3-20-2003/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver

Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2003

Haldusasi

Osaühingu Germund Hulgi kaebus Veterinaar- ja Toi-

duameti 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1

punkti 1 resolutsiooni tühistamiseks ja 14.09.2020 vai-

deotsuse nr 1.1-21/129 osaliseks tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing Germund Hulgi, esindaja

vandeadvokaat Armand Reinmaa

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna

Halduskohtu 07.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2003 ja teha asjas uus otsus.

2. Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1

punkti 1 resolutsioon ja 14.09.2020 vaideotsus nr 1.1-21/129 osas, millega jäeti

rahuldamata

vaie

ettekirjutuse

nr

01-277-20/037-1

punkti

resolutsiooni

tühistamiseks.

3. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt Osaühingu Germund Hulgi kasuks välja

esimese ja teise kohtuastme kulud 2320 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb

tasuda

Reinmaa

&

Partnerid

Advokaadibüroo

OÜ

arveldusarvele

nr

EE337700771003620774.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2003

2(10)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA, alates 01.01.2021 õigusjärglane Põllumajandus- ja

Toiduamet (PTA)) tegi 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1, mille p 1

resolutsioonis kohustas Osaühingut Germund Hulgi eemaldama müügipakendi „Röstitud ja

soolatud mandel 150 g“ märgistuselt tekst „GMO-vaba/GMO-free“.

Geneetiliselt muundatud toidu märgistamist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrused (EÜ) nr 1829/20031 (määrus nr 1829/2003) ja (EÜ) nr 1830/20032. Nõuete järgi

tuleb müügipakendisse pakitud toidu pakendil või koostisosa juures esitada märge, et toit on

valmistatud geneetiliselt muundatud organismist (GMO) või toit on toodetud GMO-st (või

sisaldab GMO-d). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada geneetiliselt muundatud

toitu tavatoidust. Märgistus „GMO-vaba“ on käsitatav vabatahtliku toidualase teabe

andmisena, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20113 (määrus nr

1169/2011) art 36 lg 2 p a järgi ei ole keelatud juhul, kui see ei eksita tarbijat.

Osaühingu Germund Hulgi tootel kasutatud märgistus „GMO-vaba“ on vastuolus määruse nr

1169/2011 art 7 lg 1 p-ga c, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda

mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed

toidud. Märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine toidul, millel puudub geenitehnoloogia abil

saadud analoog, on eksitav, sest kõik samalaadsed toidud on sarnaste omadustega ehk GMO-

vabad. Seetõttu tuleb Osaühingul Germund Hulgi viidatud märgistus tootelt eemaldada.

Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 10.01.2021.

2. Osaühing Germund Hulgi esitas 06.08.2020 VTA-le vaide, milles palus 08.07.2020

ettekirjutus nr 01-277-20/037-1 kehtetuks tunnistada.

3. VTA jättis 14.09.2020 vaideotsusega nr 1-1-21/129 vaide rahuldamata.

Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda turule toomine on lubatud üksnes pärast toidu ohutuse

põhjalikku hindamist Euroopa Toiduohutusameti poolt. Täiendavalt on nõutav Euroopa Liidu

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu

ja sööda kohta.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetili-

selt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud

toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase

teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006

ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv

90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni

direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004.

3-20-2003

3(10)

liikmesriikide heakskiit. Seega ei saa pidada asjakohaseks vaides esitatud väidet, et pähklid on

sellist liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla geneetiliselt muundatud. Euroopa

Komisjoni poolt hallatava GMO-registri kohaselt on liidus turustamiseks lubatud

tootekategooriateks puuvill, mais, rapsiõli, sojauba, suhkrupeet ning raps. GMO-registrist ei

leia geenmuundatud mandleid. Seega ei ole Euroopa Liidus toiduna võimalik turustada

geenmuundatud mandleid ja kõik turustatavad mandlid on samalaadsed geenmuundamata

mandlid. Märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine toidul, millel puudub geenitehnoloogia abil

saadud analoog, on eksitav, sest kõik samalaadsed toidud on sarnaste omadustega ehk GMO-

vabad. Sellise märgistuse kasutamine tootegrupis, mille puhul kohaldub Euroopa Liidus

turustamise piirang, võib moonutada tarbija valikuid ja luua potentsiaalselt mulje

tervislikumast/kasulikumast/puhtamast

tootest

võrreldes

teiste

müügiks

pakutavate

mandlitega.

