3-22-946/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Maret Altnurme

Määruse tegemise aeg ja koht

12. mai 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-946

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla vastu üksikvangistuse

rakendamise keelamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale haldusasjas nr 3-22-946.

2. Jätta X menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Tagastada X taotlus tunnistajate ülekuulamiseks läbivaatamatult.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. mai 2022. a määruse

resolutsiooni p-d 3 ja 4 haldusasjas nr 3-22-946 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 88 lg 5 ls 2, § 252

lg 7, § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 26.04.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus keelata Tallinna Vanglal

tema suhtes üksikvangistuse rakendamine. Kaebuse kohaselt rakendatakse üksikvangistust juba

34 päeva ning vangla keelamine on vajalik kaebaja elu ja tervise kindlustamiseks. Kaebaja pani

11.04.2022 toime enesetapukatse. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse,

milles palus kohustada vastustajat lõpetama üksikvangistuse kohaldamine. Üksikvangistuses

viibimine kahjustab kaebaja vaimset tervist.

2. Tallinna Vangla palus 28.04.2022 vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Kaebaja vahistati 31.01.2022 ja Tallinna Vanglasse saabus ta 03.02.2022 Põhja prefektuuri

kinnipidamiskeskusest. Kaebaja staatus on jätkuvalt vahistatu. Tallinna Vanglas on ta

3-22-946

2(6)

paigutatud neljandasse üksusesse eluosakonda P5, kuid 01.04.−20.04.2022 viibis ta ka

eluosakonnas PK2. Kuni 24.03.2022 oli kaebajal kambrikaaslane, edaspidi on ta olnud kambris

üksi.

Kaebaja 24.04.2022 vaie (registreeritud 25.04.2022 nr-ga 5-15/21/134-1), milles ta vaidlustab

neljanda üksuse juhi otsust kohaldada kaebaja suhtes üksikvangistust, on menetlemisel.

Ajavahemikul 11.04.‒20.04.2022 kohaldati kaebaja suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1

alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid, sest ta tegi poomiskatse. Kaebaja liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramiseks, isiklike asjade kasutamise ning kehakultuuriga tegelemise

keelamiseks andis neljanda üksuse juht 11.04.2022 välja käskkirja nr 1-22/1-2/109. Piirangud

lõpetati 20.04.2022 käskkirjaga nr 1-22/1-2/123.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisega saavutab kaebaja sisuliselt kaebuse lõpliku eesmärgi, mis

ei ole kohtupraktika kohaselt lubatav. Ühestki õigusaktist ei tulene kinnipeetavale õigust

otsustada selle üle, millisesse üksusesse ja kuhu kambrisse ta paigutatakse, sh kas tegu on ühe-

või mitmekohalise kambriga. Selle, kas paigutada kinnipeetav eraldi või koos teiste

kinnipeetavatega, otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel, lähtudes mh VangS § 11 lg-st 14.

Kuna

kinnipeetavate

paigutamisel

tuleb

järgida

asjaolusid,

mis

välistavad

julgeolekukaalutlustel isikute ühte kambrisse paigutamise, võib esineda olukordi, kus

kinnipeetav paikneb kambris üksinda. Selline olukord ei ole käsitatav üksikvangistuses

hoidmisena isiku sotsiaalse isoleerimise eesmärgil. Ka Euroopa vanglareeglistiku kohaselt

tuleks kinnipeetavaid isikuid eraldi kambrites hoida.

Asjaolusid, mis välistanuks kaebaja üksinda kambrisse paigutamise, ei esinenud ja ei esine ka

käeoleval ajal. Kuigi kaebaja enda sõnul on ta varasemalt narkootikume tarvitades

enesetapukatseid sooritanud, siis 03.02.2022 Tallinna Vanglasse saabudes tal suitsiidimõtteid

ja -kavatsusi ei olnud. Meeleolulangust, suitsiidseid mõtteid ja arvamust, et ta ei tule üksinda

kambris olemisega toime, hakkas kaebaja väitma pärast seda, kui jäi üksinda kambrisse.

01.04.2022 õhtul lubas kaebaja naljatades meedikule, et vigastab ennast, et „neil (meedikutel)

igav ei hakkaks“. Olukorda suhtuti tõsiselt ja tema jälgimiseks kasutati elektroonilist

järelevalvet. Kaebaja on küll üksi kambris, aga ta ei ole täielikus isolatsioonis. Vangiregistri

andmetel on kaebajal toimunud ajavahemikul 25.03.2022 kuni tänaseni vestlused teabe- ja

uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga.

Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel. Kaebaja

meeleolu on paranenud ja suitsiidimõtteid tal tema enda väitel enam ei ole.

Käesolevaks ajaks on vangla välja selgitanud, et 11.04.2022 poomiskatse ei olnud kaebaja

tõsiseltvõetav kavatsus endalt elu võtta, vaid manipulatsioon. Kaebaja eesmärk on n-ö läbi

hirmutamistaktika sundida vanglat paigutama teda mõne teise vahistatuga ühte kambrisse.

Kaebaja on öelnud, et tahab omale kambrikaaslast, kellega rääkida, ja et kambris oleks

televiisor. Kaebaja võib kahtlemata soovida ka kellagagi intensiivsemalt suhelda, kuid tema

põhiline soov on saada mugavamaid vangistustingimusi. Kaebajal ei ole isiklikku televiisorit

ega elektrilist veekeetjat. Ta on korduvalt üritanud isevalmistatud seadeldisega kambris vett

keeta, kuid keelatud esemed on temalt konfiskeeritud. Ilmselgelt on ta huvitatud saama ühte

kambrisse isikuga, kes neid asju omaks ja ta saaks neid enda ressurssi kulutamata kasutada.

Vangla ei välista, et tulevikus võib kaebaja vanglasisene paigutus muutuda ja ta ei pruugi jääda

kambrisse üksi, kuid seda otsustab vangla vajaduspõhiselt. Kaebaja eelistused ja manipuleeriv

käitumine nende saavutamiseks ei ole mõjuv põhjus esialgse õiguskaitse rakendamiseks.

Tallinna Vangla esitas taotluse vastusele lisatud elektronkirjavahetuse (lisa 5) ja vangiregistri

väljavõtte (lisa 6) osas kaebajale juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Vanglateenistujate

vaheline elektronkirjavahetus on teabehalduskorra kohaselt töökorralduslik dokument ja

3-22-946

3(6)

vangiregistri väljavõttele juurdepääsupiirangu kehtestamise aluseks on VangS § 52 lg 6.

Dokumendid sisaldavad vanglateenistuja hinnanguid kaebajaga seotud asjaoludele ja

võimalikele julgeolekuriskidele, mistõttu ei saa neid kaebajale avaldada.

3. Tallinna Halduskohus jättis 02.05.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 3) ning piiras kaebaja (ja tema esindajate) õigust tutvuda Tallinna

Vangla 28.04.2022 esitatud vastuse lisadega nr 5 ja 6 (resolutsiooni p 4).

Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse üksikvangistuse rakendamise keelamiseks

vaidemenetluse ajal.

Tulenevalt vangistuse iseloomust ning piiratud suhtlemisvõimalustest võib teatud isoleeritus

mõjuda kinnipeetavate vaimsele tervisele väsitavalt. Seejuures tuleb vanglal kinnipeetavate

paigutamisel arvestada mitmete asjaoludega (kinnipeetava isiku staatus – kas tegemist on

vahistatuga

või

süüdimõistetuga,

võimalikud

kokkupuuted

teiste

samas

süüteos

süüdistatavatega, muud kinnipeetavatega seonduvad asjaolud, mis võivad välistada nende ühte

kambrisse paigutamise jne). Seega ei saa kaebaja üksinda kambrisse paigutamist pidada

automaatselt üksikvangistuse kohaldamisena või karistamise/piinamisena. Kaebaja viibib

kambris üksinda tulenevalt kinnipeetavate kambrisse paigutamise põhimõtetest ning vangla

võimalustest. Kohtule ei nähtu, et kaebaja oleks viibinud kambris üksinda ülemääraselt kaua

aega. Kuni 24.03.2022 oli kaebajal kambrikaaslane. Pärast seda on kaebajal olnud võimalik

suhelda nii vangla personaliga, sotsiaaltöötajaga, psühholoogiga kui ka lähedastega kirja ja

telefoni teel. Seega ei pea kohus tõenäoliseks, et üksinda kambris viibimine avaldaks kaebaja

vaimsele tervisele sellist mõju, mis võiks kaasa tuua pöördumatud tagajärjed.

Kaebaja väited seoses ohuga tema elule ei ole veenvad. Täiendavaid julgeolekuabinõusid

kohaldati kaebaja suhtes tulenevalt kaebaja poomiskatsest. Teisalt on vangla toonud välja, et

julgeolekuabinõusid kasutati ettevaatusabinõuna, kuid kaebaja suitsiidikatse ei olnud

tõsiseltvõetav, vaid käsitatav manipulatsioonina, saamaks paremaid vangistustingimusi.

Kaebaja terviseandmete väljavõttest nähtub, et kaebaja on väljendanud suitsiidimõtete

puudumist

(18.04.2022

anamnees),

kuid

välistada

ei

saa

manipulatiivse

sisuga

enesevigastamist.

Alates

20.04.2022

on

kaebaja

suhtes

lõpetatud

täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine, mistõttu on kaebaja suhtes tühistatud ka suhtlemispiirangud.

Kaebajale on tagatud vajadusel meditsiiniline abi (sh kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri

visiidid).

Käesolevaks hetkeks ilmnenud asjaolude pinnalt ei saa seega järeldada, et kaebaja jaoks

kaasneks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatud tagajärjed vaimse tervise

kahjustamise näol või oht kaebaja elule. Nende põhjustel ei ole alust kohaldada esialgset

õiguskaitset (keelata vanglal kaebajat üksinda kambrisse paigutada), millega kohus lahendaks

sisuliselt ära põhivaidluse.

Ka juhul, kui möönda kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu, ei oleks esialgse

õiguskaitse kohaldamine põhjendatud kaebuse väheste eduväljavaadete tõttu. Tuginedes

praeguseks olemas olevale informatsioonile, ei ole alust arvata, et vangla oleks käitunud

õigusvastaselt, paigutades kaebaja üksinda kambrisse.

Tallinna Vangla 28.04.2022 vastuse lisad 5 ja 6 sisaldavad hinnanguid kaebaja käitumisele ning

temast lähtuvatele võimalikele riskidele. Ei saa välistada, et nimetatud info kaebajale

kättesaadavaks tegemisel on kaebajal võimalik seda kasutada viisil, mis seaks ohtu edasise

vangla poolse julgeolekualase teabe välja selgitamise. Eeltoodud põhjusel piirab kohus HKMS

§ 88 lg 2 ja § 79 lg 1 p 1 alusel kaebaja õigust tutvuda haldusasja materjalidega vangla

28.04.2022 vastuse lisade 5 ja 6 osas.

3-22-946

4(6)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. X palub 09.05.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.05.2022 määruse

resolutsiooni p-d 3 ja 4. Halduskohus on võtnud arvesse vaid vangla seisukohad ja asjasse

mittepuutuvad asjaolud. Vangla jurist on 28.04.2022 seisukohas (p 6 lõigud 4 ja 5) esitanud

eksitavat infot. 01.04.2022 teavitas kaebaja ise valvurit soovist saada jälgimiskambrisse, kuna

esinesid halvad mõtted ja üksildus. 28.03.2022 toimus kliinilise psühholoogi vastuvõtt, kus

kaebaja rääkis oma meeleolust ja kurnatusest. Vangla väide, et kaebaja põhiline soov on saada

mugavamad vangistustingimused, on paljasõnaline. Määruskaebuse esitajal on kambris raadio.

See, et ta soovib rääkida inimestega, on tõsi.

Koos määruskaebusega esitas X taotluse tunnistajate ülekuulamiseks, mille osas palub ajutiselt

piirata vangla juurdepääsu.

X palub vabastada end riigilõivu tasumise kohustusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 88 lg 5, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele määral, mis võimaldab

määruskaebuse lahendada. Kuna haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS §

104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus läbi vaatamata X taotluse

määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Et vastustaja on saanud oma

seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas esitada halduskohtule 28.04.2022, ei pea

ringkonnakohus vajalikuks kuulata määruskaebuse menetluses Tallinna Vanglat täiendavalt ära

ning lahendab määruskaebuse varasemaid seisukohti arvestades. Määruskaebuse vaatab läbi

üks ringkonnakohtu kohtunik (HKMS § 201 lg 1 ls 1).

6. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 3 jättis halduskohus rahuldamata X esialgse

õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk on vältida tagajärgi, mis

raskendavad kaebuse eesmärgi saavutamist või muudavad selle võimatuks (HKMS § 249 lg 1).

Kohus arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi

ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi

(HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja

proportsionaalne. X esitas esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse ajal, mis on lubatav

(HKMS § 249 lg 2).

7. Tallinna Vangla on 28.04.2022 vastuses selgitanud, et X on hetkel vahistatu. Kuni

24.03.2022 oli X-l kambrikaaslane ning sealt edasi on ta olnud kambris üksi. Ajavahemikul

11.04.‒20.04.2022 kohaldati X suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid (VangS § 69 lg 1) –

piirati tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati isiklike riiete kandmine ja

esemete kasutamine ning kehakultuuriga tegelemine.

8. VangS § 90 lg 3 järgi hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg,

kui vahistatu töötab või õpib. Eraldi hoitakse vahistatuid, keda süüdistatakse ühes ja samas

kriminaalasjas. Vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühe- või

mitmekohalisesse tuppa või kambrisse. On ilmne, et üksinda lukustatud kambris viibimine ning

viidatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine võivad avaldada mõju kinnipeetava

vaimsele tervisele. Samas ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt ka ringkonnakohtule, et X suhtes

esineks vaidemenetluse ajal esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute

või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht vaimsele tervisele või elule.

3-22-946

5(6)

Kinnipeetava vanglasisese paigutamise otsustab vangla kaalutlusõiguse alusel. Seejuures tuleb

vahistatu paigutamisel lähtuda erinevatest asjaoludest. Jälgida tuleb, et ühes ja samas

kriminaalasjas süüdistatavaid vahistatuid hoitaks eraldi ning selliselt, et välistatud oleks nende

omavaheline suhtlemisvõimalus. Esineda võivad muud kinnipeetavatega seonduvad asjaolud,

mis välistavad nende ühte kambrisse paigutamise, ning lisaks on vahistatute staatus pidevas

muutumises. Seetõttu ei saa X üksinda kambrisse paigutamist pidada üksikvangistuse

kohaldamiseks, vaid ta viibib kambris üksi tulenevalt kinnipeetavate vanglasisese paigutamise

põhimõtete järgimisest, ning vangla ei ole välistanud võimalust, et X vanglasisene paigutus

võib muutuda. Kaebaja üksi kambris viibimise aega ei saa pidada ülemääraselt pikaks ning ta

ei ole olnud täielikus isolatsioonis. Tallinna Vangla on 28.04.2022 vastuses välja toonud, et

vangiregistri andmete järgi on X-l alates 25.03.2022 toimunud vestlused teabe- ja

uurimisosakonna peaspetsialistiga, kliinilise psühholoogiga, meedikutega ja sotsiaaltöötajaga.

Kaebaja saab vanglateenistujatega ning lähedastega suhelda ka telefoni ja kirja teel,

meelelahutuseks kuulab raadiot. Kuigi X väitel on ta varem narkootikume tarvitades

enesetapukatseid sooritanud, puudusid tal Tallinna Vanglasse saabudes suitsiidimõtted

(03.02.2022 haigusjuht nr A2060 202). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati kaebaja

suhtes ettevaatusabinõuna tulenevalt 11.04.2022 suitsiidikatsest, mida vangla käsitab pigem

manipulatsioonina paremate vangistustingimuste saamiseks. Haigusjuhtude väljavõttest

nähtuvalt on kaebaja meeleolu hiljem paranenud, ta on teinud tulevikuplaane ning tema osas

puudub akuutne suitsiidirisk, kuid välistada ei saa manipulatiivse sisuga enesevigastamist

(18.04.2022 haigusjuht nr A5149 202). Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine kaebaja

suhtes lõpetati 20.04.2022 ning seega on lõppenud ka suhtlemispiirangud.

9. Halduskohus on õigesti leidnud, et ka esialgse õiguskaitse vajaduse möönmisel tähendaks

taotluse rahuldamine vaidluse ette ära otsustamist, milleks peaksid kaebusel esinema

ülekaalukad eduväljavaated ning taotlejal tungiv õiguskaitsevajadus (Riigikohtu 22.09.2014

määrus nr 3-3-1-59-14, p 19). Need tingimused ei ole praeguses asjas täidetud. Kaebuse

eduväljavaated ei ole ülaltoodud põhjustel suured ning kaebaja võimalik õiguste riive ei ole

selline, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaidluse ette ära otsustamist. Esitatud

andmete alusel ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja üksinda kambrisse paigutamisel

ilmselgelt õigusvastaselt tegutsenud.

10. Vaidlustatud määruse resolutsiooni p-ga 4 piiras halduskohus X õigust tutvuda Tallinna

Vangla 28.04.2022 vastuse lisadega 5 ja 6. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel

õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust

piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel (sh avaliku korra tagamiseks, mis hõlmab ka

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitset – HKMS § 79 lg 1 p 1) ning tingimusel,

et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest tutvuda toimikuga ja saada

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt tuleb menetlusosalisel võimaldada

tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega maksimaalses

ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid minimaalses ulatuses, mis on toimikuga

tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik.

11. Halduskohus on õigesti leidnud, et esineb alus piirata kaebaja õigust tutvuda Tallinna

Vangla 28.04.2022 vastuse lisadega 5 ja 6 HKMS § 79 lg 1 p 2 ja § 88 lg 2 alusel. Lisa 5

(vanglaametnike omavaheline e-kirjavahetus) ja lisa 6 (vangiregistri väljavõte) on tunnistatud

asutusesiseseks teabeks avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p-de 11 ja 15 alusel. Ringkonnakohus

nõustub, et viidatud teabele juurdepääsu piiramine on avaliku korra kaitseks vajalik ja

põhjendatud, sest vangla meetodite ja julgeolekualase teabe väljaselgitamise taktika

kättesaadavaks tegemisel on isikul võimalik teavet ära kasutades oma käitumist vastavalt

vajadusele muuta või asjaolusid varjata, mis seaks ohtu vangla kui julgeolekuasutuse töö.

3-22-946

6(6)

Olenemata sellest, et VangS § 52 lg 4 järgi võidakse kinnipeetavale tema taotlusel väljastada

vangiregistri andmeid, ei tähenda see, et kinnipeetaval peaks olema täielik juurdepääs kõigile

tema kohta käivatele andmetele. VangS § 52 lg 6 annab vanglale õiguse keelduda vangiregistri

andmete väljastamisest, kui need sisaldavad informatsiooni vanglatöös kasutatavate meetodite,

taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta ning kui teabe avalikuks tulek võib ohustada

vangistuse täideviimist, samuti teistel seaduses sätestatud juhtudel.

12. Eelnevat arvestades jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.05.2022

määruse resolutsiooni p-d 3 ja 4 muutmata.

13. Ringkonnakohus tagastab X-le läbivaatamatult koos määruskaebusega esitatud tunnistajate

ülekuulamise taotluse. X-l on õigus esitada taotlus uuesti halduskohtule asja sisulise arutamise

käigus, taotledes seejuures menetlusdokumendi osas vanglale juurdepääsu piiramist, kui ta seda

vajalikuks peab. Hetkel on kaebajal asja materjalidest nähtuvalt läbimata kohtueelne menetlus

(VangS § 11 lg 5), mis on eelduseks kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)