2-20-14318/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 13. mai 2022

Tsiviilasja number

2-20-14318

Tsiviilasi

OÜ Võsa ja Puu hagi OÜ ÖKOPESA vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks ja OÜ ÖKOPESA

vastuhagi

OÜ Võsa

ja

Puu

vastu

kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 18 113 eurot 79 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ ÖKOPESA apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Apellant

(kostja

/

vastuhagis

hageja):

OÜ ÖKOPESA (registrikood 11375499), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Triin Väljaots

Vastustaja (hageja / vastuhagis kostja): OÜ Võsa

ja Puu (registrikood 14897761), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Allan Valk

RESOLUTSIOON

1. Jätta

OÜ ÖKOPESA

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a

otsus muutmata.

3. Jätta

menetluskulud

ringkonnakohtus

OÜ ÖKOPESA kanda.

4. Määrata OÜ Võsa ja Puu menetluskulude

suuruseks

ringkonnakohtus

eurot

(käibemaksuta).

5. Mõista OÜ-lt ÖKOPESA OÜ Võsa ja Puu

kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 660

eurot (käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Võsa ja Puu (hageja) esitas 1. oktoobril 2020 hagi OÜ ÖKOPESA (kostja) vastu

võlgnevuse 8037 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale elektriliinide alt võsa puhastamise teenust. Kostja

tellis töid hagejale saadetud e-kirjaga, mille kohaselt pidi hageja tegema alltöövõtu korras

kostjalt Viru RMT OÜ poolt tellitud töid VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel. Tellimuses

olid kirjas tellija esindaja kontaktid ja soov, millisest objektist alates töödega alustada.

Hageja alustas töödega vastavalt saadud juhistele ning töö valmimisel soovis tööd üle anda ja

esitada arve. Kostja teatas hagejale alles 30. aprilli 2020. a e-kirjas, et töödes esineb puudusi.

Kostja ega tööde tellija pole varem kordagi viidanud tööde ebakvaliteetsusele. Hageja ei nõustu

puuduste esinemisega. Kuigi mõningad mitteolulised eksimused mahtude osas küll tekkisid, oli

hageja neid korrigeerinud ning esitas arve vastavalt tegelikult tehtud töödele.

VKG Elektrivõrgud OÜ poolt tellitud tööde mahud olid ebaõiged. Kokku lepiti töid 19,8 ha

ulatuses, kuid hageja tegi tegelikult 25 ha. Hageja teavitas sellest korduvalt ka kostjat. Kostja

teatas seepeale, et hageja tehku julgelt niipalju, kui on tellitud, kuid ei selgitanud välja, millest

erinevus tuleneb. Seetõttu tekkis olukord, kus liinid ei olnud lõpuni lõigatud ja tellija ei olnud

sellega rahul. Puudus kokkulepe, et liinid tuleb algusest lõpuni puhtaks teha. Oli kokkulepe, et

teha tuleb nii palju, kui algselt telliti. Osa töid jäi tegemata seetõttu, et tööde mahud osutusid

arvatust suuremaks, kuid suurenenud mahu eest keegi maksta ei tahtnud.

Hageja koostas 13. mail 2020 tehtud tööde eest arve nr 1019 summas 8037 eurot (koos

käibemaksuga), mis on tasumata. Arve kajastab töid, mis hageja tegelikult tegi. Arve ei kajasta

liine L-120-121 110 kV 1 ha, L-36 35 kV ka 1 ha. Nende eest ei ole hageja arvet esitanud.

Kostja taganemisavaldus pole esitatud mõistliku tähtaja jooksul. Samuti ei esine olulist

lepingurikkumist, mis annaks aluse taganeda.

Kostja vastuhagi on põhjendamatu. Kostja on esitanud hagi ka Viru RMT OÜ vastu, seega

puudub vaidlus selle üle, et hageja poolt tehtud tööd olid nõuetekohased ja kuuluvad

vastuvõtmisele ning tasumisele.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Kostja ja Viru RMT OÜ

sõlmisid 7. juunil 2019 töövõtulepingu võsalõikamiseks VKG Elektrivõrgud OÜ õhuliini

trassidel. Tööde lõpptähtajaks oli 31. oktoober 2019. Kostja pöördus tööde tegemiseks hageja

poole. Tööde sisuks oli võsa puhastamine elektriliinide alt. Hageja kohustus tegema raietöid,

hankima tööde teostamiseks vajalikud maaomanike kooskõlastused, kinnitused teostatud tööde

kohta, koostama plaanid tehtud tööde kohta. Hageja sai otse tellijalt ka täpsed juhised. Seega ei

vasta tõele hageja väide, et hagejal ei tulnud puhastada liinide aluseid.

Liinide mahu suurenemise tõttu lepiti tööde tellijaga kokku uues tööde tegemise graafikus,

mille järgi pidid liinid olema valmis hiljemalt 8. detsembril 2019. Hageja ei teinud töid

kokkulepitud tähtajaks, ei hankinud maaomanike kooskõlastusi ega kinnitusi, ei koostanud

tähtaegselt tellijaga kokku lepitud plaane. Hageja ei olnud liine puhastanud, kohati olid puud

kasvama jäetud ja kostjal tuli töö üle teha.

Hageja väited, et talle ei ole teatatud tööde puudustest, ei vasta tõele. Hageja sai juba

16. jaanuaril 2020 teada, et tellija ei võta töid puuduste tõttu vastu. Lisaks selgitas tellija

hagejale 31. jaanuaril 2020, et töös esinevad puudused. Hagejale anti korduvalt tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks, kuid hageja ei suutnud puudusi kõrvaldada ning kostja pidi tööd ise

ära tegema. Hageja kinnitas 12. veebruari 2020. a ja 26. veebruari 2020 e-kirjades tellijale, et

osa töid on tegemata. 15. aprillil 2020 töid kontrollides selgus, et need ei ole lõpetatud. Ka

10. juulil 2020 keeldus veel tellija tööde vastuvõtmisest, sest hageja ei olnud esitanud tellijale

ühegi maaomaniku kooskõlastust. Tellija võttis tööd vastu alles 20. oktoobril 2020.

Hageja tehtud tööde vastuvõtmiseks puudus alus ja kostja ei ole töid vastu võtnud, mistõttu ei

ole nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal ei ole õigust esitada arvet.

Hageja väide, et tööde tellija on kostjale tööde eest tasunud, ei vasta tõele. Viru RMT OÜ

2. novembril 2020 kostjale saadetud kirjas on välja toodud, et tööde üleandmise-vastuvõtmise

akt on allkirjastatud, kuid kostja ei ole Viru RMT OÜ-le seni arvet esitanud.

3. Kostja esitas hageja vastu vastuhagi 9330 euro 36 sendi ning viivise väljamõistmiseks. Kuna

hageja töid ei teinud, sai kostja 9330 euro 36 sendi leppetrahvi nõude tellija poolt, mis on

suurem, kui hageja nõue. Samuti tuli kostjal teha täiendavaid kulutusi tööde tegemiseks. Hageja

kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik oleks pidanud ette nägema, et tema kohustuse

rikkumine võib kaasa tuua vastutuse.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse 8037 eurot ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 3098 eurot (käibemaksuta),

mõistis nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

Pooled sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja lõikama võsa VKG Elektrivõrgud

OÜ elektriliinide kaitsevööndis (tl 3–4). Pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus

töid tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, kokku on lepitud võsa lõikamine 19,8 hektaril

(tl 4). Kirjalik kokkulepe poolte vahel tööde alustamise ja lõpetamise aja kohta puudub. Hageja

alustas töödega oktoobris 2019 ning lõpetas märtsis 2020. Dokumentidest ei nähtu, kellele pidi

tehtud tööd üle antama, kes pidi tööd üle vaatama, kuidas pidi toimuma tööde nõuetekohasuse

kontroll. Hageja esitas 13. mail 2020 kostjale tehtud tööde eest arve nr 1019 summas 8037 eurot

(koos käibemaksuga), mida kostja ei ole käesoleva ajani tasunud (tl 6).

VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja pidi lähtuma konkreetsete elektriliinide nimekirjast ning

lõikama võsa kõikide lepingus toodud liinide alt niipalju kui võsa tegelikkuses oli või tuli

hagejal lähtuda töövõtulepingu mahust 19,8 ha.

Hageja on tõlgendanud lepingut selliselt, et ta pidi täitma kokkulepitud mahtu. Sellele viitab ka

poolte esitatud kirjavahetus vaidlusaluste tööde tegemise ajal. Kostja ei suutnud asjas tõendada,

et pooled oleksid tööde tegemise ajal sõlminud lisakokkuleppeid, mille kohaselt pidi hageja

täitma lepingut suuremas mahus kui dokumendis „Võsa plaan 2019“ toodud 19,8 ha. Seega

tekkis hagejal lepingust kohustus lõigata võsa kokkulepitud mahus 19,8 ha. Teistsugune

seisukoht, st üksnes liinide loetelust lähtumine tähendaks, et hagejal poleks lepingu sõlmimisel

võimalik hinnata eesseisvat tööde mahtu ning vajaminevaid ressursse. On loogiline, et lepingus,

mille sisuks on võsa lõikamine, näidatakse ära, millise pindala pealt tuleb võsa maha võtta.

Hageja on maakohtu hinnangul piisavalt tõendanud, et on täitnud lepingu mahu vähemalt

kokkulepitud pindala 19,8 ha osas (tl 37–65). Kostja pole esitanud plaanidel märgitud hageja

teostatud tööde osas vastuväiteid, ka pole kostja esitanud vastuväidet, mille kohaselt hageja

tegelikkuses ei lõiganud võsa 19,8 ha mahus.

Kostja on oma vastuväidetes ning vastuhagis tuginenud kostja ning Viru RMT OÜ vahel

7. juunil 2019 sõlmitud töövõtulepingule nr 67-19, millega kostja kohustus lõikama võsa VKG

Elektrivõrgud OÜ õhuliini trassidel (tl 73, p 2.1). Hageja on alltöövõtjana teinud neid töid, mida

Viru RMT OÜ tellis kostjalt. Maakohus ei nõustu kostja väitega, et kostja ja Viru RMT OÜ

vahel sõlmitud leping ning sellest tulenevad kohustused kehtivad ka hageja ja kostja vahel

sõlmitud lepingu osas. Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid leppinud kokku, et kostja ja

Viru RMT OÜ lepingust tuleneks hagejale kohustusi, sh tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaja

osas. Hagejale esitatud VKG Elektrivõrgu OÜ juhend „Nõuded võsa lõikamisele õhuliini

kaitsevööndis“ ei asenda pooltevahelist kokkulepet lõigatava võsa mahu osas.

Esitatud tõendite kohaselt ei ole hagejale vaidlusaluste tööde tegemise ajal olnud selge,

milliseid konkreetseid etteheiteid talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peaks ning

ta on sellest ka teatanud (hageja 20. jaanuari 2020. a e-kiri, tl 20 pöördel; 12. veebruari 2020. a

kiri, tl 24 pöördel). Kostja ei ole esitanud veenvaid tõendeid selle kohta, et kostja ise või kostja

enda lepingupartner Viru RMT OÜ oleks hagejat teavitanud konkreetsest puudusest (VÕS §

644 lg 1), samuti täpselt kirjeldanud puudusi VÕS § 644 lg 2 mõttes. Kui hageja oleks saanud

sellist konkreetset teavet, oleks hageja saanud asuda puudusi kõrvaldama. Esitatud e-kirjadest

ei selgu ka konkreetselt, milles väidetavad puudused seisnevad. Tulenevalt VÕS § 644 lg-st 3,

kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda

oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kostja on kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Hagejale on tehtud etteheiteid, et ta ei ole liinide aluseid täielikult puhastanud. Maakohus

nõustus hagejaga, et hagejalt ei saanud oodata kõigi liinialuste täielikku puhastamist olukorras,

kus vastavalt tellimusele tehtud töömahu eest on veel tasumata. Hagejal puudus kindlus, et

töödega jätkamise korral talle tööde eest ka tasutakse, seda vaatamata 31. jaanuari 2020. a

e-kirjas avaldatud nõusolekule tasuda ka tellitud mahtusid ületavate mahtude eest, kui need

tööd on lõpuni teostatud ja dokumenteeritud. Hageja on avaldanud, et tal puudusid vahendid

tööde jätkamiseks. Üksnes asjaolu, et osa liinialustest jäi hageja poolt võsast puhastamata ja

kostja pidi selle töö ise tegema, ei kinnita töö lepingule mittevastavust. Hageja on tunnistanud,

et kahe liini osas jäid tööd tegemata, kuid pole vaidlust, et nende tööde eest ei ole hageja arvet

esitanud. Hageja nõuab tasu vaid tegelikult tehtud tööde eest.

Hagejale on ette heidetud ka seda, et ta ei ole enne tööde tegemist võtnud maaomanikelt

kirjalikke kooskõlastusi tööde teostamiseks, mistõttu muu hulgas jäid tööd vastu võtmata.

Hageja selgitas 24. novembri 2021. a kohtuistungil, et ei saanud omanike kontakte tellijalt

(kostja lepingupartnerilt Viru RMT OÜ-lt), kuivõrd tellija sõnul oli tegemist salastatud infoga.

Vastuväited hageja sellisele väitele esitatud ei ole. Seega pidas maakohus usutavaks, et hageja

ei saanud piisava informatsiooni puudumise tõttu vastavaid kooskõlastusi võtta.

Hageja ja kostja lepingudokumentides puuduvad igasugused tähtajad. Olukorras, kus kostja ja

Viru RMT OÜ vahelise lepingu kohaselt pidid tööd olema tehtud ja Viru RMT OÜ-le üle antud

hiljemalt 31. oktoobriks 2019 (tl 73 pöördel, p 4.1), pidi kostjale olema selge, et sellise lühikese

aja jooksul ei ole hagejal võimalik kokkulepitud võsakogust lõigata. Tegemist on kostjapoolse

lepingurikkumisega Viru RMT OÜ lepingu alusel, mis ei laiene hagejale. Ka pole kostja

tõendanud, et hagejale oleks laienenud kostja kohustus järgida kostja ja Viru RMT OÜ vahel

kokku lepitud täiendavat tööde teostamise graafikut.

Kostja pole tõendanud, et hageja tehtud töödel oleksid esinenud selliseid puudusi, mis annaksid

aluse keelduda tööde vastuvõtmisest ning et hagejale oleks konkreetsetest puudustest piisava

täpsusastmega teatatud. Olukorras, kus hagejalt on tellitud töid väiksemas mahus, kui tegelikult

vaja olnuks, ei saa tugineda tööde mittevastavusele seetõttu, et hageja ei teinud töid täielikult

ja tegelikult vajalikus ulatuses. Vaidlust ei ole, et hageja töid tegi. Osa võsast jäi lõikamata,

kuid seda mitte hagejast tulenevatel asjaoludel. Sellises olukorras tööde vastuvõtmisest

keeldumine ei ole põhjendatud. Hageja tehtud tööd tuleb lugeda valminuks ning kostja pidi tööd

vastu võtma. Hageja tasunõue on muutunud VÕS § 637 lg 3 kohaselt sissenõutavaks.

Kostja on esitanud kohtumenetluse ajal 3. detsembri 2020. a menetlusdokumendis lepingust

taganemise avalduse (tl 16 pöördel). Maakohus leidis, et kostjal puudub alus taganemisavalduse

tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole tuvastatud, et esineks oluline lepingurikkumine. Ka pole

kostja taganemisavaldust esitanud mõistliku tähtaja jooksul, kuivõrd on taganemisavalduse

esitanud ligikaudu aasta pärast seda, kui poolte vahel tööde vastuvõtmise ja tasumise osas

erimeelsused tekkisid. Arvestades pooltevahelise lepingu olemust ja eesmärki, ei ole sedavõrd

pikk aeg enam mõistlik aeg lepingust taganemiseks.

Kostja tugineb vastuhagis asjaolule, et on hageja lepingurikkumise tõttu pidanud tasuma

tellijale Viru RMT OÜ-le leppetrahvi tööde mittekohase täitmise eest. VÕS § 115 lg 1 sätestab,

et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. Kuna hageja ei ole kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud, ei saa kostjal

olla ka hageja vastu lepingurikkumisest tulenevat kahju hüvitamise nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse täies ulatuses ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada

vastuhagi ning jätta menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja täitis

töövõtulepingu ning andis tööd kostjale üle. Hageja jättis enda lepingujärgsed kohustused

kostja ees vaatamata korduvatele hoiatustele täitmata, mistõttu tuli kostjal need tööd ise teha.

Seejuures teostati tööd niivõrd suure hilinemisega, et tellija esitas kostjale leppetrahvinõude ja

tasaarvestusavalduse, mis ületas hageja tasunõuet.

Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele hageja kohustuste

kohta tööde tegemisel. Kohus on lähtunud ebaõigest eeldusest, et pooled ei leppinud kokku

tööde teostamise ajas, et hageja kohustus tööde teostamisel piirdub kokkulepitud liinidel teatud

mahu ära lõikamisega, mitte aga liinide puhastamisega ning et pooled ei leppinud kokku selles,

kellele pidi hageja tööd üle andma ning kuidas pidi toimuma tööde nõuetekohasuse kontroll.

Tööde esialgseks lõpptähtajaks oli kostja ja Viru RMT OÜ (VKG tütarfirma, tellija) sõlmitud

riigihankelepingu järgi 31. oktoober 2019. a. Kuigi see ei nähtu hagejale edastatud tellimusest,

ei saa sellest järeldada, et poolte vahel puudus kokkulepe tööde tegemise tähtaja osas. Kostja

andis sellest hagejale telefoni teel teada. 28. oktoobril 2019 leppis kostja tellijaga kokku uues

tööde graafikus, mille järgi pidid liinid olema valmis 8. novembrist – 8. detsembrini 2019 ning

selle kohta edastas kostja 28. oktoobril 2019 hagejale e-kirja (tl 89). Hagejale uus tähtaeg sobis

ja ta sellele vastu ei vaielnud, jätkates tööde tegemist. Seega olid pooled hiljemalt 28. oktoobril

2019 omavahel kokku leppinud tööde tähtajas, esimese liini üleandmise tähtaeg oli

10. november ja viimase liini üleandmise tähtaeg oli 8. detsember 2019. Ka hageja ise väitis

poolte kirjavahetuses, et ta tegi töid juba detsembris 2019 (tl 90 pöördel). Maakohus tuvastas

hageja väidete põhjal, et hageja tegi tööd alles märtsis 2020, seega rikkus hageja kokkulepitud

tähtaega vähemalt kolme kuu võrra.

Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele ka tööde sisu osas. Tööde sisuks oli võsa puhastamise

teenus elektriliinide alt, mis ei saa toimuda selliselt, et töövõtja niidab võsa ainult osaliselt.

Hageja kohustus alltöövõtjana tegema kostja eest võsaraietööd, hankima vajalikud maaomanike

kooskõlastused ja kinnitused tehtud tööde kohta, samuti koostama tellijale plaanid tehtud tööde

kohta. Hagejale esitati ka tellija tööde tegemise juhend ja „Lähteülesanne“, millest nähtus nii

liinidel teostatava töö ulatus kui ka see, et trass tuli puhastada metsani, kraavidest põllu- ja

heinamaadelt teedelt ja mastide ümbrusest tuli võsa ära koristada 3 m ulatuses ning et kändude

kõrgus võis olla maksimaalselt 15 cm (tl 77 pöördel). Võsa puhastamise mõistele oli antud väga

konkreetne sisu. Kostja edastas hagejale tellija kontaktid ja hageja võttis tellijaga ühendust ning

sai temalt juhised. Seega pidi hageja võsa elektriliinide alt puhastama, mitte üksnes täitma

liinide juurde märgitud eelduslikku mahtu.

Hagejat oli korduvalt teavitatud tööl lasuvatest puudustest ja antud ka tähtaeg nende

kõrvaldamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejale ei olnud selge, milliseid etteheiteid

talle tehakse ning milliseid puudusi ta kõrvaldama peab. Maakohus on jätnud arvestamata ja

hindamata tõendid, kus tellija ütleb pooltele selgelt, et hageja poolt väidetavalt üle antud tööd

ei ole tehtud nõuetekohaselt (tl 83, 89, 101). Etteheited hagejale seisnesid nii selles, et liinid,

millel hageja väidetavalt võsa lõikas ja mille eest raha küsis, olid tegelikkuses tegemata või

tehtud poolikult, puuduliku dokumentatsiooniga, kui ka selles, et tööde tegemine venis pea

aasta jagu. Hageja ise kinnitas 26. veebruari 2020 e-kirjas, et tegemata on liinid L-120-121 Kv

(1 ha) ja L-36 35 Kv (1 ha) (tl 86). Ka 12. veebruari 2020 e-kirjas tunnistab hageja, et liin 67-

68 ei ole lõpuni koristatud (tl 87 pöördel). Hageja rikkus enda lepingulisi kohustusi, kuivõrd

töid ei ole tehtud täies mahus ja akteerimiseks on esitatud ebaõiged mahud.

Hageja töövõtulepingust tulenevaks kohustuseks oli ka maaomanikelt nõusolekute küsimine.

Asjaolu, et hageja kohustust ei täitnud, nähtub tellija 10. juuli 2020 e-kirjast (tl 80), milles tellija

selgitab, et ühegi maaomaniku kooskõlastust tellijale selleks hetkeks esitatud ei ole.

Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele nii hagi, kui ka vastuhagi osas tulenevalt sellest, et

kohus, jättes tõendeid hindamata, ei ole tuvastanud hageja lepingurikkumist.

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Puudub vaidlus selle üle, et pooled leppisid kokku konkreetsete tööde tegemises hageja poolt

(s.o võsa puhastamise teenuses elektriliinide alt) ja konkreetses tööde mahus (s.o. 19,8 ha).

Konkreetsetes tähtaegades (s.t millal hageja pidi töid lõpetama) kokku ei lepitud, sellist

dokumenti ja/või muud seda kinnitavat tõendit ei ole kostja kohtule esitanud.

Kuigi mõned mitteolulised eksimused mahtude esitamisel tekkisid, korrigeeris hageja esitatud

tööde mahtusid vastavalt tegelikkusele ning esitas arve vaid reaalselt teostatud tööde eest.

Kostja väide, et vaatamata tööde plaanile, kus olid välja toodud eraldi mahud iga liini kohta,

pidi hageja ära puhastama kogu liinialuse, ei vasta tegelikkusele. Selline väide ei ole ka eluliselt

usutav, sest 19,8 ha asemel teha ära umbes 36 ha omade kuludega poleks mitte ükski isik olnud

nõus. Tegelikkuses (kohtule esitatud plaanide kohaselt) tegi hageja niigi rohkem mahtu, kui

kokku lepitud, aga maksta ei tahtnud selle eest keegi. Poolte vahel pole kunagi olnud sellist

kokkulepet, et liinid tuleb algusest lõpuni puhtaks teha, vaid oli kokkulepe, et tehakse nii palju,

kui algselt mahu poolest tellitud oli.

Pretensioonid hageja poolt teostatud tööde osas on alusetud. Kostja on esitanud hagi peatellija

(Viru RMT OÜ) vastu, kes määras kostjale leppetrahvi. Puudub vaidlus selle üle, et hageja

tehtud tööd olid nõuetekohased ja et need kuuluvad kostja poolt vastuvõtmisele ja tasumisele.

Probleemid tekkisid sellest, et peatellija poolt kostjalt tellitud tööde mahud olid ebaõiged,

millest hageja teavitas kostjat mitmel korral, kuid kostja ei võtnud selles osas midagi ette (ei

seisnud enda ja sellest tulenevalt ka hageja huvide eest).

Kostja väide, et hagejal oli kohustus suhelda otse tellijaga, on ebaõige. Hageja suhtles tellijaga

mingil määral sunnitult, sest kostja seda jooksvalt ei teinud ning selleks, et mingeidki töid

jätkata, tegi seda hageja võimaluse piires, kuid see ei olnud tema kohustus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda TsMS § 654 lg 6 alusel

neid kõiki.

8. Hageja kui töövõtja nõuab kostjalt kui tellijalt töövõtulepingujärgset tasu VÕS § 635 alusel.

Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kahju hüvitamist, mis hagejal tekkis seoses kostjapoolse

lepingu rikkumisega.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlustata maakohtu poolt tuvastatut, et hageja ja kostja sõlmisid

töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja lõikama võsa VKG Elektrivõrgud OÜ elektriliinide

kaitsevööndis. Poolte vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet tööde alustamise ja

lõpetamise aja kohta. Maakohus leidis, et hageja alustas töid oktoobris 2019 ning lõpetas

märtsis 2020. Kostja ei ole seda apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatut, et

kostja ei ole kehtivalt töövõtulepingust taganenud.

Maakohus luges tuvastatuks, et pooled leppisid kokku konkreetsed elektriliinid, kus töid

tehakse ning liinide konkreetsed töömahud, milleks oli võsa lõikamine 19,8 hektaril. Maakohus

hindas hageja esitatud töö plaane (Võsa plaan 2019). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka

tuginenud sellele, et pooled oleksid teisiti kokku leppinud ega toonud välja, missuguses mahus

oleks hageja tegelikult pidanud võsa lõikama. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et hageja

ülesandeks oli võsa puhastamine elektriliinide alt vastavalt kostja tellija tööde teostamise

juhendile. Nimetatu ei tähenda aga seda, et kui kostja teeb hagejale ülesandeks puhastada

elektriliinide alune võsast konkreetses mahus, siis tuleb töövõtjal täita ka kostja ja tema tellija

vahelist lepingut (mille pooleks hageja ei olnud) täiendavalt mahus, mis ületab hageja enda

lepingujärgseid kohustusi. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tema ja tellija vaheline leping

laieneks hagejale. Kostja tellija kinnitus kostjale, et ta on valmis tasuma mahtude eest, mis

ületavad hanke mahtu (tl 83), ei tähenda, et kostja ja hageja oleksid kokku leppinud töö mahtude

muutumises.

9. Hageja väitel keeldus kostja tehtud tööde vastuvõtmisest vaatamata sellele, et hageja oli kõik

kostja poolt toodud puudused kõrvaldanud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi

tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka seda, et

vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (vt ka nt Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11). Hageja tõendas tehtud töid plaanidega (tl 37jj).

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad isikud lepivad

suuliselt kokku kõikides lepingutingimustes (mh nii tasus, tähtajas ja hinnas), on maakohus

õigesti asunud seisukohale, et kostja pidi tooma välja konkreetse VÕS 641 lg-s sätestatud tööde

lepingutingimustele mittevastavuse aluse ning selgelt esile tooma selle, mis hageja tehtud tööde

puhul ei vasta lepingutingimustele. Kostja pidi tõendama, et ta on teatanud hagejale töö

lepingutingimustele mittevastavusest ning samuti tõendama, et ta on piisavalt täpselt

kirjeldanud lepingule mittevastavust (VÕS § 644 lg 2).

Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole menetluses tõendanud, et ta oleks hagejat

majandustegevuses eeldatava täpsusega informeerinud töös esinevatest puudustest. Ka kostja

esindaja 30. aprilli 2020. a kirjast vastuseks hageja tasunõudele ei selgu ühtegi konkreetset

etteheidet (kostja esindaja väitel on „sitt seis“). Kostja viitab apellatsioonkaebuses hagejale kui

professionaalile, kes oleks pidanud aru saama, mida talle ette heidetakse (apellatsioonkaebuse

p 19) ja leiab, et hageja pidi ilma hoiatuseta teadma, millised on lepingurikkumise tagajärjed.

Kostja nimetatud väide ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kostja on esitanud hageja pöördumise eelduslikult kostja lepingupartneri esindaja poole (tl-d

20 pöördel, 23jj), mille kohaselt soovis hageja selgitust sellele, missugused on konkreetsed

etteheited tema poolt tehtud töödele. Hageja on soovinud, et tellija tegeleks tööde

vastuvõtmisega. Tellija etteheited, mis on saadetud vastuseks hagejale, puudutavad tööde

mahtu. Ringkonnakohus jääb tööde mahuga seonduvas osas otsuse p-s 8 väljendatud seisukoha

juurde. Kostja lepingupartneri poolt tehtud etteheited, mis puudutavad tehtud tööde mahtu, ei

ole automaatselt seotud hageja ja kostja vahelise lepingu täitmisega.

Kostja ja tema lepingupartneri vaheline kirjavahetus (tl 27jj) ei tõenda hageja töös esinenud

puudusi. Maakohtu istungil (tl 141) viitas kostja esindaja puudustena töödes maaomanike

teavitamata jätmist ning nendelt nõusoleku võtmata jätmist. Nimetatu ei tõenda aga kuidagi

hageja poolt tehtud tööde kvaliteeti ning kostja ei ole selgitanud, kuidas mõjutab maaomanike

nõusoleku puudumine hageja tasunõuet.

10. Maakohtu istungil selgitas kostja esindaja, et ta ei andnud hagejale tööde tegemise kohta

juhiseid. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja etteheited on seotud lepinguliste tööde mahuga

ning kostja ei ole suutnud asjas tõendada, et pooled oleksid tööde tegemise ajal sõlminud

lisakokkuleppeid, mille kohaselt pidi hageja täitma lepingut suuremas mahus kui töö plaanis

ettenähtud. Ka apellatsioonkaebuses viitab kostja sellele, et tööd olid tegemata või tehtud

poolikult, mis omakorda on seotud tööde mahuga. Kostja ei ole aga selgelt ja üheselt

arusaadavalt esile toonud, kui suures mahus (ja kas see hõlmas kokkulepitud 19,8 hektarit) tööd

tegemata olid.

11. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad hageja ja

kostja vahelise lepingu täitmise tähtaega, ei ole põhjendatud. Tellija ja kostja vahelised

kokkulepped ei puuduta hagejat. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ja kostja lepingupartneri

vahelistest suhetest tekiksid kohustused hagejale, seda ka lepingu tähtaega puudutavas osas.

Apellatsioonkaebuse viide kostja kokkuleppele tellijaga täiendavate tähtaegade osas ning

sellest hageja teavitamine, ei tähenda automaatselt, et need tähtajad oleksid ka hageja suhtes

siduvaks muutund (tl 89). Kostja on kirjutanud hagejale, et: „Saatsin Benderile kirja sellise

graafikuga“ ning lisanud kuupäevad. Kirjast ei tulene, et ka hageja kohustus sellest graafikust

kinni pidama.

12. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes vaidlustanud temalt väljamõistetud summa

kujunemist (lepingu kokkulepitud tasu suurust).

Maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata. Menetluses ei ole hagejapoolne

lepingurikkumine tõendamist leidnud.

Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kostja esitatud tasaarvestusavalduse kohaselt on

etteheited seotud lepingujärgse tähtaja ületamisega (tl 98). Kostja ei ole menetluses tõendanud,

et pooled oleksid leppinud kokku tööde valmimise lõpptähtajas, seega ei ole ka kostja vastu

esitatud nõue seotud hageja ja kostja vahelise lepingu rikkumisega.

13. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta

menetluskulude jaotust ja kindlaksmääratud rahalist suurust maakohtu menetluses. Maakohus

ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrates diskretsioonipiire ületanud.

Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Ringkonnakohus määrab ise menetluskulude rahalise suuruse

(TsMS § 174 lg 3).

Hageja 22. veebruari 2022. a menetlusdokumendi kohaselt on hageja menetluskuludeks

apellatsiooniastmes lepingulise esindaja tasu 5,5 töötunni eest summas 660 eurot käibemaksuta.

Ringkonnakohus andis 9. märtsi 2022. a määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni 25. aprillini

2022 lõplike seisukohtade ning menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Hageja ei ole

täiendavat menetluskulude nimekirja 25. aprilliks 2022 esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud (TsMS § 175 lg

1). Hageja esindaja tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt

apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 5,5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele

ja materjalide mahukusele.

Ringkonnakohus

rahuldab

hageja

taotluse

apellatsioonimenetlusekuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke