on vaidlustanud ka Jõelähtme Vallavalitsuse 01.02.2021 hoiatust nr

2012899/00111-1 ning selle alusel sisse nõutud sunniraha summas 3300 eurot.

54. ATSS § 8 lg 1 kohaselt on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud

teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul

täidetud. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kaebaja sai vaidlusalusest ettekirjutusest teada

13.03.2022, mistõttu ei olnud sunnivahendi rakendamise ajal tehtud kaebajale teatavaks

Jõelähtme Vallavalitsuse 11.09.2020 ettekirjutust nr 2012899/00111. Seega oli sunniraha

rakendamine õigusvastane. Sellest lähtuvalt on vastustaja kohustatud tagastama kaebajale

3300 eurot sunniraha.

55. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista õigusvastase toiminguga tekitatud varaline

kahju 62,40 eurot, mis seisnes täitekuludes. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 alusel

võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus

suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida

ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või

taastamisega. Varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord,

milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud (RVastS § 8 lg 1). Kuivõrd

vastustaja sunniraha sissenõudmine kaebajalt oli õigusvastane ning selle sissenõudmiseks

algatati vastustaja avalduse alusel täitemenetlus, millega kaasnesid kaebajale täitekulud

summas 62,40 eurot (dtl-d 44, 70 ja 117) , siis on vastustaja tekitanud kaebajale

õigusvastase tegevusega varalist kahju. Kahju ei saanud ära hoida primaarsete

õiguskaitsevahenditega, kuivõrd sunnivahendi rakendamise aluseks olnud ettekirjutust ei

toimetatud kaebajale ega tema esindajale nõuetekohaselt kätte. Eeltoodust tulenevalt

kuulub kahjunõue rahuldamisele ning kohus mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja

varalise kahju 62,40 eurot.

3-21-752

19(19)

56. Ülaltoodu kokkuvõtteks rahuldab kohus kaebuse ning 1) tühistab Jõelähtme Vallavalitsuse

11.09.2020 ettekirjutuse-hoiatuse nr 2012899/00111; 2) kohustab Jõelähtme valda

tagastama Xile sunniraha summas 3300 eurot ning 3) mõistab Jõelähtme vallalt Xi kasuks

välja varalise kahju summas 62,40 eurot. Menetluskulud

57. Kaebaja on taotlenud vastustajalt välja mõista menetluskulu summas 9472 eurot, millest

õigusabikulud on 9358 eurot ja riigilõiv 114 eurot.

58. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja

kanda.

59. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud.

60. Menetluskulude taotluse ja sellele lisatud kuludokumentide alusel on kaebaja tõendatud

õigusabikulud kokku 6358 eurot (sh käibemaks), mitte 9358 eurot, millele lisandub

riigilõiv 114 eurot. Kohtu hinnangul on kulud mõistlikud (kokku on esindaja kulutanud 31

tundi ja 10 minutit). Kohtu hinnangul on tegemist mahuka vaidlusega, mida ei saa lihtsaks

pidada.

Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 6472 eurot.

Muus osas jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)