Euroopa Liidu tasandil reguleerib ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid

kaubandustavasid, sh eksitavaid kauplemisvõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2005/29/EÜ. Selle art 6 lg 1 kohaselt loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see sisaldab

valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu,

petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui

teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise

tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud. Lähtudes direktiivi 2005/29/EÜ

rakendamise/kohaldamise suunistest (ptk 2.5), tuleb kõiki tarbijaid kaitsta ebaausate

kaubandustavade eest. Keskmise tarbija testi ei peeta statistiliseks testiks. Siseriiklikud kohtud

või asutused peavad iga juhtumi puhul kasutama keskmise tarbija tüüpilise reaktsiooni

kindlaksmääramisel oma otsustusvõimet, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.

Osaühing Germund Hulgi on edastanud vaide lisadena kaks ingliskeelset Ameerika

Ühendriikides paiknevate ettevõtete väljastatud mandleid puudutavat dokumenti, mis ei ole

seostatavad ettekirjutuse objektiks olnud kaubaga partiinumbri ega muude tunnuste või

tähistuste järgi.

4. Osaühing Germund Hulgi esitas 14.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palus tühistada VTA 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1 p 1 resolutsioon, millega

VTA kohustas eemaldama müügipakendi „Röstitud ja soolatud mandel 150 g“ märgistuselt

teksti „GMO-vaba/GMO-free“. Kaebaja ei vaidlusta nimetatud ettekirjutuse p-i 2, millega

VTA kohustas kaebajat täiendama ettevõtte enesekontrolliplaani.

Vastustaja on ettekirjutuses viidanud õigusliku alusena määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-le c,

kuid see säte käib olukorra kohta, kui tootele on märgitud koostisosa (või omadus), mida

selles tootes ei saa olla. Kaebaja toote (röstitud ja soolatud mandel) müügipakendil olev

märge „GMO-vaba“ ei ole tarbijaid eksitav, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja tooted ongi

GMO-vabad.

GMO ei ole eraldi koostisaine, vaid see iseloomustab pähklite (ja muude koostisosade)

saamisviisi. Röstitud pähklid on sellist liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla

geneetiliselt muundatud. Asjaolu, et Euroopa Liidus on GMO-pähklite turustamine keelatud,

ei muuda seda, et geneetiliselt muundatud pähklid on maailmas olemas. Samuti ei tõenda

pähklite puudumine GMO-registrist, et selliseid pähkleid maailmas olemas ei ole.

Registrikande puudumine ei välista seda, et lähiajal võidakse anda luba mõne GMO-pähkli

turustamiseks. Keskmine tarbija ei ole tõenäoliselt teadlik asjaolust, et Euroopa Liidus on

GMO-pähklite müük keelatud ning veel ei ole ka GMO-pähkleid registrisse kantud, mistõttu

on GMO-vaba märgistuse kasutamine toodetel tarbijate jaoks soodne ning ei tekita neis

segadust.

3-20-2003

4(10)

Kaebaja on haldusmenetluse jooksul juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et märgistus „GMO-

vaba“ ei tähenda üksnes seda, et põhitooraine ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme,

vaid kogu toode on GMO-vaba. Vaidlusaluse toote koostises on kasutatud ka õli, mis on

GMO-vaba. See nähtub tootja väljastatud sertifikaadist. Samas on teoreetiliselt võimalik, et

pähklite töötlemisel õli ei kasutata või kasutatakse õli, mis on tehtud GMO-dest (nt sojaõli või

rapsiõli). Vastustaja on ise osutanud, et Euroopa Komisjoni poolt hallatava GMO-registri

kohaselt on Euroopa Liidus turustamiseks lubatud tootekategooriateks mh sojauba, rapsiõli ja

raps. Seega on võimalik, et ka isegi juhul, kui pähklid ise on tõepoolest GMO-vabad, sisaldab

toode siiski GMO-d, kui pähkleid on töödeldud GMO-d sisaldava õliga. Seega ei vasta

ilmselgelt tõele vastustaja väide, et vaidlusaluse tootega samalaadsete toitude puhul ei ole

GMO sisaldus üldse võimalik. Vastustaja on selle tähelepanuta jätnud.

Vastustaja ei ole ettekirjutuses analüüsinud, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja

milline eeldatav ootus võib keskmisel tarbijal vastava märgistuse suhtes olla, kuigi kaebaja

sellele vastuväidetes ja vaides tähelepanu juhtis. Euroopa Kohus tõi otsuses asjas C-195/14

esile, et peamine on mitte viia tarbijat ekslikult arvamusele, et tootel on erinev päritolu,

lähtekoht või kvaliteet sellest, mis tal tegelikkuses on. Seega on Euroopa Kohus tarbija

eksitamist defineerinud sisuliselt kui tarbijale kaudset või otsest ebaõige teabe andmist. Seega

on tarbija eksitamiseks vajalik, et teave viiks tarbija ekslikult arvamusele, et toote kvaliteet

erineb sellest, mis tal tegelikkuses on. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, sest kaebaja

märgistus „GMO-vaba“ on õige: tooted on tõepoolest vabad geneetiliselt muundatud

organismidest. Mandlite tootjad on väljastanud koos kaubaga kaebajale sellise kinnituse.

Vastustaja on vaideotsuse p-s 7 üllatuslikult tuginenud eksitavaid kauplemisvõtteid

reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile. Ettekirjutuses ei ole kaebajale eksitavaid

kauplemisvõtteid ette heidetud.

Kaebaja on oma vastuväidetes toonud esile ka selle, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse

pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse

täitmine võib eksitada tarbijaid (tarbijatele jääb mulje, et toode sisaldab nüüd GMO-

komponente) ning põhjustada teistel tootjatel konkurentsieelise, kes jätkuvalt sama märgistust

edasi kasutavad. Vastustaja on jätnud selle tähelepanuta.

Vastustaja on ettekirjutuses jätnud täielikult põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja esitatud

vastuväidetega. Seega on vastustaja ettekirjutuses kaalutlused puudulikud.

5. VTA palus jätta kaebus rahuldamata.

Märgistus „GMO-vaba“ või „GMO-free“ ei saa tähendada muud kui seda, et toode ei sisalda

GMO-sid. GMO on organism, mille geneetilist materjali on muudetud sellisel viisil, mis

loomuliku paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik (vt määruse nr 1829/2003

art 2 p 5). Geneetiliselt muundatud toit on GMO-dest koosnev, neid sisaldav või neist

toodetud toit (määruse nr 1829/2003 art 2 p 6). Koostisosa on toidu tootmisel või

valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained

ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka

muudetud kujul – sisaldab. Koostisosadeks ei peeta jääkaineid (määruse 1169/2011 art 2 lg 2

p f). Mandel on hariliku mandlipuu Prunus dulcis (ehk asjassepuutuva regulatsiooni

tähenduses organismi) toiduna tarvitatav seemne tuum.

Geneetiliselt muundatud mandleid turul ei eksisteeri. Seda fakti on võimalik kontrollida ISAA

(International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) kodulehel

kättesaadavast andmebaasist4. Nimetatud asjaolust tulenevalt on tõene kaebaja väide selle

4 Kättesaadav aadressil https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/default.asp

3-20-2003

5(10)

kohta, et tootes sisalduv mandel on GMO-vaba. Samas kehtib mandli iseloomustamiseks

esitatav väide, et see on GMO-vaba, eranditult kõigi turul olevate mandlite kohta.

Kaebaja turustatud toote märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ annab selgelt mõista, et turul on

olemas nii geneetiliselt muundatud kui ka geneetiliselt muundamata mandleid ja konkreetsed

mandlid erinevad teistest turul olevatest mandlitest selle poolest, et need on geneetiliselt

muundamata. Kuna geneetiliselt muundatud mandleid tegelikult turul ei ole, siis omistab see

märgistus kaebaja tootele alusetult eriomaduse, mis tegelikult on olemas kõigil turul olevatel

samalaadsetel toodetel. Kaebaja väide, et mandleid on teoreetilistel võimalik geneetiliselt

muundada, on iseenesest tõsi, kuid praeguses vaidluses asjasse puutumatu. Määruse nr

1169/2011 art 7 lg 1 p c kohaldamisel saab arvesse võtta üksnes olemasolevaid samalaadseid

toite. Kuna kõik turul olevad samalaadsed tooted (mandlid) on geneetilise muundamise

aspektist ühesuguste omadustega, s.t. nad ei ole saadud GMO-delt, on toote märgistus „GMO-

vaba/GMO-free“ määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav. Sealjuures on oluline, et

märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine pakendil ei võimalda aru saada sellest, et see

väide ei käi mitte põhitooraine (mandlite) kohta, vaid puudutab mõnda teist toote koostisosa.

Kaebuse lisana 5 esitatud tootja sertifikaat puudutab töötlemata mandleid ehk toodet, milles

sisalduvad ainult mandlid. Vastustaja ei ole kunagi kahtluse alla seadnud tõsiasja, et mandlid

esinevad looduslikult GMO-vabalt ja geneetiliselt muundatud mandleid ei kasvatata.

Sertifikaat kajastab nimetatud fakte õigesti ning ei ole seetõttu eksitav. Kaebuse lisana 7

esitatud tootja sertifikaat ei võimalda aru saada, kas see käib analoogselt lisana 5 esitatud

sertifikaadiga töötlemata mandlite kohta või peetakse seal silmas juba töödeldud mandleid.

Kummagi sertifikaadi olemasolu ei õigusta tähise „GMO-vaba/GMO-free“ kandmist toote

müügipakendile, sest selline tähis on määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav.

Kumbki eelnimetatud sertifikaat ei sisalda teavet, mis võimaldaks seostada neid sertifikaate

konkreetse kaebaja poolt turustatava tootega, millega seonduvalt on kaebajale tehtud

vaidlustatud ettekirjutus. Sellel põhjusel ei saa nendele sertifikaatidele tuginedes teha järeldusi

ettekirjutuse esemeks olevate toodete kohta.

Vaidlusalune toode sisaldab lisaks mandlitele veel rapsiõli ja soola. Sool on anorgaaniline

aine ja ei saa seetõttu põhimõtteliselt olla GMO. Rapsiõli saab põhimõtteliselt olla

valmistatud geneetiliselt muundatud rapsi seemnetest ja kui see nii on, on rapsiõli näol

tegemist geneetiliselt muundatud toiduga. Praeguses asjas puuduvad andmed selle kohta, kas

toote koostisosana nimetatud rapsiõli on saadud geneetiliselt muundatud või geneetiliselt

muundamata rapsitaimede seemnetest. Kaebaja 20.09.2021 menetlusdokumendi lisana

esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakirjalt ei nähtu andmeid kaubapartii kohta, millele

vastavusdeklaratsioon kehtib (vt toiduseaduse (ToiduS) § 35 lg-d 3 ja 4), seega ei ole see

seostatav konkreetse kaubapartiiga ega praeguse kohtuvaidluse esemeks oleva kaubaga.

Isegi kui oleks võimalik kindlaks teha, et kõnealuse toote valmistamisel on kasutatud sellist

rapsiõli, mis pole saadud GMO-dest, oleks tootel märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“

kasutamine eksitav. Vabatahtlikult esitatav toidualane teave ei tohi olla tarbija jaoks eksitav ja

lisaks sellele ei tohi see tarbija jaoks olla ka mitmetähenduslik või ebamäärane (määruse nr

1169/2011 art 36 lg 2 p b). Kõnealune märgistus annab eksitavalt mõista, et mandlite

eriomadus on GMO puudumine. Kui müügipakendile oleks kantud teave, et mandlite

töötlemisel on kasutatud GMO-vaba rapsiõli vms, siis sellisel teabel eksitav iseloom puuduks.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda, nõustudes seejuures vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud

põhjendustega.

Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et määruse 1169/2011 art 7 lg 1 p-i c saab kohaldada

üksnes olukorras, kus tootele on märgitud koostisosa, mida selles tootes ei ole. Määruse

3-20-2003

6(10)

1169/2011 art 7 lg 1 p c sõnastusest tuleneb selgesti, et eksitavaks teabeks tuleb lugeda nii

olukord, kus rõhutatakse teatavad koostis- ja/või toitainete puudumist, mida antud toit

põhimõtteliselt ei sisalda, kui ka olukord, kus rõhutatakse toidu eriomadusi, kui selliste

omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Praegusel juhul on tegemist just viimati

nimetatud olukorraga.

Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et märge „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole

praegusel juhul eksitav, kuivõrd pakendis olevad mandlid ongi GMO-vabad. Vaidlust ei ole

selles, et Euroopa Liidu turul geneetiliselt muundatud mandleid ei eksisteeri (selliste mandlite

turustamine on keelatud), seega on kõik turul olevad samalaadsed tooted sellest aspektist

ühesuguste omadustega. On tõenäoline, et keskmine tarbija ei ole sellest teadlik. Selles

olukorras loob pakendil olev tekst „GMO-vaba/GMO-free“ tarbijale ettekujutuse, et tootel on

eriomadus, mida teistel turul olevatel samalaadsetel toodetel ei ole. See aga tekitab kaebajale

ebaausa konkurentsieelise, kallutades tarbijat valima just kaebaja toodet, kuigi teised

samalaadsed tooted on sarnaste omadustega. Vastustaja osutab õigesti, et kui turul

eksisteeriks ka tegelikult geneetiliselt muundatud mandlipuudelt saadud mandleid, siis saaks

asuda seisukohale, et geneetiliselt muundamata mandlid erinevad GMO-mandlitest ja sel

juhul oleks geneetiliselt muundamata mandlite tähistamine sõnaga „GMO-vaba“ põhjendatud.

Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kohtule esitatud rapsiõli tootja väljastatud

vastavusdeklaratsiooni

ärakirjalt

ei

nähtu

andmeid

kaubapartii

kohta,

millele

vastavusdeklaratsioon kehtib ning sel põhjusel ei ole see seostatav praeguse kohtuvaidluse

esemeks oleva kaubaga. Isegi kui see oleks kaebaja tootega seostatav, oleks tootel märgistuse

„GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine ikkagi eksitav, sest see on esitatud viisil, mis ei

võimalda aru saada, et märgistus ei kehti mitte toote enda (mandlid) kohta, vaid toote

valmistamisel kasutatud ühe komponendi kohta.

Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja on vaideotsuses üllatuslikult tuginenud

ebaausaid kaubandustavasid käsitlevale direktiivile 2005/29/EÜ, millele ettekirjutuses ei ole

viidatud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vaideotsuses sellele viidanud seetõttu, et

kaebaja on vaides vastustajale ette heitnud, et vastustaja ei ole analüüsinud, milline on

konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja on

vaideotsuses neid aspekte kaebajale selgitanud, tuginedes mh direktiivi 2005/29/EÜ sätetele ja

selle kohaldamise suunistele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Osaühing Germund Hulgi palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde.

Märge „GMO-vaba“ ei ole tarbijaid eksitav, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja tooted ongi

GMO-vabad. Määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c käib eeskätt olukorra kohta, kus tootele on

märgitud koostisosa (või omadus), mida selles tootes ei saa olla. Röstitud pähklid on sellist

liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla geneetiliselt muundatud. Halduskohus ei

ole otsuses arvestanud ka seda, et märgistus „GMO-vaba“ ei tähenda üksnes seda, et

põhitooraine ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme, vaid kogu toode on GMO-vaba.

Vaidlusaluse toote koostises on kasutatud ka õli, mis on GMO-vaba. Seega ei vasta tõele

väide, et vaidlusaluse tootega samalaadsete toitude puhul ei ole GMO sisaldus üldse võimalik.

Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole märgistuse määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-ile

c vastavuse hindamise seisukohalt asjakohane võtta arvesse seda, et tegemist on töödeldud

pähklitega ja seega tuleks toote märgistamisel arvestada ka töötlemisel kasutatud

komponentide omadusi (vt määruse nr 1169/2011 art 2 lg 1 p a mõiste „toit“ määratlus).

3-20-2003

7(10)

Halduskohus ei ole käsitlenud ka kaebaja väidet, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse

pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse

täitmine võib anda teistele tootjatele, kes jätkuvalt sama märgistust edasi kasutavad,

konkurentsieelise.

Halduskohus on hinnanud ebaõigesti kaebaja esitatud rapsiõli tootja väljastatud

vastavusdeklaratsiooni ärakirja. Kaebaja esitas menetluses väite, et toote koostisosaks olev

rapsiõli saab olla geneetiliselt muundatud, kuid vaidlusaluse toote töötlemisel on kasutatud

geneetiliselt muundamata rapsiõli. Kaebaja on seega tõendanud, et kõik vaidlusaluse toote

koostisosad on GMO-vabad ja järelikult ei ole toote märgistus tarbijat eksitav. Kaebaja

kinnitab, et vastavusdeklaratsioon käib selle rapsiõli kohta, mida kasutatakse vaidlusaluses

tootes. Kaebajal ei olegi võimalik esitada eraldi vastavusdeklaratsiooni, mis käiks konkreetse

kaubapartii kohta. Kohtumenetlusse ei ole esitatud selliseid väiteid, mis kinnitaks, et esitatud

sertifikaat ei ole kindlasti seotud vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõliga.

Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et märgistus on esitatud viisil, mis ei võimalda aru saada,

et märgistus ei kehti mitte toote enda kohta, vaid toote valmistamisel kasutatud ühe

komponendi kohta. Toode koosneb komponentidest, mida selle toote valmistamisel on

kasutatud. Järelikult saavad toote komponentide omadustest ka toote omadused.

Eeltoodust tulenevalt rikkus halduskohus uurimispõhimõtet, sest jättis omal initsiatiivil

olulised asjaolud välja selgitamata. Tegemist on olulise rikkumisega, mis ilmselt mõjutas asja

lahendamist. Lisaks rikkus halduskohus HKMS § 157 lg 2 teisest lausest tulenevat reeglit.

Kohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et rapsiõli vastavusdeklaratsioon ei

pruugi üksi olla piisav tõend ja andma kaebajale võimaluse avaldada oma seisukoht.

Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on hinnanud seda, milline on

konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja

viitas vaideotsuses direktiivile 2005/29/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikale, kuid ei ole

selgitanud, kuidas need praeguses olukorras kohalduvad. Nõuetekohast põhjendust ei ole

esitatud ka halduskohtu otsuses, kus on üksnes viidatud vastustaja vaideotsusele.

8. PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja kasutatud märgistus on eksitav, sest sellega antakse mõista, et toit on eriomadustega,

kuigi selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Halduskohus on selle asjaolu

otsuses õigesti tuvastanud. Kuna kõik toiduks mõeldud ja sellel otstarbel turustatavad pähklid,

sh mandlid, on geneetilistesse omadustesse sekkumise aspektist samalaadsed (neid ei ole

geneetiliselt muundatud), ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlusalusel tootel märgistuse

„GMO-vaba“ kasutamine on tarbija jaoks soodne ega tekita segadust.

Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti järeldanud nii seda, et kaebaja väide GMO-vaba

rapsiõli kasutamisest ei ole tõendatud, kui ka seda, et toote märgistuse viisist pole võimalik

aru saada, et väide „GMO-vaba“ käib toote valmistamisel kasutatud õli ja mitte mandlite endi

kohta, mistõttu on see eksitav. Asjaolu, et tähis „GMO-vaba“ on seostatav just mandlite

endiga, kinnitavad mh kaebaja enda väited selle kohta, et maailmas on olemas ka geneetiliselt

muundatud pähkleid ja seetõttu on kaebaja toote eristamine sellistest pähklitest põhjendatud.

Kuivõrd toote märgistusel puuduvad viited sellele, et märge „GMO-vaba“ käib toote

valmistamisel kasutatud õli kohta, on selle kasutamine määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c

mõttes eksitav ka juhul, kui toote valmistamisel oleks kasutatud geneetiliselt muundamata

taimedest pärinevat õli.

Kaebaja väide märgistuse „GMO-vaba“ kasutamisest pähklitoodetel üle maailma on

paljasõnaline ja see ei anna kohtule alust faktilise asjaolu tuvastamiseks ega mistahes

õigusliku järelduse tegemiseks.

3-20-2003

8(10)

Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega selle kohta, miks ei ole asjas otsuse tegemisel

tõendina arvestatav kaebaja poolt kohtule esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakiri.

Vastustaja jääb selles osas halduskohtule väljendatud seisukohtade juurde.

Halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ega HKMS § 157 lg 2 teises lauses sätestatu

vastu eksinud. Samuti on halduskohus põhjendatult lükanud ümber kaebaja väited selle kohta,

et vastustaja ei ole hinnanud seda, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline

ootus võib tarbijal toote suhtes olla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, halduskohtu 07.10.2021

otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega Osaühingu Germund Hulgi

kaebus rahuldada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

10. Määruse nr 1169/2011 art 6 sätestab, et mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks

lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave selle määruse kohaselt. Sama

määruse art 2 kohaselt kasutatakse selles määruses mõistet „toit“ Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20025 art-s 2 toodud määratluses. Määruse nr 178/2002 art 2

järgi on toit töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud

inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.

Määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 kohaselt vastab vabatahtlikult esitatav toidualane teave

järgmistele nõuetele: a) see ei ole tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud art-s 7; b) see ei ole

tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ning c) vajaduse korral põhineb see

asjakohastel teaduslikel andmetel. Sama määruse art 7 lg 1 p c kohaselt ei tohi toidualane

teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on

tegelikult kõik samalaadsed toidud, või eriti rõhutada, et puuduvad teatavad koostis- ja/või

toitained, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda.

11. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1

p-st c tuleneb selgelt, et eksitav ei ole ainult teave, millega rõhutatakse teatud koostis- või

toitainete puudumist, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda, vaid ka teave, millega

rõhutatakse toidul tegelikult olemasolevat omadust, kui see on olemas kõigil samalaadsetel

toitudel. Ringkonnakohus ei nõustu aga vastustaja ja halduskohtuga selles, kuidas mõista

määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-s c nimetatud kõiki samalaadseid toite. Vastustaja ja

halduskohus leidsid, et kuna kõik toiduks mõeldud ja sellel otstarbel turustatavad pähklid, sh

mandlid, on geneetilistesse omadustesse sekkumise aspektist samalaadsed, s.t neid ei ole

geneetiliselt muundatud, on järelikult kõik kaebaja turustatud tootega samalaadsed tooted

GMO-vabad. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus eksinud kaebaja

toote – röstitud ja soolatud mandel – võrdlusgrupi kindlaks määramisel. Määruses

kasutatavast definitsioonist lähtudes on toit ka töödeldud või osaliselt töödeldud aine või

toode. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/20046 art 1 p 3 kohaselt on

töötlemine mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine,

soolamine. Sama määruse art 1 p o järgi on töödeldud tooted töötlemata toodete töötlemise

tulemusena saadavad toiduained, mis võivad sisaldada koostisosi, mis on vajalikud nende

valmistamiseks või spetsiifiliste omaduste tekitamiseks. Kuna kaebaja turustatud mandleid on

röstitud rapsiõliga, on tegemist töödeldud mandlitega, mille koostisosaks on ka rapsiõli.

Järelikult tuleks kaebaja turustatud tootega samalaadsete toodete all mõista ka rapsiõli

sisaldavaid röstitud mandleid. Nagu vastustaja on osutanud, on Euroopa Liidus geneetiliselt

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste

õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutu-

sega seotud menetlused.

6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta.

3-20-2003

9(10)

muundatud rapsist saadud rapsiõli lubatud turustada (vt Euroopa Komisjoni GMO-register7).

Samuti on vastustaja vastuses kaebusele kinnitanud, et rapsiõli näol võib olla tegemist

geneetiliselt muundatud toiduga (määruse nr 1829/2003 art 2 p 6 kohaselt on geneetiliselt

muundatud toit GMO-dest koosnev, neid sisaldav või neist toodetud toit). Seega võib Euroopa

Liidu turul olla tootena ka geneetiliselt muundatud rapsist saadud rapsiõli sisaldavad

töödeldud mandlid ning kaebaja turustatud toodet tuleks ka selliste toodetega võrrelda.

Järelikult on ekslik vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kõik kaebaja turustatud tootega

samalaadsed tooted on GMO-vabad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et

kaebaja tootel olev märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole eksitav määruse nr 1169/2011

art 7 lg 1 p c tähenduses ja vastustaja ei saanud ettekirjutuse tegemisel sellele sättele tugineda.

12. Vastustaja on 23.11.2020 vastuses kaebusele selgitanud, et märgistuse „GMO-

vaba/GMO-free“ kasutamine on eksitav ka seetõttu, et selle kasutamine kaebaja turustatud

toote pakendil ei võimalda aru saada sellest, et see ei käi mitte mandlite, s.t põhitooraine

kohta, vaid puudutab mõnda teist toote koostisosa. 27.09.2021 halduskohtule esitatud vastuses

on vastustaja sellega seoses märkinud, et määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 p b kohaselt ei tohi

vabatahtlikult esitatav toidualane teave lisaks olla ka mitmetähenduslik või ebamäärane.

Samuti leidis vastustaja 27.09.2021 seisukohas, et kaebaja 20.09.2021 esitatud rapsiõli tootja

vastavusdeklaratsiooniga ei ole tõendatud see, et kaebaja turustatud tootes kasutatav rapsiõli

on GMO-vaba.

13. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb

märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 2).

Kohus ei tohi haldusakti õiguspärasust kontrollides asuda haldusorgani asemel haldusakti

põhjendama (vt nt Riigikohtu 15.12.2009 otsus nr 3-3-1-82-09, p 22). Põhjendamispuudusega

haldusakti tühistamata jätmine on võimalik vaid erandjuhtudel, kui on ilmselge, et

haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu 29.11.2012

otsus nr 3-3-1-29-12, p 19). Kohtumenetluse käigus esitatud haldusorgani põhjendust võib

arvestada juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest

haldusakti andmisel (samas, p 20).

14. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks juba ettekirjutuse tegemisel tuginenud

määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 p-le b, s.t asjaolule, et vaidlusalusel tootel kasutatav

märgistus on tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane. Vaidlustatud ettekirjutuses ega

vaideotsuses nimetatud õiguslikku alust ega sellega seotud argumente esitatud ei ole. Kaebaja

kasutatud märgistuse puhul on tegemist vabatahtlikult esitatava toidualase teabega, mis ei ole

Euroopa Liidus ega Eestis üksikasjalikult reguleeritud. Seda enam peab olema jälgitav, mis

alusel ja põhjendustel haldusorgan sellise teabe kasutamist keelab. Ringkonnakohtu hinnangul

on seetõttu praegusel juhul tegemist haldusakti olulise põhjendamispuudusega, mida ei ole

võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.

15. Samuti ei ole vaidlustatud ettekirjutuses ega vaideotsuses analüüsitud küsimust, kas

kaebaja turustatud toote koostisosana kasutatud rapsiõli on GMO-vaba ja sellest tulenevalt

võiks kaebaja kasutatud märgistus põhjendatud olla. Alles kohtumenetluses, s.t vastuses

kaebusele on vastustaja esitanud seisukoha, et puuduvad andmed, kas vaidlusaluse toote

koostisosana nimetatud rapsiõli on saadud geneetiliselt muundatud või geneetiliselt

muundamata rapsitaimede seemnetest. Seega ei ole ilmne, et vastustaja on juba ettekirjutuse

tegemisel tuginenud põhjendusele, mille kohaselt vaidlustatud tootes kasutatud rapsiõli

omadused on tõendamata ja seetõttu ei ole märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine

lubatud. Kuigi kaebaja täiendava tõendina halduskohtule esitatud rapsiõli tootja

vastavusdeklaratsiooni ei pidanud vastustaja piisavaks tõendiks selle kohta, et kasutatud

7 Kättesaadav aadressil https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm

3-20-2003

10(10)

rapsiõli ei ole geneetiliselt muundatud toit, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest siiski

üheselt järeldada, et kaebaja kasutaks vaidlusaluse toote koostises geneetilisest muundatud

rapsist

saadud

õli.

Kaebaja

on

apellatsioonkaebuses

kinnitanud,

et

esitatud

vastavusdeklaratsioon käib vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõli kohta ja et tal pole

võimalik esitada konkreetse kaubapartiiga seostatavat vastavusdeklaratsiooni. Nagu vastustaja

on vaidlustatud ettekirjutuses ka märkinud, tuleb Euroopa Liidus kehtivate nõuete kohaselt

geneetiliselt muundatud toidu pakendil sellest teavitav märgistus lisada asjaomase koostisosa

juurde (vt määruse nr 1829/2003 art-d 12 ja 13). Vaidlusaluse toote pakendil sellist märgistust

ei olnud (vt dtl 93–94). Samas ei nähtu haldus- ega kohtumenetluse materjalidest, et

vastustaja hinnangul oleks kaebaja geneetiliselt muundatud toidu märgistamise nõudeid

rikkunud. Seda arvestades võib pigem eeldada, et kaebaja kasutatud rapsiõli ei ole saadud

GMO-dest. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja haldusmenetluse

ainuvõimalik järeldus oleks, et kaebaja kasutatud märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine ei ole

lubatud, sest tootes sisalduva rapsiõli puhul see tõele ei vasta.

16. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus VTA 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-

20/037-1 p 1 resolutsiooni. Kuna ettekirjutuse resolutsiooni p 1 tühistatakse, tuleb seda

puudutavas osas tühistada ka vaideotsus.

17. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja

uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS §

108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on 17.09.2021 taotluse kohaselt kandnud halduskohtus menetluskulusid 1335 eurot,

sh esindajakulu 1320 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtus on

kaebaja 29.04.2022 taotlenud menetluskuludena 15 eurot riigilõivu ja 970 eurot esindajatasu

(ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust, mahtu ja

menetlusele kulunud aega arvestades on kaebaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud

(HKMS § 109 lg 6).

Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista kokku 2320 eurot. Vastavalt kaebaja

taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo

OÜ arveldusarvele nr EE337700771003620774.

(allkirjastatud digitaalselt)