2-22-1200/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele
Legislator headnote
AI generated2-22-1200/16 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Lõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-22-1200
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks-
tegemise aeg ja koht
13. mai 2022, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-1200
Tsiviilasi
A. T. i pankrotiavaldus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
avaldaja/võlgnik A. T. (isikukood XXX; viibimiskoht Tartu
XXX)
ajutine pankrotihaldur E. V. (Õigusbüroo Faktootum; Õpetaja
9a, 51003 Tartu; e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
13. aprill 2022
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada A. T. i (isikukood XXX; viibimiskoht XXX) pankrotiavalduse menetlus pankrotti
välja kuulutamata raugemise tõttu.
2. Määrata ajutise halduri E. V. töötasu suuruseks ajutises menetluses 396 eurot, millele
lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot.
3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 396 eurot, millele lisandub käibemaks
79,20 eurot, kokku 475,20 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, XXX,
arvelduskonto nr XXX Swedbank).
4. Jätta A. T. i 09.05.2022 venekeelne menetlusdokument tähelepanuta.
5. Avaldada pankrotiavalduse menetluse raugemise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Määrus toimetada kätte avaldajale ja ajutisele pankrotihaldurile ning saata p 3
osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu
Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.
Asjaolud
A. T. esitas kohtule 25.01.2022 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja olnud
mitmel korral kinnipeetav ja tema võlgnevused on kasvanud üle tema võimete neid tasuda. Vanglas
koguneb avaldaja vahekontole 50 eurot. Avaldaja töötab vanglas koristustöödel ning peale
vabanemist hakkab tõenäoliselt tegema lihttöid ja teenima miinimumpalka. Avaldaja kannab
karistust XXX ja tema karistuse tähtaeg on XXX. Avaldaja on pankrotiavalduses esitanud avalduse
kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.
Kohus nimetas 09.02.2022 määrusega A. T. ile ajutiseks pankrotihalduriks E. V. .
Kohtu põhjendused
Ajutise halduri aruande järgi on andmed võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse kohta
järgmised.
Üldandmed
Võlgnik sündis XXX. Omandas XXX põhihariduse. Pärast kooli lõpetamist on töötanud
ehitustöölisena ning läbinud raietöölise kolmekuulise kursuse. Võlgnik ei ole abielus ning
rahvastikuregistri andmetel ei ole tal lapsi. Samas peab võlgnik ise end XXX sündinud P. Š. isaks.
Maksu- ja Tolliameti andmetel ei saanud võlgnik maksustatavat tulu 2012., 2013., 2015., 2017.,
2018., 2019. ja 2020 aastal. Võlgnik sai maksustatavat tulu 2011. aastal Willeroy Partners OÜ-lt ja
Külmaläte OÜ-lt kokku XXX eurot, 2014. aastal Floroda OÜ-lt XXX eurot, 2016. aastal Atria Eesti
AS-ilt XXX eurot, 2021. aastal XXX XXX eurot ning 2022. a jaanuaris XXX XXX eurot. Võlgnik
on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on korduvalt viibinud vangistuses.
Vara
Pensioniregistris kajastuvad võlgniku varana kohustusliku pensionifondi Swedbank Pensionifond
K60 osakud (481,449 tk) väärtusega XXX eurot. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 13 kohaselt
on nendele osakutele sissenõude pööramine keelatud. Võlgnikul on soovi korral õigus II
pensionisambasse kogutud raha välja võtta, sel juhul on väljavõetud raha pankrotihalduri hinnangul
käsitatav võlgniku vara realiseerimisest saaduna ja sellele võib pöörata sissenõude.
Võlgnikul on AS-is Swedbank arvelduskonto nr XXX, mille saldo on 0 eurot. Kontol on panga
teenustasu võla katteks broneering 33,64 eurot. Kontole on seatud kohtutäiturite arestid. Konto on
olnud arestitud alates 17.03.2005, võlgnik ei ole kontot peaaegu kasutanud. Viimane arveldus sel
kontol toimus 06.04.2013, kui Eesti Töötukassalt laekunud stipendium jaotati kohtutäiturite vahel.
Võlgniku ainus teadaolev varaline õigus on Lambrusco Detail OÜ (registrikood 12658029) osa
nimiväärtusega 2500 eurot. Võlgnik oli 07.05.2014 – 19.08.2016 selle ühingu juhatuse liige. Ühing
on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded aastate 2014 - 2018 kohta. Nende aruannete
kohaselt neil aastatel ühingus majandustegevust ei toimunud ning vara koosneb üksnes nõuetest ja
ettemaksetest summas 2500 eurot. Hilisema aja kohta ei ole aruande koostamise hetkel piisavalt
teavet. Tõenäoliselt on ühing 2021. aastal mingil määral tegutsenud. Selle tulemusena on tekkinud
Maksu- ja Tolliameti ees võlg summas 231,01 eurot. Esialgu puudub teave ühingu vara kohta, kuid
on alust arvata, et osa väärtus ei ole nii suur, et seda saaks käsitada võlgniku võlgade tasumise
märkimisväärse katteallikana. Kohtutäitur on pakkunud osa müügiks avalikul elektroonilisel
oksjonil, viimati 2021. aasta augustis alghinnaga 1900 eurot. Ostuhuvilist ei leidunud.
Kohustused
Seni teadaolevatel andmetel võivad võlgniku võlausaldajad olla järgmised:
Võlausaldaja nimi:
Võlausaldaja e-posti aadress:
Võlasumma:
1. Kuritegudega tekitatud kahju hüvitamise nõuded
6 862,97 €
1.1
M. B. pärija(d)
pärimismenetlust ei ole algatatud (1-20-2075)
5 795,61 €
1.2
E. B.
XXX (1-21-2508)
1 000,00 €
1.3
Rimi Eesti Food AS
info.ee@rimibaltic.com (1-09-5599)
67,36 €
2. Kohtutäiturite nõuded
2 200,51 €
2.1
J. P.
XXX
1 006,44 €
2.2
A. K.
XXX
918,52 €
2.3
J. P.
XXX
69,84 €
2.4
R. R.
XXX
67,06 €
2.5
R. L.
XXX
49,76 €
2.6
S. T.
XXX
49,76 €
2.7
O. K.
info@tartutaitur.ee
39,13 €
3. Muud nõuded
5 746,00 €
3.1
Maksu- ja Tolliamet
emta@emta.ee
4 976,17 €
3.2
Elisa Teleteenused AS
elisa@elisa.ee
401,63 €
3.3
Aktiva Finants OÜ
ylar@julianus.ee
368,20 €
KOHUSTUSED KOKKU:
14 809,48 €
M. B. (XXX) pärija(te) ja E. B. ees oleva kohustuse täitmise eest vastutavad A. T. ja A. M.
solidaarselt.
Pankrotihaldur jättis võlausaldajate nimekirjast välja kohtutäitur A. K. i menetluses täiteasjas XXX
kohtulahendist tsiviilasjas 2-08-7305 tuleneva Aktiva Finants OÜ nõude 2396,75 eurot.
Pankrotihalduri hinnangul on see nõue aegunud. Täitemenetluste andmebaasist nähtub, et
täitemenetlus on algatatud 12.01.2010. Vastavalt TsÜS §-le 159 lg 1 katkes kohtulahendist tuleneva
nõude aegumine ja algas uuesti täitmisele esitamisel. TsÜS § 157 lg 1 alates 5. aprillist 2011 kehtiv
redaktsioon sätestab kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta
asemel. VÕSRS § 9 lg 4 kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg 1 sätestatut ka enne 2011. a 1. märtsi
tekkinud aegumata nõuetele. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-116-13 tehtud otsuse p-s 13 asunud
seisukohale, et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10
aasta pikkune tähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid
õigusi. Vastavalt TsÜS §-le 142 lg 1 teisele lausele võib kohustatud isik pärast nõude aegumist
keelduda kohustuse täitmisest. Sissenõudja nõude aegumine ei lõpeta täituri õigust nõuda võlgnikult
oma töötasu.
Maksejõuetus
Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul kohustusi 14 809,48 euro ulatuses, millest 80% (11 839,14
eurot) moodustavad õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused ja
kriminaalasjade menetluskulude nõuded Eesti Vabariigi ees ning 15% (2200,51 eurot) kohtutäiturite
nõuded. KarS § 82 kohaselt aegub täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse
sissenõue, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul
kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Täitmise aegumine peatub võlgniku vangistuses
viibimise ajaks. Eeltoodut arvestades on võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks
pikaajaline õigusvastane käitumine ning suutmatus tasuda toimepandud kuritegude menetlemisega
tekkinud menetluskulusid ja kahju hüvitamise kohustusi. Võlgnik on ise oma käitumisega tekitanud
olukorra, kus tal on tekkinud kohustused kriminaalmenetluse kulude ja kahju hüvitamise kohustuste
näol.
PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata
raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse
kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus
esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning
ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi.
Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 13.04.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded
võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1000 eurot selleks ettenähtud
kontole 04.05.2022. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu
deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. T. i pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS
§ 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 2 teise lause järgi on
pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma
kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest
vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav
pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki.
Riigikohus on 23.09.2015 määruses tsiviilasjas 3-2-1-92-15 (p 10) selgitanud, et pankrotimenetluse
eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et
pikaaegses
vangistuses
olev
võlgnik
saaks
vabaneda
oma
kohustustest
hüvitada
kriminaalkohtumenetluse
kulud
enne
nõude
aegumist
karistuse
kandmise
ajal.
Kinnipidamisasutuses viibimise vältel on võlgnikul võimalik oma menetluskulude kohustust
vähendada vastavalt VangS §-s 44 sätestatule pankrotimenetluseta ja pankrotiseaduse järgi ei
vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku
muud nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku
pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on
omakorda täidetav 10 aastat ja see võib võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid praegusega
võrreldes hoopis pikendada.
Ajutise halduri tasu
PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille
suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete
mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete
täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,
sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab
kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi
kulus tal ülesannete täitmisele 12 pooltundi.
PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel ja
võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi
vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud
kuutasu ühekordne alammäär 654 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud
käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra
§ 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega
ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele
kulunud aega (12 pooltundi) tuleb E. V. le tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata
396 eurot, millele lisandub käibemaks 79,20 eurot, kokku 475,20 eurot. Kuna kohus lõpetab
võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja
võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud
kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine määrata riigi vahenditest.
PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur
tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
Kohus selgitab, et TsMS § 32 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles,
mistõttu jätab võlgniku 09.05.2022 venekeelse menetlusdokumendi tähelepanuta.
/allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik