2-14-19926/73 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. mai 2022

Tsiviilasja number

2-14-19926

Tsiviilasi

S.E. kohustustest vabastamise menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. jaanuari 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

S.E. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlgnik): S.E. (isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

1. Coop Pank AS (registrikood 10237832), volitatud

esindaja Kerly Riivik

2. Alfavir OÜ (registrikood 11412013)

3. IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ)

(registrikood 11034137), lepinguline esindaja Maarja

Kruusmaa

4. Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

(registrikood 70008747), volitatud esindaja Agne Niido

5. BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638)

6. Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu)

(registrikood 75014920), volitatud esindaja Terje Krais

7. JeweLex Advokaadibüroo Osaühing (registrikood

12412334)

8. Telia Eesti AS (registrikood 102349XX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.E. määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. jaanuari 2022. a määrus

ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule S.E. kohustustest

vabastamise otsustamiseks.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu 12. novembri 2014. a määrusega (I kd, tl 99–102) kuulutati välja S.E. (võlgnik)

pankrot. Maakohus lõpetas 30. septembri 2015. a määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu,

algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le

171 ja kohustas võlgnikku täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise

menetluses (I kd, tl 171–173).

Võlgnik esitas 7. jaanuaril 2021 taotluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Viimane

usaldusisiku aruanne esitati kohtule 3. juulil 2020.

Võlausaldajad BAUHOF GROUP AS ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) olid

nõus võlgniku kohustustest vabastamisega, võlausaldajad Coop Pank AS, Tallinna linn (Tallinna

Linnakantselei kaudu), JeweLex Advokaadibüroo Osaühing ja Telia Eesti AS ei olnud nõus

võlgniku kohustustest vabastamisega ning võlausaldajad Alfavir OÜ ja IPF Digital AS

(end. MCB Finance Estonia OÜ) omapoolseid seisukohti ei esitanud.

Maakohus nõudis 16. juunil 2021 võlgnikult täiendava informatsiooni esitamist. Võlgnik kohtu

kirjale ei reageerinud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 27. jaanuari 2022. a määrusega võlgniku vabastamisest

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetas kohustustest vabastamise menetluse.

Vastavalt PankrS § 2 teisele lausele antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse

kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ei kujuta endast kindlat ja automaatset võlgadest

vabanemist. PankrS § 2 teises lauses sätestatu ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku taotlusel pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. Sama paragrahvi lg 51 järgi võib kohus menetlust pikendada

kuni 7 aastani menetluse algatamisest.

Kohustustest vabastamine saab kõne alla tulla juhul, kui võlgnik on menetluse kestel käitunud

vastutustundlikult, esmajoones oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja suutnud võlausaldajate

nõuetest ka arvestatava osa rahuldada. Menetluse perioodil (5–7 aastat) peab võlgnik tulema

toime minimaalsete elamiseks vajalike summadega ja käima tööl (st tegelema tulutoova

tegevusega) või vähemalt otsima tööd ja muid sissetuleku saamise võimalusi.

Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti

raske ning lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma

talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks

peab võlgnik kohustustest vabastamise kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks. Võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine

ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele (vt Riigikohtu 17. aprilli 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13, p 11).

PankrS § 175 lg 2 p-i 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Vastavalt PankrS § 175 lg-le 5 võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja

või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada

kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lg-s 2

või 4 nimetatud alus.

Kohustustest vabastamise menetluses peab nähtuma võlgniku hea tahe oma kohustusi täita ja

maksete tegemise võimatus peab olema seotud konkreetselt võlgniku sotsiaalse olukorraga, mis

ei võimalda võlgnevusi tasuda.

Maakohus leidis, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluses rikkunud kohtule

informatsiooni esitamise ja võlausaldajatele piisavate väljamaksete tegemise kohustust. Asja

materjalidest nähtub, et kohustuste vabastamise menetluse algatamisel oli võlgniku kohustuste

kogusuurus võlausaldajate ees 37 262 eurot 68 senti. Kohustustest vabastamise menetluse

perioodil (5 aastat) tasus võlgnik võlausaldajatele kokku 2683 eurot 83 senti ehk umbes 7% kogu

nõuetest (keskmiselt 536 eurot 76 senti aastas ja 44 eurot 73 senti kuus). Võlgnik ei esitanud

kohtule täiendavat informatsiooni, mida kohus nõudis 16. juuni 2021. a e-kirjas. Teabe esitamata

jätmine ja võlausaldajate nõuete väikeses mahus rahuldamine kohustustest vabastamise 5-aastase

perioodi jooksul on võlgniku kohustuste süüline täitmata jätmine.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub vabastada ennast

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest või alternatiivselt vabastada ennast

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest osaliselt järgmiselt: vabastada võlausaldajate

BAUHOF GROUP AS ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) nõuetest seoses

võlausaldajate nõusolekuga kohustustest vabastamisega; vabastada võlausaldajate Alfavir OÜ

ja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) nõuetest seoses võlausaldajate seisukohtade

puudumisega; vabastada võlausaldaja Coop Pank AS nõudest seoses kompromisslepinguga

tsiviilasjas nr 2-21-8256 võlgniku vanemate ja võlausaldaja vahel ning jätta vabastamata

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest võlausaldajate Tallinna linn (Tallinna

Linnakantselei kaudu), JeweLex Advokaadibüroo Osaühingu ja Telia Eesti AS nõuete puhul.

Võlgnikule teadaolevalt on suurimal võlausaldajal Coop Pank AS-il sõlmitud võlgniku

vanematega kohtulik kompromiss võla tasumiseks (tsiviilasjas nr 2-21-8256), seega võidi

võlausaldaja arvamust võlgniku taotlusele küsida enne lõplikku kohtulikku kompromissi.

Kohtumäärusest ei selgu, miks ei ole kohus arvestanud võlausaldajate BAUHOF GROUP AS

ja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) seisukohtadega, kes olid nõus kohustustest

vabastamisega.

Üks suurim võlausaldaja Alfavir OÜ ja võlausaldaja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia

OÜ) ei esitanud oma seisukohti, kuid maakohus võttis seisukoha võlgniku kahjuks nende eest.

Võlgnik ei ole kohtu 16. juuni 2021. a nõudekirja kätte saanud.

Maakohus jättis märkimata, mis on see arvestatav osa võlausaldajate nõuete rahuldamisel, mille

puhul saab kohustustest vabastada.

Võlgnik on tasunud nõudeid kooskõlas täitemenetluse seadustikus töötasu arestimise

regulatsiooniga. Võlgnikul on pere, kaks last ja abikaasa.

Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele

piisavate väljamaksete tegemise kohustust. Samas ei ole maakohus toonud välja, mille alusel

on kohus sellisele järeldusele jõudnud, subjektiivsus ei saa olla määrav kohtuotsuste tegemisel.

Võlgniku elukohaks olnud kinnisvara asukohaga XXXXX müüdi maha kõikide võlausaldajate

võlgade katteks ja võlgniku vanemate elukohaks olnud kinnistu asukohaga XXXXXX müüdi

võlausaldaja Coop Pank AS kasuks. Kahjuks hinnad kinnisvara turul ei võimalda tagatistega

võlga kustutada.

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

4. Võlausaldaja IPF Digital AS (end. MCB Finance Estonia OÜ) palus jätta määruskaebuse

rahuldamata. Võlausaldaja on 14. mail 2021 esitanud omapoolse seisukoha kohustustest

vabastamise taotluse osas. 14. mai 2021. a seisukoha kohaselt on võlausaldaja nõude katteks

kohustustest vabastamise menetluses laekunud üksnes 65 eurot 48 senti, nõude jääk on 837

eurot 7 senti, kusjuures tagasimakseid on tehtud alles alates 2018. aastast. Seega tuleks võlgnik

jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada

kohustustest vabastamise menetlust seitsmele aastale. Võlausaldaja nõue on 5 aasta jooksul

vähenenud üksnes 7,25%. Kui võlgnik vabastatakse pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, saaks võlausaldaja nõue oluliselt kahjustada.

5. Võlausaldaja Tallinna linn (Tallinna Linnakantselei kaudu) vaidles määruskaebusele vastu.

Võlgnik on alates pankrotimenetluse algusest 2014. aastal Tallinna linnale võlgu olevast

summast 20 eurot tasunud 1 eurot 34 senti ja võla jääk on 18 eurot 66 senti. Kuna võlgnik on

oma rahalisi kohustusi Tallinna linna ees tasunud ainult väikeses osas ja ta ei ole

määruskaebuses esitanud tõendeid selle kohta, miks peaks teda vabastama pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, siis tuleb määruskaebus jätta rahuldamata.

6. Võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu) vastuse kohaselt ei ole

võlausaldaja nõue 30 eurot enam sissenõutav selle aegumise tõttu, võlausaldaja nõude alus on

ära langenud ning vaidlustatud kohtumäärus võlausaldaja õigusi ei puuduta. Võlausaldajal

puuduvad võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamise osas vastuväited.

7. Võlausaldaja Coop Pank AS Pank ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega ning

palus jätta võlgniku määruskaebuse rahuldamata. Võlausaldaja palus võlgnikul 20. mai 2021. a

seisukohas võlgniku taotlusele kohutustest vabastamise menetluses esitada täiendavaid

dokumente ja selgitusi oma tegevuste kohta kohustustest vabastamise menetluse perioodi

jooksul, millele võlgnik ei ole vastanud.

Võlausaldaja palus, et kohus kohustaks võlgnikku esitama arvelduskontode väljavõtteid

kõikidest pankadest, kus võlgnik omab arvelduskontosid, alates kohustustest vabastamise

menetluse alustamisest (30. septembril 2015). Vastasel juhul ei ole võlausaldajal ülevaadet

võlgniku tegelikest sissetulekutest.

Võlgnik on usaldusisiku aruannetes märkinud, et tema brutotöötasu alates 3. oktoobrist 2016

olnud 1300 eurot ning lisaks on ta saanud töövõimetoetust, mille suurust pole ta avaldanud.

Seega alates 2016. aasta lõpust on võlgniku netotöötasu olnud umbes 1037 eurot, lisandub

töövõimetoetus. Ametlik elatusmiinimum oli 2016. aastal 430 eurot. Info ülalpeetavate kohta

võlausaldajal puudub. Võlausaldaja palus, et võlgnik selgitaks arvutuskäiku, mille alusel on ta

kohustustest vabastamise perioodil oma sissetulekutest usaldusisikule rahasid eraldanud.

Kohustustest vabastamise perioodi jooksul on võlgnik olnud ühisomanikuks korteriomandil

asukohaga XXXXXXXXX, eluruum nr XX, XXXXX innaosa, X linn X maakond, registriosa

nr XXXXXXXX. Korteriomand on võõrandatud 13. mail 2019. Võlausaldaja palus, et võlgnik

selgitaks tehingu tagamaid ja põhjendust, miks pole tehingut mainitud usaldusisiku aruannetes.

3. juuli 2019. a usaldusisiku aruande kohaselt asus võlgnik tööle XXXXX-i, kuid on jätnud

märkimata, et oli nimetatud ettevõtte juhatuse liige ajavahemikul 20. detsembrist 2018 –

1. juulini 2020, millega võisid kaasneda täiendavad materiaalsed hüved. Võlausaldaja palus

esitada võlgniku kui juhatuse liikmega sõlmitud leping.

