2-21-115109/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-115109

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. septembri 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja X (isikukood XXXXXXXXX, surnud 10. augustil

2021)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28. septembri 2021 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-21-115109

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 22. mail 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X-lt (kostja) 4175,42 euro saamiseks. Makseettepanekule vastuväite

esitamise tõttu anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja

esitas 30. juunil 2021 hagiavalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1754,40

eurot, enne 15. juunit 2019 sissenõutavaks muutunud viivise 1166,36 eurot ja lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt alates 16. juulist 2019 kuni 30. juunini 2021

summas 588,04 eurot ja sissenõudmiskulud 35 eurot ning täiendava viivise.

2. Harju Maakohus jättis 12. juuli 2021 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat täpsustama

hagiavalduses esitatud nõuet ja hagi hinda. Hageja esitas 27. juulil 2021 hagiavalduse

täienduse.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 28. septembri 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hageja hagi

menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

4. Maakohtu määruse kohaselt nähtub rahvastikuregistrist, et kostja on surnud 10. augustil

2021. Surnud isiku vastu ei saa hagi esitada, kuivõrd kostjal puudub tsiviilseadustiku üldosa

seaduse

(TsÜS) § 7

lg 2

kohaselt

õigusvõime.

Seetõttu

puudub

kostjal

ka

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 järgi.

Kuigi TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma korral, kui tekib

üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, ei ole hageja

esitanud hagi täpsustust, milles nähtuks kostja üldõigusjärglane, seega kostjal ei ole antud

hetkel üldõigusjärglast. Kuna kohus ei ole antud hagi veel menetlusse võtnud, tuleb

TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda hagi menetlusse võtmast. Hageja saab kostja

üldõigusjärglase väljaselgitamisel esitada hagi üldõigusjärglase vastu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määrus tühistada ja jätkata

tsiviilasjas menetlust.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus andud hagejale võimalust hagi täpsustuse esitamiseks

menetluse jätkamise osas, sh õigusjärglase esitamise osas, sest 27. juulil 2021 ei olnud kostja

veel surnud. Hageja kontrollis 3. septembril 2021 pärimisregistrit ning sealt ei nähtunud isikuga

seostuvaid pärimismenetlusi. Hagejale teadaolevalt on kostjal pärandvara II samba

pensioniosakute näol, mistõttu tuleb menetlus peatada kuni pärijate väljaselgitamiseni.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1

(koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2-21-115109

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja on esitanud hagi isiku vastu, kes on surnud.

9. TsMS § 201 lg 2 kohaselt saab tsiviilkohtumenetluses osaleda isik, kellel on

tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, st isik, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. TsÜS § 7

lg 2 järgi lõpeb isiku õigusvõime tema surmaga. Kuna kostjana märgitud isik oli surnud enne

hagi menetlusse võtmist, ei saa ta kohtumenetluses poolena osaleda. Sealjuures ei ole

põhjendatud hageja etteheited seoses hagejale täiendava tähtaja andmata jätmisega, kuivõrd

määruskaebusest nähtuvalt ei olnud hagejale ka peale maakohtu vaidlustatud määruse tegemist

ega määruskaebus esitamise ajal teada, kes on kostja pärijad ja kelle vastu tuleb hagi esitada.

10. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega menetluse peatumise ja peatamise kohta.

Menetluse peatumise ja peatamise regulatsiooni kohaldatakse alates hagi menetlusse võtmisest

(Kõve, V. jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2017,

lk 306). Käesoleval juhul eelnes hagiavalduse esitamisele maksekäsu kiirmenetlus. TsMS § 486

lg 2 sätestab, et hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 362 lg 1 kohaselt aga saab hagi esitamise ajaks

lugeda hagi kohtusse jõudmise aega üksnes juhul, kui see on hiljem kostjale kätte toimetatud.

Seega on hagi esitatuks lugemise eelduseks, et hageja on esitanud nõuetele vastava hagi, mis

on TsMS § 372 lg 1 järgi menetlusse võetud ja kostjale TsMS § 393 lg 1 järgi kätte toimetatud.

Kuivõrd maakohus ei ole hageja hagiavaldust menetlusse võtnud ega seda kostjale kätte

toimetanud, ei saa hagi esitatuks lugeda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kuna

maakohus ei olnud hagi menetlusse võtnud, ei saanud seega kohalduda ka TsMS § 353 lg 1

ega 2, mille kohaselt peatub füüsilisest isikust poole surma korral üldõigusjärgluse puhul

menetlus või peatab kohus menetluse surnud poole lepingulise esindaja olemasolu korral

esindaja või vastaspoole taotlusel.

11. Eeltoodut arvestades oli põhjendatud maakohtu poolt TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi

menetlusse võtmisest keeldumine.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

13. Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 teise lause järgi ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

§ 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast asjas tehtava lahendi jõustumist.

14. Ringkonnakohus selgitab, et hagejal on hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse

jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel õigus taotleda hagiavalduselt tasutud riigilõivu

205,55 eurot tagastamist.

15. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)