2-22-506/30 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-22-506

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse tegemise aeg ja

koht

13. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-506

Tsiviilasi

I. S. avaldus võlgade ümberkujundamiseks

Menetlustoiming

võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik I. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX);

võlausaldajad:

-

I

Bigbank AS

(registrikood

10183757;

e-post

menetlused@bigbank.ee);

- II S. S. (isikukood XXX, e-post XXX);

- III Ferratum Bank p.l.c. (registrikood C-56251), esindaja A. V., e-

post XXX;

- IV Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415), esindaja I. V.,

e-post XXX;

- V PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910; e-post

jurist@placetgroup.com), esindaja P. M.;

- VI ESTO AS (registrikood 14180709; e-post info@esto.ee);

-

VII

OÜ GS

Core

(registrikood

16183586;

e-post

info@gscore.ee), esindaja R. N., e-post XXX;

- VIII AS Inbank (registrikood 12001988; e-post info@inbank.ee);

-

IX

Bondora AS

(registrikood

11483929;

e-post

kohustused@bondora.com);

-

X

Renovum OÜ

(registrikood

14042462;

e-post

info@renovum.ee), esindaja A. K., e-post XXX;

- XI BB Finance OÜ (registrikood 11306564), esindaja I. M., e-

post XXX;

-

XII

IPF Digital AS

(registrikood

11034137;

e-post

paringud@ipfdigital.com);

võlanõustaja E. S. (isikukood XXX; XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada I. S. võlgade ümberkujundamise avaldus.

2. Kinnitada I. S. esitatud võlgade ümberkujundamiskava järgnevalt:

Tsiviilasi 2-22-506

2(12)

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumma/

sh põhinõue1

Täitmise

tähtaja

pikendamise

periood

kuudes/

maksete

tasumise

alguskuupäev2

Osamaksete

arv / suurus

Kohustuse

vähendamise

ulatus (%)

Täitmise

lõpptähtaeg

Kohustuse

täitmise

summa

kokku

Kohustuse

rahuldamise

määr (%) /

põhinõude

täitmise

määr (%)

Bigbank AS

10401,19/10172,73

30 / 01.05.22

30 / 01.07.24

30 / 115

30 / 166,40

-19

31.10.2024

30.04.2027

8442

81 / 83

S. S.

2547,89 / 2363,87

2530,01 / 2245,49

5077,90 / 4609,36

60 / 01.05.22

60 / 63,75

-25

30.04.2027

3825

75 / 83

Ferratum Bank

p.l.c.

4296,53 / 3858,88

60 / 01.05.22

60 / 53,40

-25

30.04.2027

3204

75 / 83

Monefit

Estonia OÜ

4067,04 / 3797,58

60 / 01.05.22

60 / 52,55

-22

30.04.2027

5153

78 / 83

PLACET

GROUP OÜ

1016,56 / 934,68

1233,24 / 1111,44

2249,80 / 2046,12

60 / 01.05.22

60 / 28,30

-25

30.04.2027

1698

75 / 83

ESTO AS

2001,50 / 1770,31

60 / 01.05.22

60 / 24,50

-27

30.04.2027

1470

73 / 83

OÜ GS Core

464,51 / 308,45

620,41 / 424,76

776,95 / 478,71

1861,87 / 1211,92

60 / 01.05.22

60 / 16,75

-46

30.04.2027

1005

54 / 83

AS Inbank

446,86 / 446,76

780,09 / 780,09

1226,85 / 1226,85

60 / 01.05.22

60 / 16,95

-17

30.04.2027

1017

83 / 83

Bondora AS

1248,90 / 1081,87

60 / 01.05.22

60 / 14,95

-28

30.04.2027

72 / 83

Renovum OÜ

1102,44 / 738,61

129,82 / 65,24

1232,26/ 803,85

30 / 01.05.22

30 / 22,25

-46

31.10.2024

667,50

54 / 83

BB Finance OÜ

657,82 / 575,53

30 / 01.05.22

30 / 15,90

-27

31.10.2024

73 / 83

IPF Digital AS

543,84 / 488,19

30 / 01.05.22

30 / 13,50

-26

31.10.2024

74 / 83

35 950,03/31 643,19

26 260,50

1 võlgniku kohustused ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti

käenduse ega garantiiga

2 kohustuse tasumise sagedus kõigi võlausaldajate puhul on iga kuu 10. kuupäev

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.

4. Kohustada I. S. iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitama

kohtule

ja

võlausaldajatele

1. juuniks

aruanne

oma

varalise

seisundi

ja

ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 1. juuniks

2023.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada nõustajale.

6. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

7. Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.

8. Võlgnik

kannab

võlgade

ümberkujundamise

menetluse

kulud.

Võlausaldajate

menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul

menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad võlgnik ja ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates (VÕVS § 26 lg 2; TsMS § 660 lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Asjaolud

Tsiviilasi 2-22-506

3(12)

1. I. S. (võlgnik) esitas 12.01.2022 Tartu Maakohtule võlgade ümberkujundamise avalduse.

Avalduse kohaselt on makseraskused tekkinud mitme teguri koosmõjul: laenuga oma kodu

soetamine 2020. aastal (sissemakse, remondi vajadus, uus laenukohustus) ning tööaja keeruline

ühildamine koduste kohustustega (lapse XXX tõttu ei saa ta käia XXX). Kokkuvõttes tekkis

olukord, kus kohustused suurenesid oodatust rohkem ning sissetulekud muutusid ebastabiilseks

lapse hoolduskoormuse tõttu. Käesolevaks ajaks on võlgnik leidnud sobiva töökoha, töötades

osaühingus XXX XXX töötasuga XXX eurot kuus, millele lisanduvad toetused riigilt ja

kohalikult

omavalitsuselt

XXX eurot.

Enne

kohtumenetluse

algatamist

on

võlgnik

makseraskuste vältimiseks proovinud saavutada jõukohaseid maksekokkuleppeid, kasutanud

refinantseerimist, tasunud võlgnevusi vastavalt oma võimalustele ja palunud abi tuttavatelt.

Samuti on võlgnik saanud võlanõustamist. Võlgnikule kuulub korteriomand XXX (registriosa

nr XXX). Registriosa IV jakku on esimesele järjekohale seatud hüpoteek summas 65 000 eurot

XXX (registrikood XXX) kasuks. Võlgnikule on oluline säilitada oma elukoht. Võlgniku

ülalpidamisel on XXX (sündinud XXX, XXX ja XXX). Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei

ole teada asjaolusid, mis võiksid võlgade ümberkujundamise välistada ja et ta täidab seaduses

sätestatud kohustusi.

Avaldusele on lisatud varanimekiri, võlanimekiri, viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide

ärakirjad, viimase kolme aasta pangakonto väljavõtted ja võlgniku oluliste kohustuste aluseks

olevate dokumentide ärakirjad.

2. Kohus

toimetas

25.01.2022

võlgniku

ärakuulamise.

Võlgnik

selgitas,

et

võlgade

ümberkujundamise avalduse aitas tal koostada tugiisik. Võlgnik taotles nõustaja määramist

ümberkujundamiskava koostamiseks ja sellega seoses nõustus kandma vajalikud kulud.

3. 25.01.2022 määrusega võttis kohus võlgniku avalduse menetlusse, määras võlgniku nõustajaks

E. S., kohustas võlgnikku esitama kohtule võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 02.03.2022,

peatas

võlgniku

vara

suhtes

läbiviidavad

täitemenetlused

raha

sissenõudmiseks,

tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad väljamaksed kuni

ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas kohtutäitureid

vabastama aresti alt võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatas

kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja mille kohta ei ole veel otsust tehtud

(tsiviilasjad nr XXX Renovum OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus, nr XXX Renovum OÜ

hagiavaldus).

4. 02.03.2022 esitas võlgnik kohtule ümberkujundamiskava.

Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse

täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Ebamõistlikult

väikeste kuumaksete vältimiseks täidetakse alla 800 euro suurused põhinõuded 30 kuuga ning

nende tasumise järel suurenevad maksed Bigbank AS-le, kelle nõue on kõige suurem.

Ümberkujundamiskava täidetakse tervikuna 60 kuu jooksul.

Võlgnik on XXX, kuid siiski töötab. Viimase viie kuu sissetulek kokku on keskmiselt

XXX eurot. Kohustuste summa on ca 36 000 eurot, mida võlgnik ei suuda lepingute kohaselt

täita. Võlgnikul on XXX ülalpeetavat ning tagamaks võlgniku ja tema ülalpeetavate

esmavajalike kulude katmise, peab võlgade ümberkujundamise korral võlgade katteks minev

summa kuus jääma alla 800 euro.

Võlgniku varaks on korteriomand, mille hinnanguline väärtus on 62 000 eurot. Korter on

tagatiseks XXX laenule, mille jääk on 47 570 eurot (ümberkujundamiskavast välja jäänud

kohustus). Pankrotimenetluse korral kuuluks sissetulekust arestimisele ca 101 eurot kuus, aga

kuna perre on lisandumas XXX ülalpeetav, siis väheneb arestimisele kuuluv summa 46 euroni

kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul XXX ülalpeetava korral võlgnevuste

katteks loovutada 34 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku pankroti korral kuue aasta jooksul

tema sissetulekust ca 3000 eurot. Vara müügist jääks pärast pandipidaja nõude rahuldamist ja

Tsiviilasi 2-22-506

4(12)

menetluskulude mahaarvamist ca 9400 eurot ja kokku koguneks tagatiseta nõuete katteks

ca 12 400 eurot, mis võimaldaks tagatiseta nõuded täita 34% ulatuses. Ümberkujundamiskava

kinnitamise korral on võlgnik lisaks eluasemelaenu maksetele (360 eurot kuus) võimeline

tasuma võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks 26 260 eurot ning rahuldama kõikide

võlausaldajate nõuded keskmiselt 73% ulatuses. Võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest

lähtudes jäävad täitmata kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ja põhinõuded täidetakse 83%

ulatuses. Seega saavad võlgade ümberkujundamisel võlausaldajate nõuded rahuldatud oluliselt

suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus.

5. 03.03.2022 edastas kohus ümberkujundamiskava kavas märgitud võlausaldajatele, andes neile

tähtaja kava osas seisukoha esitamiseks. Ferratum Bank p.l.c. teatas, et on nõus

ümberkujundamiskava kinnitamisega esitatud kujul. Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja

Renovum OÜ esitasid võlgniku ümberkujundamiskavale vastuväited.

6. Monefit Estonia OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja, et võlgnik tasub kohustuste

kogusummast 4067,04 eurot 78% ehk 3153 eurot. Võlausaldaja on seisukohal, et nõude

vähendamise korral sellises ulatuses ei arvestata piisavalt võlausaldaja õigustatud huviga. Kui

võla vähendamine peaks vähemalt üldjuhul toimuma kõrvalnõuete arvel, siis antud juhul

vabaneks võlgnik osaliselt ka põhinõudest, mis ei ole võlausaldaja suhtes õiglane. Võlausaldaja

hinnangul on rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiipi, sest osade võlausaldajate

nõuded rahuldatakse 54% ulatuses ja osade nõuded 83% ulatuses. Võlausaldajale ei ole teada,

millest tuleneb teatud võlausaldajate eelistamine. Kuna eelistamiseks ei ole mõjuvat põhjust,

tuleb

esitatud

võlgade

ümberkujundamiskava

jätta

kinnitamata.

Enne

võlgade

ümberkujundamise avalduse kohtusse esitamist peab võlgnik astuma vajalikke samme, et

saavutada võlgade ümberkujundamine kohtuväliselt, kuid võlgnik ei ole kohtuväliselt

võlausaldaja poole kokkulepete sõlmimiseks pöördunud. Võlausaldaja leiab veel, et võlgnik on

arvestanud oma kohustused ümber tänase päeva majandusliku seisuga, st võlgniku

ümberkujundamiskava ei kajasta tulevikutulu. Kui kohus peab esitatud kava siiski põhjendatuks,

palub võlausaldaja kinnitada kava Monefit Estonia OÜ nõude osas selliselt, et kohustuste

täitmise summaks on põhinõue 3797,58 eurot, mis tasutakse 60 kuu jooksul 63,29 euro suuruste

osamaksetena.

7. OÜ GS Core vastuväite kohaselt koheldakse teda võrdluses enamike võlausaldajatega

põhjendamatult ja oluliselt ebavõrdsemalt. Kui teiste võlausaldajate puhul on kohustuste

vähendamise protsent vahemikus 19 – 28, siis OÜ GS Core puhul on see 46% ning kui teiste

võlausaldajate puhul on kohustuste rahuldamise määra protsent vahemikus 72 – 83, siis OÜ GS

Core puhul on see 54%. Tõik, et põhikohustuste osas on täitmise määr kõigi võlausaldajate osas

võrdne, ei anna alust järelduseks, et kõrvalkohustuste osas võiks isikute kohtlemine olla

meelevaldne. Kõrvalnõuded ei ole kõnealusel juhul õiguslikult vähem kaitstud. Osad

võlausaldajad on eelistatud ka kohustuste täitmise tähtaja pikendamise perioodi (30 kuud) ja

täitmiseks tehtavate osamaksete arvu poolest (30 korda), samas kui OÜ GS Core puhul on

maksete kordi 60. Võlausaldaja ebavõrdse kohtlemise kohta ei ole ümberkujundamiskavas

esitatud ühtegi õiguslikult aktsepteeritavat põhjendust. Kui ümberkujundamiskava koostamise

mõttes olnuks oluline nõuete rahuldamise keskmine ulatus ning seda võlausaldajate võrdse

kohtlemise tähenduses, ei oleks saanud tekkida ülal märgitud suuri protsentuaalseid erinevusi.

Võlausaldajate võrdset kohtlemist ei ole võimalik tekitada ega õigustada seeläbi, et osade

võlausaldajate nõudeid (kohustuste täitmise ulatust) esmalt vähendatakse, misjärel näidatakse

kunstlikult, et mingis mõttes (protsentuaalses määras) on võlausaldajaid võrdselt koheldud.

OÜ GS Core on valmis nõustuma võla mõistliku ümberkujundamisega, kui võlgniku

võlausaldajaid koheldakse võrdselt.

8. Renovum OÜ vastuväite kohaselt ei nõustu võlausaldaja võlasummade suurustega ega võlgade

ümberkujundamisega taotletud viisil.

Tsiviilasi 2-22-506

5(12)

Võlausaldajale on loovutatud kolm võlgnevust: Ühisraha OÜ-ga sõlmitud laenulepingust

tuleneva nõude suurus 25.01.2021 seisuga on 1102,44 eurot, millest põhivõlg on 738,61 eurot,

intress 105,47 eurot, viivis 37,43 eurot ja muud kohustused 220,93 eurot ning Modena

Estonia OÜ-ga sõlmitud kahe faktooringulepingust tuleneva nõude suurus 25.01.2021 seisuga

on 129,82 eurot, millest põhivõlg on 65,24 eurot, viivis 4,58 eurot ja muud kohustused 60 eurot.

Seega on võlausaldaja nõude suuruseks kokku 1232,26 eurot.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet,

eelistades mõnda võlausaldajat teisele. Põhivõla vähendamine 667,50 euroni ei arvesta

võlausaldaja õiguste ja huvidega, kujutades endast võlausaldaja vara eksproprieerimist.

Võlausaldaja kohustusi on vähendatud 46% (kõige rohkem), sh on võlgnik soovinud

võlausaldaja nõude rahuldamist 54% ulatuses (kõige vähem). Kohustuste vähendamine ja

rahuldamine erinevate võlausaldajate ees erinevates protsentides viitab teatud võlausaldajate

eelistamisele, kuid selle põhjus ei ole Renovum OÜ-le teada. Mõjuva põhjuse puudumisel tuleb

jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata. Võlanimekirjast puudub ka võlausaldaja

XXX. Võlausaldaja hinnangul tuleb pikendada võlgniku kohustuste täitmise tähtaega, mille

tulemusel saaks rahuldatud kõik võlausaldaja nõuded. Võlausaldaja märgib, et on nõus

kohustuse 1232,26 eurot osadena täitmise võimaldamisega, kuid taotleb kohustuse täitmise

tähtaja pikendamist 48 kuuni ja igakuiste osamaksete suurendamist 25,67 euroni. Võlgniku

taotletud maksegraafik aastani 2024 või 2027 on võlausaldajale majanduslikult kahjulik. Kuna

võlausaldaja peamiseks tegevuseks on finantseerimine, saaks võlausaldaja maksete suuremas

ulatuses tasumisel raha kasutada ja sellelt tulu teenida. Praegusel juhul tuleb võlausaldajal otsida

omale uus finantseerimisallikas uute krediidilepingute sõlmimiseks. Võlausaldaja kohustuste,

sh põhinõude vähendamine riivab intensiivselt võlausaldaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust.

Võlgnik on tahtlikult teinud võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, mistõttu ei ole põhjendatud

põhinõude vähendamine. Võlgnik alusetult rikastuks võlausaldaja arvel, kui ei tasu tagasi

laenuks saadud summat. Lisaks ei ole võlgnik arvestanud tulevikuperspektiiviga (töötasu ja

olemasoleva vara väärtuse suurenemisega). Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtub, et tema

kontole on laekunud II pensionisamba rahad summas XXX eurot, kuid ei ole teada, et võlgnik

oleks selle rahaga vähendanud oma kohustusi võlausaldajate ees. Samuti nähtub võlgniku

pangakonto väljavõttest, et võlgnik teeb makseid oma kontode vahel ning sularaha väljavõtmisi

ja sissemakseid, kuid ei nähtu kõikide võlausaldajate laekumisi. Võlausaldaja hinnangul on

võlgniku avalduses osaliselt andmed ja kõik dokumendid esitamata, mistõttu seab võlausaldaja

võlgniku esitatud andmete õigsuse kahtluse alla. Tõendamata on laenu saamine S. S. Võlgnik

võis need kohustused vormistada avalduse jaoks, et näidata oma kohustusi tegelikest

suuremana. Lisaks on võlgnik tahtlikult esitanud võlausaldajale eksitavaid andmeid laenu

saamisel (sissetulek XXX eurot kuus, pole lapsi), seega teinud tahtlikult võlausaldajat

kahjustava tehingu, mis on aluseks juba menetlusse võetud avalduse läbi vaatamata jätmiseks.

Võlausaldaja on seisukohal, et ümberkujundamiskavaga ei ole võimalik samaaegselt nii

kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, kohustuse osadena täitmine kui kohustuse

vähendamine, nagu on taotlenud võlgnik. Mitme ümberkujundamismeetme üheaegne

rakendamine rikub võlausaldaja õigustatud huvi. Võlausaldaja nõustub kohustuse täitmise

tähtaja pikendamise, kuid mitte nõude vähendamisega. Alternatiivselt ei ole võlausaldaja nõus

lepingu kehtivuse ajal tekkinud intressivõla vähendamisega.

Renovum OÜ palub kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 25 lg 1 p 3 alusel. Võlgnik on märkinud

oma korteriomandi väärtuseks 62 000 eurot, kuid samasuguse ruutmeetrite suurusega

korteriomandite keskmine turuväärtus Tartus on 112 000 eurot. Seega on korteriomandi väärtus

hinnatud valesti ja pankrotimenetluse tulemusena saaksid kõik võlausaldajad rohkem raha ega

peaks nõuete rahuldamisega ootama aastani 2024 või 2027. Võlgniku vara realiseerimine

muudab

võlausaldajate

olukorra

soodsamaks.

Võlgniku

vara

mittemüümisel

palub

Tsiviilasi 2-22-506

6(12)

Renovum OÜ jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 2 alusel –

kava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Kokkuvõttes palub võlausaldaja jätta ümberkujundamiskava läbi vaatamata või kinnitamata või

kava kinnitamisel kinnitada see tingimusel, et võlgnik tasub võlausaldajale kogu võlgnevuse

1232,26 eurot maksimaalselt 48 kuulise perioodi jooksul.

Vastuväitele on lisatud Modena Estonia OÜ kolmepoolse ostuhinna osadena tasumise

kokkulepped ja laenutaotluse andmed.

9. Võlanõustaja esitas 06.04.2022 võlausaldajate vastuväidete osas omapoolse seisukoha. Nõustaja

märgib, et hinnangu andmisel sellele, kas kava kinnitamine võib olla vastuolus võlausaldajate

huvidega, ei saa lähtuda mitte nõuete täitmise ulatusest, vaid sellest, kas võlgniku pankroti

korral oleks võimalik nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Eeldades, et võlgniku korteriomand

õnnestuks pankrotimenetluses müüa 80 500 euro eest, jääks pärast pandipidaja nõude

(ca 47 500 eurot) täitmist ja pankrotimenetluse kulude (ca 10 900 eurot) mahaarvamist

tagatiseta nõuete katteks ca 22 000 eurot, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamise korral

tasub võlgnik tagatiseta nõuete katteks üle 26 000 euro. Seega ei saa öelda, et pankrotimenetluse

tulemusena saaksid võlausaldajate nõuded rahuldatud kiiremini ja suuremas ulatuses kui

ümberkujundamiskava kinnitamise korral.

Võlgniku makseraskused on ületatavad ainult sellise ümberkujundamiskava kinnitamisel, mille

koostamisel on arvestatud võlgniku maksevõimega ja mille täitmine on võlgnikule jõukohane.

Kava koostamisel on arvestatud sellega, et ca xxx euro suurusest sissetulekust peab võlgniku ja

tema ülalpeetavate esmavajalike kulude katmiseks jääma vähemalt XXX eurot. Pandiga tagatud

kohustuse

tasumiseks

kulub

360 eurot

kuus

ja

tagatiseta

kohustuste

täitmiseks

ümberkujundamiskava kinnitamise korral 438 eurot kuus. Teades, et võlgnikul on praegu XXX,

peagi aga XXX ülalpeetavat, ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine mingil juhul võimalik.

Võlgniku eesmärk on makseraskuste ületamine ning enda ja oma laste eluaseme säilitamine.

Selle nimel on võlgnik valmis sissetulekute suurendamiseks maksimaalselt pingutama ja

võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses (83% põhinõudest) täitma. Nõustaja märgib,

et arvestuse koostamisel on lähtutud võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse

algatamise ajal. Kui võlgniku sissetulekud peaksid edaspidi oluliselt suurenema, on

võlausaldajatel võimalik taotleda ümberkujundamiskava muutmist.

Ümberkujundamiskavaga ei ole võlausaldajaid koheldud ebavõrdselt. Nõustaja hinnangul ei

seisne võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest see seaks

eelisolukorda kõrge kulukuse määraga laene väljastanud võlausaldajad. Võlausaldajate võrdse

kohtlemise tagab kõikide võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Et

ümberkujundamiskavaga täidetakse kolm kõige väiksemat nõuet lühema aja jooksul ja seejärel

suurenevad maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale, tuleneb üldisest majandusloogikast.

Pika aja vältel ebamõistlikult väikeste maksete tasumise vältimist ei saa tõlgendada

võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisena. Nõude täitmise tähtaeg ei sõltu mitte võlausaldaja

isikust, vaid nõude suurusest. Kohustuse vähendamine, osadena täitmine ja tasumise tähtaja

pikendamine on ümberkujundamisabinõud, mille samaaegne kasutamine on kohtupraktikas

laialt levinud. Nimetatud abinõusid on seega võimalik kasutada üksteisega koostoimes, mitte

vaid ühte korraga, nagu on ekslikult leidnud võlausaldaja Renovum OÜ.

Renovum OÜ on märkinud vastuväites, et ei nõustu võlgniku andmetega nõude kohta. Samas

jääb selgusetuks, millega täpsemalt võlausaldaja ei nõustu. Ümberkujundamiskavas on

võlausaldaja nõude suurus kajastatud vastavalt võlausaldaja esitatud andmetele. Samad andmed

on märgitud ümberkujundamiskavas ja võlausaldaja vastuväites.

Nõustaja hinnangul on pandiga tagatud nõuete ümberkujundamiskavast väljajätmine

põhjendatud, õiguspärane ja kooskõlas kohtupraktikaga võlgade ümberkujundamise menetluses.

Tsiviilasi 2-22-506

7(12)

Ka võlgniku pankroti korral on pandipidaja nõuded eelistatud ja kaetakse vara realiseerimisest

saadava tuluga esmajärjekorras.

Ümberkujundamiskava koostamisel on S. S. nõude osas lähtutud S. S. ja võlgniku kinnitusest

tehingute toimumise kohta, lisaks on sõlmitud vastavad laenulepingud. Asjaolu, et kõik

tehingud ei kajastu võlgniku pangakontol, ei muuda neid veel olematuks, tõendamatuks või

seadusega vastuolus olevaks.

Võlgnik kinnitab, et kasutab ühte Swedbank AS pangakontot, olles seejuures liitunud panga

poolt pakutava „Rahakoguja“ teenusega, mis võimaldab koguda väiksemaid summasid ja

vajadusel need summad uuesti kasutusse võtta. Kõik võlausaldajate laekumised ei pruugi

võlgniku arvelduskontol kajastuda mitte sellepärast, et võlgnik on midagi varjata üritanud, vaid

seetõttu, et tegemist võis olla krediidilimiidi- või refinantseerimislepinguga. Ka sularaha

sissemaksed ja väljavõtmised ei anna alust väitele, et võlgnik on neid tehinguid teinud andmete

varjamise eesmärgil. Ebaõigeid andmeid ei ole esitatud ka võlgniku kinnisvara kohta. Võlgnik

ostis korteriomandi 2020. aastal XXX euro eest. Võlgnik lähtus võlgade ümberkujundamise

avaldust kohtule esitades korteri ostuhinnast, mis oli korteri seisukorda arvestades keskmisest

turuhinnast madalam. Võlgnik on püüdnud korteris üht-teist kohendada, kuid korteri turuväärtus

jääb ka praegu korteritega tehtavate tehingute mediaanhinnast oluliselt madalamaks.

Kuna võlausaldajate nõudeid on kavaga koheldud võrdselt, vastuväiteid on esitanud 25%

võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad 20% nõuete üldsummast, võimaldab see võlgniku

ümberkujundamiskava VÕVS § 24 lg 2 alusel kinnitada.

Seisukohale on lisatud S. S. vastus nõustaja päringule.

10. Võlausaldajad OÜ GS Core ja Renovum OÜ jäid vastuses võlanõustaja seisukohale oma

vastuväidete juurde. Seejuures taotles Renovum OÜ võlgniku vara väärtuse väljaselgitamiseks

võlgniku korteriomandi hindamist kinnisvarabüroo poolt.

Kohtu põhjendused

1. VÕVS § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski

võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on

kaheteistkümnest võlausaldajast esitanud võlgniku ümberkujundamiskavale tähtaegselt

vastuväite kolm võlausaldajat ehk 25% võlausaldajatest.

2. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle

nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 75% pandiga tagamata

nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 80%. Seega

võib kohus VÕVS § 24 lg 2 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitada, kui

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

(Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja Renovum OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.

3. Kohus leiab, et võlgniku esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Võlgnik taotleb VÕVS § 2 lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste

(isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise

ja kohustuse vähendamise teel. Kohtu hinnangul on põhjendatud võlanõustaja seisukoht, et

tegemist on ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on antud juhul võimalik samaaegselt

kasutada üksteisega koostoimes – võlgniku nõuete koosseisus ei ole elatisnõudeid ega tahtliku

õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid, mil VÕVS § 2 lg 2 järgi on välistatud

Tsiviilasi 2-22-506

8(12)

kohustuse vähendamise abinõu kasutamine. Kohus selgitab, et lisaks üksteist välistavate sõnade

või lauseosade sidumisele, seob sidesõna „või“ ka sisu poolest vastanduvaid või teist võimalust

väljendavaid sõnu ja lauseosi. Kohtu arvates ei ole seaduse eesmärgist lähtuvalt välistatud

VÕVS § 2 lg 1 järgi mitme meetme korraga kohaldamine ning võlgnikule on makseraskuste

ületamiseks jäetud vabadus leidmaks igal konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus.

I. S. on kohustusi kaheteistkümne võlausaldaja ees kokku summas 35 950,03 eurot,

sh kõrvalnõudeid kokku 4306,84 eurot. Võlgnikul on üks pandiga tagatud nõue, mis ei kuulu

ümberkujundamisele. Kava kohaselt toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete

vähendamine nii kõrvalnõuete kui põhinõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata

kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 83% ulatuses.

Kavast nähtuvalt tasutakse kolm väiksemat põhinõuet (405, 477 ja 667,50 eurot) 30 kuu jooksul

ja 667,50 eurost suuremad põhinõuded 60 kuu jooksul. Seega tasutakse kõigi väikeste ja suurte

nõuetega võlausaldajate nõuded ühetaoliselt – vastavalt 30 ja 60 osamaksega. Võlgnik ei ole

ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist

ega erinevate pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kohus nõustub

võlanõustajaga selles, et võlausaldajate võrdne kohtlemine ei seisne nõuete kogusumma võrdses

ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning

viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab

kõikide võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud

kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud

ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel

erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded. Kohus on

seisukohal, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Monefit Estonia OÜ, OÜ GS Core ja

Renovum OÜ nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel

tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse võlausaldajatele 83%

põhinõudest. Põhinõude vähendamine 17% ei riiva üksnes vastuväite esitanud võlausaldajate

omandiõigust ja ettevõtlusvabadust, vaid ka kõigi teiste võlausaldajate oma.

Kuivõrd kohtu hinnangul ei ole rikutud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ega

eelistatud üht võlausaldajat teisele, ei ole põhjendatud Monefit Estonia OÜ ja Renovum OÜ

taotlused jätta võlausaldajate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisel ja mõne võlausaldaja

eelistamiseks mõjuva põhjuse puudumisel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata.

4. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded põhimõttel, et

nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude

võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Seega tuleb kohtul kehtiva kohtupraktika

kohaselt võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollida, kas võla ümberkujundamisele

vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine

oluliselt mitte väiksemas ulatuses sellest, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada

pankrotimenetluses. Oluline on, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel

oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.

Nõustaja on toonud välja, et võlgniku pankrotimenetluse korral kuuluks võlgniku sissetulekust

ca XXX eurot arestimisele ca 101 eurot kuus, kuid XXX ülalpeetava lisandumisel üksnes

46 eurot kuus. Kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks

loovutada 34 eurot kuus. Kokku koguneks võlgniku sissetulekust tema pankroti korral kuue

aasta jooksul ca 3000 eurot. Võlgnikule kuuluva korteriomandi väärtus nõustaja hinnangul on

80 500 eurot. Nõustaja on selgitanud, et võlgnik ostis 2020. aastal endale korteri keskmisest

madalama turuhinnaga korteri seisukorrast tulenevalt, tasudes müüjale XXX eurot. Kohus

nõustub võlanõustajaga, et võlgniku korteri turuväärtuse leidmisel kohtumenetluse algatamise

aja seisuga on põhjendatud arvestada Annelinnas asuvate korterite ruutmeetri hinna tõusuga

23%, mitte antud piirkonna korteritehingute mediaanhinnaga ruutmeetri kohta, sest võlgniku

korteri seisukorrast lähtudes (ei ole tehtud euroremonti) jääb tema korteri väärtus ka praegu heas

seisukorras olevate korteriomandite tehingute mediaanhinnast oluliselt madalamaks. Eeltoodust

Tsiviilasi 2-22-506

9(12)

tulenevalt ei teosta kohus Renovum OÜ taotlusel võlgniku korteriomandi hindamist

kinnisavarabüroo poolt. Eeldades, et võlgniku korteriomand õnnestuks pankrotimenetluses

müüa 80 500 euro eest (kiirmüügi hind 72 000 – 75 000 eurot), jääks pärast pandipidaja nõude

(ca 47 500 eurot) täitmist ja pankrotimenetluse kulude (ca 10 900 eurot) mahaarvamist

tagatiseta nõuete katteks ca 22 000 eurot, samas kui ümberkujundamiskava kinnitamise korral

tasub võlgnik tagatiseta nõuete katteks üle 26 000 euro. Eeltoodust tuleneb, et võlausaldajaid ei

seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid

võlgniku pankrotimenetluse korral. Seega ei ole põhjendatud ka Renovum OÜ vastuväide, et

võlgniku vara (korteriomandi) realiseerimine muudab võlausaldajate olukorra soodsamaks.

5. Võlgniku

vara

mittemüümisel

on

Renovum OÜ

palunud

jätta

kohtul

võlgniku

ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib

kohus jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui

ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline.

Põhjendusi, mille alusel võlausaldaja leiab, et võlgniku poolt ümberkujundamiskava täitmine ei

ole tõenäoline, ei ole vastuväites toodud.

Kohus märgib esmalt, et kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava

kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on

võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra

esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal

määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte

on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele. VÕVS § 1 lg 1 esimese lause kohaselt on

VÕVS-i

eesmärk

võimaldada

makseraskustes

füüsilisele

isikule

tema

võlgade

ümberkujundamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Vähemalt üldjuhul on

põhjendatud võimaldada makseraskustesse sattunud füüsilisele isikule ümberkujundamise

menetluse kaudu (eeldusel, et kava kinnitamise muud eeldused on täidetud ja ta suudab kava

täita) säilitada eluasemelaenu tagatiseks olev kinnisasi.

Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamise kava on täidetav, kuna see on koostatud just võlgniku maksevõimest

lähtudes ja makseraskuste ületamiseks on kohaldatud kõiki VÕVS § 2 lg-s 1 ette nähtud

ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul

võimaldab võlgade ümberkujundamise menetlus antud juhul paremini kaitsta võlgniku huvisid.

Nõustaja selgituse kohaselt on kava koostamisel arvestatud, et ca XXX euro suurusest

sissetulekust jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate esmavajaduste rahuldamiseks vähemalt

535 eurot. Lisaks pandiga tagatud kohustuse täitmisele 360 eurot kuus, kulub võlgnikul

tagatiseta kohustuste täitmiseks ümberkujundamiskava kinnitamise korral 438 eurot kuus. Kuna

võlgnikul on praegu XXX, peagi aga XXX ülalpeetavat, ei ole nõuete suuremas ulatuses

täitmine ilma võlgniku pere minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus

nõustub nõustajaga, et vastuväite esitanud võlausaldajate ettepanekute – Monefit Estonia OÜ

puhul tasutakse põhinõue 3797,58 eurot 60 kuu jooksul 63,29 euro suuruste osamaksetena ja

Renovum OÜ puhul tasutakse kogu nõue 1232,26 eurot 48 kuu jooksul 25,67 euro suuruste

osamaksetena – rahuldamise korral tähendaks see nimetatud võlausaldajate eelistamist ning

muudaks kava täitmise võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgnik on makseraskuste ületamise ja

eluaseme säilitamise nimel valmis maksimaalselt pingutama ning võlausaldajate nõudeid

võimalikult suures ulatuses (83% põhinõudest) täitma. Pandipidaja XXX nõuet ei ole ümber

kujundatud, sest tagatisega nõuete puhul ei ole põhjust eeldada pandipidaja nõusolekut

lepingutingimuste tema jaoks oluliselt ebasoodsamaks muutmiseks – sellisel juhul kaotaks

õiguskindla väärtusega tagatis oma mõtte. Arvestuse koostamisel on põhjendatult lähtutud

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse algatamise ajal ja õigustatult jäetud

arvestamata võlgniku varalise seisundi võimaliku paranemisega tulevikus. Kui võlgniku

varaline seisund peaks edaspidi oluliselt paranema, on võlausaldajatel VÕVS § 35 lg 1 alusel

õigus taotleda kohtult ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmist.

Tsiviilasi 2-22-506

10(12)

6. VÕVS § 23 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei

nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel

nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid

asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja

on nõude suurusega nõustunud.

Renovum OÜ on oma vastuväites teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavas (mitte

võlanimekirjas) võlgniku esitatud andmetega tema nõude suuruse kohta. Võlausaldaja märgib,

et 25.01.2022 seisuga on tema nõude suuruseks kokku 1232,26 eurot (738,61 + 105,47 + 37,43

+ 220,93 + 65,24 + 4,58 + 60), sellest põhivõlg 803,85 eurot (738,61 + 65,24). Samad andmed,

mis on märgitud võlausaldaja vastuväites, on märgitud ka võlgniku ümberkujundamiskavas.

Nõustaja seisukohast nähtuvalt on ümberkujundamiskavas Renovum OÜ nõuete suurused

kajastatud vastavalt võlausaldaja poolt 09.02.2022 nõustajale teatatud andmetele.

Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus ümberkujundamiskava kinnitamisel võlausaldaja esitatud

andmetest kohustuste kogusumma 1232,26 eurot ja põhinõude suuruse 803,85 eurot kohta.

7. Renovum OÜ on palunud kohtul jätta võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata VÕVS § 25

lg 1 p 3 alusel. Võlausaldaja märgib, et seab kahtluse alla võlgniku esitatud andmete õigsuse.

VÕVS § 25 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib jätta ümberkujundamiskava, sõltumata VÕVS § 24

lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud

oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma

kohustuste kohta.

Kohus leiab, et käesolevalt ei ole põhjust kava kinnitamata jätmiseks VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel.

Võlgnik on kohtule esitatud varanimekirjas märkinud, et tal on Swedbank AS-s konto nr XXX

(jääk XXX eurot) ja konto nr XXX (jääk XXX eurot). Võlanõustaja on kohtumenetluses

selgitanud, et võlgnik kasutab ühte Swedbank AS pangakontot, kuid on liitunud panga poolt

pakutava „Rahakoguja“ teenusega, mis võimaldab koguda väiksemaid summasid ja vajadusel

need summad uuesti kasutusse võtta. Seetõttu nähtuvad kohtule esitatud pangakonto väljavõttest

ka maksed oma kontode vahel. Lisaks on nõustaja selgitanud, et kõik võlausaldajate laekumised

ei pruugi võlgniku arvelduskontol kajastuda mitte sellepärast, et võlgnik oleks tahtlikult midagi

varjata

üritanud,

vaid

seetõttu,

et

tegemist

võis

olla

krediidilimiidi-

või

refinantseerimislepinguga. Kohus nõustub võlanõustajaga selles, et ka sularaha sissemaksed ja

väljavõtmised ei anna alust väitele, et võlgnik on omal ajal neid toiminguid teinud võlgade

ümberkujundamise menetluses andmete varjamise eesmärgil. Kohus märgib vastuseks

võlausaldajale, et võlgnikul ei olnud kohustust kogumispensioni teise sambasse kogunenud raha

selle väljavõtmisel oma võlgade katmiseks kasutada.

Võlausaldaja on oma vastuväites leidnud, et võlgnik ei ole kõiki dokumente esitanud,

täpsustamata seejuures, millised dokumendid on võlausaldaja hinnangul esitamata. Asja

materjalidest nähtuvalt on võlgade ümberkujundamise avaldusele lisatud varanimekiri,

võlanimekiri, võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide, pangakonto väljavõtete ja

oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (laenulepingud jms) ärakirjad. Seega kõik

VÕVS § 12 lg-s 1 ettenähtud lisad. Kui võlausaldaja on pidanud silmas, et esitatud ei ole kõiki

võlgniku kohustuste aluseks olevaid dokumente, siis kohus määras võlgnikule muu hulgas ka

võlausaldajate nõuete kindlakstegemiseks nõustaja, kes on oma ülesanded täitnud

(võlausaldajate nõuded kindlaks teinud), mistõttu ei ole ainuüksi laenulepingute jms esitamata

jätmine aluseks VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel võlgniku ümberkujundamiskava kinnitamata

jätmiseks.

Võlausaldaja arvates on tõendamata laenu saamine S. S., sest raha ülekandmist võlgniku

arvelduskontolt ei nähtu. Tulenevalt S. S. kirjalikust seisukohast ei ole tõendatud ka tegelik

võlasumma. Kohus märgib, et nõustaja ülesanne on kontrollida võlausaldajate nõuete

õiguspärasust ning võlgniku tehingute õiguspärasust ja otstarbekust (VÕVS § 19 lg 1). Muu

Tsiviilasi 2-22-506

11(12)

hulgas hindab nõustaja ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning teavitab

kohut nõudest, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega

tõendatust ei saa hinnata (VÕVS § 19 lg 2 p 3). Nõustaja on selgitanud, et nii S. S. laenuandjana

kui I. S. laenusaajana on tehingute toimumist (S. S. poolt I. S. tarvis laenu võtmist Ferratum

Bank p.l.c-st ja Bondora AS-st) kinnitanud ning sõlminud omavahel laenu tagastamiseks

vastavad

lepingud

(27.02.2019

laenuleping

nr 1

ja

20.12.2019

laenuleping

nr 2).

Laenulepingutest nähtuvalt on laenuandja raha üle andnud ja laenusaaja raha kätte saanud.

Laenulepingutest ei nähtu, et raha tuli üle anda selle kandmisega I. S. arvelduskontole.

Laenulepingute pooled on leppinud kokku, et laenu andmise tingimused on samad, mis on

ettenähtud Ferratum Bank p.l.c ja Bondora AS lepingute tingimustes. S. S. on nõustajale

teatanud, et temaga sõlmitud laenulepingud on Ferratum Bank p.l.c ja Bondora AS poolt üles

öeldud ning temalt nõutakse vastavalt 2547,89 euro (põhinõue sellest 2363,87 eurot) ja

2530,01 euro (põhinõue sellest 2245,49 eurot) tasumist vaatamata raha osalisele tagastamisele.

Kohtu arvates on nõustaja ümberkujundamiskava koostamisel võlausaldaja S. S. 27.02.2019 ja

20.12.2019 laenulepingute järgset nõuet esitades põhjendatult lähtunud Ferratum Bank p.l.c ja

Bondora AS nõuete suurusest S. S. vastu.

Võlausaldaja hinnangul on võlgnik hinnanud korteriomandi väärtuse valesti, kui märkis korteri

väärtuseks XXX eurot, sest samasuguse ruutmeetrite suurusega korteriomandite keskmine

turuväärtus Tartus on 112 000 eurot. Nõustaja selgituse kohaselt ei olnud võlgnik kursis

kinnisvara hindade tõusuga ja lähtus seetõttu võlgade ümberkujundamise avaldust kohtule

esitades korteri ostuhinnast, mis oli korteri seisukorda arvestades keskmisest turuhinnast

madalam ja on seda ka käesoleval ajal. Kohtu hinnangul ei ole ostuhinnale tuginemisel

põhjendatud jätta kava kinnitamata VÕVS § 25 lg 1 p 3 alusel. Kohus on kohtu põhjenduste

punktis 4 nõustunud võlanõustajaga selles, et võlgnikule kuuluva korteriomandi hinnanguline

väärtus on korterite ruutmeetri hinna tõusu (23%) arvestades 80 500 eurot. Kohus on antud asja

lahendamisel sellest ka lähtunud.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Renovum OÜ taotluse kava kinnitamata jätmiseks VÕVS § 25

lg 1 p 3 alusel rahuldamata.

8. Kohus jätab rahuldamata ka Renovum OÜ taotluse VÕVS § 28 lg 3 alusel juba menetlusse

võetud ümberkujundamise avalduse läbivaatamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik

14.01.2021 laenutaotluses eksitavaid andmeid (töötasu XXX eurot ja XXX ei ole) esitades

teinud ilmselt tahtlikult võlausaldajat kahjustavat tehingut VÕVS § 17 lg 2 p 7 mõttes.

Kuigi ebaõigete andmete edastamine ei olnud õigustatud, ei saa laenuandja pimesi eeldada, et

esitatud andmed on tõesed. Kohtule ei ole teada, kas laenuandja (Ühisraha OÜ) omalt poolt

kontrollis laenu väljastamisel võlgniku maksevõimet, küsides võlgnikult laenutaotluses märgitu

kinnitamiseks ning võlgniku majandusliku olukorra hindamiseks ja võlgniku jaoks mõistliku

laenukoormuse arvutamiseks teavet (nt pangakonto, kuhu laekub laenutaotleja igakuine

sissetulek, väljavõtet) ning kasutades asjakohaseid andmekogusid (nt Krediidiinfo jms).

Laenuandjal ei ole kohustust laenulepingut sõlmida, küll on tal kohustus järgida

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 4034 lg 6). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist

peab tõendama laenuandja (VÕS § 4034 lg 13).

9. Kokkuvõtteks rahuldab kohus I. S. ümberkujundamise avalduse ja kinnitab VÕVS § 24 lg 2

alusel võlgniku ümberkujundamiskava selles toodud tingimustel.

10. 25.01.2022 määrusega peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused raha

sissenõudmiseks, tulumaksutagastuse sissenõuded ning kõik kohustuste täitmiseks tehtavad

väljamaksed kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni, kohustas

kohtutäitureid

vabastama

aresti

alt

võlgniku

pangakontod,

töötasunõuded

ja

Tsiviilasi 2-22-506

12(12)

tulumaksutagastused ning peatas kohtumenetlused, milles on võlgniku vastu rahaline nõue ja

mille kohta ei ole veel otsust tehtud (tsiviilasjad nr XXX Renovum OÜ maksekäsu

kiirmenetluse avaldus, nr XXX Renovum OÜ hagiavaldus).

Kohus selgitab, et VÕVS § 31 lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamisel

ümberkujundamisavalduse menetlusse võtmisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust

nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt VÕVS § 31 lg-s 3

sätestatust

ei

piira

ümberkujundamiskava

kinnitamine

võlausaldaja

õigust

vaielda

kohtumenetluses nõuete üle, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib

võlausaldaja vaielda kohtumenetluses nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud.

11. VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle

täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või

nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34 lg 1). Võlgnikul

tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1. juuniks kohtule ja

võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta

(VÕVS § 34 lg 3). Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.06.2023. Kohus märgib, et kui

võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet,

mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (VÕVS § 39

lg 2 p 6).

12. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga

ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma

panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt

täitmata ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita

menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle.

14. VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.

15. Nõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise lahendab kohus eraldi määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik