2-20-13537/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-13537

Tsiviilasi

X XXXXXXXX, Hille Hovintali, Erna Urmi, Aimi Ravva,

Mart Alveri, Audra Mišinite, Leida-Erika Leimani,

Toomas Hütti, Kadri Külma, Margus Vahtramäe, Marit

Vahtramäe ja Birgit Gahleri hagi René Krause vastu

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise

muutmiseks

René Krause vastuhagi X XXXXXXXX, Hille Hovintali,

Erna Urmi, Aimi Ravva, Mart Alveri, Audra Mišinite,

Leida-Erika Leimani, Toomas Hütti, Kadri Külma,

Margus Vahtramäe, Marit Vahtramäe ja Birgit Gahleri

vastu juurdepääsutasu suurendamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

14 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

René Krause apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): René Krause (ik: XXXXXXXXXXXX),

esindaja Merike Roosileht

Vastustaja (hagejad):

X XXXXXXXX (rk: 80006655)

Hille Hovintal (ik: XXXXXXXXXXXX)

Erna Urm (ik: XXXXXXXXXXXX)

Aimi Ravva (ik: XXXXXXXXXXXX)

Mart Alver (ik: XXXXXXXXXXXX)

Audra Mišinite (ik: XXXXXXXXXXXX)

Leida-Erika Leiman (ik: XXXXXXXXXXXX)

Toomas Hütt (ik: XXXXXXXXXXXX)

Kadri Külm (ik: XXXXXXXXXXXX)

Margus Vahtramäe (ik: XXXXXXXXXXXX)

Marit Vahtramäe (ik: XXXXXXXXXXXX)

Birgit Gahler (ik: XXXXXXXXXXXX)

Hagejate

esindajad:

vandeadvokaat

Chirag

Mody

ja

vandeadvokaat Carel Kivimaa

RESOLUTSIOON

1. Võtta René Krause apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsuse peale

menetlusse.

2. Otsustada asi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse

põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsus osaliselt, resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e,

3, 4, 5, 7, 8, 9 osas, s.o osas, milles hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti

rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas. Saata asi tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

5. Maakohtu otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas.

6. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. X XXXXXXXX, Hille Hovintal, Erna Urm, Aimi Ravva, Mart Alver, Audra Mišinite, Leida-

Erika Leiman, Toomas Hütt, Kadri Külm, Margus Vahtramäe, Marit Vahtramäe ja Birgit

Gahler (hagejad) esitasid 17.09.2020 maakohtule René Krause (kostja) vastu hagi, milles

soovisid tsiviilasjas nr 2-12-21396 Tartu Maakohtu 15.04.2013 määrusega hagejatele antud

juurdepääsuõiguse muutmist ja asjaolude tuvastamist ning esitasid sellega seotud nõuded.

Hagiavalduse kohaselt on hagejad Luunja vallas Kabina külas kinnistute XXXXXXXX kuni

XXXXXXXX (v.a XXXXXXXX kinnistu) omanikud, XXXXXXXX kinnistute omanikest

koosnevale mittetulundusühingule X XXXXXXXX kuulub kinnistu XXXXXXXX , mis

võimaldab juurdepääsu XXXX teelt XXXXXXXX kinnistutele. Hagejate kinnistutele pääseb

mööda XXXX teed, mis läbib kostjale kuuluvaid X, XX (endine XXX kinnistu osa) ja XXX

kinnistuid.

XXXXXXXX kinnistute omanikud esitasid 2012. aastal Tartu Maakohtule avalduse, milles

palusid määrata juurdepääsu XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt Järveoja teelt

mööda XXXX teed, mis läbib XXXX, X, XXX (mis täna on osaliselt XX kinnistu) ja

XXXXXXXX kinnistuid (tsiviilasi nr 2-12-21396). Kohus rahuldas 15.04.2013 määrusega

avalduse ning määras XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute igakordsete omanike

kasuks juurdepääsutee kitsendused XXXX, X, XXX ja XXXXXXXX kinnistutele. Kitsenduse

talumise eest määrati X ja XXX kinnistute igakordsele omanikule hüvitis 25 eurot aastas igalt

kinnistu omanikult, kelle kasuks kitsendus seati. Kitsendused kanti kinnistusraamatusse.

Kostja on jätkuvalt piiranud hagejate õigust vabalt kasutada juurdepääsu oma kinnistutele.

Hagejad palusid, et kohus lahendaks küsimused, mis jäid 15.04.2013 kohtumääruses

lahendamata, nt juurdepääsutee mõõtmed, ja kuivõrd kostja juurdepääsuteed korrektselt ei

hoolda,

siis

asendada

juurdepääsutasu

hagejate

kohustusega

teed

korras

hoida.

Tuvastusnõuetega soovisid hagejad, et kohus selgitaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 368 lg 2 alusel välja kohtumäärusega hagejatele antud juurdepääsuõiguse ulatuse

ning kohustaks kostjat hoiduma juurdepääsu takistamisest. Kolmandaks esitasid hagejad kostja

vastu kahjustavatest tegevustest hoidumise nõuded. Asjaolude oluline muutumine TsMS § 6185

tähenduses on tingitud kostja käitumisest, mida hagejatel ei olnud varasemas menetluses

võimalik ette näha. Raskeks tagajärjeks on hagejate juurdepääsuõiguse õigusvastane piiramine

ja kohtumääruse ebaselguse tõttu täitedokumendi täitmise võimaluse piiramine.

Hagita asjade lahendamine on lubatud hagimenetluses, kui eraldi hagita asja algatamine ei ole

otstarbekas, menetlusliigist ei sõltu olulisel määral asja lahendus ning see ei kahjusta oluliselt

menetlusosaliste õigusi. Küsimused, millele hagejad soovivad kohtu hinnangut (juurdepääsutee

mõõtmed, juurdepääsutasu asendamine kohustusega teed hooldada), on seotud hagejate

õigusega kasutada XXXX teed juurdepääsuks oma kinnistutele, mis on tuvastushagi esemeks.

Nimetatud küsimuste lahendamine hagimenetluses ei kahjusta menetlusosaliste õigusi ega too

kaasa teistsugust lahendust, kui menetlus toimuks hagita menetluses. Kohtul on võimalik koos

tuvastushagiga lahendada ka küsimused, mis jäid 15.04.2013 kohtumääruses lahendamata või

vajavad tulenevalt asjaolude muutumisest teistsugust lahendust.

Hagejad

palusid

muuta

15.04.2013

kohtumäärusega

tsiviilasjas

nr 2-12-21396

XXXXXXXX

kuni

XXXXXXXX

kinnistute

omanikele

antud

juurdepääsuõigust

XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mööda X, XX ja XXX kinnistuid

kulgevat XXXX teed järgmiselt:

- määrata kindlaks mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee mõõtmed

juurdepääsuteena ning märkida mõõtmed kohtulahendis;

- määrata kindlaks mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee kui juurdepääsutee

kaitsevööndi mõõtmed, millele kohalduvad ehitusseadustiku §-s 70 sätestatud tingimused, ning

märkida mõõtmed kohtulahendis;

-

asendada

15.04.2013

kohtumäärusega

sätestatud

XXXXXXXX

kuni

XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsutasu maksmise kohustus juurdepääsutee

hooldamise kohustusega või anda XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele

õigus mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee kui juurdepääsutee hooldamiseks.

Kui kohus ei nõustu tasu maksmise kohustuse asendamisega, määrata kindlaks

XXXXXXXX kuni XXXXXXXX omanikele juurdepääsutasu maksmiseks iga-aastane

tähtpäev ning kostja konto, kuhu tasu kandmisel loetakse kohustus täidetuks.

Samuti palusid hagejad teha vastavad kanded kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXXX

kolmandasse jakku ja lugeda kohtulahend kostja nõusolekuks täpsustuse kinnistusraamatusse

kandmiseks.

Hagejad palusid lisaks:

-

tuvastada,

et

15.04.2013

kohtumääruse

alusel

on

hagejatel

juurdepääsuõigus

XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistutele XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbiva

osa kaudu kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõidu- ja veoautod, mootor- ja jalgrattad,

mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega, joostes, kepikõnniga,

ratastoolis jne);

- tuvastada, et samasugune juurdepääsuõigus on ka kõigil hagejate pereliikmetel, külalistel,

teenusepakkujatel ja teistel isikutel, kellele on selleks mõne hageja nõusolek, ning kostjal

puudub õigus peatada ja küsitleda juurdepääsu kasutavaid ja hagejate nõusolekut omavaid

isikuid ning keelata neile juurdepääsutee kasutamist;

- tuvastada, et 15.04.2013 kohtumääruse alusel on kostja koera ligipääs XXXX tee X, XX ja

XXX kinnistuid läbivale osale käsitletav XXXXXXXX kuni XXXXXXXX 12 kinnistute

omanike juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud välistama oma koera

ligipääsu juurdepääsutee alale, eraldades koera liikumisala aiaga või muul viisil;

-

tuvastada,

et

15.04.2013

kohtumääruse

alusel

on

XXXXXXXX

kuni

XXXXXXXX kinnistute omanikel õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, juurdepääsuteele

paigutatud värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ja kostja on kohustatud värava

eemaldama. Kui kohus leiab, et värav ei kuulu eemaldamisele, tuvastada, et kostjal puudub

õigus esitada XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele ja isikutele, kes

kasutavad juurdepääsuteed nende nõusolekul, nõudmisi värava kasutamise osas, ning õigus

värava kasutamise ja värava kasutamise tingimuste üle otsustamiseks on hagejatel ja kostjal

ühiselt.

Hagejad palusid sätestada kohtulahendi resolutsioonis, et kostja on kohustatud taluma

valitsevate kinnisasjade igakordsete omanike kasuks seatud juurdepääsu Tartu Maakohtu

15.04.2013 määruses ja käesolevat asja lahendavas kohtulahendis sätestatud ulatuses.

XXXXXXXX 1, 7, 8, 9 ja 12 kinnistute omanikud nõudsid, et kostja likvideeriks tema

kinnistutelt lähtuva tuleohu hagejate kinnistutele ning niidaks X, XX ja XXX kinnistuid

vähemalt kaks korda aastas, 20. juuniks ja 15. septembriks.

2. Kostja leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Hagejate nõue tuleb

lahendada hagita menetluses. Menetledes asja hagimenetluses, rikub kohus TsMS § 6182 lg-t 1,

kuna asja lahendamisse ei kaasata kõiki kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine

puudutab, ega kinnisasjade asukohajärgset vallavalitsust.

TsMS § 6185 eeldused ei ole täidetud, kuna asjaolud ei ole oluliselt muutunud ja puuduvad

asjaolud, mille alusel eeldada, et kohtumääruse muutmine on vajalik raskete tagajärgede

ärahoidmiseks. Kostja pole õigustatud isikutel juurdepääsu takistanud. Hagejatel puudub

tuvastushuvi. Kohustamisnõue on perspektiivitu.

Kostja esitas hagejate vastu vastuhagi hüvitise (servituuditasu) suurendamiseks, paludes muuta

15.04.2013 kohtumäärusega XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele antud

juurdepääsuõigust XXXXXXXX kinnistutele avalikult kasutatavalt teelt mööda X, XX ja XXX

kinnistuid kulgevat XXXX teed selliselt, et määrata juurdepääsu eest tasu 300 eurot aastas iga

õigustatud kinnistu (XXXXXXXX kuni XXXXXXXX ) omaniku kohta.

3. Hagejad leidsid, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Kostja taotlus on suunatud hagita

menetluses tehtud määruse muutmisele, mida on võimalik muuta hagita menetluses. Nõutav

juurdepääsutasu on absurdselt suur.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 7. märtsi 2022 otsuse hagi osaliselt.

Maakohus muutis Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013 määrust tsiviilasjas nr 2-12-21396

järgmiselt:

a) määrata mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgeva XXXX tee juurdepääsutee laiuseks

4,5 meetrit kogu ulatuses;

b) jätta rahuldamata hagejate taotlus juurdepääsu kaitsevööndi mõõtmete määramiseks.

Kohtumäärust täiendab kaart, mis on kohtumääruse lahutamatuks osaks;

c) igakordsetel XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistu omanikel on kohustus hooldada

mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed kui juurdepääsuteed;

d) jätta rahuldamata hagejate taotlus asendada eelnevas kohtumääruses sätestatud

XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsutasu maksmise kohustus juurdepääsutee

hooldamise õigusega;

e) kanda täpsustused juurdepääsu mõõtmete ja juurdepääsutee hooldamise kohta

kinnistusraamatusse. Lugeda kohtulahend X, XX ja XXX kinnistute omaniku R. Krause

nõusolekuks kanda täpsustus juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse.

Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on hagejatel

juurdepääsuõigus XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistutele XXXX tee X, XX ja XXX

kinnistuid läbiva osa kaudu kõikide tavapäraste liikumisvahenditega (sõidu- ja veoautod,

mootor- ja jalgrattad, mopeedid, tõukerattad jne) ja jalgsi (sh koos lemmikloomadega, joostes,

kepikõnniga, ratastoolis jne). Eelnimetatu kehtib ka hagejate pereliikmetele, külalistele,

teenusepakkujatele ja teistele isikutele, kellel on selleks mõne hageja nõusolek, ning kostjal

puudub õigus neid peatada ja küsitleda ning keelata neil juurdepääsutee kasutamist.

Samuti tuvastas maakohus, et tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse alusel on kostja koera

ligipääs XXXX tee X, XX ja XXX kinnistuid läbivale osale käsitletav XXXXXXXX kuni

XXXXXXXX kinnistute omanike juurdepääsuõiguse rikkumisena ning kostja on kohustatud

välistama oma koera ligipääsu juurdepääsuteele. Tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse

alusel on XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikel õigus läbida juurdepääsuteed

peatumata, värav rikub õigustatud isikute juurdepääsuõigust ja kostja on kohustatud värava

eemaldama.

Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude kohustada kostjat niitma kinnistuid kaks korda

aastas.

Maakohus tuvastas, et kostja on kohustatud taluma valitsevate kinnisasjade igakordsete

omanike kasuks seatud juurdepääsu Tartu Maakohtu 15. aprilli 2013 määruses tsiviilasjas nr 2-

12-21396 ja Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-13537 sätestatud

ulatuses.

Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud maakohus 90% ulatuses kostja ja

10% ulatuses hagejate kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt lahendas kohus asja hagimenetluses, kuid juurdepääsutee

laiuse ja hooldamise ning juurdepääsutasu küsimustes kasutas hagita menetluse erisusi.

Hagejad on esitanud kolme kategooriasse kuuluvaid nõudeid: 2013. a kohtumääruse

täpsustamise ja muutmise nõue, tuvastusnõue ja kohustamisnõue. Riigikohus on märkinud, et

hagita asjade lahendamine on lubatud hagimenetluses, kui eraldi hagita asja algatamine ei ole

otstarbekas, menetlusliigist ei sõltu olulisel määral asja lahendus ning see ei kahjusta oluliselt

menetlusosaliste

õigusi

(3-2-1-42-10,

p 10).

Praeguses

menetluses

ei

kahjustata

menetlusosaliste õigusi, kui kohus lahendab asja hagimenetluses. TsMS § 6182 lg 1 järgi ei pea

kohus kaasama menetlusse kohalikku omavalitsust, kui see ei puuduta tema huve või ei aita

asja lahendamisele kaasa. Kuivõrd juurdepääsutee asukoht ei muutu, kohus määrab üksnes selle

laiuse, ei puuduta menetlus kohaliku omavalitsuse huve ega aita kaasa asja lahendamisele.

Kostja vastuhagi servituuditasu suurendamiseks on võimalik TsMS § 6181 lg 2 kohaselt läbi

vaadata samas hagimenetluses. Vastuhagi menetlemine ühes menetluses põhihagiga on

põhjendatud ning võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist.

Kohtu hinnangul on nii hagejate kui kostja soov muuta 15.04.2013 kohtumäärust tsiviilasjas

nr 2-12-21396 TsMS § 6185 alusel lubatud ja võimalik.

Kohus pidas põhjendatuks nõuet määrata juurdepääsutee laiuseks 4,5 meetrit, kuid ei

rahuldanud taotlust määrata kindlaks tee kaitsevöönd. Kohtu hinnangul on põhjendatud

säilitada juurdepääsutasu ja määrata, et XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute

omanikel on kohustus hooldada mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed kui

juurdepääsuteed. Tulenevalt eeltoodust muutis kohus 15.04.2013 kohtumäärust. Täpsustused

juurdepääsu mõõtmete ja tee hooldamiseks kohustatud isikute kohta tuleb kanda

kinnistusraamatusse.

Hagejate tuvastusnõuded on vaidluse eripära arvestades lubatud. Kostja ei ole tegutsenud

heauskselt ja on mõistnud juurdepääsutee olemust liiga kitsalt. Kostja teeb takistusi

juurdepääsutee mõistlikuks kasutamiseks. Kohtu hinnangul on nii kohtumäärusest kui ka

juurdepääsuõiguse tavapärasest tähendusest lähtudes selge, et hagejate ligipääs oma

kinnistutele peab olema võimalik kõigi tavapäraste mootorsõidukitega, ilma mootorita

sõidukitega ja jalgsi nii lemmikloomaga kui muuga. Kohus rahuldas ka nõude tuvastada, et

kostja koera ligipääs juurdepääsuteele on käsitletav hagejate juurdepääsuõiguse rikkumisena

ning kostja on kohustatud välistama oma koera ligipääsu juurdepääsuteele. Samuti rahuldas

kohus nõude tuvastada, et hagejatel ja isikutel, kes hagejate nõusolekul kasutavad

juurdepääsuteed, on õigus läbida juurdepääsuteed peatumata, värav rikub õigustatud isikute

juurdepääsuõigust ning kostja on kohustatud värava eemaldama. Kohus rahuldas ka taotluse

märkida lahendi resolutsioonis, et kostja on kohustatud taluma seatud juurdepääsu 15.04.2013

kohtumääruses ja praeguses kohtulahendis sätestatud ulatuses.

Kohus ei rahuldanud hagejate nõuet, et kostja likvideeriks tema kinnistutelt lähtuva tuleohu

hagejate kinnistutele ning niidaks X, XX ja XXX kinnistuid vähemalt kaks korda aastas.

Kostja vastuhagi jättis kohus rahuldamata, leides, et tasu 25 eurot aastas iga valitseva kinnisasja

omaniku kohta on õiglane.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. R. Krause esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022 otsuse

tühistamist resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 osas, s.o osas, milles hagejate hagi

rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas, ja tühistatud

osas uue otsuse tegemist, millega jätta hagejate hagi rahuldamata ja rahuldada kostja vastuhagi

hüvitise (servituuditasu) suurendamiseks.

Alternatiivselt saata tsiviilasi tühistatud osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks.

R. Krause palub jätta kõik menetluskulud vastustajate kanda.

Apellant leiab muu hulgas, et asi tuli lahendada hagita menetluses. Menetledes asja

hagimenetluses, rikkus kohus oluliselt TsMS § 6182 lg-t 1, kuna menetlusse ei kaasatud kõiki

kinnisasjade omanikke, keda avalduse lahendamine, s.o juurdepääsutee mööda XXXX teed läbi

X, XX ja XXX kinnistu, puudutab. Kaasatud ei ole XXXXXXXX 5 ja XXXXXXXXXXX

kinnistute omanikke ega kohalikku omavalitsust. Eeltoodud rikkumine on aluseks kohtuotsuse

tühistamisele ning asja saatmisele maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Täidetud ei ole ka tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud määruse muutmise eeldused TsMS § 6185

järgi ja hagejate tuvastushagil puudub alus. Kohus pidanuks jätma need nõuded läbi vaatamata.

Kohus jättis kostja vastuväited ja taotlused tähelepanuta.

RINGKONNAKOHU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi otsustada

TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

Tartu Maakohtu 07.03.2022 otsus tuleb vaidlustatud osas, s.o osas, milles hagejate hagi

rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas

(resolutsiooni p-d 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8, 9) tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise

tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata

tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus kuulub alternatiivse nõude osas rahuldamisele.

7. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja (vastuhageja)

vaidlustab maakohtu otsust resolutsiooni p-de 2a, 2c, 2e, 3, 4, 5, 7, 8 ja 9 osas, s.o osas, milles

hagejate hagi rahuldati ja kostja vastuhagi jäeti rahuldamata ning menetluskulude jaotuse osas.

Ülejäänud osas maakohtu otsust vaidlustatud ei ole.

Seega resolutsiooni punktide 2b, 2d ja 6 osas on maakohtu otsus jõustunud.

8. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad on TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 lg 1 järgi

hagita asjad.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesoleva juurdepääsuteed puudutava

vaidluse läbivaatamine hagimenetluses on TsMS § 6181 lg-st 2 tulenevalt lubatud, kuid asja

läbivaatamisel tuleb järgida hagita menetluse reegleid, mh menetlusosaliste kohta sätestatut.

Maakohus ei ole seda teinud ja apellatsioonkaebuse etteheited on selles osas põhjendatud.

TsMS § 198 lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.

TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjades menetlusosalised

avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab, samuti vaidlusaluste

kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kohus ei pea valla- või linnavalitsust

kaasama, kui see ei puuduta tema huve või ei aita kaasa asja lahendamisele.

Hagejad soovisid esitatud hagis muu hulgas muuta maakohtu varasemat, 15.04.2013 määrust

tsiviilasjas nr 2-12-21396, sealjuures taotleti juurepääsutee hooldamise kohustuse panemist

kõigile XXXXXXXX kuni XXXXXXXX kinnistute omanikele.

Samas XXXXXXXX kinnistu omanikku hagejate hulgas ei ole ja seda on selgelt märgitud ka

hagiavalduses (hagiavalduse lk 3 viimane lõik). Varasemas tsiviilasjas on menetlusosaline

olnud ka XXXXXXXX kinnistu omanik Tiina Rätsep.

Kostja palub oma vastuhagis muuta 15.04.2013 kohtumäärusega mh XXXXXXXX kinnistu

omanikule antud juurdepääsuõigust mööda X, XX ja XXX kinnistuid kulgevat XXXX teed

selliselt, et suurendada juurdepääsutasu 25 eurolt 300 eurole aastas.

XXXXXXXX kinnistu omanikku kostja oma vastuhagis menetlusosalisena välja toonud ei ole

ja maakohus on jätnud ka vastuhagi osas menetlusosaliste ringi vajaliku tähelepanuta.

Seega maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 198 lg 3 esimest lauset ja § 6182 lg-t 1, kuna ei

ole kaasanud menetlusse XXXXXXXX kinnistu omanikku, kuid on teinud otsuse ka

XXXXXXXX kinnistu igakordse omaniku suhtes (mh pani juurepääsutee hooldamise

kohustuse ka XXXXXXXX kinnistu igakordsele omanikule).

TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda

ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt.

10. Riigikohus on selgitanud (RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p 24), et puudutatud isikuteks

on kõigi kinnisasjade, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla tulla, omanikud ja

kinnisasjade asukohajärgne vallavalitsus. Nimetatud reegel on üks olulisemaid põhimõtteid

juurdepääsuasjade lahendamisel, kuna selle järgimisega tagatakse, et vaidlus lahendatakse

tervikuna ja korraga kõigi naabrite suhtes siduvalt ning seejuures arvestatakse ka avaliku võimu

seisukohtadega.

10.1. Ringkonnakohus leiab sarnaselt kostjaga ka seda, et kohaliku omavalitsuse menetlusse

kaasamata jätmine, mida TsMS § 6182 lg 1 teine lause küll lubab, on piisavalt põhjendamata.

Eelduslikult on kohalik omavalitsus juurdepääsuasjades menetlusosaline.

Luunja Vallavalitsus oli menetlusosaline ka varasemas tsiviilasjas, maakohtu otsuse

resolutsiooni punktis 7 viidatakse juurdepääsutee osas nii praeguses asjas tehtavale lahendile

kui ka varasemale, tsiviilasjas nr 2-12-21396 tehtud 15.04.2013 kohtumäärusele ning asja

materjalidest nähtuvalt on kohalik omavalitsus vaidluse asjaoludega kursis ja on aastate jooksul

püüdnud omalt poolt tekkinud probleemidele lahendust leida.

Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et kohaliku omavalitsuse

kaasamine ei aitaks kaasa asja lahendamisele või et menetlus ei puuduta tema huve.

10.2. Apellatsioonkaebuses on viidatud ka XXXXXXXXXXX kinnistu (mis kohtuotsusele

lisatud plaanilt nähtuvalt jääb XX ja XXX kinnistute vahele), mida vaidlusalune juurdepääs

mööda XXXX teed samuti puudutab, omanike kaasamata jätmisele.

Kuivõrd juurdepääsuasjad lahendatakse hagita menetluses (või kohaldades hagita menetluse

põhimõtteid), peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi asjaolud ise välja selgitama ja

koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnangutega asjaoludele. Sama

paragrahvi lõike 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust tõenditele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväidet.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel

kindlaks teha ka XXXXXXXXXXX kinnistu omanike seisukoht juurdepääsutee osas.

11. Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada ning saata

tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 656 lg 1 p 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse

põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust

küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsida kaebuse

ülejäänud põhjendusi (RKTKo 24.01.2018, 2-13-56825, p 11).

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõigepealt korrektselt kindlaks teha menetlusosaliste

ring, kaasates kõik puudutatud kinnistuomanikud, samuti kaaluda uuesti kohaliku omavalitsuse

menetlusse kaasamist.

12. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus asja uuel

läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Riigikohtu 14.06.2023 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-13537

resolutsiooni punkti 5 osas. Jätta ülejäänud osas ringkonnakohtu otsus muutmata,

arvestades Riigikohtu otsuse põhjendusi.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 7. märtsi 2022. a otsus resolutsiooni p-de 2b ja 2d osas ning

saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

3. Saata asi Tartu Ringkonnakohtule tagasi Hille Hovintali, Inari Leimani, Toomas Hüti,

Kadri Külma ja Birgit Gahleri kinnisasjadelt lähtuva tuleohu likvideerimise ning kinnisasju

niitma kohustamise hagi osas vastuapellatsioonkaebuse esitamise võimaldamiseks.

4. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt.