3-20-2003/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedRahuldada Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2003 ja teha asjas uus otsus.
Legislator headnote
AI generatedArt. 36 lg, Art. 7 lg, Art. 6 lg, Art. 2 lg, Art. 2 kohaselt, Art. 2 järgi; 3-20-2003/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Rahuldada Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2003 ja teha asjas uus otsus.
Keywords
AI generatedCited Legislation
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit ja Oliver
Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2003
Haldusasi
Osaühingu Germund Hulgi kaebus Veterinaar- ja Toi-
duameti 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1
punkti 1 resolutsiooni tühistamiseks ja 14.09.2020 vai-
deotsuse nr 1.1-21/129 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Osaühing Germund Hulgi, esindaja
vandeadvokaat Armand Reinmaa
Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja
vandeadvokaat Jaanus Tehver
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 07.10.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Osaühingu Germund Hulgi apellatsioonkaebus, tühistada Tallinna
Halduskohtu 07.10.2021 otsus haldusasjas nr 3-20-2003 ja teha asjas uus otsus.
2. Tühistada Veterinaar- ja Toiduameti 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1
punkti 1 resolutsioon ja 14.09.2020 vaideotsus nr 1.1-21/129 osas, millega jäeti
rahuldamata
vaie
ettekirjutuse
nr
01-277-20/037-1
punkti
resolutsiooni
tühistamiseks.
3. Mõista Põllumajandus- ja Toiduametilt Osaühingu Germund Hulgi kasuks välja
esimese ja teise kohtuastme kulud 2320 eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb
tasuda
Reinmaa
&
Partnerid
Advokaadibüroo
OÜ
arveldusarvele
nr
EE337700771003620774.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult
teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022.
Vastuseks
esitatud
kassatsioonkaebusele
võib
teine
menetlusosaline
esitada
vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse
3-20-2003
2(10)
esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on
pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,
vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist
vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal
Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Veterinaar- ja Toiduamet (VTA, alates 01.01.2021 õigusjärglane Põllumajandus- ja
Toiduamet (PTA)) tegi 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1, mille p 1
resolutsioonis kohustas Osaühingut Germund Hulgi eemaldama müügipakendi „Röstitud ja
soolatud mandel 150 g“ märgistuselt tekst „GMO-vaba/GMO-free“.
Geneetiliselt muundatud toidu märgistamist reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrused (EÜ) nr 1829/20031 (määrus nr 1829/2003) ja (EÜ) nr 1830/20032. Nõuete järgi
tuleb müügipakendisse pakitud toidu pakendil või koostisosa juures esitada märge, et toit on
valmistatud geneetiliselt muundatud organismist (GMO) või toit on toodetud GMO-st (või
sisaldab GMO-d). Märgistuse põhjal on tarbijal võimalik eristada geneetiliselt muundatud
toitu tavatoidust. Märgistus „GMO-vaba“ on käsitatav vabatahtliku toidualase teabe
andmisena, mis Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1169/20113 (määrus nr
1169/2011) art 36 lg 2 p a järgi ei ole keelatud juhul, kui see ei eksita tarbijat.
Osaühingu Germund Hulgi tootel kasutatud märgistus „GMO-vaba“ on vastuolus määruse nr
1169/2011 art 7 lg 1 p-ga c, mille kohaselt ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige anda
mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed
toidud. Märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine toidul, millel puudub geenitehnoloogia abil
saadud analoog, on eksitav, sest kõik samalaadsed toidud on sarnaste omadustega ehk GMO-
vabad. Seetõttu tuleb Osaühingul Germund Hulgi viidatud märgistus tootelt eemaldada.
Ettekirjutuse täitmise tähtaeg on 10.01.2021.
2. Osaühing Germund Hulgi esitas 06.08.2020 VTA-le vaide, milles palus 08.07.2020
ettekirjutus nr 01-277-20/037-1 kehtetuks tunnistada.
3. VTA jättis 14.09.2020 vaideotsusega nr 1-1-21/129 vaide rahuldamata.
Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda turule toomine on lubatud üksnes pärast toidu ohutuse
põhjalikku hindamist Euroopa Toiduohutusameti poolt. Täiendavalt on nõutav Euroopa Liidu
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1829/2003, 22. september 2003, geneetiliselt muundatud toidu
ja sööda kohta.
2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetili-
selt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud
toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ.
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase
teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006
ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv
90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni
direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004.
