2-19-6613/85 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

12. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-6613

Tsiviilasi

Ahti Tilga (pankrotis) pankrotimenetlus. Häälte

arvu määramine võlausaldajate üldkoosolekul

aidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 21. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tootem OÜ, OÜ Walton ja osaühingu Centuurios

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): Ahti Tilk (pankrotis; isikukood

XXXXXXXXXXXX

Puudutatud isik: pankrotihaldur Sirje Tael

Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja):

Tootem

OÜ

(registrikood

12294260),

esindaja

vandeadvokaat Allan Valk

Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja):

OÜ

Walton

(registrikood

11775336),

esindaja

vandeadvokaat Allan Valk

Puudutatud isik (võlausaldaja, määruskaebuse esitaja):

osaühing Centuurios (registrikood 10103818), esindaja

juhatuse liige Priit Kirss

Puudutatud isik (võlausaldaja): AML Services Limited

(Malta registrikood C 72048), esindaja vandeadvokaat

Margus Lentsius

Puudutatud isik (võlausaldaja): Altestek OY (Soome

registrikood Y-27816413), esindaja vandeadvokaat

Allan Valk

Puudutatud isik (võlausaldaja): Liina Tilk (isikukood

XXXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Geidi

Sile

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tootem OÜ, OÜ Walton ja osaühingu Centuurios määruskaebus

rahuldamata ning Tartu Maakohtu 21. märtsi 2022. a määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole vaidlustatav (pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg 4 ja § 5 lg 2).

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Tartu Maakohtu 4. juuli 2019. a määrusega kuulutati välja Ahti Tilga (võlgnik)

pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Sirje Tael (pankrotihaldur).

2. 31. jaanuaril 2022 toimus võlausaldajate üldkoosolek Tootem OÜ (võlausaldaja,

Tootem), OÜ Walton (võlausaldaja, Walton) ja osaühingu Centuurios (võlausaldaja,

Centuurios) 13. detsembril 2021 võlgniku pankrotimenetlusse esitatud nõuete kaitsmiseks ja

pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotihaldur määras sellel üldkoosolekul mh AML

Services Limited-le (võlausaldaja, AML) 46 häält, Tootemile 7 häält, Centuuriosele 23 häält

ja Waltonile 8 häält.

2.1.

Altestek OY (võlausaldaja, Altestek) vaidlustas halduri poolt AML-ile määratud 46

häält.

2.2.

Walton, Liina Tilk ja AML vaidlustasid halduri poolt Tootemile määratud 7 häält,

Centuuriosele määratud 23 häält ja Waltonile määratud 8 häält. Vastuväite esitanud

võlausaldajate arvates ei ole Waltonil 13. detsembril 2021 esitatud nõudeavalduses märgitud

nõuet, mistõttu ei saanud ta osa sellest nõudest Centuuriosele ja Tootemile kehtivalt

loovutada.

2.3.

Ülejäänud võlausaldajatele määratud häälte arvule vastuväiteid ei esitatud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus määras 21. märtsi 2022. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses AML-

ile 46 häält, Tootemile 0 häält, Centuuriosele 0 häält ja Waltonile 0 häält. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda.

Määruse põhjenduste kohaselt on kohus 31. augusti 2020. a määrusega, mis jõustus

11. novembri 2020. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega, määranud AML-ile 46 häält.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust määrata AML-ile PankrS § 82 lg 7 järgi

teistsuguse häälte arvu. Vaidlus AML-i nõude võimaliku tühisuse või aegumise üle

lahendatakse nõude tunnustamise vaidluses tsiviilasjas nr 2-19-17635.

Tootem, Centuurios ja Walton on esitanud nõuded pankrotimenetlusse enam kui kaks aastat

pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ning need tulenevad Waltoni äriregistrikaardile

kantud juhatuse liikme Jekaterina Kirsi hinnangul Waltoni kontolt tehtud väljamaksetest

kolmandatele isikutele ja välja võetud sularahast, millega on võlgnik Waltoni endise juhatuse

liikmena tekitanud äriühingule kahju. Walton loovutas osa väidetavast kahjunõudest võlgniku

vastu Centuuriosele ja Tootemile.

Asjas on vaidlus selle üle, kes on Waltoni juhatuse liige, st kellel on õigus Waltonit esindada.

Waltoni juhatuse liikmena on äriregistrisse kantud alates 1. detsembrist 2021 J. Kirss. Sellel

kandel ei ole aga õigustloovat tähendust, see on deklaratiivne (äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1

p 5, § 184 lg 1 kolmas lause). ÄS § 34 lg 2 kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku

suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.

Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase kande tegemisest

äriregistris. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust menetlusosalise juhatuse liikme

volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus arvestama osanike otsusega, mitte

aga äriregistrisse kantud andmetega.

Margus Lentsiuse väitel on tema valitud Waltoni juhatuse liikmeks osanike

31. detsembri 2021 otsusega, mille alusel on 6. jaanuaril 2022 esitatud kandeavaldus, mis

üldkoosoleku toimumise ajal oli registriosakonna menetluses. Kohtute infosüsteemi järgi

kinnitati maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-980 Tootemi (esindaja

vandeadvokaat Rene Varul) kui hageja ja Waltoni (esindaja juhatuse liige J. Kirss) kui kostja

vaheline kompromiss, millega kostja tunnistas Waltoni 31. detsembri 2021. a osanike

koosolekul vastu võetud otsuste, sh Waltoni uue juhatuse liikme valimise kohta, tühisust.

Nimetatud määruse peale on esitanud määruskaebuse Walton (esindaja juhatuse liige Margus

Lentsius), kelle arvates on R. Varul ja J. Kirss teadlikult eksitanud maakohut eesmärgiga

lahendada vaidlus jõustuva kohtulahendiga ilma, et kaasataks menetlusse teisi isikuid peale

nende endi. Maakohtu 11. veebruari 2022. a määrusega samas tsiviilasjas on eelnimetatud

määrus tühistatud. Tootem on selle määruse peale esitanud määruskaebuse, mis on Tartu

Ringkonnakohtu menetluses. Tartu Maakohtu registriosakond tegi 31. jaanuaril 2022 eitava

kandemääruse, tuginedes maakohtu 26. jaanuari 2022. a määrusele.

Maakohtu 18. märtsi 2022. a määrusega tsiviilasjas nr 2-22-2727 on rahuldatud Waltoni ja

L. Tilga

15. veebruari

2022.

a

määruskaebus,

registriosakonna

kohtunikuabi

31. jaanuari 2022. a eitav kandemäärus tühistatud ning M. Lentsiuse ja L. Tilga kandeavaldus

saadetud uueks kande tegemise otsustamiseks registriosakonnale.

Lisaks eelnimetatud tsiviilasjadele on Tartu Maakohtu menetluses 11. veebruaril 2022

esitatud L. Tilga hagi Waltoni vastu osanike 11. novembri 2021. a koosoleku otsuste tühisuse

tuvastamiseks (alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks) tsiviilasjas nr 2-22-2307. Waltoni

enamusosanik L. Tilk on vaidlustanud mõlemad Waltoni osanike otsused, st nii Heiki Liivati

tagasikutsumise kehtivuse kui ka J. Kirsi juhatuse liikmeks valimise.

Waltoni registrikaardile kantud J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on seega ebaselge

ja tõendamata. Tegemist võib olla isikuga, kellel puudub õigus Waltoni esindamiseks.

Waltoni 13. detsembri 2021. a nõudeavaldus ja loovutuslepingud, millega Walton loovutas

osa oma nõudest Tootemile, on allkirjastatud J. Kirsi poolt. Kuna ei ole selge, kas J. Kirsil on

õigus Waltoni esindamiseks, ei ole võimalik Waltonile ega temalt nõude loovutuse teel

saanud võlausaldajatele (Centuurios ja Tootem) hääli määrata. Waltoni seadusliku esindaja

väljaselgitamine on määrava tähtsusega võlgniku pankrotimenetluses häälte arvu määramisel,

kuna sellest sõltub otseselt Waltoni, Centuuriose ja Tootemi nõudeõiguse olemasolu. Samas

ei saa kohtunik selgitada Waltoni seaduslikku esindajat välja häälte määramise vaidluse

lahendamisel (ehk asuda lahendama hagimenetluses olevaid tsiviilasju), vaid see tuleb

tuvastada pankrotimenetluse väliselt.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Tootem, Centuurios ja Walton paluvad 5. aprillil 2022 esitatud määruskaebuses

maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus jättis Tootemile, Centuuriosele ja Waltonile

hääled määramata ning teha selles osas uus määrus, millega määrata Tootemile, Centuuriosele

ja Waltonile võlgniku pankrotimenetluses hääled nõudeavaldustes märgitud ulatuses.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud hääled ebaõigesti määramata. Kui

võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning sellele on lisatud

nõuet tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on tõendatud

või mitte ega jätta hääli sel põhjusel määramata. Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete

kaitsmisel. Maakohus on praegusel juhul asunud hindama, kas J. Kirss on valitud Waltoni

osanike poolt õiguspäraselt juhatuse liikmeks või mitte. Kuna J. Kirss on Waltoni

registrikaardilt nähtuvalt juhatuse liige, oleks maakohus pidanud eeldama, et tema

esindusõigus on kehtiv. Ka küsimused nõudeavalduse esitaja esindusõiguse ja nõude osalise

loovutuse kehtivuse kohta kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse ja sellega ei peaks tegelema

häälte määramisel.

Maakohus oleks pidanud andma võlausaldajatele võimaluse kõrvaldada kahtlus J. Kirsi

esindusõiguse kohta. Võlausaldajad selgitavad seetõttu J. Kirsi Waltoni juhatuse liikmeks

valimist määruskaebuses.

Tootem Waltoni osanikuna kutsus kokku Waltoni osanike koosoleku juhatuse liikme

tagasikutsumiseks ja uue liikme valimiseks 28. oktoobril 2021. Waltoni juhatuse liige

H. Liivat ise koosolekut kokku ei kutsunud. Tootem edastas kutse ka L. Tilgale kui teisele

Waltoni osanikule. Kuna L. Tilk koosolekule ei ilmunud, ei olnud koosolek otsustusvõimeline

ning Tootem kutsus kokku korduskoosoleku 11. novembril 2021. Kuigi L. Tilk ei ilmunud ka

sellele koosolekule, oli koosolek ÄS § 171 lg 6 alusel otsustusvõimeline. Sellel koosolekul

kutsuti Waltoni senine juhatuse liige H. Liivat tagasi ja uueks juhatuse liikmeks valiti J. Kirss.

J. Kirss on ka äriregistrisse kantud Waltoni juhatuse liikmena. L. Tilk on tsiviilasjas nr 2-22-

2307 vaidlustanud Waltoni 11. novembri 2021. a koosoleku osanike otsused ja J. Kirsi

juhatuse liikmeks valimise. L. Tilga peamine etteheide seisneb selles, et teda ei kutsutud

Waltoni koosolekutele, kuid tegelikkuses ei ilmunud ta saadetud kutsetele vaatamata ise

kohale.

M. Lentsiuse väitel on tema valitud 31. detsembri 2021. a osanike otsusega Waltoni juhatuse

liikmeks. Samas on 15. märtsi 2022. a osanike koosoleku protokolli kohaselt M. Lentsius

valitud Waltoni juhatuse liikmeks alates 15. märtsist 2022, lisaks ei ole M. Lentsiust

registrisse veel kantud ja K. Kirssi juhatusest tagasi kutsutud. Järelikult ei saanud M. Lentsius

olla Waltoni juhatuse liikmeks nõudeavalduse esitamise ja nõuete loovutamise ajal. Seejuures

on notar 15. märtsi 2022. a koosoleku aja tühistanud. Seetõttu on koosoleku toimumine

15. märtsil 2022 arusaamatu. Tootem kavatseb ka Waltoni 15. märtsi 2022. a osanike otsused

vaidlustada, kuna see oli õigusvastane. Waltoni osanike koosolek toimub 25. aprillil 2022.

5. Pankrotihaldur nõustub maakohtu määrusega ning palub jätta see muutmata.

6. Waltoni M. Lentsiuse kaudu esitatud arvamuse kohaselt tuleb kontrollida

vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel määruskaebuse esitamisel ning jätta

esindusõiguse puudumise korral määruskaebus läbi vaatamata ja menetluskulud

esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub võlausaldaja jätta

määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub võlausaldaja jätta

samuti rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja jätta määruskaebuse esitajate kanda.

Waltoni juhatuse liikmeks oli kuni 31. detsembrini H. Liivat ning alates 31. detsembrist 2021

M. Lentsius. J. Kirss ei ole kunagi olnud Waltoni juhatuse liikmeks. Tema poolt tehtud

väidetavad nõuete loovutused seotud isikutele (Tootemile ja Centuuriosele) ei ole kehtivad

lisaks J. Kirsi esindusõiguse puudumisele ka Waltoni osanike sellekohase otsuse puudumise

tõttu.

7. L. Tilk palub kontrollida vandeadvokaadi A. Valgu esindusõigust Waltoni nimel

määruskaebuse esitamisel ning palub esindusõiguse puudumise korral jätta määruskaebus läbi

vaatamata ja menetluskulud esindusõiguseta isiku kanda. Esindusõiguse olemasolul palub

L. Tilk jätta määruskaebus rahuldamata. Tootemi ja Centuuriose määruskaebused palub

L. Tilk jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud palub L. Tilk jätta määruskaebuse esitajate

kanda.

Maakohus leidis põhjendatult, et J. Kirsi esindusõigus Waltoni esindamisel on ebaselge ja

tõendamata. L. Tilk on Waltoni enamusosanik (talle kuulub 71,95% osakapitalist). Waltoni

teisele osanikule (Tootem) kuulub 28,05% osakapitalist. L. Tilk sai äriregistrist 2021. a

detsembris teada, et 26. novembri 2021. a kandeavalduse alusel on Waltoni juhatuse liikmena

äriregistrisse kantud J. Kirss, keda L. Tilk pole kunagi kohanud. Koosolekule, kus J. Kirss

väidetavalt juhatuse liikmeks valiti, L. Tilka ei kutsutud. Ühelegi järgmisele koosolekule ei

ole Tootem ilmunud, vaid vaidlustab valimatult kõik L. Tilga häältega vastuvõetavad otsused.

L. Tilk ei tunnista J. Kirssi Waltoni juhatuse liikmena.

Pankrotimenetluses

võlausaldajatele

häälte

määramisel

tuleb

mh

arvesse

võtta

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-tes 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse § 6 lg-s 2

kehtestatud hea usu põhimõtet. Nõuete kunstliku loomise ja nende loovutamise eesmärk on

omandada kontroll võlgniku pankrotimenetluses pärast seda, kui Tootemi nõue täies ulatuses

rahuldati. See ei ole eesmärk, millele kohtutel tuleks anda õiguskaitset.

J. Kirsil puudub õigus Waltoni esindamiseks, mistõttu on väidetavalt tema kaudu Waltonilt

omandatud nõuete osas põhjendatult hääled määramata jäetud. Tootem on väikeosanikuna

oma positsiooni kuritarvitanud ning dokumente võltsides saavutanud olukorra, kus

äriregistrisse kanti Waltoni juhatuse liikmena Tootemi juhatuse liige J. Kirss. Waltoni osanike

11. novembri 2021. a otsuste kehtivus on vaidlustatud tsiviilasjas 2-22-2307. Waltoni osanike

31. detsembri 2021. a koosolekul valiti juhatuse liikmeks M. Lentsius. Waltoni osanike

15. märtsi 2022. a koosolekul kinnitati üle 31. detsembri 2021. a otsused.

Vandeadvokaat A. Valk eksitab teadlikult kohut 15. märtsi 2022. a koosoleku aja

tühistamisega ja 25. aprillil 2022 väidetavalt kokku kutsutud osanike koosolekuga.

Pankrotihaldur ega maakohus ei määra hääli selle järgi, kas nõudeavaldus on esitatud ja

tõendid formaalselt lisatud, vaid hindab esitatud nõudeavaldusi ja nendele esitatud

vastuväiteid sisuliselt. Häälte arvu määramisel saab ja tuleb välistada õiguste kuritarvitamine.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks

Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited

ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1

ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse

rahuldamata.

10. Tootem, Centuurios ja Walton on määruskaebuses vaidlustanud maakohtu määruse

osas, milles jäeti neile hääled määramata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus AML-ile hääled määras (46 häält). Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebuses

vaidlustatud osas.

11. Tootem, Centuurios ja Walton ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest

tulenevalt võiks järeldada, et neile jäeti põhjendamatult hääled määramata. Ringkonnakohus

ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse

maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

määruse

põhjendustega

ning

kooskõlas

TsMS § 654 lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud määruskaebuses esitatud väited, nagu

ei saaks ebaselge ja tõendamata esindusõigus olla aluseks jätta võlausaldajale

pankrotimenetluses hääled määramata. PankrS § 82 lg 1 järgi on võlausaldajate üldkoosolekul

iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega. See aga ei tähenda, et

võlausaldajale tuleks alati määrata hääled nõudeavalduses märgitud suuruses. Selleks, et

võlausaldajal tekiks häälte saamise õigus, peavad esmalt olema täidetud formaalsed eeldused.

Võlausaldajal tuleb häälte saamiseks esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles on

märgitud nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga, ning millele on

lisatud nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid (PankrS § 94 lg 1). Nõudeavaldusele

kirjutab alla võlausaldaja. Kui nõudeavalduse esitab esindaja, lisab ta volikirja või tema

esindusõigust tõendava muu dokumendi (PankrS § 94 lg 2). Lisaks peavad eelnimetatud

dokumendid olema jõudnud halduri käsutusse vähemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut

(PankrS § 82 lg 3). Seega peab häälte saamiseks mh nõudeavalduse esitaja esindusõigus

olema selge ja tõendatud.

11.2. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et J. Kirsi õigus Waltoni

esindamisel 13. detsembril 2021 (sh võlgniku pankrotimenetlusse Waltoni nõudeavalduse

esitamisel ning võlgniku vastu väidetava nõude loovutamisel Tootemile ja Centuuriosele) on

ebaselge ja tõendamata. Seega ei olnud formaalsed eeldused Waltonile häälte arvu

määramiseks täidetud. Samuti leidis maakohus õigesti, et häälte arvu määramise raames

nõudeavalduse esitaja esindusõiguse hindamisel ei saa lähtuda ainuüksi äriregistrisse kantud

juhatuse liikme kandest. Seadusest ei tulene, et juhatuse liikme volitused algaksid sellekohase

kande tegemisest äriregistris. Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on

deklaratiivne, mitte õigustloov. Kui kohtule saab teatavaks juriidilisest isikust

menetlusosalise juhatuse liikme volituste lõppemine, siis ÄS § 34 lg 2 kohaselt peab kohus

arvestama osanike otsusega, mitte äriregistrisse kantud andmetega. Asjas ongi aga vaidlus

J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatusse valimise osanike otsuste kehtivuse osas. Eelnevast

tulenevalt ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis põhjendatult Waltonile J. Kirsi ebaselge

ja tõendamata esindusõiguse tõttu hääled määramata.

Kuivõrd Tootemi ja Centuuriose 13. detsembril 2021 esitatud nõuete olemasolu

pankrotimenetluses sõltub ennekõike sellest, kas J. Kirsil oli õigus Waltoni seadusjärgse

esindajana võlgniku vastu olevaid väidetavaid nõudeid loovutada, kuid J. Kirsi kõnealune

esindusõigus on ebaselge ja tõendamata, ei ole põhjendatud määrata hääli ka Tootemile ja

Centuuriosele.

Ringkonnakohtu arvates on ka pankrotimenetluse eesmärkidega kooskõlas häälte arvu

määramise menetluses välistada hääle andmine mh olukorras, kus nõudeavalduse esitaja

esindusõigus on ebaselge ja tõendamata ning häälte arvu määramisel tähtsust omavad

dokumendid on omavahel vastuolus (mh on pooleli nõudeavalduse esitaja esindusõigust ja

nõudeid puudutavad kohtuvaidlused). Sellised ebaselged nõuded ei tohiks anda

võlausaldajale pankrotimenetluses (sh hääletamisel) mingit eelist.

11.3. Ringkonnakohus märgib, et häälte arvu määramise menetluses ei saa kohus lahendada

sisulist vaidlust Waltoni seadusjärgse esindusõiguse kohta, vaid see tuleb lahendada

pankrotimenetluse väliselt (Waltoni osanike otsuste vaidlustamisel) või pankrotimenetluses

nõuete kaitsmise menetluses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu seisukohad

vastuolus Riigikohtu poolt 10. jaanuaril 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 tehtud määruses

esitatud käsitlusega. Viidatud lahend ei välista kohtu poolt nõude õigusliku põhistatuse

hindamist häälte arvu määramise menetluses. Eelnevat arvestades ei vasta ringkonnakohus

määruskaebuses esitatud väidetele J. Kirsi ja M. Lentsiuse juhatuse liikmeks valimise otsuste

kehtivuse kohta.

12. Waltoni nimel esitatud määruskaebuse lubatavuse hindamisel saab ringkonnakohtu

hinnangul siiski erandlikult lähtuda registrikandest juhatuse liikme kohta (vt nt

registrimenetluses esitatud määruskaebuse kohta: Riigikohtu 27. oktoobri 2011. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 20). Käesoleva asja lahendamisel ei saa lõplikult otsustada

juhatuse liikme kande õigsuse üle ning asja menetluse peatamist kuni vaidluse lahendamiseni

ei saa kohus PankrS § 27 lg-st 3 tuleneva piirangu tõttu kaaluda. Kuna määruskaebuse

esitamise ajal on J. Kirss kantud äriregistrisse Waltoni juhatuse liikmena, tuleb eelmärgitut

arvestades asuda seisukohale, et tal oli õigus volitada vandeadvokaat A. Valku esitama

Waltoni nimel määruskaebust maakohtu määruse peale.

13. Eelmärgitust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult Tootemile, Centuuriosele ja

Waltonile hääled määramata. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata.

14. Häälte määramine pankrotimenetluses toimub eelkõige menetlusosaliste endi huvides.

Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 alusel määruskaebusega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest