3-21-1044/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1044

Haldusasi

X kaebus Transpordiameti kohustamiseks lubama

kaebajal

registreerida

end

liiklusteooria-

ja

sõidueksamile

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindajad Karin Lehari ja Sirli-Kristi

Käpa

Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Sigrid Rahkema

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

06.04.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 otsus

haldusasjas nr 3-21-1044 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1044

2(5)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X-le väljastati esmane juhiluba 29.06.2018. Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega

kriminaalasjas nr X-XX-XXXX tunnistati X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg-s 1

nimetatud süüteos, karistuseks mõisteti 7 kuud vangistust katseajaga ning lisakaristusena

kohaldati mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist kolmeks kuuks. Otsust jõustus

28.07.2020. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX

mõisteti X süüdi KarS § 329 järgi (karistuse kandmisest kõrvalehoidumine), sest X juhtis

30.07.2020 mootorsõidukit selleks juhtimisõigust omamata. Otsusega suurendati Pärnu

Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega mõistetud karistust ning mõisteti liitkaristuseks vangistus

11 kuud, mis asendati üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses, mille tegemise tähtaeg on 1 aasta

ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 25.09.2020.

2. X esitas 19.02.2021 Transpordiametile taotluse registreerida end uue esmase juhiloa

väljastamiseks liiklusteooria- ja sõidueksamile.

Transpordiamet keeldus 22.02.2021 e-kirjaga X eksamile registreerimisest, sest tema puhul

esineb juhtimisõiguse andmist takistav asjaolu ehk tal on karistatus liiklusalase süüteo eest.

X esitas keeldumisele vaide, mille Transpordiamet jättis 16.04.2021 vaideotsusega

rahuldamata.

3. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus Transpordiameti kohustamist

lubama kaebajal registreerida end esmase juhiloa väljastamiseks vajalikule liiklusteooria- ja

sõidueksamile.

Vastustaja kohaldas ebaõigesti liiklusseaduse (LS) § 106 lg-eid 1 ja 6. Kaebaja näol ei ole

tegemist LS § 106 lg 1 p-s 1 nimetatud isikuga, kellel „varem ei ole olnud auto või

mootorratta juhtimisõigust“. Asjakohane on LS § 106 lg 6 ning selle sõnastusest ei nähtu, et

uue juhtimisõiguse taotlemiseks peab ära ootama karistuse kustumise.

4. Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata.

LS § 106 lg-eid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et LS § 106 lg 1 p-de 3, 4 ja 5 tingimuste kontroll

on igal juhul juhtimisõiguse andmise eelduseks. Seal nimetatud asjaolusid tuleb ühetaoliselt

arvesse võtta kõigi esmase juhiloa taotlejate puhul. Pärast esmase juhiloa kehtetuks

tunnistamist on kaebaja põhimõtteliselt samas olukorras nagu inimene, kellel ei ole

juhtimisõigust kunagi olnud. Esmast juhiluba ei saa hakata taotlema enne, kui karistuse

andmed on karistusregistrist kustutatud. Varem tõlgendati asjassepuutuvaid sätteid teisiti, kuid

usalduse kaitset ei saa kohaldada ebaõige halduspraktika jätkamise eesmärgil.

5. Tallinna Halduskohus jättis 10.09.2021 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes

vastustaja poolt LS § 106 lg-tele 1 ja 6 antud tõlgendusega.

Vaidlust pole selles, et kaebajale oli esmane juhiluba väljastatud 29.06.2018, kuid

vaidlusaluse otsuse tegemise ajaks olid nii esmane juhiluba kui ka juhtimisõigus, mida see

tõendas, tunnistatud LS § 106 lg 6 alusel kehtetuks. Karistusregistrist karistusandmete

kustutamiseni oli 2021. a veebruari lõpus ehk vastustaja poolse keelduva otsuse tegemise

ajaks jäänud umbes 2 aastat ja 10 kuud.

Vastustaja leiab õigesti, et LS § 106 lg-eid 1 ja 6 tuleb tõlgendada nii, et auto juhtimisõiguse

ja esmase juhiloa väljastamiseks peab igal juhul olema täidetud LS § 106 lg 1 p-s 4 sätestatud

tingimus ehk isikul ei tohi olla karistatust liiklusalase süüteo eest. Tingimus peab olema

täidetatud ka sellise isiku puhul, kelle varasem juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks.

3-21-1044

3(5)

LS § 106 lg 6 ei reguleeri ammendavalt juhtimisõiguse andmise tingimusi isikule, kelle

varasem juhtimisõigus on tunnistatud kehtetuks, vaid sellest sättest tuleneb üksnes, et selline

isik ei pea liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eeldusena uuesti läbima täiemahulist

mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikku koolitust (LS § 100 lg 3), vaid

peab selle asemel olema läbinud vastava järelkoolituse. LS § 106 lg 1 p-des 3–5 nimetatud

nõudeid tuleb käsitada juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldnõuetena,

mis peavad olema täidetud igal juhul.

LS § 106 lg 6 tunnustele vastav isik tuleb kõrvuti paigutada LS § 101 lg 1 p-des 1 ja 2

nimetatud isikutega. Tegemist on samamoodi isikuga, kellel pole juhtimisõiguse andmise

otsustamise ajal juhtimisõigust ning kellel on võimalik juhtimisõigus saada üksnes

juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise teel. See, et LS ei näe ette

juhtimisõiguse ja esmase juhiloa kehtetuks tunnistamist tagasiulatuvalt, ei lükka eeltoodud

seisukohta ümber.

Järgmisena tuleb hinnata, kas isik, kes ei vasta LS § 106 lg 1 p-s 4 sätestatud nõudele, võib

sellegipoolest nõuda enda lubamist liiklusteooria- ja sõidueksamile näiteks eesmärgiga saada

juhtimisõigus kohe, kui ära langeb seda välistav asjaolu (karistatus). LS ega majandus- ja

kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määrusega nr 50 kehtestatud „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele“ (määrus nr 50) ei anna sellele küsimusele vastust. Sellele vaatamata ei ole

tegemist õiguslüngaga. Teatud juhtudel on seadusandja näinud sõnaselgelt ette liiklusteooria-

ja sõidueksami sooritamise võimaluse siis, kui isik veel ei vasta juhtimisõiguse andmise

tingimustele. Nii tuleneb LS § 110 lg-st 3, et esmase juhiloa taotleja võib sõidueksami

sooritada kuni kolm kuud enne juhtimisõiguse saamiseks vajaliku vanuse alammäära

täitumist. Olukordades, kus selline regulatsioon puudub, saab lubada liiklusteooria- ja

sõidueksami sooritamist vaid nendele isikutele, kes vastavad muudele juhtimisõiguse

eelduseks olevatele nõuetele. Taoline seadusandja tahe on mõistlik, sest eksamite läbi viimine

kujutab endast halduskoormust, millega seotud kulusid riigilõiv täielikult ilmselt ei kata. Pole

vajalik ega otstarbekas pakkuda nende eksamite sooritamist isikutele, kes ei vasta

juhtimisõiguse andmise tingimustele.

Põhjendatud on LS § 106 lg-s 6 nimetatud isiku erinev kohtlemine võrreldes isikuga, kellelt

on juhtimisõigus karistusena ära võetud ja kes saab selle taastada LS §-s 129 sätestatud korras.

Seadusandja selline valik võib olla tingitud tõdemusest, et esmase juhiloa kehtivuse perioodil

peabki juht olema iseäranis hoolas, ettevaatlik ja korralik liikleja, mis loob paremad eeldused

harjumuspäraseks õiguskuulekaks liikluskäitumiseks edaspidi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 10.09.2021 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kohtu tõlgendus eirab normi sõnastust. LS § 106 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et normi

rakendamisel peavad esinema kaks lg-s 1 toodud eeldust korraga. LS § 106 lg 1 p-d 1 ja 2 on

sama lõike p-dest 3, 4 ja 5 eraldatud sõnaga „ning“. LS § 106 lg-d 1 ja 6 reguleerivad kahte

täiesti erinevat olukorda: lg 1 sätestab olukorra, kus esmane juhtimisõigus antakse esimest

korda ning lg 6 olukorda, kus antakse uus esmane juhtimisõigus.

Halduskohus järeldas vääralt, et pärast esmase juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist on isik

samas olukorras nagu inimene, kellel pole kunagi juhtimisõigust olnud. Samas on LS § 106 lg

6 eesmärk just neid isikuid eristada. Kohtu tõlgenduse korral kaotaks norm oma mõtte.

Oluline on veel, et LS § 106 lg 6 kolmas lause räägib uuest esmasest juhiloast, mööndes

3-21-1044

4(5)

seeläbi juhtimisõiguse eelnevat olemasolu ja juhiloa eksisteerimist. Seadusandja on teadlikult

valinud regulatsiooni, mis ei näe ette juhtimisõiguse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist.

Transpordiameti varasem tõlgendus polnud väär, vaid normikohane. Vastustaja ja kohus on

tuginenud õiguskantsleri arvamusele (29.09.2020 kiri nr 7-4/201543/2005233), mis praegusel

juhul on olnud oma järeldustes ebaõige. Õiguskantsleri arvamus ei ole kohtule siduv.

7. Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate

seisukohtade juurde ning nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Apellatsioonkaebuses ei ole esitatud

selliseid väiteid, mida halduskohus pole oma otsuses juba hinnanud.

9. LS § 106 lg 6 ls 1 ei sätesta, et olukorras, kus isikul on mootorsõiduki juhtimisõigus

karistuseks ära võetud, tunnistatakse tema mootorsõiduki juhtimisõigus ja talle väljastatud

esmane juhiluba kehtetuks tagasiulatuvalt, kuid LS § 106 lg 6 ls 3 ütleb selgelt, et isik peab

asuma nii mootorsõiduki juhtimisõigust kui ka esmast juhiluba uuesti taotlema. Seega peab

vastustaja juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üle uuesti otsustama (nt

tavalise juhiloa omaja puhul taastub juhtimisõigus pärast liiklusteooriaeksami tegemist – LS §

129 lg 1) ning ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et seejuures tuleb

kontrollida taotleja vastavust LS § 106 lg 1 nõuetele. Asjaolu, et LS § 106 lg 6 ls 3 räägib

uuest esmasest juhiloast ning LS § 106 lg 1 p 1 järgi antakse auto juhtimisõigus ning

väljastatakse esmane juhiluba isikule, kellel varem ei ole olnud auto juhtimisõigust, ei lükka

eeltoodut ümber. Norme ei tõlgendata vaid grammatiliselt, vaid ka eesmärgipäraselt ja

süsteemselt.

Halduskohus leidis õigesti, et LS § 106 lg 6 ls 3 ei reguleeri mitte juhtimisõiguse ja uue

esmase juhiloa andmise eeldusi, vaid selle eesmärgiks on vabastada isik täiemahulise

liikluskoolituse korduvast läbimisest (LS § 100 lg 6), piirdudes vaid järelkoolitusega ning

liiklusteooria- ja sõidueksami eduka sooritamisega. Ringkonnakohus selgitas 25.01.2022

määruses asjas nr 3-21-1548 (p 11) järgmist: „Juhtimisõigust ei tohi anda ega esmast juhiluba

väljastada isikule, kellel on karistatus LS § 227 lg 2 järgi (LS § 106 lg 1 p 3). LS § 106 lg 6 ls

3, mis näeb ette, et mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik

taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist,

ei ole LS § 106 lg 1 p 3 suhtes erinorm ja karistusena märgitud juhtimisõiguse äravõtmine ei

tähenda, et kohe karistuse kandmise järel võib isikule anda uue juhtimisõiguse. See ei oleks

kooskõlas LS § 106 lg 1 p-ga 3.“

Ringkonnakohus juhib siiski tähelepanu sellele, et seaduse sõnastus ei vasta täpselt normi

eesmärgile. Seadusandjal tuleks kaaluda seaduse täpsustamist, arvestades et LS § 106 lg 1 p-

de 3–5 kohaldamine on sätte eesmärgist tulenevalt vajalik ka siis, kui esmase juhiloa

taotlemine ei toimu mitte LS § 106 lg 1 p-des 1 või 2, vaid lg-s 6 nimetatud juhul.

10. Vastustaja ja halduskohtu tuginemine õiguskantsleri seisukohale ei ole õigusvastane.

Kumbki ei ole pidanud nimetatud dokumenti siduvaks, vaid on avaldanud sealse tõlgendusega

nõusolekut.

11. Kaebaja on kohtule esitanud kohustamisnõude vastustaja kohustamiseks lubama kaebajal

registreerida end liiklusteooria- ja sõidueksamile. Tallinna Ringkonnakohus on 25.01.2022

määruses haldusasjas nr 3-21-1548 viidetega määruse nr 50 § 14 lg 1 ls-le 1, § 14 lg 4 ls-le 3

ja § 19 lg-le 4 leidnud, et juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole ette nähtud, et uut

juhtimisõigust ja juhiluba saab asuda taotlema alles pärast LS § 106 lg 1 p-s 3 nimetatud

tingimuste äralangemist, küll aga ei ole juhtimisõiguse andmine ja juhiloa väljastamine

3-21-1044

5(5)

võimalik enne karistuse kustumist. Nii nagu LS § 103 lg 3 ja määruse nr 50 § 4 lg 4 lubavad

eksameid sooritada juhiloa taotlejal, kes ei vasta veel juhtimisõiguse alammäärale (LS § 103),

võib ka isik, kellele ei saa veel esmast juhiluba väljastada karistatuse tõttu, sooritada

nõutavaid eksameid. Kuna praegusel juhul tuleb kaebajal sooritada täiendavad teooria- ja

sõidueksam, tuleks vastavalt määruse nr 50 § 18 lg-le 1 kaebajale juhiluba väljastada 10

tööpäeva pärast viimase eksami sooritamist. Seega saab sõidueksamil osalemist kaebajale

võimaldada kõige varem 10 tööpäeva enne karistuse kustumist.

Kaebajale Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega määratud karistus asendati Harju

Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega üldkasuliku tööga 330 tunni ulatuses, mis tuli sooritada 1

aasta ja 6 kuu jooksul. Karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 7 kohaselt kustutakse

karistusandmed registrist, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat.

Ringkonnakohtul puuduvad andmed, kas ja millal täpselt kaebaja üldkasuliku töö sooritas,

kuid eeldatavasti ei toimu karistusandmete registrist kustutamine enne 2023. a lõppu.

Kuna kaebaja esitas taotluse liiklusteooria- ja sõidueksamile registreerimiseks 19.02.2021, on

ebamõistlik eeldada, et pikkadele eksamijärjekordadele vaatamata oleks vastustaja pidanud

taotluse rahuldama ning registreerima kaebaja eksamitele, mis toimuksid alles ca kahe aasta

pärast. Ka kaebaja tahe ei olnud 19.02.2021 taotlust esitades sellele suunatud, vaid kaebaja

leidis ekslikult, et LS § 106 lg 1 tema suhtes ei kehti ning tal on õigus saada juhtimisõigus

viivituseta. Seetõttu jättis halduskohus kohustamiskaebuse õigesti rahuldamata.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda

kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)