3-20-2003
3(10)
liikmesriikide heakskiit. Seega ei saa pidada asjakohaseks vaides esitatud väidet, et pähklid on
sellist liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla geneetiliselt muundatud. Euroopa
Komisjoni poolt hallatava GMO-registri kohaselt on liidus turustamiseks lubatud
tootekategooriateks puuvill, mais, rapsiõli, sojauba, suhkrupeet ning raps. GMO-registrist ei
leia geenmuundatud mandleid. Seega ei ole Euroopa Liidus toiduna võimalik turustada
geenmuundatud mandleid ja kõik turustatavad mandlid on samalaadsed geenmuundamata
mandlid. Märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine toidul, millel puudub geenitehnoloogia abil
saadud analoog, on eksitav, sest kõik samalaadsed toidud on sarnaste omadustega ehk GMO-
vabad. Sellise märgistuse kasutamine tootegrupis, mille puhul kohaldub Euroopa Liidus
turustamise piirang, võib moonutada tarbija valikuid ja luua potentsiaalselt mulje
tervislikumast/kasulikumast/puhtamast
tootest
võrreldes
teiste
müügiks
pakutavate
mandlitega.
Euroopa Liidu tasandil reguleerib ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid
kaubandustavasid, sh eksitavaid kauplemisvõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2005/29/EÜ. Selle art 6 lg 1 kohaselt loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see sisaldab
valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu,
petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui
teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise
tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud. Lähtudes direktiivi 2005/29/EÜ
rakendamise/kohaldamise suunistest (ptk 2.5), tuleb kõiki tarbijaid kaitsta ebaausate
kaubandustavade eest. Keskmise tarbija testi ei peeta statistiliseks testiks. Siseriiklikud kohtud
või asutused peavad iga juhtumi puhul kasutama keskmise tarbija tüüpilise reaktsiooni
kindlaksmääramisel oma otsustusvõimet, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat.
Osaühing Germund Hulgi on edastanud vaide lisadena kaks ingliskeelset Ameerika
Ühendriikides paiknevate ettevõtete väljastatud mandleid puudutavat dokumenti, mis ei ole
seostatavad ettekirjutuse objektiks olnud kaubaga partiinumbri ega muude tunnuste või
tähistuste järgi.
4. Osaühing Germund Hulgi esitas 14.10.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles
palus tühistada VTA 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-20/037-1 p 1 resolutsioon, millega
VTA kohustas eemaldama müügipakendi „Röstitud ja soolatud mandel 150 g“ märgistuselt
teksti „GMO-vaba/GMO-free“. Kaebaja ei vaidlusta nimetatud ettekirjutuse p-i 2, millega
VTA kohustas kaebajat täiendama ettevõtte enesekontrolliplaani.
Vastustaja on ettekirjutuses viidanud õigusliku alusena määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-le c,
kuid see säte käib olukorra kohta, kui tootele on märgitud koostisosa (või omadus), mida
selles tootes ei saa olla. Kaebaja toote (röstitud ja soolatud mandel) müügipakendil olev
märge „GMO-vaba“ ei ole tarbijaid eksitav, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja tooted ongi
GMO-vabad.
GMO ei ole eraldi koostisaine, vaid see iseloomustab pähklite (ja muude koostisosade)
saamisviisi. Röstitud pähklid on sellist liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla
geneetiliselt muundatud. Asjaolu, et Euroopa Liidus on GMO-pähklite turustamine keelatud,
ei muuda seda, et geneetiliselt muundatud pähklid on maailmas olemas. Samuti ei tõenda
pähklite puudumine GMO-registrist, et selliseid pähkleid maailmas olemas ei ole.
Registrikande puudumine ei välista seda, et lähiajal võidakse anda luba mõne GMO-pähkli
turustamiseks. Keskmine tarbija ei ole tõenäoliselt teadlik asjaolust, et Euroopa Liidus on
GMO-pähklite müük keelatud ning veel ei ole ka GMO-pähkleid registrisse kantud, mistõttu
on GMO-vaba märgistuse kasutamine toodetel tarbijate jaoks soodne ning ei tekita neis
segadust.
3-20-2003
4(10)
Kaebaja on haldusmenetluse jooksul juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et märgistus „GMO-
vaba“ ei tähenda üksnes seda, et põhitooraine ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme,
vaid kogu toode on GMO-vaba. Vaidlusaluse toote koostises on kasutatud ka õli, mis on
GMO-vaba. See nähtub tootja väljastatud sertifikaadist. Samas on teoreetiliselt võimalik, et
pähklite töötlemisel õli ei kasutata või kasutatakse õli, mis on tehtud GMO-dest (nt sojaõli või
rapsiõli). Vastustaja on ise osutanud, et Euroopa Komisjoni poolt hallatava GMO-registri
kohaselt on Euroopa Liidus turustamiseks lubatud tootekategooriateks mh sojauba, rapsiõli ja
raps. Seega on võimalik, et ka isegi juhul, kui pähklid ise on tõepoolest GMO-vabad, sisaldab
toode siiski GMO-d, kui pähkleid on töödeldud GMO-d sisaldava õliga. Seega ei vasta
ilmselgelt tõele vastustaja väide, et vaidlusaluse tootega samalaadsete toitude puhul ei ole
GMO sisaldus üldse võimalik. Vastustaja on selle tähelepanuta jätnud.
Vastustaja ei ole ettekirjutuses analüüsinud, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja
milline eeldatav ootus võib keskmisel tarbijal vastava märgistuse suhtes olla, kuigi kaebaja
sellele vastuväidetes ja vaides tähelepanu juhtis. Euroopa Kohus tõi otsuses asjas C-195/14
esile, et peamine on mitte viia tarbijat ekslikult arvamusele, et tootel on erinev päritolu,
lähtekoht või kvaliteet sellest, mis tal tegelikkuses on. Seega on Euroopa Kohus tarbija
eksitamist defineerinud sisuliselt kui tarbijale kaudset või otsest ebaõige teabe andmist. Seega
on tarbija eksitamiseks vajalik, et teave viiks tarbija ekslikult arvamusele, et toote kvaliteet
erineb sellest, mis tal tegelikkuses on. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, sest kaebaja
märgistus „GMO-vaba“ on õige: tooted on tõepoolest vabad geneetiliselt muundatud
organismidest. Mandlite tootjad on väljastanud koos kaubaga kaebajale sellise kinnituse.
Vastustaja on vaideotsuse p-s 7 üllatuslikult tuginenud eksitavaid kauplemisvõtteid
reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile. Ettekirjutuses ei ole kaebajale eksitavaid
kauplemisvõtteid ette heidetud.
Kaebaja on oma vastuväidetes toonud esile ka selle, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse
pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse
täitmine võib eksitada tarbijaid (tarbijatele jääb mulje, et toode sisaldab nüüd GMO-
komponente) ning põhjustada teistel tootjatel konkurentsieelise, kes jätkuvalt sama märgistust
edasi kasutavad. Vastustaja on jätnud selle tähelepanuta.
Vastustaja on ettekirjutuses jätnud täielikult põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja esitatud
vastuväidetega. Seega on vastustaja ettekirjutuses kaalutlused puudulikud.
5. VTA palus jätta kaebus rahuldamata.
Märgistus „GMO-vaba“ või „GMO-free“ ei saa tähendada muud kui seda, et toode ei sisalda
GMO-sid. GMO on organism, mille geneetilist materjali on muudetud sellisel viisil, mis
loomuliku paaritumise ja/või rekombinatsiooni teel ei ole võimalik (vt määruse nr 1829/2003
art 2 p 5). Geneetiliselt muundatud toit on GMO-dest koosnev, neid sisaldav või neist
toodetud toit (määruse nr 1829/2003 art 2 p 6). Koostisosa on toidu tootmisel või
valmistamisel kasutatav mis tahes aine või toode, sealhulgas lõhna- ja maitseained, lisaained
ja toidus kasutatavad ensüümid, ning liitkoostisosa komponendid, mida valmistoode – ka
muudetud kujul – sisaldab. Koostisosadeks ei peeta jääkaineid (määruse 1169/2011 art 2 lg 2
p f). Mandel on hariliku mandlipuu Prunus dulcis (ehk asjassepuutuva regulatsiooni
tähenduses organismi) toiduna tarvitatav seemne tuum.
Geneetiliselt muundatud mandleid turul ei eksisteeri. Seda fakti on võimalik kontrollida ISAA
(International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications) kodulehel
kättesaadavast andmebaasist4. Nimetatud asjaolust tulenevalt on tõene kaebaja väide selle
4 Kättesaadav aadressil https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/default.asp
3-20-2003
5(10)
kohta, et tootes sisalduv mandel on GMO-vaba. Samas kehtib mandli iseloomustamiseks
esitatav väide, et see on GMO-vaba, eranditult kõigi turul olevate mandlite kohta.
Kaebaja turustatud toote märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ annab selgelt mõista, et turul on
olemas nii geneetiliselt muundatud kui ka geneetiliselt muundamata mandleid ja konkreetsed
mandlid erinevad teistest turul olevatest mandlitest selle poolest, et need on geneetiliselt
muundamata. Kuna geneetiliselt muundatud mandleid tegelikult turul ei ole, siis omistab see
märgistus kaebaja tootele alusetult eriomaduse, mis tegelikult on olemas kõigil turul olevatel
samalaadsetel toodetel. Kaebaja väide, et mandleid on teoreetilistel võimalik geneetiliselt
muundada, on iseenesest tõsi, kuid praeguses vaidluses asjasse puutumatu. Määruse nr
1169/2011 art 7 lg 1 p c kohaldamisel saab arvesse võtta üksnes olemasolevaid samalaadseid
toite. Kuna kõik turul olevad samalaadsed tooted (mandlid) on geneetilise muundamise
aspektist ühesuguste omadustega, s.t. nad ei ole saadud GMO-delt, on toote märgistus „GMO-
vaba/GMO-free“ määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav. Sealjuures on oluline, et
märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine pakendil ei võimalda aru saada sellest, et see
väide ei käi mitte põhitooraine (mandlite) kohta, vaid puudutab mõnda teist toote koostisosa.
Kaebuse lisana 5 esitatud tootja sertifikaat puudutab töötlemata mandleid ehk toodet, milles
sisalduvad ainult mandlid. Vastustaja ei ole kunagi kahtluse alla seadnud tõsiasja, et mandlid
esinevad looduslikult GMO-vabalt ja geneetiliselt muundatud mandleid ei kasvatata.
Sertifikaat kajastab nimetatud fakte õigesti ning ei ole seetõttu eksitav. Kaebuse lisana 7
esitatud tootja sertifikaat ei võimalda aru saada, kas see käib analoogselt lisana 5 esitatud
sertifikaadiga töötlemata mandlite kohta või peetakse seal silmas juba töödeldud mandleid.
Kummagi sertifikaadi olemasolu ei õigusta tähise „GMO-vaba/GMO-free“ kandmist toote
müügipakendile, sest selline tähis on määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav.
Kumbki eelnimetatud sertifikaat ei sisalda teavet, mis võimaldaks seostada neid sertifikaate
konkreetse kaebaja poolt turustatava tootega, millega seonduvalt on kaebajale tehtud
vaidlustatud ettekirjutus. Sellel põhjusel ei saa nendele sertifikaatidele tuginedes teha järeldusi
ettekirjutuse esemeks olevate toodete kohta.
Vaidlusalune toode sisaldab lisaks mandlitele veel rapsiõli ja soola. Sool on anorgaaniline
aine ja ei saa seetõttu põhimõtteliselt olla GMO. Rapsiõli saab põhimõtteliselt olla
valmistatud geneetiliselt muundatud rapsi seemnetest ja kui see nii on, on rapsiõli näol
tegemist geneetiliselt muundatud toiduga. Praeguses asjas puuduvad andmed selle kohta, kas
toote koostisosana nimetatud rapsiõli on saadud geneetiliselt muundatud või geneetiliselt
muundamata rapsitaimede seemnetest. Kaebaja 20.09.2021 menetlusdokumendi lisana
esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakirjalt ei nähtu andmeid kaubapartii kohta, millele
vastavusdeklaratsioon kehtib (vt toiduseaduse (ToiduS) § 35 lg-d 3 ja 4), seega ei ole see
seostatav konkreetse kaubapartiiga ega praeguse kohtuvaidluse esemeks oleva kaubaga.
Isegi kui oleks võimalik kindlaks teha, et kõnealuse toote valmistamisel on kasutatud sellist
rapsiõli, mis pole saadud GMO-dest, oleks tootel märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“
kasutamine eksitav. Vabatahtlikult esitatav toidualane teave ei tohi olla tarbija jaoks eksitav ja
lisaks sellele ei tohi see tarbija jaoks olla ka mitmetähenduslik või ebamäärane (määruse nr
1169/2011 art 36 lg 2 p b). Kõnealune märgistus annab eksitavalt mõista, et mandlite
eriomadus on GMO puudumine. Kui müügipakendile oleks kantud teave, et mandlite
töötlemisel on kasutatud GMO-vaba rapsiõli vms, siis sellisel teabel eksitav iseloom puuduks.
6. Tallinna Halduskohus jättis 07.10.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud
poolte endi kanda, nõustudes seejuures vaidlustatud ettekirjutuses ja vaideotsuses toodud
põhjendustega.
Ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et määruse 1169/2011 art 7 lg 1 p-i c saab kohaldada
üksnes olukorras, kus tootele on märgitud koostisosa, mida selles tootes ei ole. Määruse
3-20-2003
6(10)
1169/2011 art 7 lg 1 p c sõnastusest tuleneb selgesti, et eksitavaks teabeks tuleb lugeda nii
olukord, kus rõhutatakse teatavad koostis- ja/või toitainete puudumist, mida antud toit
põhimõtteliselt ei sisalda, kui ka olukord, kus rõhutatakse toidu eriomadusi, kui selliste
omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Praegusel juhul on tegemist just viimati
nimetatud olukorraga.
Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et märge „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole
praegusel juhul eksitav, kuivõrd pakendis olevad mandlid ongi GMO-vabad. Vaidlust ei ole
selles, et Euroopa Liidu turul geneetiliselt muundatud mandleid ei eksisteeri (selliste mandlite
turustamine on keelatud), seega on kõik turul olevad samalaadsed tooted sellest aspektist
ühesuguste omadustega. On tõenäoline, et keskmine tarbija ei ole sellest teadlik. Selles
olukorras loob pakendil olev tekst „GMO-vaba/GMO-free“ tarbijale ettekujutuse, et tootel on
eriomadus, mida teistel turul olevatel samalaadsetel toodetel ei ole. See aga tekitab kaebajale
ebaausa konkurentsieelise, kallutades tarbijat valima just kaebaja toodet, kuigi teised
samalaadsed tooted on sarnaste omadustega. Vastustaja osutab õigesti, et kui turul
eksisteeriks ka tegelikult geneetiliselt muundatud mandlipuudelt saadud mandleid, siis saaks
asuda seisukohale, et geneetiliselt muundamata mandlid erinevad GMO-mandlitest ja sel
juhul oleks geneetiliselt muundamata mandlite tähistamine sõnaga „GMO-vaba“ põhjendatud.
Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kohtule esitatud rapsiõli tootja väljastatud
vastavusdeklaratsiooni
ärakirjalt
ei
nähtu
andmeid
kaubapartii
kohta,
millele
vastavusdeklaratsioon kehtib ning sel põhjusel ei ole see seostatav praeguse kohtuvaidluse
esemeks oleva kaubaga. Isegi kui see oleks kaebaja tootega seostatav, oleks tootel märgistuse
„GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine ikkagi eksitav, sest see on esitatud viisil, mis ei
võimalda aru saada, et märgistus ei kehti mitte toote enda (mandlid) kohta, vaid toote
valmistamisel kasutatud ühe komponendi kohta.
Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja on vaideotsuses üllatuslikult tuginenud
ebaausaid kaubandustavasid käsitlevale direktiivile 2005/29/EÜ, millele ettekirjutuses ei ole
viidatud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vaideotsuses sellele viidanud seetõttu, et
kaebaja on vaides vastustajale ette heitnud, et vastustaja ei ole analüüsinud, milline on
konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja on
vaideotsuses neid aspekte kaebajale selgitanud, tuginedes mh direktiivi 2005/29/EÜ sätetele ja
selle kohaldamise suunistele.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7. Osaühing Germund Hulgi palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja
teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb kõigi varasemate seisukohtade juurde.
Märge „GMO-vaba“ ei ole tarbijaid eksitav, kuna vaidlust ei ole, et kaebaja tooted ongi
GMO-vabad. Määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c käib eeskätt olukorra kohta, kus tootele on
märgitud koostisosa (või omadus), mida selles tootes ei saa olla. Röstitud pähklid on sellist
liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla geneetiliselt muundatud. Halduskohus ei
ole otsuses arvestanud ka seda, et märgistus „GMO-vaba“ ei tähenda üksnes seda, et
põhitooraine ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme, vaid kogu toode on GMO-vaba.
Vaidlusaluse toote koostises on kasutatud ka õli, mis on GMO-vaba. Seega ei vasta tõele
väide, et vaidlusaluse tootega samalaadsete toitude puhul ei ole GMO sisaldus üldse võimalik.
Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ei ole märgistuse määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-ile
c vastavuse hindamise seisukohalt asjakohane võtta arvesse seda, et tegemist on töödeldud
pähklitega ja seega tuleks toote märgistamisel arvestada ka töötlemisel kasutatud
komponentide omadusi (vt määruse nr 1169/2011 art 2 lg 1 p a mõiste „toit“ määratlus).
3-20-2003
7(10)
Halduskohus ei ole käsitlenud ka kaebaja väidet, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse
pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse
täitmine võib anda teistele tootjatele, kes jätkuvalt sama märgistust edasi kasutavad,
konkurentsieelise.
Halduskohus on hinnanud ebaõigesti kaebaja esitatud rapsiõli tootja väljastatud
vastavusdeklaratsiooni ärakirja. Kaebaja esitas menetluses väite, et toote koostisosaks olev
rapsiõli saab olla geneetiliselt muundatud, kuid vaidlusaluse toote töötlemisel on kasutatud
geneetiliselt muundamata rapsiõli. Kaebaja on seega tõendanud, et kõik vaidlusaluse toote
koostisosad on GMO-vabad ja järelikult ei ole toote märgistus tarbijat eksitav. Kaebaja
kinnitab, et vastavusdeklaratsioon käib selle rapsiõli kohta, mida kasutatakse vaidlusaluses
tootes. Kaebajal ei olegi võimalik esitada eraldi vastavusdeklaratsiooni, mis käiks konkreetse
kaubapartii kohta. Kohtumenetlusse ei ole esitatud selliseid väiteid, mis kinnitaks, et esitatud
sertifikaat ei ole kindlasti seotud vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõliga.
Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et märgistus on esitatud viisil, mis ei võimalda aru saada,
et märgistus ei kehti mitte toote enda kohta, vaid toote valmistamisel kasutatud ühe
komponendi kohta. Toode koosneb komponentidest, mida selle toote valmistamisel on
kasutatud. Järelikult saavad toote komponentide omadustest ka toote omadused.
Eeltoodust tulenevalt rikkus halduskohus uurimispõhimõtet, sest jättis omal initsiatiivil
olulised asjaolud välja selgitamata. Tegemist on olulise rikkumisega, mis ilmselt mõjutas asja
lahendamist. Lisaks rikkus halduskohus HKMS § 157 lg 2 teisest lausest tulenevat reeglit.
Kohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et rapsiõli vastavusdeklaratsioon ei
pruugi üksi olla piisav tõend ja andma kaebajale võimaluse avaldada oma seisukoht.
Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on hinnanud seda, milline on
konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja
viitas vaideotsuses direktiivile 2005/29/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikale, kuid ei ole
selgitanud, kuidas need praeguses olukorras kohalduvad. Nõuetekohast põhjendust ei ole
esitatud ka halduskohtu otsuses, kus on üksnes viidatud vastustaja vaideotsusele.
8. PTA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Kaebaja kasutatud märgistus on eksitav, sest sellega antakse mõista, et toit on eriomadustega,
kuigi selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Halduskohus on selle asjaolu
otsuses õigesti tuvastanud. Kuna kõik toiduks mõeldud ja sellel otstarbel turustatavad pähklid,
sh mandlid, on geneetilistesse omadustesse sekkumise aspektist samalaadsed (neid ei ole
geneetiliselt muundatud), ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vaidlusalusel tootel märgistuse
„GMO-vaba“ kasutamine on tarbija jaoks soodne ega tekita segadust.
Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti järeldanud nii seda, et kaebaja väide GMO-vaba
rapsiõli kasutamisest ei ole tõendatud, kui ka seda, et toote märgistuse viisist pole võimalik
aru saada, et väide „GMO-vaba“ käib toote valmistamisel kasutatud õli ja mitte mandlite endi
kohta, mistõttu on see eksitav. Asjaolu, et tähis „GMO-vaba“ on seostatav just mandlite
endiga, kinnitavad mh kaebaja enda väited selle kohta, et maailmas on olemas ka geneetiliselt
muundatud pähkleid ja seetõttu on kaebaja toote eristamine sellistest pähklitest põhjendatud.
Kuivõrd toote märgistusel puuduvad viited sellele, et märge „GMO-vaba“ käib toote
valmistamisel kasutatud õli kohta, on selle kasutamine määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c
mõttes eksitav ka juhul, kui toote valmistamisel oleks kasutatud geneetiliselt muundamata
taimedest pärinevat õli.
Kaebaja väide märgistuse „GMO-vaba“ kasutamisest pähklitoodetel üle maailma on
paljasõnaline ja see ei anna kohtule alust faktilise asjaolu tuvastamiseks ega mistahes
õigusliku järelduse tegemiseks.
3-20-2003
8(10)
Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega selle kohta, miks ei ole asjas otsuse tegemisel
tõendina arvestatav kaebaja poolt kohtule esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakiri.
Vastustaja jääb selles osas halduskohtule väljendatud seisukohtade juurde.
Halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ega HKMS § 157 lg 2 teises lauses sätestatu
vastu eksinud. Samuti on halduskohus põhjendatult lükanud ümber kaebaja väited selle kohta,
et vastustaja ei ole hinnanud seda, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline
ootus võib tarbijal toote suhtes olla.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud, halduskohtu 07.10.2021
otsus tuleb tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega Osaühingu Germund Hulgi
kaebus rahuldada. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
10. Määruse nr 1169/2011 art 6 sätestab, et mis tahes toidule, mis on ette nähtud tarnimiseks
lõpptarbijale või toitlustusettevõtetele, lisatakse toidualane teave selle määruse kohaselt. Sama
määruse art 2 kohaselt kasutatakse selles määruses mõistet „toit“ Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 178/20025 art-s 2 toodud määratluses. Määruse nr 178/2002 art 2
järgi on toit töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, mis on mõeldud
inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed.
Määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 kohaselt vastab vabatahtlikult esitatav toidualane teave
järgmistele nõuetele: a) see ei ole tarbija jaoks eksitav, nagu on osutatud art-s 7; b) see ei ole
tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane ning c) vajaduse korral põhineb see
asjakohastel teaduslikel andmetel. Sama määruse art 7 lg 1 p c kohaselt ei tohi toidualane
teave olla eksitav, eelkõige anda mõista, et toit on eriomadustega, kui selliste omadustega on
tegelikult kõik samalaadsed toidud, või eriti rõhutada, et puuduvad teatavad koostis- ja/või
toitained, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda.
11. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1
p-st c tuleneb selgelt, et eksitav ei ole ainult teave, millega rõhutatakse teatud koostis- või
toitainete puudumist, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda, vaid ka teave, millega
rõhutatakse toidul tegelikult olemasolevat omadust, kui see on olemas kõigil samalaadsetel
toitudel. Ringkonnakohus ei nõustu aga vastustaja ja halduskohtuga selles, kuidas mõista
määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p-s c nimetatud kõiki samalaadseid toite. Vastustaja ja
halduskohus leidsid, et kuna kõik toiduks mõeldud ja sellel otstarbel turustatavad pähklid, sh
mandlid, on geneetilistesse omadustesse sekkumise aspektist samalaadsed, s.t neid ei ole
geneetiliselt muundatud, on järelikult kõik kaebaja turustatud tootega samalaadsed tooted
GMO-vabad. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja ja halduskohus eksinud kaebaja
toote – röstitud ja soolatud mandel – võrdlusgrupi kindlaks määramisel. Määruses
kasutatavast definitsioonist lähtudes on toit ka töödeldud või osaliselt töödeldud aine või
toode. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 852/20046 art 1 p 3 kohaselt on
töötlemine mis tahes algset toodet oluliselt muutev tegevus, sh kuumutamine, suitsutamine,
soolamine. Sama määruse art 1 p o järgi on töödeldud tooted töötlemata toodete töötlemise
tulemusena saadavad toiduained, mis võivad sisaldada koostisosi, mis on vajalikud nende
valmistamiseks või spetsiifiliste omaduste tekitamiseks. Kuna kaebaja turustatud mandleid on
röstitud rapsiõliga, on tegemist töödeldud mandlitega, mille koostisosaks on ka rapsiõli.
Järelikult tuleks kaebaja turustatud tootega samalaadsete toodete all mõista ka rapsiõli
sisaldavaid röstitud mandleid. Nagu vastustaja on osutanud, on Euroopa Liidus geneetiliselt
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste
õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutu-
sega seotud menetlused.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta.
3-20-2003
9(10)
muundatud rapsist saadud rapsiõli lubatud turustada (vt Euroopa Komisjoni GMO-register7).
Samuti on vastustaja vastuses kaebusele kinnitanud, et rapsiõli näol võib olla tegemist
geneetiliselt muundatud toiduga (määruse nr 1829/2003 art 2 p 6 kohaselt on geneetiliselt
muundatud toit GMO-dest koosnev, neid sisaldav või neist toodetud toit). Seega võib Euroopa
Liidu turul olla tootena ka geneetiliselt muundatud rapsist saadud rapsiõli sisaldavad
töödeldud mandlid ning kaebaja turustatud toodet tuleks ka selliste toodetega võrrelda.
Järelikult on ekslik vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kõik kaebaja turustatud tootega
samalaadsed tooted on GMO-vabad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et
kaebaja tootel olev märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole eksitav määruse nr 1169/2011
art 7 lg 1 p c tähenduses ja vastustaja ei saanud ettekirjutuse tegemisel sellele sättele tugineda.
12. Vastustaja on 23.11.2020 vastuses kaebusele selgitanud, et märgistuse „GMO-
vaba/GMO-free“ kasutamine on eksitav ka seetõttu, et selle kasutamine kaebaja turustatud
toote pakendil ei võimalda aru saada sellest, et see ei käi mitte mandlite, s.t põhitooraine
kohta, vaid puudutab mõnda teist toote koostisosa. 27.09.2021 halduskohtule esitatud vastuses
on vastustaja sellega seoses märkinud, et määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 p b kohaselt ei tohi
vabatahtlikult esitatav toidualane teave lisaks olla ka mitmetähenduslik või ebamäärane.
Samuti leidis vastustaja 27.09.2021 seisukohas, et kaebaja 20.09.2021 esitatud rapsiõli tootja
vastavusdeklaratsiooniga ei ole tõendatud see, et kaebaja turustatud tootes kasutatav rapsiõli
on GMO-vaba.
13. Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb
märkida selle andmise faktiline ja õiguslik alus (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 2).
Kohus ei tohi haldusakti õiguspärasust kontrollides asuda haldusorgani asemel haldusakti
põhjendama (vt nt Riigikohtu 15.12.2009 otsus nr 3-3-1-82-09, p 22). Põhjendamispuudusega
haldusakti tühistamata jätmine on võimalik vaid erandjuhtudel, kui on ilmselge, et
haldusorgan peaks vaidlustatud haldusakti uuesti välja andma (vt nt Riigikohtu 29.11.2012
otsus nr 3-3-1-29-12, p 19). Kohtumenetluse käigus esitatud haldusorgani põhjendust võib
arvestada juhul, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest
haldusakti andmisel (samas, p 20).
14. Ringkonnakohtule ei nähtu, et vastustaja oleks juba ettekirjutuse tegemisel tuginenud
määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 p-le b, s.t asjaolule, et vaidlusalusel tootel kasutatav
märgistus on tarbija jaoks mitmetähenduslik või ebamäärane. Vaidlustatud ettekirjutuses ega
vaideotsuses nimetatud õiguslikku alust ega sellega seotud argumente esitatud ei ole. Kaebaja
kasutatud märgistuse puhul on tegemist vabatahtlikult esitatava toidualase teabega, mis ei ole
Euroopa Liidus ega Eestis üksikasjalikult reguleeritud. Seda enam peab olema jälgitav, mis
alusel ja põhjendustel haldusorgan sellise teabe kasutamist keelab. Ringkonnakohtu hinnangul
on seetõttu praegusel juhul tegemist haldusakti olulise põhjendamispuudusega, mida ei ole
võimalik kohtumenetluses kõrvaldada.
15. Samuti ei ole vaidlustatud ettekirjutuses ega vaideotsuses analüüsitud küsimust, kas
kaebaja turustatud toote koostisosana kasutatud rapsiõli on GMO-vaba ja sellest tulenevalt
võiks kaebaja kasutatud märgistus põhjendatud olla. Alles kohtumenetluses, s.t vastuses
kaebusele on vastustaja esitanud seisukoha, et puuduvad andmed, kas vaidlusaluse toote
koostisosana nimetatud rapsiõli on saadud geneetiliselt muundatud või geneetiliselt
muundamata rapsitaimede seemnetest. Seega ei ole ilmne, et vastustaja on juba ettekirjutuse
tegemisel tuginenud põhjendusele, mille kohaselt vaidlustatud tootes kasutatud rapsiõli
omadused on tõendamata ja seetõttu ei ole märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine
lubatud. Kuigi kaebaja täiendava tõendina halduskohtule esitatud rapsiõli tootja
vastavusdeklaratsiooni ei pidanud vastustaja piisavaks tõendiks selle kohta, et kasutatud
7 Kättesaadav aadressil https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm
3-20-2003
10(10)
rapsiõli ei ole geneetiliselt muundatud toit, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest siiski
üheselt järeldada, et kaebaja kasutaks vaidlusaluse toote koostises geneetilisest muundatud
rapsist
saadud
õli.
Kaebaja
on
apellatsioonkaebuses
kinnitanud,
et
esitatud
vastavusdeklaratsioon käib vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõli kohta ja et tal pole
võimalik esitada konkreetse kaubapartiiga seostatavat vastavusdeklaratsiooni. Nagu vastustaja
on vaidlustatud ettekirjutuses ka märkinud, tuleb Euroopa Liidus kehtivate nõuete kohaselt
geneetiliselt muundatud toidu pakendil sellest teavitav märgistus lisada asjaomase koostisosa
juurde (vt määruse nr 1829/2003 art-d 12 ja 13). Vaidlusaluse toote pakendil sellist märgistust
ei olnud (vt dtl 93–94). Samas ei nähtu haldus- ega kohtumenetluse materjalidest, et
vastustaja hinnangul oleks kaebaja geneetiliselt muundatud toidu märgistamise nõudeid
rikkunud. Seda arvestades võib pigem eeldada, et kaebaja kasutatud rapsiõli ei ole saadud
GMO-dest. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja haldusmenetluse
ainuvõimalik järeldus oleks, et kaebaja kasutatud märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine ei ole
lubatud, sest tootes sisalduva rapsiõli puhul see tõele ei vasta.
16. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus VTA 08.07.2020 ettekirjutuse nr 01-277-
20/037-1 p 1 resolutsiooni. Kuna ettekirjutuse resolutsiooni p 1 tühistatakse, tuleb seda
puudutavas osas tühistada ka vaideotsus.
17. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja
uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS §
108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kaebaja on 17.09.2021 taotluse kohaselt kandnud halduskohtus menetluskulusid 1335 eurot,
sh esindajakulu 1320 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõiv 15 eurot. Ringkonnakohtus on
kaebaja 29.04.2022 taotlenud menetluskuludena 15 eurot riigilõivu ja 970 eurot esindajatasu
(ilma käibemaksuta) väljamõistmist. Ringkonnakohus leiab, et asja keerukust, mahtu ja
menetlusele kulunud aega arvestades on kaebaja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud
(HKMS § 109 lg 6).
Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks välja mõista kokku 2320 eurot. Vastavalt kaebaja
taotlusele tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda Reinmaa & Partnerid Advokaadibüroo
OÜ arveldusarvele nr EE337700771003620774.
(allkirjastatud digitaalselt)