2-20-11009/53 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11009

Tsiviilasi

X

hagi

Y

vastu

ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamise,

õigus-vastase

tegevuse

lõpetamise, õiguste rikkumise keelamise, kahju

hüvitamise ning viivise nõudes

Tsiviilasja hind

15 192,00 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood xxxx), lepingulised esindajad

Robert Sarv ja advokaat Katrin Paulus

Kostja Y (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meris Velling

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 07.03.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Rahuldada X hagi Y vastu kolmanda alternatiivnõude osas osaliselt.

3. Kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval

tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud

petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“

lehelt

(veebilink:

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-

medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta

3466e507-4a75-46db-

824e035b9df39c7d) järgmised sõnad:

3.1 lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud

rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad

„rassistlikud avaldused“;

3.2 lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“;

3.3 lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“

sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“;

3.4 täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise

naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides

naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste

privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."“.

3.5 Avaldada

hiljemalt

kohtuotsuse

jõustumisest

järgmisel

tööpäeval

www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele

kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel:

3.5.1 valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta;

3.5.2 kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on

tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

3.5.3 pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

3.5.4 tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X

ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni

levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud. Eelnevalt avaldatud

väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed

piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on

vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist

öelnud.“

3.5.5 teksti juures peab olema avaldatud foto:

/EEMALDATUD/

4. Mõista Ylt X kasuks välja hüvitis mittevaralise kahju eest 3000 eurot.

5. Mõista Ylt X kasuks välja viivis mittevaralise kahju hüvitiselt 3000 eurolt alates

hagi esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras.

6. Rahuldada X varaline kahjunõue osaliselt.

7. Mõista Ylt X kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 456 eurot.

8. Mõista Ylt X kasuks välja viivis varalise kahju hüvitiselt 456 eurolt alates hagi

esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni põhinõude täieliku täitmiseni VÕS § 113 lg

1 sätestatud määras.

9. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas petitsioonist X pildi ja nime

eemaldamiseks.

10. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas eemaldada lausest „Soovitame X

asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha

nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.

11. Jätta rahuldamata X hagi Y vastu nõude osas keelata kostjal avaldada seoses

raadio SkyPlusi 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel

viisil hageja kohta järgmiseid väiteid: „X poolt välja öeldud rassistlikud

avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke

stereotüüpe“ ning samuti keelata kostjal www.change.org kasutajakonto @xxxx

kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist

eemaldamise kohta“ lehel (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-

avalik-petitsioon-sky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta-

3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d) X isiku kujutiste (pilte või joonistusi)

kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate

kohustuste täitmiseks.

12. Jätta X hagi Y vastu rahuldamata esimese alternatiivnõude osas

12.1

kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval

tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud

petitsioon „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise

kohta“ (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-

sky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db-

824e035b9df39c7d).

12.2

keelata

kostjal

avaldada

seoses

raadio

SkyPlusi

02.06.2020

„Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta

järgmiseid väiteid: „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja

šovinismi.“; „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“.

12.3

avaldada hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval

www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele

kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel:

12.3.1 valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta;

12.3.2 kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on

tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

12.3.3 pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

12.3.4 tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X

ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni

levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X

aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud

väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed

piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on

vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist

öelnud.“

12.3.5 teksti juures peab olema avaldatud pilt.

13. Jätta X hagi Y vastu rahuldamata teise alternatiivnõude osas:

13.1

kohustada Yt eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval

tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud

petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise

kohta“

lehelt

(veebilink:

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-

petitsioon-sky-medialealari-Xe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta

3466e507-

4a75-46db-824e035b9df39c7d) (1) hageja pilt ning (2) järgmised sõnad:

13.1.1 täielikult lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja

šovinismi.“;

13.1.2 lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud

rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“

sõnad „rassistlikud avaldused“;

13.1.3 lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad

„levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“.

13.1.4 lausest

„Mõned

näited

X

rassistlikutest

ja

šovinistlikutest

väljaütlemistest.“ sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“;

13.1.5 täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise

naisjooksjate

üle,

kelle

treenerit

süüdistatakse

võimuga

manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla

õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad

nende jalad kiiremini."“;

13.1.6 lausest

„Soovitame

X

asemel

palgata

raadioeetrisse

laiema

silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi,

vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.

13.2 keelata

Yl

avaldada

seoses

raadio

SkyPlusi

02.06.2020

„Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta

järgmiseid väiteid: „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja

šovinismi.“; „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ ning samuti keelata

kostjal www.change.org kasutajakonto @xxxx kaudu loodud petitsiooni

„Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ lehel

(veebilink:

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-

mediale-alariXe-raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db-

824e-035b9df39c7d) hageja nime ja hageja isiku kujutiste (piltide või

joonistuste) kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist

tulenevate kohustuste täitmiseks.

13.3 avaldada

hiljemalt

kohtuotsuse

jõustumisest

järgmisel

tööpäeval

www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele

kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel:

13.3.1 valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste

täiendusteta;

13.3.2 kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on

tähesuurusega 24 punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

13.3.3 pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

13.3.4 tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X

ei ole 02.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni

levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X

aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud

väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed

piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on

vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist

öelnud.“;

13.3.5 teksti juures peab olema avaldatud samasugune pilt nagu

resolutsiooni p-s 4.5.5.

Menetluskulude jaotus

14. Jätta menetluskulud 28% ulatuses X kanda ja 72% ulatuses Y kanda.

15. Määrata

menetluskulude

rahaline

suurus

kindlaks

pärast

käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. X (hageja) esitas kohtusse hagi Y (kostja) vastu. Hageja esitas kohtule järgnevad nõuded:

1) kohustada kostjat eemaldama petitsioon hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval

tööpäeval;

2) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega väiteid

„Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“, „X poolt avaldatud

rassistlikud avaldused“ ja „X levitab valeinformatsiooni ja kasutab stereotüüpe“;

3) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade

ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud

valeväited. X ei ole 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni

levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud, samuti ei ole X aastaid eetris

õhutanud rassismi ja šovinismi. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal

võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende

jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist

öelnud.“;

4) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline

kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest.

Alternatiivselt esitas hageja järgnevad nõuded:

5) kohustada kostjat eemaldama petitsioonist lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud

rassismi ja šovinismi.“;, lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja

öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad

„rassistlikud avaldused“, lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast,

levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“, lausest „Mõned näited X

rassistlikutest

ja

šovinistlikutest

väljaütlemistest.“

sõnad

„rassistlikutest

ja

šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate

üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis,

et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis

liiguvad nende jalad kiiremini.", lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse

laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi

solvamata.“ sõnad „X“.;

6) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega eelnevas

punktis nr 2 välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine;

7) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade

ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta eelnevas punktis nr 3 kirjeldatud viisil;

8) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline

kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest.

Alternatiivselt esitas hageja järgnevad nõuded:

9) kohustada kostjat eemaldama petitsioonist hageja pilt ja järgmised sõnad „rassistlikud

avaldused“, „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“,

„rassistlikutest ja šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda

jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides

naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed

piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."“, lausest „Soovitame

X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja

ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“.;

10) keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega eelnevas

punktis nr 2 välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine;

11) kohustada kostjat avaldama petitsiooni avaldamise lehel koos hageja pildiga teade

ebaõigete andmete ümberlükkamise kohta „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud

valeväited. X ei ole 2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni

levitanud ega rassistlikke stereotüüpe kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X

väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”,

siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole

kunagi midagi sellist öelnud.“;

12) mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaraline kahju kohtu äranägemisel ja varaline

kahju summas 912,00 eurot ning mõlemalt kahjunõudelt viivis alates hagi esitamisest.

2. Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja isikuõiguseid, kui algatas laimukampaania

hageja vastu ja kutsus ühiskonda üles hagejat tühistama. Laimukampaania seisnes petitsiooni

„Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ loomises veebilehel

www.change.org, selle petitsiooni propageerimises sotsiaalmeedias ja hiljem ka meedias.

Lisaks õhutas kostja kolmandaid isikuid hageja tööandjat häirima.

3. Alternatiivselt leidis hageja, et kostja on tema õigusi rikkunud avaldades ebaõigeid

faktiväiteid või väärtushinnanguid ning nimetades hagejat rassistiks ja šovinistiks. Kostja

avaldas hageja kohta valeväite, et „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab

ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe.“ ja „Ometi on juba aastaid eetris

õhutatud rassismi ja šovinismi.“ ning kasutas laimukampaanias kontekstist välja rebitud

lauseid.

4. Kostja rikkus käibekohustust, isikuandmete töötlemise nõudeid, häid kombeid ja hageja

isiklikke õiguseid. Kostja tegevus on õigusvastane, sest suuremastaabilise laimukampaania

korraldamine ei saa olla õiguspärane ning kostja jätkas laimu avaldamist pärast seda, kui sai

teada, et avaldatud väited on ebaõiged. Seetõttu saab hageja nõuda kahju hüvitamist. Kuna

kostja on hageja õiguseid rikkunud pikema perioodi vältel, siis saab hageja nõuda kogu

petitsiooni eemaldamist.

5. Konkreetsete petitsioonis nimetatud lausete osas leidis hageja järgmist:

• „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“ – hageja ei ole aastaid

eetris õhutanud rassismi ja šovinismi.

• „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused on

viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ – sisaldab valeväidet, et hageja tegi

rassistlikke avaldusi.

• „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja

kasutab rassistlikke stereotüüpe.“ – hageja ei ole kasutanud rassistlikke stereotüüpe

ega esitanud valeinfot.

• „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.“ – tegemist on

valeväitega, kui kasvõi üks kostja nimetatud näidetest ei ole rassistlik või šovinistlik.

• “Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu

süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga

ikka juhtub (…)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi

teeb..” – tegemist on kontekstist välja võetud lausetega, mis jätavad vale mulje

hagejast.

• „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit

süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis

olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad

kiiremini.“ – tegemist on ebaõige faktiväite ja ebakohase hinnanguna, sest hageja pole

selliseid asju öelnud.

• „Noh, aga teiseks tuleks välja uurida, äkki tal [treeneril] oli õigus: äkki hakkasidki

[ohvrid -autori märkus] kiiremini jooksma. Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks

sport number üks ja selle nimel oled sa valmis tegema mida iganes, ohverdama mida

iganes ja see väike “tihi” pole nüüd küll mingi õudne häda. (…) Sportlased teevad ju

igast imevigureid, söövad ja süstivad, sätivad ja hõõruvad ja ma-ei-tea-jumal-mida-

kõike nad ära ei tee. Võibolla on asi palju lihtsam! Ei ole seal vaja doseerida ja jumal

teab mida... molekulidega hullata - väike „tihi“ enne võistlust, viskab lahti kõik, mis

vaja, ja läheb nagu ludiseb,“ – hageja ei õigusta nimetatud jutus vägistamist.

• „3. Hommikuprogramm 30.09.2019 Küsib X C “kui ta naine oleks n*r, siis kas

enne sünnitust vajutaks ta musta või valget nuppu” https://sky.ee/X-noudis-otse-eetris-

aru-kas-A-loobuks-pigem-veinist-voi-seksist/“ – tegemist on kontekstist välja rebitud

lausega.

• „Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist.“ – sisaldab

väärtushinnangut, et eelmistes punktides avaldatu põhjal on alust hagejat vallandada,

ja kaudset faktiväidet, et hageja on teinud midagi taunitavat.

• „Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on

saanud sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et

olukorraga tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud.“ – sisaldab ebakohast

väärtushinnangut, et hageja väljaütlemised on ebakohased.

• „Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle.“ – tegemist on ebaõige väitega, sest pärast

02.06.2020 saadet ei ole pretensioone esitatud ja hageja ei ole pärast temaga rääkimist

kellegi huve kahjustaval viisil jätkanud.

• „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks

teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ – väide sisaldab ebakohast

hinnangut, et hagejal on piiratud silmaring ning tema naljad on solvavad.

Ülejäänud petitsiooni avaldatud lausete osas leidis hageja, et need ei vääri veebis avaldamist.

6. Eestis puudub mustanahaliste kogukond, keda isehakanud aktivistid peaks „kaitsma“.

Kostjal puudus vajadus sellisel viisil, s.o hageja tühistamine avaliku sildistamise petitsiooni

kaudu, reageerimiseks. Vahend ja abinõu olid ebaproportsionaalsed, sest Eestis pole vaja

kedagi väidetava rassismi eest kaitsta. Eestis ei ole sõna „neeger“ kasutamine totaalne tabu ja

mitmedki avaliku elu tegelased ja tuntud inimesed kasutavad seda sõna. Selle sõna ühekordne

kasutamine ilma soovita kedagi solvata või alandada ei muuda Eesti kultuurikeskkonnas ja

ühiskonnas rassistiks. Olgugi, et sõna neeger kasutamine on langustrendis, siis ei kaasne selle

sõna kasutamisega avalik hukkamõist või rassistiks sildistamine. Sõna jebla kasutamine ei

käinud saate konteksti ja jutu loogilise järje tõttu kuidagi mustanahalise kohta, vaid see käis

konkreetselt segastel asjaoludel toimunud traagiliste sündmuste kohta.

7. Hageja täpsustas kahju tekitava käitumise keelamise nõuet nii, et lisas ümber lükkava teksti

juurde täpsustusena „v.a siinses asjas jõustunud lahendi täitmiseks“.

8. Uganda jooksukoondise naisjooksjate väite õigusvastasus avaldub selles, et kostja omistab

hagejale tsitaadina lauset, mida hageja pole kunagi öelnud. Negatiivse sisuga lause jätab

hagejast ebaõige mulje. Hageja raadioeetrist eemaldamise ja sobivalt reageerimise nõue jätab

mulje, justkui esinevad objektiivsed alused hageja raadioeetrist eemaldamiseks. Väite

õigusvastasus väljendub selles, et järelikult on hageja ebapädev saatejuht ja töötaja ning

selles, et justkui hageja ei ole sobiv saatejuhina üldse jätkama (viide kitsale silmaringile,

ebasobivatele väljaütlemistele ning solvamisele; loendamatutele kaebustele ja jälle ja jälle ja

jälle „juhtumistele“ ehk väidetavale korduvale „hälbimisele“ ehk saatejuhina ebasobivusele).

9. Hageja väljaütlemised pole ebasobivad ning nende kohta pole kunagi enne petitsiooni

avaldamist tehtud „loendamatuid“ kaebuseid. Petitsiooni avaldamise järgselt saadeti tõesti

hageja tööandjale häirivaid kirju, kuid nende hulka ei saa pidada loendamatuks. Väite puhul,

ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle, on tegemist vale väitega, sest seda pole ometi jälle ja

jälle ja jälle juhtunud. Hinnanguna on väide ebakohane, sest sisaldab ebakohast viidet

korduvatele ebasobivatele väljaütlemistele. Hageja pole kostja osundatud piirides end

ebasobivalt väljendanud. Kostjal polnud hageja nõusolekut tema andmete töötlemiseks (sh

tsitaatide omistamiseks või pildi kasutamiseks) IKÜM art 6 (1) (a) alusel. Kostja ei töödelnud

hageja isikuandmeid (tsitaate ega pilti) IKÜM art 6 (1) (f) alusel (ülekaalukas avalik huvi).

Tegemist on alternatiivse õigusvastaselt kahju tekitamise alusega ning kui kohus leiab, et

kostja ei ole kehtiva õiguse normi rikkunud, tuleb kohtul hinnata kostja tegevuse

õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja vastavalt VÕS § 1046 või 1047 alusel.

KOSTJA VASTUVÄITED

10. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel on tema poolt hagejale antud väärtushinnangud

põhjendatud hageja väljaütlemistega. 02.06.2020 raadiosaates väljendas hageja rassistlikke

stereotüüpe

ning

rassipõhist

vaenukõnet,

mida

tõendavad

kostja

poolt

esitatud

ekspertarvamused. 30.09.2019 raadiosaates kasutas hageja sõna neeger ja küsis

kaassaatejuhilt, kas ta vajutaks musta või valget nuppu ehk valiks mustanahalise või

heledanahalise lapse. Sõna neeger kasutamine on rassistlik, alandav ja sobimatu ning rõhutas

head ja halba valikut. Samuti leidis kostja, et küsimuse läbi muutis hageja naised nuppudega

sünnitusmasinaks. 16.04.2014 saates eitas hageja vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi,

et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on alusetud.

11. Kostja pidas oluliseks, et hageja on ajakirjanik, kellel on seetõttu eriline roll rassismi ja

vaenukõne tõrjumisel. Hageja suurest kuulajate ja jälgijate arvust tulenevalt oli põhjendatud

tema väljaütlemistele reageerida, et vältida rassismi ja vägivalla normaliseerimist.

Vaenukõnele tõhusaks vastumeetmeks peetakse mh sallivusharidust ja hukkamõistu vastu-

kõnega. Petitsiooni avaldamine on kooskõlas Põhiseadusega kaitstud väljendusvabadusega.

Petitsioonil oli piiratud maht, mistõttu ei saa kostjale ette heita väidete avaldamist piiratult ja

saadete terviklikult ümberkirjutamata jätmist.

12. Konkreetsete väidete osas leidis kostja, et

• väide „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“ ei käi hageja

kohta, vaid lauset ümbritseva kontekstis on tegemist väitega SkyPlusi raadiojaama

kohta;

• väide, et hageja on esitanud rassistlikke avaldusi, on väärtushinnang mitte faktiväide.

Rassistlik on omadussõna. Seega saab üksnes põhjendada, kas sellise omaduse

andmine on asjakohane, kuid pole võimalik tõendada omaduse olemasolu. Selline

hinnang on põhjendatud hageja väljaütlemiste põhjal;

• väited, et hageja levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe on

faktiväited, mis hageja väljaütlemiste põhjal vastavad tõele;

• väide, et hageja on avaldanud rassistlikke ja šovinistlikke väljaütlemisi, on

põhjendatud hageja väljaütlemistega, mida eksperdid on pidanud rassistlikeks ja

šovinistlikeks;

• hagejale omistatud laused “Kas mustanahalise nimel oli tegemist mingisuguse pätiga,

ma ei ole nagu süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi

ära tappa, aga ikka juhtub (…)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit

statistikat keegi teeb..” olid põhjendatult saatelõigust näidetena välja võetud, et näidata

osa hageja poolt avaldatust, mis konteksti arvesse võttes oli rassistlik. Lauseid

kajastati petitsioonis, mis peab olema kiiresti ja lihtsalt loetav;

• hagejale omistatud lause, et hageja tegi Uganda sportlaste üle nalja ja väitis, et

vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis

liiguvad nende jalad kiiremini“ ei ole ebakohane väärtushinnang ega ebaõige

faktiväide. Kostja hinnangul on tegemist hinnangu ja mitte väitega, sest kostja

väljendas, et hageja tegi nalja. Hageja on ka ise kinnitanud, et ta tegi nalja. Kostja pole

hagejale ühtegi konkreetset tsitaati omistanud, seetõttu ei saa nõuda nende

ümberlükkamist. Hageja esitas Uganda jooksutreeneri seisukohta kui võimalikku tõde.

Seega võis jooksutreeneri väite omistada hagejale;

• hageja muud väited Uganda sportlaste nalja osas vastavad hageja poolt saates

väljendatule ja on avaldatud tsitaatidena. Seetõttu on tegemist õiguspärase faktide

avaldamisega;

• hagejale omistatud küsimus kaassaatejuhile tumedanahalisega naisega lapse saamisel

musta ja valge nupu kohta vastab hageja poolt saates väljendatule. Tegelikkusele

vastava väite avaldamine ei saa olla õigusvastane, isegi kui see on hageja mainet

kahjustav. Küsimuse esitamine naljasaates ei võta küsimuselt rassistlikku sisu ära;

• lause „Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetris“ ei sisalda

hageja kohta mingeid fakte ega väärtushinnanguid;

• väide, et hageja on avaldanud ebasobivaid väljaütlemisi, on põhjendatud arvestades

hageja poolt väljendatut;

• lause „Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle.“ ei käi hageja kohta ja ei saa seetõttu

rikkuda hageja õiguseid;

• väide, et hagejal pole piisavalt lai silmaring ja ta ei suuda teha nalju teisi rasse, naisi ja

vähemusi solvamata, on väärtushinnang, mis on hageja väljaütlemisi arvesse võttes

põhjendatud.

13. Kostjale ei saa ette heita käibekohustuse rikkumist, sest hageja heidab kostjale ette

tegevust mitte tegevusetust.

14. Kostja pole käitunud vastuolus heade kommetega. Kostja luges hagist välja, et hageja

heidab heade kommete vastase käitumisena kostjale ette hageja tööandja andmete jagamist,

hageja inimesena tühistamist ning laimukampaania läbi viimist. Hageja tööandja andmed olid

avalikud. Avalike andmete jagamine ei saa olla õigusvastane. Kostja ei julgustanud kedagi

hageja tööandjale kirjutama, vaid raadiosaadet kuulnud inimesed soovisid ise midagi ette

võtta ja küsisid, mida saaks teha. Hageja tööandja ei ole pidanud kirjade saatmist häirivaks

ning tähelepanu juhtimist rassismi ilmingute ilmnemisel tulebki julgustada.

15. Õigusnorm, mille järgi kvalifitseerida kostja käitumist hageja inimesena tühistamiseks,

puudub. Hagiavaldusest ei ole ka selgelt aru saada, mida inimesena tühistamine endast

kujutab. Seetõttu pole kohtul võimalik lugeda kostja käitumist hageja tühistamisel heade

kommete vastaseks käitumiseks. Petitsiooni sisu, eesmärk ja jagamine olid õiguspärased,

mistõttu ei saa ka petitsiooni tegemist pidada heade kommete vastaseks. Kuna kostja tegutses

legitiimse eesmärgiga, siis ei saa tema käitumist pidada heade kommete vastaseks.

16. Seoses hageja nõuetega märkis kostja täiendavalt, et ei saa tagada petitsiooni eemaldamist

nõutud ajaga, sest see sõltub veebilehe pidaja tegutsemisest. Hinnangute avaldamise

keelamine pole põhjendatud, sest hinnangud on kohased. Nime ja pildi eemaldamise nõue on

täielikult põhjendamata. Faktiväidete ümberlükkamise nõuet ei saa rahuldada. Hageja

põhjendas mittevaralise kahju nõuet üksnes ebaõigete andmete avaldamisega. Kuna kostja

pole ebaõigeid andmeid avaldanud, siis tuleb ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue jätta

rahuldamata. Varalise kahju tekkimist pole hageja tõendanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Kohus, hinnanud kõiki tõendeid kogumis, rahuldab hagi osaliselt kolmanda

alternatiivnõude osas. Esimese ja teise alternatiivnõude osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Varaline kahjunõue kuulub osaliselt rahuldamisele.

18. Hageja leiab, et kostja kasutas hageja vastu suunatud laimukampaanias kontekstist välja

rebitud lauseid ning avaldas kostja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid ning kolm ebaõiget

faktiväidet. Hageja heidab mh kostjale ette isikuõiguste rikkumist, kui kutsus ühiskonda üles

hagejat tühistama, seadusest tuleneva kohustuse rikkumist, mis väljendub isikuandmete

töötlemise nõuete rikkumises, heade kommete vastast käitumist ja käibekohustuse rikkumist.

Hageja leiab, et ei ole rassismi õhutanud ega rassistlike või šovinistlike väljaütlemisi

raadioeetris avaldanud. Kostja väitel on tema poolt hagejale antud väärtushinnangud

põhjendatud hageja väljaütlemistega. Kostja leiab, et 02.06.2020 raadiosaates väljendas

hageja rassistlikke stereotüüpe ning rassipõhist vaenukõnet; 30.09.2019 raadiosaates kasutas

hageja sõna „neeger“ ja küsis kaassaatejuhilt, kas ta vajutaks musta või valget nuppu ehk

valiks mustanahalise või heledanahalise lapse, ning 16.04.2019 saates eitas hageja

vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on

alusetud. Kostja algatas petitsiooni lähtudes soovist astuda vastu rassistlikule vaenukõnele

ning seista vähemusgruppide õigust eest.

19. Kohus tuvastab kohtule esitatud tõendite alusel järgmised asja lahendamisel tähtsust

omavad asjaolud. Vaidlus puudub, et hageja on SkyPlusi saatejuht alates aastast 1999. Kostja

avaldas 03.06.2020 üleskutse, mille kohaselt kogub kostja kokku kõik hageja väljaütlemised

(I kd, tl 23). Kostja avaldas 04.06.2020 portaalis www.change.org kasutajakonto @xxxx

kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“

lehelt (veebilink: https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-medialealari-Xe-

raadioeetrist-eemaldamise-kohta

3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d)

järgmise

petitsiooni:

Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta

/EEMALDATUD/

@xxxx started this petition to Sky Media and 2 others

Raadio Sky Plus reklaamib end kui “Eesti positiivsem raadiojaam”. Ometi on juba aastaid

eetris õhutatud rassismi ja šovinismi. Käesolev pöördumine ei ole esimene kaebus Raadio Sky

Plusi ja nende saatejuhtide kohta. Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud

rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.

Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab

rassistlikke stereotüüpe. Inimese jaoks, kellel on nii suur platvorm, lasub ka vastutus kuulajate

ees. Raadio Sky Plus kuulajateks on eestlased, eestlaste seas on esindatud absoluutselt kõik

nahavärvid, orientatsioonid ja sood. Teil on kohustus seista iga oma kuulaja eest ja hetkel te

seda teinud ei ole.

Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest.

Hommikuprogramm 02.06.2020 10:00 alates 47:30 “Kas mustanahalise nimel oli tegemist

mingisuguse pätiga, ma ei ole nagu süvenenud..” ; “Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei

tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (…)” ; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki

mingit statistikat keegi teeb..”

2. Hommikuprogramm 16.04.2014 9:00 alates 39.55

Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse

võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste

privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini."

“Noh, aga teiseks tuleks välja uurida, äkki tal [treeneril] oli õigus: äkki hakkasidki [ohvrid -

autori märkus] kiiremini jooksma. Kui sa oled sportlane, siis on sinu jaoks sport number üks

ja selle nimel oled sa valmis tegema mida iganes, ohverdama mida iganes ja see väike “tihi”

pole nüüd küll mingi õudne häda. (…) Sportlased teevad ju igast imevigureid, söövad ja

süstivad, sätivad ja hõõruvad ja ma-ei-tea-jumal-midakõike nad ära ei tee. Võibolla on asi

palju lihtsam! Ei ole seal vaja doseerida ja jumal teab mida... molekulidega hullata - väike

„tihi“ enne võistlust, viskab lahti kõik, mis vaja, ja läheb nagu ludiseb,“

3. Hommikuprogramm 30.09.2019 Küsib X C “kui ta naine oleks n*r, siis kas enne

sünnitust vajutaks ta musta või valget nuppu”

https://sky.ee/X-noudis-otse-eetris-aru-kas-A-loobuks-pigem-veinistvoi-seksist/

Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist. Tema ebasobivate

väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud sõna-sõnalt sama vastuse

ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga tegeletakse ning saatejuhtidega on

räägitud. Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle. Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse

laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata

(I kd, tl 66-67 ja 191-191 pöördel). Kostja avaldatud petitsioon on veebis üleval ning sellel on

hagi esitamise, so 30.07.2020 seisuga 5976 allkirja. Seisuga 16.04.2021 on petitsioonil 6042

allkirja.

20. Kohus täitis 08.03.2022 määrusega selgituskohustuse ning andis kostja poolt avaldatule

esialgse

hinnangu,

selgitas

käesolevale

vaidlusele

kohalduvat

õigust

ja

poolte

tõendamiskoormist (II kd, tl 56-60).

Mittevaraline kahjunõue

21. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043 lg 1). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu

isikliku õiguse rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 4). Isikuõiguste rikkumine võib toimuda au

teotamisega sh ebakohase väärtushinnangu avaldamisega, isiku kujutise õigustamatu

kasutamisega või ebaõigete, mittetäielike või eksitavate faktiväidete avaldamisega (VÕS

§ 1046 lg 1 ja § 1047 lg 1). Faktiväide on väide, mille tõesus on kohtumenetluses kontrollitav.

Väärtushinnang on väide, mida saab küll põhjendada, kuid mille tõele vastavust ei saa

tõendada. Seetõttu peab asja lahendamiseks kohus tuvastama konkreetsed kostja avaldatud

väited, mille osas hageja leiab, et tegemist on väidetega, mis väärtustavad teda ebakohaselt

või sisaldavad tema kohta ebaõigeid fakte. Samuti saab isikuõiguste rikkumiseks olla hageja

pildi kasutamine tema nõusolekuta.

22. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks

mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (VÕS § 134 lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja

üldjuhul piisab, kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid

asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei pea hageja tõendama, et talle on

isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaraline kahju, vaid piisab, kui ta tõendab

isikuõiguste rikkumist ja põhistab kahju tekkimist.

23. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille

elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus

kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas (isikuõiguste

rikkumine), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged ja väärtushinnangud

ebakohased) ja kostja süü (teo toimepanemine vähemalt hooletusest). Objektiivse

teokoosseisu alaelementideks on tegu, kahju ning teo ja kahju vaheline põhjuslik seos.

Seejuures

toimub

loetletud

elementide

olemasolu

tuvastamine

etapiviisiliselt,

eespoolnimetatud järjekorras. Juhul kui ei ole täidetud objektiivne teokoosseis, puudub

vajadus hinnangu andmiseks õigusvastasuse ja süü osas jne. Süü olemasolu eeldatakse ning

kostja peab tõendama süü puudumist.

24. Hageja heidab kostjale ette isikuõiguste rikkumist, seadusest tuleneva kohustuse

rikkumist, mis väljendub isikuandmete töötlemise nõuete rikkumises, heade kommete vastast

käitumist ja käibekohustuse rikkumist.

25. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1046 ja § 1047 tähenduses on isiku kohta

andmete või väärtushinnangute kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldajaks on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele need hinnangud ja andmed teatavaks (RKTKo nr 3-2-1-

43-09, p 14). Kolmandate isikutena peetakse silmas kõrvalisi isikuid. Vaidlus puudub, et

kostja avaldas veebilehel hageja kohta petitsiooni. Seega on kostja avaldaja.

26. Hageja arvates on kostja hageja kohta avaldanud 3 ebaõiget faktiväidet: 1) hageja levitas

02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja rassistlikke stereotüüpe

(väide 1); 2) X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi (väide 2) ning 3) hageja väitis,

et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad

nende jalad kiiremini“ (väide 3).

27. Kohus analüüsib, kas nimetatud väited on faktiväited või väärtushinnangud.

• hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja

rassistlikke stereotüüpe (väide 1) – kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, mille

tõesust on võimalik kohtumenetluses tõendada, ning hagejat negatiivselt väärtustava

väitega.

• X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi (väide 2) – kohtu hinnangul on

tegemist hinnanguga, sest ainuüksi väljend õhutama sisaldab hinnangut võrdlusena nt

verbidega avaldama, kajastama, mis kirjeldavad üksnes tegevust. Kostja avaldas

petitsioonis lause „Ometi on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi“.

Arvestades kostja poolt välja toodud algset lauset, leiab kohus, et avaldatud hinnang ei

käi hageja kohta, vaid raadiokanali SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Vastavalt ei ole

selle nõude puhul vaja edasi analüüsida mittevaralise kahju hüvitamise nõude teisi

eeldusi.

• hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on

„laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“ (väide 3) – hagejale väite

omistamine on faktiväide, sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise

väite avaldanud või mitte, arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet

hagejat negatiivselt väärtustavaks.

28. Kohus analüüsib, kas faktiväited (väited 1 ja 3) on ebaõiged.

Väide (1) hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja

rassistlikke stereotüüpe. Hageja avaldas SkyPlus Hommikuprogrammis 02.06.2020 10:00

alates 47:30 “Kas ikkagi mustanahalise näol oli tegemist mingi pätiga? Ma ei ole süvenenud.

“Oli üks paras jebla, ilmselgelt keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub (…)” ;

“Äkki mustad on pätimad? No ei tea, äkki mingit statistikat keegi teeb või on olemas

ilmselt..” (I kd tl 7-8 ja 02.06.2020 saate helisalvestis). Kostja hinnangul avaldas hageja väite,

et mustad on pätimad. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et vaadata tuleb saates

toimunud arutelu tervikuna.

Kohus leiab, et tuvastamine, kas tegemist on rassistlike stereotüüpide levitamisega, on

õiguslik hinnang ja selle saab anda kohus. Seetõttu on kostja esitatud M. L. ja O. L.

eksperthinnangud asjakohatud ja kohus jätab need tõenditena arvestamata (I kd, tl 192-208).

Samuti jätab kohus arvestamata T. L. ja P. P. arvamused (III kd, tl 100-110). Avaldatud

faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida

kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Kuna

vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas, siis ei ole eksperthinnangud, kas ekspertide arvates on saates levitatud rassistlikke

stereotüüpe või mitte, asjakohased ja avaldatu sisu tuvastamiseks pole eksperthinnangutele

tuginemine põhjendatud.

Hageja poolt avaldatust saab mõistlik inimene aru, et hageja üksnes esitas väite „äkki mustad

on pätimad“ küsimuse vormis. Sellest ei saa järeldada ühtegi faktiväidet. Samuti ei saa

mõistlik inimene aru, et nimetatu sisaldaks rassistlikke stereotüüpe või veendumusi. Hageja

esitas küsimusi, väljendas oma seisukohti selles osas, kuidas asjad võisid olla. Hageja mainis

ka, et ta ei ole teemaga päris kursis. Lõplikke järeldusi või rassistlikke hinnanguid hageja ei

andnud. Saates oli arutuse all USA-s aset leidnud mustanahalise G. F. surm. Kohus nõustub

hageja seisukohaga, et hagejal oli õigus esitada sellist küsimust. Küsimus ei olnud suunatud

mustanahaliste alandamisele. Sõna „pätt“ kasutamine ei anna alust asuda seisukohale, et

tegemist oli rassistliku väljendusviisiga. Hageja öeldust ei saa teha järeldust, justkui hageja

oleks G. F. kunagi pätiks kutsunud. Õigekeelsus sõnaraamat annab „pätt“ tähenduseks

paadialune hulgus, suli. Sõna pätt leiabki tavaelus kasutamist sulidest rääkides. Kohus ei

nõustu kostja väitega, et hageja kasutas sõna „jebla“ mustanahalise G. F. kohta tema

alandamise eesmärgil rassistliku väljaütlemisena. Hageja väitis, “Ilmselgelt oli mingi jebla.

Keegi ei tahtnud kedagi ära tappa, aga ikka juhtub“. Kohus leiab, et mõistlik inimene sai

avaldatust aru nii, et „jebla“ all pidas hageja silmas G. F. tapmist. Sõna „jebla“ kasutamist

hageja õigusvastaselt tekitatud kahju nõude alusena eraldi välja ei too. Kostja ei ole ka

tõendanud, et hageja oleks avaldanud saates valeinformatsiooni. Kostja selgitas 07.03.2022

toimunud kohtuistungil, et kostja pidas valeinformatsiooniga silmas stereotüüpide levitamist

(III kd, tl 188). Kohus ei nõustu kostjaga, et rassistlike stereotüüpide levitamist saab pidada

valeinformatsiooni levitamiseks. Valeinformatsiooniks saab pidada tõele mittevastavat infot.

Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja levitas valeinformatsiooni.

Eeltoodust tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et hageja levitas nimetatud saates rassistlikke

stereotüüpe. Termini „rassistliku stereotüüp“ all tuleks mõista rassismi pooldavat hoiakut.

Kohtule esitatud Justiitsministeeriumi uuringu „Rassi – ja võõravimm Eestis“ uuringu

kohaselt võib rassismi defineerida kui usku, et geneetilised tegurid, mis määravad inimese

rassilise, etnilise või rahvusliku kuuluvuse, mõjutavad käitumist, iseloomu ja võimekust.

Samuti kätkeb see arvamust, justkui oleks mõni rass või rahvus teistest parem (III kd, tl 34

pöördel). Kohus ei leia, et hageja väljaütlemised toetavad rassismi. Saatejuhid arutlesid

sündmuse üle, mitte G. F. isiku üle, ning hageja ei esitanud kindlaid väiteid ühegi rassi kohta,

vaid küsimusi, mis temal nimetatud sündmusega seoses olid tekkinud ja mis mitme

saatejuhiga saate konteksti arvesse võttes võimaldasid arutelu jätkata ja teemas selgust tuua.

Rassism on midagi palju tõsisemat, kui hageja meelelahutussaates väljendatud seisukohad.

Tegemist on negatiivse väitega hageja kohta. Seega on tegemist ebakohase väärtus-

hinnanguga. Rassistlike stereotüüpide levitamise ja valeinformatsiooni levitamise väide on

hageja au teotav. Kostja ei ole tõendanud selle tõele vastavust. Seega on tegemist ebaõige

väitega.

29. Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on

„laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Hagejale väite omistamine on faktiväide,

sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise väite avaldanud või mitte.

Arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet hagejat negatiivselt väärtustavaks.

Vaidlus puudub, et kostja avaldas petitsioonis nimetatud väite. Hageja leiab, et tema ei ole

kostja poolt petitsioonis esile toodud väidet Uganda jooksukoondise naisjooksjate osas kunagi

öelnud. Kõnealuse väite pinnalt tekib mulje, et hageja justkui õigustab vägistamist. Samuti on

kostja nimetatud väite pinnalt andnud hagejale hinnangu. Kohus selgitas 08.03.2021

määruses,

et

kostjal

tuleb

tõendada

faktiväidete

tõele

vastavust.

Kostja

enda

tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kohtule esitatud 26.04.2014 H. H. artikkel ei tõenda seda,

et hageja avaldas hommikuprogrammis kostja poolt väidetud väite (I kd, tl 221-222 pöördel).

H. H. artikli puhul on tegemist H. H. subjektiivse arvamusega hageja poolt avaldatu kohta.

Kostja ei ole tõendanud, et hageja avaldas petitsioonis avaldatud kujul toodud väite. Vastavalt

ei tule selle väite osas edasi analüüsida teisi kahjunõude rahuldamise eeldusi.

30. Samuti

tugines

hageja

mittevaralise

kahju

tekitamise

nõudes

30.09.2019

„Hommikuprogrammi“ saates avaldatule. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja

küsis “C, oletame kui Su naine oleks neeger, siis Sa oled sünnitusmajas ja enne oma lapse

sündi Sa saad vajutada ühte nuppu, kumba nuppu Sa vajutad, kas musta või valget?“

(25.09.2020 kostja vastuse lisa 5, 30.09.2019 saate helisalvestis). Tegemist oli rahvusvahelise

lollide küsimuse tähistamise päevaga (I kd, tl 95). Seletav sõnaraamat 2009 annab „neeger“

tähenduseks neegrirassi kuuluv tumeda nahaga inimene (algselt Aafrikas, hiljem ka

Ameerikas ja mujalgi), mustanahaline. Aafrika, USA neegrid. Poisid olid päikeses mustaks

kõrbenud kui neegrid (vt https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=neeger&F=M). Eesti

Õigekeelsussõnaraamat

ÕS

2018

kohaselt

on

sõna

„neeger“

selgituseks

lehe+neeger NALJ ajakirjanik. Neegri+muusika, neegri+naine, neegri+poiss, neegri+rass(vt

https://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=neeger&F=M). Kumbi sõnaraamat ei ütle, et tegemist

oleks halvustava sõnaga. Kohus on seisukohal, et ainuüksi ühekordselt sõna “neeger”

kasutamine ei anna alust asuda seisukohale, et tegemist oleks rassistliku avaldusega. Kohus

möönab, et saatejuhi poolt “neeger” kasutamine ei ole hea toon ja seda peaks vältima. Sõna

„neeger“ soovitatakse mitte kasutada, keelatud sõnaga tegemist ei ole. Samuti ei ole huumorit

tehes kõik lubatud ning rassistlik kõne ei tohiks sisalduda huumoris. Samas oli tegemist

meelelahutussaatega, kus tähistati lollide küsimuste päeva. Sõna „neeger“ kasutamine ei ole

Eesti kultuuriruumis keelatud. Kohus ei saa hakata ütlema, et mingit sõna ei tohi üldse Eesti

kultuuriruumis kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei saa rassistlike stereotüüpide levitamiseks

pidada meelelahutussaates lollide küsimuste päeval küsitud küsimust. Samuti ei saa nimetatud

küsimusest järeldada, et naine oleks justkui nuppudega sünnitusmasin.

Lisaks tuleneb hagi faktilistest asjaoludest, et kostja teotas hageja au ebakohase hinnanguga

jagades 03.06.2020 kolmanda isiku säutsu, milles nimetati hagejat rotiks. Kohus loeb hagi

alusena märgitud asjaoludena välja ka, et hageja leiab, et kostja avaldatud lausetega kogumis

andis hageja kostja hinnangu rassist ja šovinist. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane,

kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate

isikute või avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine

loetakse eelduslikult õigusvastaseks (VÕS § 1047 lg 2). Eeldatakse ka au teotava hinnangu

õigusvastasust ning au teotava hinnangu põhjendatust ja kohasust peab põhjendama ja

tõendama hinnangu avaldaja. Kohus peab hinnanguid (rassist, šovinist ning kitsa

silmaringiga) hagejat negatiivselt väärtustavateks. Seetõttu tuleb kostjal põhistada hinnangute

põhjendatust ja võimalusel tõendada põhjenduste aluseks olevaid asjaolusid.

Isiku au teotamine ebakohase väärtushinnanguga on õigusvastane, kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti (VÕS § 1046 lg 1 ls 1). Isiku au teotamine on võimalik hinnangu andmisega

isiku kohta. Isiku au teotavate väärtushinnangutena ei saa käsitada ükskõik missugust lauset,

milles väljendub negatiivne arvamus või millest mõni lugeja võib tekitada ebakohase

väärtushinnangu.

31. 31.07.2020 hagi täienduse kohaselt peab hageja ebakohaseid väärtushinnanguid

sisaldavaks ka järgnevaid lauseid:

1) Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit

süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis

olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad

kiiremini." Kohus tuvastas, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt avaldatut ja väite

õigsust.

2) Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist. Hageja väitel

sisaldab väide hinnangut, et välja toodud laused võimaldaksid hageja vallandada ning

et hageja on hälbinud. Kohtu hinnangul saab mõistlik inimene aru, et hageja ei sobi

oma väljaütlemiste tõttu raadios töötama. Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide

ei ole hageja au teotav. Negatiivsete hinnangute andmine ei ole keelatud. Vastavalt ei

ole täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused.

3) Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud

sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga

tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud. Hageja leiab, et väide sisaldab ebakohast

hinnangut, et hageja väljaütlemised on ebasobivad. Kohus nõustub nimetatuga.

Tegemist on negatiivse väitega, kuid väide ei ole au teotav.

4) Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle. Hageja hinnangul võimaldab väide hagejat

väärtustada negatiivselt, sest kostja kasutab seda negatiivse argumendina hageja vastu.

Mõistlik inimene ei saa lausest aru, et lause käib hageja kohta. Vastavalt ei ole vaja

edasi analüüsida mittevaralise kahjunõude teisi eeldusi.

5) Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks

teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata. Hageja väitel sisaldab lause

ebakohast väärtushinnangut, et hagejal on kitsas silmaring ja ta on solvanud teisi rasse,

naisi ja vähemusi.

32. Väide (5) on negatiivne. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb enne seda, kui hinnata

väärtushinnangu ebakohasust, tuvastada väärtushinnangu au teotav iseloom. Väärtushinnang

on isiku au teotav juhul, kui sellel on vastavat konteksti arvestades konkreetses

kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus. Väärtushinnang võib olla ebakohane

tulenevalt selle põhjendamatusest või ebasündsast väljendusviivist (vt RKTKo nr 3-2-1- 159-

14, p 17). Väärtushinnangu põhjendatus tähendab eelkõige seda, kas väärtushinnangu

avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Kohasus võib mh sõltuda

sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks

(RKTKo 3-2-1-63-02, p 7). Riigikohus on lugenud au teotavaks väite, „mille vulgaarne,

inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne.“

Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist, mh

võib olla ebakohane isiku avalikkuse ees sõimamine (RKTKo 3-2-1-161-05, p 12).

Põhiseaduse § 17 ei keela teravalt väljendatud objektiivset ning heas usu tehtud kriitikat.

Avaldused võivad olla tehtud ka viisil, mis isegi ründavad, šokeerivad ja häirivad. Hageja ei

ole esile toonud asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli eelpool

nimetatud väidete puhul hagejat alandada. Kohus leiab, et kuigi kostja sõnavõtt petitsioonis

oli hageja suhtes negatiivne ja kriitiline, ei olnud kostja väljendusviis hageja silmaringi osas

ebasünnis, vulgaarne või hageja suhtes vaenu õhutav. Lubatud on ka sellise arvamuse

avaldamine, mis hagejale ei meeldi. Teise isiku kohta negatiivse arvamuse omamine ja

väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega õigusvastane. Demokraatlikus

ühiskonnas ei saa ära keelata negatiivseid hinnanguid. Kohus märgib, et teise isiku kohta

arvamuse omamine ja väärtushinnangu avaldamine ei ole iseenesest keelatud ega

õigusvastane. Vastavalt ei ole tegemist au toetava väitega. Seega ei ole vaja edasi analüüsida

väidete 2, 3, 4 ja 5, puhul delikti üldkoosseisu teisi elemente ning puudub vajadus hinnangu

andmiseks õigusvastasuse ja süü osas. Väidet 1 on kohus analüüsinud eespool. Kohus märgib,

et negatiivsete hinnangute andmine on lubatud.

33. Hageja tugines alternatiivselt kahju tekitamise alusena IKÜM artikli 5(1)(a) rikkumisele

ja tahtliku heade kommete vastasusele (VÕS § 1045 lg 1 p 8).

34. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja tugines Euroopa Liidu isikuandmete kaitse

üldmääruse 2016/679 (IKÜM) artikli 5(1)(a) rikkumisele, mille kohaselt tagatakse, et

isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. Seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisele tuginemisel peab hageja tõendama, et tema viidatud

kaitsenorm on olemas ja kehtib ning et kaitsenormi eesmärgiks on hagis nimetatud kahju

ärahoidmine.1 Samuti peab kohus selgeks tegema, kas kostjal lasus kaitsenormi täitmise

kohustus, rikkumise ja rikkumise subjektiivse külje.2 Kuna hageja tugineb kaitsenormi

rikkumisele, siis tuli hagejal selgitada, missugune on EL-i määruse 2016/679 artikli 5(1)(a)

kaitse-eesmärk, missugune oli kostjale normist tekkiv kohustus, asjaolud, mille põhjal hageja

väidab, et kostja nimetatud normi rikkus ja vastutab rikkumise eest. Samuti tuli hagejal

kohtule esitatavaid asjaolusid tõendada. Hageja selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Hageja

märkis üksnes, et tegemist on alternatiivse alusega.

35. Kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku

käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 8). Käitumine on heade kommete vastane siis, kui teo

eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, seejuures peab olema tõendatud, et kostjal oli

algusest peale tahe hagejat kahjustada (RKTKo 2-15-13216, p 18.2). Kohus saab

hagiavaldusest aru, et hageja peab kostjale heade kommete vastase tegevusena etteheidetavaks

laimukampaania korraldamist, hageja inimesena tühistamist ja hageja tööandjale kirjade

saatmise julgustamist. Kohtu hinnangul polnud petitsioon suunatud hageja inimesena

tühistamisele, vaid tegemist oli kostja arvamuse väljendamisega hageja sobivuse kohta

konkreetselt ühe raadiojaama raadiosaatejuhi rolli. Inimestel on õigus avaldada oma arvamust

avaliku elu tegelaste sobivuse kohta nende ametitesse. Kuigi selline arvamus ei tohi põhineda

ebaõigetel faktiväidetel ega ebakohastel hinnangutel, ei saa negatiivse arvamuse, sh arvamuse,

et isik ei sobi teatud ametisse, avaldamist pidada inimese ühistamiseks ega heade kommete

vastaseks käitumiseks. Kohus hindab petitsioonis avaldatud faktiväidete tõelevastavust ja

hinnangute põhjendatust iga väite osas eraldi. Tulenevalt sellest, et kohus kvalifitseeris hageja

nõude VÕS § 1047 lg 1 järgi, siis ei ole vaja edasi analüüsida, kas hageja käitumine on

vastuolus heade kommetega.

36. Käibekohustuse rikkumine iseseisvalt ei ole kahju õigusvastase tekitamise aluseks.

37. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud kahe ebaõige faktiväite

avaldamisega hageja isikuõigusi ja hagejale on tekkinud seetõttu kahju. Hingeliste kannatuste

olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka selle põhjuslik seos kostja poolt

avaldatuga (VÕS § 127 lg 4). Seega on täidetud objektiivne teokoosseis.

1 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted, p 6.3.8(9).

2 T. Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted, p 6.3.8(9).

38. Järgnevalt tuleb kohtul hinnata, kas esinevad õigusvastasust välistavad asjaolud ja kas

kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb

sekkuda.

39. Isiklike õiguste rikkumise korral (VÕS § 1045 lg 1 p 4) tuleb rikkumise õigusvastasust

hinnata kõikidel juhtudel VÕS § 1046 järgi. Juhul, kui õigusrikkumine seisneb isiku au

teotamises ebaõigete andmete (faktiväidete) avaldamise teel, tuleb teo õigusvastasust lisaks

hinnata veel VÕS § 1047 lg-te 1-3 järgi. Isikliku õiguse rikkumine on VÕS § 1046 lg 1

esimese lause kohaselt õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasuse kindlakstegemisel teeb kohus VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2

järgi kaalutlusotsuse. Au teotamine ebakohase hinnanguga on õigusvastane, v.a kui rikkumine

on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve (VÕS § 1046 lg 2 ls 1). Õigusvastasuse tuvastamisel arvestab kohus

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel ning hindab rikkuja ja kannatanu kaitstud hüvesid ja huve (VÕS § 1046 lg 1 ls

2 ja lg 2 ls 2). Isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine

isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete

mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei

teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma

(VÕS § 1047 lg 1). Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust,

ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele

asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või

asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3).

40. Kohus tuvastas, et ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine on

hageja õiguste rikkumine ning kostja ei tõendanud, et väite avaldamised olid õiguspärased.

Kostja leidis, et petitsiooni ja selles sisaldavate väidete avaldamine oli põhjendatud, sest ta

reageeris rassismile. Kohtu hinnangul ei muuda kostja võimalikud head kavatsused võidelda

rassismi ilmingutega

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamist

õiguspäraseks. Petitsioonis väljendatu kohaselt olid SkyPlusi eetris õhutatud aastaid šovinismi

ja rassismi ja hageja avaldanud rassistlikke avaldusi ja valeinformatsiooni. Sellise tugeva

negatiivse ja üldistava hinnangu andmiseks oleks kostja pidanud oma hinnangu aluseks

olevaid asjaolusid kriitiliselt kontrollima. Isegi kui hageja oleks avaldanud ühes saates

ilmselgeid rassistlikke või šovinistlikke väiteid, peaks hageja ja raadiojaama kui terviku

suhtes üldistavate ja aastatepikkuste järelduste tegemiseks kostja kontrollima, et selliseid

avaldusi on tõesti tehtud mitmeid kordi ning mitmeid aastaid. Tegemist ei olnud aegkriitilise

olukorraga, milles asjaolude kontrollimiseks aja võtmisel oleks juhtunud midagi halba.

Asjaolu, et petitsiooni tekst on piiratud ehk kostja sai avaldada üksnes osaliselt oma

hinnangute aluseks olevaid asjaolusid, ei tähenda, et tema hinnangud võivad avaldamise

ruumipuudumise tõttu olla sisuliselt vähem põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt rikkus kostja

hageja isiklikke õigusi ning õigusvastasust välistavad asjaolud kostja suhtes puuduvad.

41. Süü olemasolu eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1 ja § 104). Kohus ei ole tuvastanud süüd

välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on kostja oma õigusvastase käitumisega hagejale

põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi ei vastuta kahju

tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega

ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja

tahtlus. Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkoosseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis:

esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (VÕS § 1050

lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st

kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (VÕS § 1050 lg 2). Kohus leiab, et kostja on

käitunud hageja kohta ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamisel

vähemalt hooletult. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus (välise hooletuse tähenduses) käibes

vajaliku hoole järgimata jätmine. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud

rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.

42. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

43. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (VÕS § 127 lg 6).

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja

hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjusumma suuruse

otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju

tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). VÕS

§ 134 lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või

ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu

puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise

määramisel võib kohus arvestada ka vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest

kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

44. Hageja esitas kahunõude kohtu enda õiglasel äranägemisel. Väljamõistetud mittevaralise

kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise

võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel

võrreldavad (vt nt RKTKo nr 3-2-1-19-08, p 13; RKTKo 3-2-1-51-05, p-d 22 ja 24). Hageja

kasuks välja mõistetav hüvitise suurus peab vastama hüvitisele, mis omaks preventatiivset

eesmärki vastavalt kostja majanduslikule olukorrale ja hoiaks ära kostja poolt edaspidiselt

ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamist, mis riivavad teise isiku au

ja väärikust.

45. Hageja hinnangul oleks õiglase hüvitise suuruseks 75 000 eurot. Mittevaralise kahju

rahalisel hüvitamisel tuleb alati järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku

rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja

raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa

kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase

hüvitise määramise (RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 14). Kostja on tudeng, kelle majanduslikku

seisu arvestades oleks hageja jaoks õiglase summa 75 000 eurot väljamõistmine ebaõiglane ja

paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Mittevaralise kahju hüvitise suurus peab

olema vastavuses isikule põhjustatud kannatuste raskusega.

46. Kohus arvestab hüvitise väljamõistmisel sellega, et kostja avaldas faktiväited ja

hinnangud veebilehel avaldatud petitsioonis. Mh nõudis kostja hageja vallandamist. Kostja

algatatud petitsioon on ka käesoleval ajal kättesaadav ning selle kasuks on võimalik anda

allkirja. Nimetatud petitsioon jõudis ca kahe aasta jooksul väga paljude inimesteni, seda

kajastati meedias ja selle kohta avaldati arvamust. Petitsiooni avaldamine on iseenesest

lubatud (nagu ka kohus varasemalt otsuses märkis), aga petitsioonis avaldatu peab vastama

tõele. Kohus möönab, et tegemist oli Eesti kontekstis intensiivse laimukampaaniaga.

Tegemist ei olnud lihtsalt arvamuse avaldamisega hageja kohta, vaid tema kohta algatatud

kampaaniaga saatejuhi ametikohalt eemaldamise eesmärgiga. Kostja väitel oli tema eesmärk

ühiskonna harimine. Kohus kostja käsitlusega ei nõustu. Ühiskonda oleks saanud harida nt

arvamusartikli kaudu, milles kostja oleks selgitanud, miks tuleb tema hinnangul hageja

avaldusi pidada rassistlikeks, mitte kellegi suhtes internetis laimukampaania algatamisega.

Petitsioon oli suunatud hageja suhtes sissetulekust ja tööst ilmajäämisele. Hageja on esile

toonud, et hagejal tekkis hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segas teda tavapärase elu

elamisel. Hageja elukorraldus ja meeleolu keerati täielikult pea peale. Hageja pidi avalikkuse

ees tundma häbitunnet. Hageja peab küll tulenevalt avaliku elu tegelase staatusest taluma

rohkem, kuid ka raadiosaatejuht ei pea taluma absoluutselt kõike. Kohtu hinnangul on seetõttu

hageja isikuõiguste riive väga suur.

47. Lähtudes eeltoodud asjaoludest, kohtupraktikast ja oma siseveendumusest on kohus

seisukohal, et põhjendatud on hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 3000

euro ulatuses.

48. Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.

- 2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku

200 - 7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb

väljamõistetud hüvitis 3000 eurot kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Kohtu

hinnangul aitab nimetatud summa ära hoida edaspidi kostja poolt ebaõigete faktiväidete ja

ebakohaste

väärtushinnangute

avaldamist

(kättesaadav

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/07_

Mittevaraline_tsiviil.pdf).

49. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni

(VÕS § 113 lg 1 ls 1). Viivise määraks loetakse seadusjärge intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi (VÕS § 113 lg 2). Kohus mõistis kostjalt välja mittevaralise

kahjuhüvitise 3000 eurot. Vastavalt tuleb väljamõistetud kahjuhüvitiselt välja mõista viivis.

Kohus rahuldab viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise mittevaralise

kahju hüvitiselt 3000 eurot alates hagi esitamisest, so alates 30.07.2020 kuni 3000 euro

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue

50. Hagis esile toodu kohaselt on kostja avaldanud hageja kohta 2 ebaõiget faktiväidet.

Hageja ebaõigete väidete (andmete) ümberlükkamise nõude õiguslik alus on võlaõigusseadus

(VÕS) § 1047 lg 4. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise

eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja

kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). VÕS

§ 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse

tuvastamine (RKTKo 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks

tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus.

51. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust.

Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses

tõendatav (RKTKo 3-2-1-159-14, p 10). Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1047 lg 4 järgi

võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited,

mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad.

Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud

sõnaselgelt. Ümberlükkamist saab nõuda üksnes faktiväidete avaldamisel, väärtushinnangute

ümberlükkamist ei saa nõuda.

52. Seega peab kohus ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamiseks tuvastama, et

avaldatud väited olid faktiväited ning need olid ebaõiged. Kohus leidis eelnevalt, et kaks

avaldatud väidet on faktiväited ja hagejat halvustavad (II kd, tl 59). Hageja peab tõendama

faktiväidete avaldamist ning kostja, et faktiväited vastavad tõele. Kostja faktiväidete

tõelevastavust tõendanud ei ole.

53. Kohus tuvastab alljärgnevalt, kas kostja poolt avaldatud väited, mille ümberlükkamist

hageja taotleb, on faktiväited või väärtushinnangud.

Väide (1) „Hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja

rassistlikke stereotüüpe“ – kohtu hinnangul on tegemist faktiväitega, mille tõesust on

võimalik kohtumenetluses tõendada, ning hagejat negatiivselt väärtustava väitega. Kohus

tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole tõendanud nimetatud väite õigsust.

Väide (2) „X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi“ – kohtu hinnangul on tegemist

subjektiivse hinnanguga, sest ainuüksi väljend õhutama sisaldab hinnangut võrdlusena nt

verbidega avaldama, kajastama, mis kirjeldavad üksnes tegevust. Arvestades kostja poolt

välja toodud algset lauset, leiab kohus, et avaldatud hinnang ei käi hageja kohta, vaid

raadiokanali SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Seega ei tule nimetatud väite puhul edasi

analüüsida andmete ümberlükkamise nõude eeldusi, so kas tegemist on ebaõige faktiväitega.

Vastavalt tuleb nimetatud nõude osas hagi jätta rahuldamata.

Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on

„laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Hagejale väite omistamine on faktiväide,

sest on võimalik tõendada, kas hageja on vastavasisulise väite avaldanud või mitte.

Arvestades väite avaldamise konteksti peab kohus väidet hagejat negatiivselt väärtustavaks.

54. Kohus võtab seisukoha, kas kostja poolt avaldatud faktiväited on tõesed (väide 1 ja väide

3). Au teotavate ebaõigete faktiväidete avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei

tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (VÕS § 1047 lg 2). Andmete avaldamist ei

peeta õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Kohus selgitas, et hageja peab tõendama,

et kostja nimetatud väited avaldas. Kostjal pidi tõendama, et esimene ja kolmas väide

vastavad tõele. Samuti tuleb kostjal tõendada oma vastuväiteid, millega ta põhistab

õigusvastasuse puudumist.

Väide (1) „Hageja levitas 02.06.2020 saates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni ja

rassistlikke stereotüüpe“. Kohus tuvastas eelneval, et kostja ei ole tõendanud väite tõele

vastavust.

Väide (3) „Hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on

„laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“. Vaidlus puudub, et kostja avaldas

petitsioonis nimetatud väite. Kohus selgitas 08.03.2021 määruses, et kostjal tuleb tõendada

faktiväidete tõele vastavust. Kostja enda tõendamiskoormist täitnud ei ole. Kohtule esitatud

26.04.2014 H. H. artikkel ei tõenda seda, et hageja avaldas hommikuprogrammis kostja poolt

väidetud väite (I kd, tl 221-222 pöördel). H. H. artikli puhul on tegemist H. H. subjektiivse

arvamusega hageja poolt avaldatu kohta 16.04.2020 Hommikuprogrammis. Kostja ei ole

tõendanud, et hageja avaldas petitsioonis avaldatud kujul toodud väite.

55. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja alternatiivnõude 3 andmete ümberlükkamise

nõude osas. Kohus kohustab kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel

tööpäeval www.change.org teate ja hoidma seda teadet katkematult avalikkusele

kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel:

i valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;

ii kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24

punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

iii pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

iv tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 2.06.2020

„Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke stereotüüpe

kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste

privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", on vale ja lükkan

selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud.“

v teksti juures peab olema avaldatud :

/EEMALDATUD/

56. Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded (TsMS

§ 442 lg 5). Seoses hageja poolt esitatud nõuete sõnastusega juhtis kohus hageja tähelepanu,

et teises ja kolmandas alternatiivnõudes taotleb hageja, et kohus keelaks kostjal hageja pildi

kasutamise (hagi nõue nr 2.2 ja 3.2) ja samal ajal, et kohus kohustaks hagejat pilti avaldama

(hagi nõue nr 2.3.5 ja 3.3.5), mis mõlema nõude rahuldamisel viiks olukorrani, kus kostja

peab kohtulahendi täitmiseks rikkuma sama kohtulahendit. Hageja täpsustas vastavalt kohtu

juhistele nõuet ja lisas ümber lükkava teksti juurde täpsustusena „v.a siinses asjas jõustunud

lahendi täitmiseks“.

Kahju tekitava tegevuse keelamise nõue

57. Kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega

ähvardatakse, võib kannatanu nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist (VÕS § 1055 lg 1

ls 1). Õiguste rikkumise nõude lahendamiseks peab kohus tuvastama lisaks kahju hüvitamise

nõude eeldustele kahju tekitamise kestvuse või kahjuga ähvardamise.

58. Kohtu hinnangul saab õigusvastase tegevuse keelamise nõudena kvalifitseerida hageja

nõude kohustada kostjat eemaldada petitsioon tervikuna (hagi nõue p 1.1), keelata kostjal

avaldada hagejaga seoses teatud väiteid (hagi nõue p 1.2, 2.2 ja 3.2), kohustada kostjat

eemaldama petitsioonist hageja pilt ja osad laused (hagi nõue p 2.1 ja 3.1). Nõuete 1.1, 2.1 ja

3.1 osas saab kohus hagist aru, et hageja peab rikkumist kestvaks, sest petitsioon on jätkuvalt

üleval. Hagejal tuleb selgitada ja põhjendada, millele tuginedes hageja peab tõenäoliseks, et

kostja võib hagi nõuete punktides 2.1 ja 3.1 nimetatud lauseid tulevikus avaldada. Seetõttu

tuleb hagejal esitada nõuete põhjendus. Hagejal tuleb oma põhjenduse aluseks olevaid

asjaolusid tõendada. Kostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid.

59. Hageja palub esimeses alternatiivnõudes eemaldada petitsioon. Teises alternatiivnõudes

palub hageja kohustada kostjat eemaldama petitsioonist lause „Ometi on juba aastaid eetris

õhutatud rassismi ja šovinismi.“;, lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja

öeldud rassistlikud avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas.“ sõnad

„rassistlikud avaldused“, lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta valeinformatsiooni

ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“, lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest

väljaütlemistest.“ sõnad „rassistlikutest ja šovinistlikutest“, laused „Saatejuht X teeb nalja

Uganda

jooksukoondise

naisjooksjate

üle,

kelle

treenerit

süüdistatakse

võimuga

manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, "kui naiste

privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini.", lausest

„Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha

nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ sõnad „X“. Samuti palub hageja teises

alternatiivnõudes keelata kostjal avaldada seoses 02.06.2020 Hommikuprogrammi saatega

eelnevas punktis välja toodud väiteid ja hageja nime ja kujutiste kasutamine, v.a siinses

tsiviilasjas jõustunud kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks.

60. Kolmandas alternatiivnõudes palub hageja keelata kostjal avaldada seoses raadio SkyPlusi

2.06.2020 „Hommikuprogrammi“ saatega ükskõik missugusel viisil hageja kohta järgmiseid

väiteid: „X poolt välja öeldud rassistlikud avaldused“ ja „[X] levitab valeinformatsiooni ja

kasutab rassistlikke stereotüüpe“ ning samuti keelata kostjal www.change.org kasutajakonto

@xxxx kaudu loodud petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise

kohta“

lehel

(veebilink:

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-

medialealari-Xe raadioeetrist-eemaldamise-kohta-3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d)

hageja isiku kujutiste (pilte või joonistusi) kasutamine, v.a siinses tsiviilasjas jõustunud

kohtulahendist tulenevate kohustuste täitmiseks.

61. Kohus leiab et hageja nõue petitsiooni eemaldamiseks ei ole põhjendatud ja

rahuldamisele ei kuulu. Petitsiooni avaldamine on iseenesest kooskõlas Põhiseadusega

kaitstud väljendusvabadusega, kuid selles avaldatud väited ja hinnangud peavad olema õiged.

Kohus tuvastas eelnevalt, et petitsioon tervikuna ei kahjusta hageja õigusi ja seega ei ole

petitsioon iseenesest õigusvastane. Kohus rahuldas eelnevalt petitsioonis ebaõigete andmete

ümberlükkamise nõude osaliselt. Seega ei saa petitsioon antud asjas iseenesest hageja õigusi

kahjustada. Vastavalt tuleb hagejal petitsiooni avaldamist taluda.

62. Kohus leiab, et nõue keelata kostjal avaldada hagejaga seoses teatud väiteid tuleb

rahuldada kolmanda alternatiivnõude osas osaliselt. Kohus tuvastas eelnevalt, et väide „Ometi

on juba aastaid eetris õhutatud rassismi ja šovinismi.“, ei käi hageja kohta, vaid raadiokanali

SkyPlus tegevuse kohta tervikuna. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja poolt ei ole välja

öeldud rassistlikke avaldusi, hageja ei ole kasutanud rassistlikke stereotüüpe ning ei ole

levitanud valeinformatsiooni. Samuti tuvastas kohus, et hageja ei ole avaldanud kostja poolt

avaldatud väidet Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle. Seega tuleb kostjal eemaldada

lausetes sõnad „rassistlikud avaldused“, „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke

stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“. Rahuldada tuleb ka hageja nõue eemaldada

petitsioonist täielikult lause „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle,

kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et

vägistajal võis olla õigus, "kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad

nende jalad kiiremini." Kohus tuvastas eelnevalt andmete ümberlükkamise nõude osas, et

kostja ei ole tõendanud seda, et hageja avaldas nimetatud väite.

63. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta kolmandas alternatiivis esitatud nõue eemaldada

lausest „Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks

teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ Hageja nimi „X“. Kohus tuvastas, et

nimetatud lause ei ole õigusvastane ja ei riku sellest tulenevalt hageja õigusi.

64. Hageja nõue hageja nime ja pildi kasutamise lõpetamiseks on põhjendamata ja

rahuldamisele ei kuulu. Hageja ei ole põhjendanud, millisel viisil ja milliseid hageja isiklikke

õigusi hageja nime ja pildi kasutamise õigus rikub. Vaidlus puudub, et hageja on avaliku elu

tegelane. Hageja tegevuseks on raadiosaatejuhina kuulajatele meelelahutuse pakkumine, sh

oma arvamuste avaldamine erinevatel saates käsitletavates teemadel. Hageja ei saa eeldada, et

kõik tema arvamusega nõustuvad. Seetõttu on hagejal kohustus taluda tema avaldatu suhtes

tehtavat kriitikat ulatuses, milles see väljendab teiste inimeste arvamust ega põhine ebaõigetel

väidetel ega väljenda ebakohaseid hinnanguid. Sellise arvamuse avaldamiseks on vältimatu

hageja nime kasutamine. Hageja pilt on veebis avalikult kättesaadav. Seega tuleb hagejal

taluda petitsioonis nime ja pildi avaldamist.

Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue

65. Hageja on esitanud kostjate vastu varalise kahjunõude 912 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele.

66. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust ning

leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt

hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-138-10). Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele

võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29). Seega on kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamiseks esitatud kahju hüvitamise nõude õiguslikuks aluseks VÕS § 115 lg 1. Kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

(VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et kahju oleks kahju

tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla

varaline (VÕS § 128 lg 1). Otsene varaline kahju hõlmab kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Hageja peab

tõendama varalise kahju tekkimist ja suurust.

67. Riigikohus on märkinud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus

VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult

võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui

õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku

suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning

kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja

esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema

VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja

suurendab hageja enda kahju. Kostja peab esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks

saanud sama teenust odavamalt (vt RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).

68. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub

osaliselt rahuldamisele. Kohtu hinnangul oli õigusabi kasutamine mõistlikult võttes vajalik,

kuna ilma selleta ei oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Hagejal ei ole

õigusharidust ning isiku au ja väärikuse kaitse näol on tegemist spetsiifilise valdkonnaga,

millises olukorras ei saa eeldada, et hageja ei tohi kasutada kohtueelse nõude esitamisel

professionaalset õigusabi.

69. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 912 eurot (I

kd, tl 135). Kohtueelsed õigusabikulud on kantud seoses kostjale nõudekirja koostamisega

4,75 tundi, hinnaga 160 eurot tund (I kd, tl 77-83 ja 135). Kohus tuvastas, et kostja rikkus

hageja õigusi ja hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. Kõik hageja nõuded ei olnud kohtu

hinnangul põhjendatud. Seega peab kohus käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks

osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest pooles ulatuses, so summas 456 eurot.

Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Kostja ei ole taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega esitanud tõendid, millest nähtub, et

hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.

70. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju advokaadi poole pöördumise ja nõudekirja esitamise näol. Seega esineb

põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel. Kui kostja ei oleks avaldanud petitsioonis hageja

kohta ebaõigeid faktiväiteid ja hinnanguid, siis ei oleks hageja pöördunud advokaadi poole.

Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning ei oleks kandnud sellest tulenevalt kahju. Seega

rahuldab kohus kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 456 eurot.

71. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude alates hagi kohtule esitamisest kuni kahju

hüvitamise nõude rahuldamiseni kostja poolt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (VÕS § 113 lg 1). Kui

rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või

alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul,

arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma

nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS §

113 lg 2). TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

72. Kohus rahuldas hageja varalise kahjunõude 456 eurot. Seega kuulub väljamõistmisele

rahuldatud kahjunõudelt 456 eurot sissenõutavaks muutunud viivis alates 30.07.2020 kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

73. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu

hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.

MENETLUSKULUD

74. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas

hagi umbes 72% ulatuses – kohus rahuldas eemaldamise nõude 80% ulatuses, ümber-

lükkamise nõude 100%, mittevaralisekahju nõude 100%, viivisenõude 100% ja varalise kahju

nõude 50 % ulatuses ning keelamise nõude jättis kohus rahuldamata. Seega on õiglane jätta

menetluskulud 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja kanda.

75. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS

§ 177 lõikes 2 sätestatud korras.

76. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja 13.05.2022 kohtuotsus.