Legislator Case Law & Legislation
2-22-1200/16 AI generated

2-22-1200/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-1200/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele

Legislator headnote

AI generated

2-22-1200/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele

Keywords

AI generated
bank credit balance bank account information banking law monitoring of bank accounts attachment of bank accounts bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-1200

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-1200

Tsiviilasi

A. T. i pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

avaldaja/võlgnik A. T. (isikukood XXX; viibimiskoht Tartu

XXX)

ajutine pankrotihaldur E. V. (Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja

9a, 51003 Tartu; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

13. aprill 2022

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele

lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks

79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, XXX,

arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Jätta A. T. i 09.05.2022 venekeelne menetlusdokument tähelepanuta.

5. Avaldada pankrotiavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Määrus toimetada kätte avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile ning saata p 3

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

A. T. esitas kohtule 25.01.2022 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja olnud

mitmel korral kinnipeetav ja tema võlgnevused on kasvanud üle tema võimete neid tasuda. Vanglas

koguneb avaldaja vahekontole 50 eurot. Avaldaja töötab vanglas koristustöödel ning peale

vabanemist hakkab tõenäoliselt tegema lihttöid ja teenima miinimumpalka. Avaldaja kannab

karistust XXX ja tema karistuse tähtaeg on XXX. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse

kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Kohus nimetas 09.02.2022 määrusega A. T. ile ajutiseks pankrotihalduriks E. V. .

Kohtu põhjendused

Ajutise halduri aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta

järgmised.

Üldandmed

Võlgnik sündis XXX. Omandas XXX põhihariduse. Pärast kooli lõpetamist on töötanud

ehitustöölisena ning läbinud raietöölise kolmekuulise kursuse. Võlgnik ei ole abielus ning

rahvastikuregistri andmetel ei ole tal lapsi. Samas peab võlgnik ise end XXX sündinud P. Š. isaks.

Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik maksustatavat tulu 2012., 2013., 2015., 2017.,

2018., 2019. ja 2020 aastal. Võlgnik sai maksustatavat tulu 2011. aastal Willeroy Partners OÜ-lt ja

Külmaläte OÜ-lt kokku XXX eurot, 2014. aastal Floroda OÜ-lt XXX eurot, 2016. aastal Atria Eesti

AS-ilt XXX eurot, 2021. aastal XXX XXX eurot ning 2022. a jaanuaris XXX XXX eurot. Võlgnik

on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on korduvalt viibinud vangistuses.

Vara

Pensioniregistris kajastuvad võlgniku varana kohustusliku pensionifondi Swedbank Pensionifond

K60 osakud (481,449 tk) väärtusega XXX eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 kohaselt

on nendele osakutele sissenõude pööramine keelatud. Võlgnikul on soovi korral õigus II

pensionisambasse kogutud raha välja võtta, sel juhul on väljavõetud raha pankrotihalduri hinnangul

käsitatav võlgniku vara realiseerimisest saaduna ja sellele võib pöörata sissenõude.

Võlgnikul on AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot. Kontol on panga

teenustasu võla katteks broneering 33,64 eurot. Kontole on seatud kohtutäiturite arestid. Konto on

olnud arestitud alates 17.03.2005, võlgnik ei ole kontot peaaegu kasutanud. Viimane arveldus sel

kontol toimus 06.04.2013, kui Eesti Töötukassalt laekunud stipendium jaotati kohtutäiturite vahel.

Võlgniku ainus teadaolev varaline õigus on Lambrusco Detail OÜ (registrikood 12658029) osa

nimiväärtusega 2500 eurot. Võlgnik oli 07.05.2014 – 19.08.2016 selle ühingu juhatuse liige. Ühing

on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded aastate 2014 - 2018 kohta. Nende aruannete

kohaselt neil aastatel ühingus majandustegevust ei toimunud ning vara koosneb üksnes nõuetest ja

ettemaksetest summas 2500 eurot. Hilisema aja kohta ei ole aruande koostamise hetkel piisavalt

teavet. Tõenäoliselt on ühing 2021. aastal mingil määral tegutsenud. Selle tulemusena on tekkinud

Maksu- ja Tolliameti ees võlg summas 231,01 eurot. Esialgu puudub teave ühingu vara kohta, kuid

on alust arvata, et osa väärtus ei ole nii suur, et seda saaks käsitada võlgniku võlgade tasumise

märkimisväärse katteallikana. Kohtutäitur on pakkunud osa müügiks avalikul elektroonilisel

oksjonil, viimati 2021. aasta augustis alghinnaga 1900 eurot. Ostuhuvilist ei leidunud.

Kohustused

Seni teadaolevatel andmetel võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised:

Võlausaldaja nimi:

Võlausaldaja e-posti aadress:

Võlasumma:

1. Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise nõuded

6 862,97 €

1.1

M. B. pärija(d)

pärimismenetlust ei ole algatatud (1-20-2075)

5 795,61 €

1.2

E. B.

XXX (1-21-2508)

1 000,00 €

1.3

Rimi Eesti Food AS

info.ee@rimibaltic.com (1-09-5599)

67,36 €

2. Kohtutäiturite nõuded

2 200,51 €

2.1

J. P.

XXX

1 006,44 €

2.2

A. K.

XXX

918,52 €

2.3

J. P.

XXX

69,84 €

2.4

R. R.

XXX

67,06 €

2.5

R. L.

XXX

49,76 €

2.6

S. T.

XXX

49,76 €

2.7

O. K.

info@tartutaitur.ee

39,13 €

3. Muud nõuded

5 746,00 €

3.1

Maksu- ja Tolliamet

emta@emta.ee

4 976,17 €

3.2

Elisa Teleteenused AS

elisa@elisa.ee

401,63 €

3.3

Aktiva Finants OÜ

ylar@julianus.ee

368,20 €

KOHUSTUSED KOKKU:

14 809,48 €

M. B. (XXX) pärija(te) ja E. B. ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad A. T. ja A. M.

solidaarselt.

Pankrotihaldur jättis võlausaldajate nimekirjast välja kohtutäitur A. K. i menetluses täiteasjas XXX

kohtulahendist tsiviilasjas 2-08-7305 tuleneva Aktiva Finants OÜ nõude 2396,75 eurot.

Pankrotihalduri hinnangul on see nõue aegunud. Täitemenetluste andmebaasist nähtub, et

täitemenetlus on algatatud 12.01.2010. Vastavalt TsÜS §-le 159 lg 1 katkes kohtulahendist tuleneva

nõude aegumine ja algas uuesti täitmisele esitamisel. TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiv

redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta

asemel. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut ka enne 2011. a 1. märtsi

tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-s 13 asunud

seisukohale, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10

aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid

õigusi. Vastavalt TsÜS §-le 142 lg 1 teisele lausele võib kohustatud isik pärast nõude aegumist

keelduda kohustuse täitmisest. Sissenõudja nõude aegumine ei lõpeta täituri õigust nõuda võlgnikult

oma töötasu.

Maksejõuetus

Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 14 809,48 euro ulatuses, millest 80% (11 839,14

eurot) moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja

kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees ning 15% (2200,51 eurot) kohtutäiturite

nõuded. KarS § 82 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse

sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul

kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses

viibimise ajaks. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks

pikaajaline õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda toimepandud kuritegude menetlemisega

tekkinud menetluskulusid ja kahju hüvitamise kohustusi. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud

olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuste

näol.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning

ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi.

Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 13.04.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud

kontole 04.05.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu

deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. T. i pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS

§ 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on

pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav

pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki.

Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse

eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et

pikaaegses

vangistuses

olev

võlgnik

saaks

vabaneda

oma

kohustustest

hüvitada

kriminaalkohtumenetluse

kulud

enne

nõude

aegumist

karistuse

kandmise

ajal.

Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust

vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei

vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku

muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku

pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on

omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega

võrreldes hoopis pikendada.

Ajutise halduri tasu

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi

kulus tal ülesannete täitmisele 12 pooltundi.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja

võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi

vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra

§ 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega

ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele

kulunud aega (12 pooltundi) tuleb E. V. le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata

396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna kohus lõpetab

võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja

võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud

kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.

PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur

tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

Kohus selgitab, et TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles,

mistõttu jätab võlgniku 09.05.2022 venekeelse menetlusdokumendi tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik