2-21-11041/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022. a, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11041

Tsiviilasi

T. T. (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast

pankroti

väljakuulutamist,

võlgniku

kohustustest

vabastamise menetluse algatamise otsustamine

Menetlusosalised

Võlgnik: T. T. (pankrotis, isikukood xxx, elukoht xxx)

Pankrotihaldur: Lembit Ülper (asukoht Ristiku tn 10,

10612 Tallinn e-post: lembit@fontala.ee)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada T. T. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti

väljakuulutamist.

2. T. T. (pankrotis) pankrotimenetlus on võlausaldajatel tunnustatud nõuete eest jäänud raha

saamata alljärgnevalt:

2.1. PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu nõuded:

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

(eurodes)

X OÜ (xxx)

356,74

X AS (xxx)

5 741,97

X AS (xxx) loovutas X OÜ-le (xxx)

806,05

X OÜ (xxx)

4 430,19

X AS (xxx)

11 842,51

X AS (xxx)

2 729,05

Kokku

25 906,51

2.2.

PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõuded

Võlausaldaja

Tunnustatud nõue

(eurodes)

X OÜ (xxx)

5 907,21

Vastuväiteid nõuetele pole esitatud.

3. Vabastada

Lembit

Ülper

pankrotihalduri

kohustustest

T.

T. (pankrotis)

pankrotimenetluses.

4. Määrata T. T. (pankrotis) pankrotihalduri Lembit Ülperi töötasuks 1752 eurot ja mõista

pankrotihalduri Lembit Ülperi tasu 1752 eurot välja T. T. pankrotivarast.

5. Algatada T. T. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta

usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi

vastavalt PankrS §-le 172.

6. Kohustada võlgnikku T. T. (pankrotis) esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva

määruse kuupäevast usaldusisiku aruande, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma

kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud

väljamaksete kohta. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb

võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.

7. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Kohtumäärus saata võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest PankrS § 164 lg 1 alusel võlgnik. PankrS §

164 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada

kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161

lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on

esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1. Määruskaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 18.11.2021 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks

on kohtu poolt määratud Lembit Ülper. 21.03.2022 kohtumäärusega kinnitati võlausaldajate

nimekiri. Pankrotihalduri aruande kohaselt töötab võlgnik endiselt AS-s X tähtajatu

töölepinguga. Tulenevalt võlgniku tervislikust seisundist on tema töövõime 0,75 %, mis ei

võimalda tal täistööajaga töötamist. Võlgnik abielus ei ole, alaealisi lapsi ei ole. Käesoleval

ajal on võlgnik praktiliselt varatu, sissetulekuks on töötasu. Võlgniku arvelduskontol olev

raha peab tagama võlgniku ülalpidamis- ja alaliselt kestvad suured ravikulud, mistõttu selle

arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamine ei ole võimalik. Muid arvestatavaid sissetulekuid

võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgniku varaline olukord ei võimalda rahuldada võlausaldajate

nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada

olevat vara ei ole. Võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal 18.11.2021 oli võlgniku

arvelduskontol raha 1 414,20 eurot ja pankrotivarasse on raha juurde laekunud summas

4992,46 eurot. Kontol oleva summa 3 128,01 euro arvelt tuleb tasuda ajutise halduri seni välja

maksmata tasu summas 816 eurot ja pankrotihalduri tasu 1752 eurot. Jaotise alusel

väljamakseid pole tehtud. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Kuna

käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku

kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea

haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei

ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (PankrS § 28

mõttes). Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei ole esitanud avaldust

kriminaalmenetluse

alustamiseks

kriminaalmenetluse

aluse

puudumise

tõttu.

Pankrotimenetluse käigus on selgitatud, et võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei

ole võlgnikul sellist vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate sisse nõutavaks muutunud

nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid, vara tagasivõitmise- või tagasinõude võimalused

puuduvad. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus raugemisega, vabastada haldur, algatada

võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus, kohustada võlgnikku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi ning määrata pankrotihalduri tasuks 1752 eurot, mis mõista välja

pankrotivarast.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS §

158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude

katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja

lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja

3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab

kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et

pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike

väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud,

märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus

teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude

katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

20.04.2022 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 3500

eurot kohtu deposiiti. Vastavasisuline teade on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti

tuli tasuda hiljemalt 29.04.2022. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja

kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kohtule esitatud aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara ja sissetulekud, millest oleks

võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid, mistõttu pankrotimenetluse jätkamine on

perspektiivitu. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks

kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse

põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei

esitanud. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri,

kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Lembit Ülperi võlgniku

pankrotihalduri kohustustest.

Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel sama

seaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja

pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille

kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 113 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib

haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest

kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea

pidama tööaja arvestust. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses

ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest

isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses,

lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses.

Haldur on 06.12.2021 menetlusdokumendiga esitanud detailse halduri tasu ja menetluskulude

kalkulatsiooni ning teatanud, et taotleb tasu toimingutasuna. Kolmekordne kehtestatud

alampalga määr on 1752 eurot (584*3). Võlgnikul ei ole vastuväiteid halduri toimingute ja

tasu osas. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud

töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning kohus rahuldab halduri tasu taotluse.

PankrS § 150 lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 65 lg

11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib

määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kohus mõistab pankrotihalduri tasu välja

pankrotivarast.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse §

158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses.

Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse

algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus.

PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval

põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid

kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta

usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel

juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks

asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi,

mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja

kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Menetluse kestel on võlgnik kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2

kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud

tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest

tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik

usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS §

172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja

need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja

maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab

muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik

täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus

kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis

märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele

tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 1¹ kohaselt võib

kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui

võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate

nõudeid arvestatavas ulatuses.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/