Alates 29. maist 2020 on võlgnik ühisomanikuks kinnistul asukohaga XXXXXXXX,

registriosa nr XXXXXXXX. Kinnistule on seatud hüpoteek 90 200 eurot AS SEB Pank kasuks.

Võlausaldaja palus, et võlgnik selgitaks tehingu tagamaid ja põhjendust, miks pole tehingut

mainitud usaldusisiku aruannetes.

Võlausaldaja palus, et võlgnik tooks välja, mis on olnud tema ametinimetused erinevate

tööandjate juures kohustustest vabastamise perioodi jooksul.

Võlgniku viide asjaolule, et tema vanematega on võlausaldajal sõlmitud kompromissilepingud

nõuete osas, milles võlgnik oli (on) osaline ja millised nõuded esitas võlausaldaja võlgniku

pankrotimenetluses, ei anna alust loobuda võlausaldaja nõuetest võlgniku vastu. Sõlmitud

laenulepingutes on võlgnik oma vanematega solidaarvõlgnik. Võlgniku vanematega sõlmitud

kompromissilepingud on mööndustega ja suhteliselt pikaaegsed, tulenevalt vanemate

maksevõimest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole

määrust olulises ulatuses põhjendanud ning ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust

kõrvaldada (TsMS § 656 lg 1 p 5, § 659). Seetõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja asi saata

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt ringkonnakohtu

määruses toodud põhjendustel. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

lõpplahendiga.

9. Võlgniku suhtes on 30. septembri 2015. a määruse alusel algatatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus.

PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamise. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad

absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud

(Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Muu hulgas keeldub kohus

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2).

Maakohus leidis, et võlgniku kohustustest vabastamine PankrS § 175 lg 2 p-i 2 ja lg 5 alusel ei

ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et kuigi alus võlgniku kohustustest vabastamisest

keeldumiseks võib olla olemas, ei ole maakohus käesoleval juhul kõiki asjaolusid välja

selgitanud.

10. Selleks, et kohus saaks keelduda võlgadest vabastamisest tuleb kohtul teha kindlaks, kas

võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate

huve.

PankrS § 173 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui

tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja

usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara,

samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eespool nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Hagita asjade läbivaatamist

sätestava TsMS § 477 lg 4 järgi tuleb menetlusosaline tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest

ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama

kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks

isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik

isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega

seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses (Riigikohtu 20. juuni

2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 16).

PankrS § 175 lg 3 kohaselt ei või kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui

ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi

avaldanud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma

kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

11. Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt esitas võlgnik taotluse enda vabastamiseks

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest PankrS § 175 lg 1 alusel ja kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamiseks 7. jaanuaril 2021 (II kd, tl 58–59). Maakohus nõudis 13. mai

2021. a e-kirjaga võlausaldajatelt seisukohti taotluse suhtes (II kd, tl 61). Maakohus edastas

16. juuni 2021. a e-kirjaga nõude võlgnikule täiendava informatsiooni saamiseks (II kd, tl 88).

Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et kuivõrd võlgnik ei esitanud kohtule täiendavat

informatsiooni, mida kohus nõudis oma 16. juuni 2021. a e-kirjas ning on täitnud võlausaldajate

nõudeid väikeses ulatuses, siis on võlgnik jätnud oma kohustused süüliselt täitmata ning esineb

alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgnik kinnitas määruskaebuses, et ta ei ole

kohtu 16. juuni 2021. a e-kirja kätte saanud.

Tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, et võlgnik on kohtu 16. juuni 2021. a

e-kirjaga edastatud nõudekirja kätte saanud. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud

kohtunõudekiri puudub elektroonilises kohtute infosüsteemis (KIS-is). Seega ei saa lugeda

nõudekirja võlgnikule kättetoimetatuks ning tegemist on menetlusliku rikkumisega, mida

ringkonnakohus ei saa ise kõrvaldada, nõudekiri eeldab ka sellele vastuse esitamist võlgniku

poolt. Maakohus saab asja uuel läbivaatamisel nõuda võlgnikult vande all teabe andmist oma

kohustuste täitmisest ning võlgnik peab kohtunõuet täitma (PankrS § 175 lg 4).

Ringkonnakohtu hinnangul on kohtu 16. juuni 2021. a nõudekirjas märgitud info oluline

otsustamaks võlgniku kohustustest vabastamise põhjendatuse üle. Ilma vastava infota ei saa

kohus hinnata, kas võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja Coop Pank AS Pank vastuses määruskaebusele tooduga,

et ilma täiendava informatsioonita puudub täielik ülevaade võlgniku sissetulekute kohta.

Hagita menetluses saab kohus ka ise tõendeid koguda.

12. Võlgniku 3. juuli 2019. a usaldusisiku aruande (II kd, tl 35–36) kohaselt on võlgniku bruto

töötasu suuruseks alates 3. oktoobrist 2016 olnud 1300 eurot, lisandub töövõimetuspension.

Info töövõimetuspensioni suuruse kohta aruandes puudub. Aruande p-i 3 kohaselt peab võlgnik

oma palgast iga kuu kõrvale panema ja kord aastas võlausaldajatele tasuma kuni 31. detsembrini

2018. a 81 eurot 17 senti ning alates 1. jaanuarist 2019. a 27 eurot 84 senti.

Võlgniku 3. juuli 2020. a usaldusisiku aruande (II kd, tl 47a) kohaselt on võlgniku töötasu

suuruseks juulist 2019 kuni detsembrini 2019 olnud 1300 eurot ning perioodil jaanuar – juuli

2020 1400 eurot. Aruande p-i 2 kohaselt peab võlgnik oma palgast iga kuu kõrvale panema ja

kord aastas võlausaldajatele tasuma juulist 2019 kuni detsembrini 2019. a 27 eurot 84 senti ning

alates 1. jaanuarist 2020. a 21 eurot 65 senti.

Aruannetest ei selgu kinnipeetavate summade kujunemine. Maakohtul tuleb asja uuel

läbivaatamisel kontrollida, kas võlgnik on teinud kinnipidamisi kooskõlas PankrS §-ga 173

arvestades seejuures ka võlgniku määruskaebuses esitatud väidet ülalpeetavate kohta.

13. Maakohtul tuleb võlgnikult saadud info põhjal analüüsida, kas võlgnik on täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi või on neid rikkunud. Samuti tuleb maakohtul asja uuel

läbivaatamisel hinnata võlgniku väidet, et ta on tasunud nõudeid kooskõlas täitemenetluse

seadustikus töötasu arestimise regulatsiooniga ning lähtudes asjaolust, et tal on kaks last.

Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel hinnata, kas võlgniku töötasu võimaldas pärast

seadusega lubatud summa mahaarvamist teha võlausaldajate nõuete katteks suuremaid

sissemakseid või mitte. Ainult siis, kui võlgniku töötasu ületas mittearestitavat summat, kuid

võlgnik ei ole mittearestitavat summat ületavat osa võlausaldajate nõuete katteks tasunud, saab

rääkida võlgniku süülisest käitumisest võlausaldajate suhtes.

14. Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada järgmist.

Seadus ei näe ette võimalust ainult osadest nõuetest vabastamiseks. Sellisel juhul olnuks

tegemist osade võlausaldajate eelistamisega teistele võlausaldajatele, mis ei ole lubatav. Samuti

ei ole ainuüksi määrav asja lahendamisel võlausaldajate nõusolek kohustustest vabastamisel.

Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldaja Eesti Vabariik (Politsei- ja Piirivalveameti kaudu)

nõuet ei täideta tulenevalt seadusest, täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue on aegunud,

seega puudub vajadus selle nõude täitmisest vabastamiseks.

15. Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel menetluskulude jaotuse maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke