3-22-1069/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

13.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1069

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate

toimingute tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Rauno Õismaa

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X

(isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 11.05.2022 haldustoiminguks loa andmise taotlus.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

kohtuliku hüpoteegi seadmiseks X omandis olevale kinnisasjale asukohaga xxxxxxxx

(registriosa nr xxxxxxx) summas 59 742 eurot.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte Xle.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks,

võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks,

et sooritada MKS § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud.

1. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 4 kohaselt

otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses.

HKMS ja MKS ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes

sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust

otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara

säilimist tagavaid meetmeid enne, kui isik saab teada maksukohustuste määramisest ning

hakkab selle täitmise vältimiseks vara võõrandama. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa

andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab

kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ei või täitmist tagavad toimingud olla

esimeseks menetlustoiminguks, sest kahtlus, et rahalise nõude või kohustuse sundtäitmine võib

osutuda raskeks või võimatuks, saab tekkida üksnes varem toimunud menetluses. Erandina on

peetud võimalikuks algatada vastutusotsuse koostamise menetlus täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa saamise taotlusega ka juhul, kui eelnevas maksumenetluses on kontrollitud

juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust (vt

Riigikohtu määrus nr 3-3-1-68-16, punkt 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Niisiis on

praegusel juhul taotluse esitamine ja seeläbi vastutusmenetluse alustamine lubatav.

3. Loa andmise menetluses tuleb kohtul kohtupraktikast tulenevalt esiteks kontrollida, kas

maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on vastutusotsuse tegemine võimalik ja

tõenäoline ning ega ei esine vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Vastutusotsuse

tegemine on välistatud, kui maksusumma määramine on aegunud, maksuvõlg on kustunud või

juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamise on ebatõenäoline (RKHKm nr 3-19-

1672, p 18). Teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kui loa andmise eeldused on täidetud, tuleb

kontrollida

ka

kohaldatava

meetme

põhjendatust

ja

proportsionaalsust

võrdluses

maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 57). Seejuures

tuleb rõhutada, et loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane.

4. X OÜ-l on maksuvõlg, mis tekkis seoses äriühingu poolt 10.03.2021 algatatud

maksukontrolli ajal perioodi september 2020 kuni jaanuar 2021 KMD-de ning TSD-de

parandusdeklaratsioonide esitamisel maksukohustuse suurenemise ning perioodi veebruar kuni

märts 2021 hilinenult esitatud KMD-de ja TSD-de ning aprilli 2021 TSD alusel tekkinud

maksukohustusete tähtaegselt tasumata jätmisega. Maksuvõlg on tekkinud ajal, mil X oli

äriühingu juhatuse ainus liige. Seega oli MKS § 8 lg-st 1 tulenevalt isiku kohustuseks tagada

õigete andmetega deklaratsioonide esitamine ning deklareeritud maksukohustuste tähtaegne ja

täielik täitmine. Taotluses on maksuhaldur ära näidanud, et X on MKS § 8 lg-st 1 tulenevaid

kohustusi rikkunud. Lisaks on väärteoasjas nr 930021000686 X karistatud MKS § 1531 lg 1

alusel rahatrahviga, kuna tuvastati, et X on maksukohustuse varjamise eesmärgil esitanud

maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid äriühingu TSD-del perioodil oktoober kuni detsember

2020.

5. Äriühingu seaduslik esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksu-

kohustuslane ise ei ole suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab

praeguses asjas see, et äriühingu maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud

tulemusi. Äriühingule ei kuulu registervara, mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine

osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing

maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga tasuda ning maksukohustuse edaspidise

sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

6. Maksuhaldur on põhjendanud, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse

tegemine. Ei saa olla vaidlust, et kontrolliperioodil oli äriühingu ainus juhatuse liige X, kes

vastutas äriühingu rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täieliku ja tähtaegse täitmise eest.

Maksuhaldur on taotluses piisavalt põhjendanud kahtlust, et juhatuse liige võis rikkuda

maksuseadustest tulenevaid kohustusi ning juhatuse liikme tegevuse ja maksuvõla tekkimise

vahel on põhjuslik seos. Asjas ei nähtu tõendeid, mis annaks juba vastutusmenetluse

algstaadiumis põhjuse välistada, et juhatuse liige tegutses MKS § 40 lg-s 1 sätestatud vormis

(RKHKm nr 3-3-1-17-17, p 13).

7. Vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Äriühing ei ole käesoleval hetkel

kustutatud ning maksuvõlg ei ole ilmselgelt aegunud. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma

aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral

on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati.

8. Täitetoiminguks loa andmisel tuleb otsus teha olukorras, kus puuduvad kindlad tõendid isiku

käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, mis ei nõua, et maksuhaldur tõendaks ja

halduskohus tuvastaks konkreetse maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema

sundtäitmise tulemuslikkust. Teisisõnu ei eelda põhjendatud kahtlus, et isik juba oleks astunud

samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist. MKS § 1361

sätestatud meetme eesmärk ongi sellist käitumist ennetada (RKHKm nr 3-3-1-4-13, p 22).

Põhjendatud kahtluse hindamisel on olulise kaaluga isiku käitumine maksuõigussuhtes ja

sellest järelduv usaldusväärsus, nt isiku osalus maksuvõla põhjustanud sündmustes ja käitumine

maksumenetluse jooksul. Hilisemale sundtäitmise võimatusele ei saa osutada üksinda asjaolu,

et isikul puudub tõenäoliselt raha maksukohustuse koheseks ja täielikuks täitmiseks (RKHKm

nr 3-19-1672, p 27). Loa andmiseks piisab, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust

asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKHKm nr 3-3-1-15-12, p 50c).

9. X on tahtlikult valeandmetega maksudeklaratsioone esitanud ning MTA hinnangul enam kui

poole aasta jooksul äriühingust suurtes summades raha väljaviinud ja ettevõtlusega mitteseotud

väljamakseid teinud, jättes samal ajal maksukohustused täitmata. Kohus nõustub, et selline

teguviis iseloomustab X hoolimatut suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. X käitumine

on piisav selleks, et tekitada põhjendatud kahtlus, et isik võib asuda kõrvale hoidma tulevikus

määrata võiva maksukohustuse täitmisest, mistõttu maksukohustuse hilisem täitmine võib

oluliselt raskemaks või võimatuks osutuda. Olukorras, kus isik rikub maksuseadusi äriühingu

juhatuse liikmena, on suur tõenäosus, et sama muster võib korduda ka vastutusmenetluses. X

suhtumist maksukohustusse näitab ka see, et ta jättis maksumenetluse ajal maksuhalduri

korralduse täitmata. Lisaks lahkus X peagi pärast maksumenetluse algatamist juhatuse liikme

kohalt, misjärel sai X OÜ juhatuse liikmeks variisiku tunnustega R. P. Kokkuvõttes võib olla

tõenäoline, et X võib vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist vältima asuda. Sellisel

juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle sundtäitmine enam

võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba

võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse

kindlaksmääramist vastutusotsusega.

10. MTA on valinud täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise Xle kuuluvale

hoonestamata kinnisasjale asukohaga xxxxxxxxxx (registriosa nr xxxxxxx), mille pindala on

1184 m2. MTA esitatud andmete kohaselt on Xle kuuluva kinnisasja hinnanguline väärtus 95

000 eurot. Seda saab pidada usutavaks ja põhjendatud hinnanguks. Tegemist on hoonestamata

kinnistuga, mistõttu taotlus ei puuduta täitetoimingu tegemist maksukohustuslase kodu suhtes.

Hüpoteegi seadmine ei takista puudutatud isikul kinnisasja valdamist, kasutamist ega

käsutamist. MTA taotleb hüpoteegi seadmist ulatuses, mis katab tulevase maksusumma ja

eeldatavad sundtäitmise kulud. Kinnisasjale kohtuliku hüpoteegi seadmine aitab tagada

vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ja on samas isiku õigusi väheriivav

meede. Seega peab kohus MTA taotletud täitetoimingut proportsionaalseks.

11. Täitekulude eeldatavaks suuruseks on 3516 eurot kohtutäituri tasu ja 3000 eurot muud

täitmiskulud. Kohus peab sellises määras täitekulusid mõistlikuks ja proportsionaalseks. Seega

koos maksuvõlaga tuleks kohtulik hüpoteek seada 59 742 euro ulatuses.

12. MTA on taotluses selgitanud, et MKS § 136¹ lg 3 kohaselt lõpetab MTA X vastu suunatud

täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X on

esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt ning valides tagatise liigi vastavalt MKS

§-s 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist

(MKS § 122). Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks

53 226,27 eurot.

13. Kokkuvõttes on MTA taotlus proportsionaalne ja põhjendatud olemasoleva maksuvõla ja

eeldatavate täitekulude tagamiseks, mistõttu kohus rahuldab selle.

14. Määrus toimetatakse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa

alusel täitetoimingute sooritamisest. Xle toimetatakse määrus kätte pärast kohtu teavitamist

täitetoimingute sooritamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)