2-21-18190/16 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R US

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. mai 2022

Tsiviilasja number

2-21-18190

Tsiviilasi

Sergei Kuhharevi kaebus kohtutäitur Kristel Maalmani

5. novembri

2021.

a

otsuse

peale

täiteasjades

nr 095/2020/1203 ja nr 095/2020/1204

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Kuhharevi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Sergei Kuhharev

(isikukood xxxxxxxxx)

Vastustaja: kohtutäitur Kristel Maalman

RESOLUTSIOON

1. Jätta Sergei Kuhharevi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 21. detsembri 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetluse kulud Sergei Kuhharevi

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Sergei Kuhharev (avaldaja, võlgnik) esitas 18. novembril 2021 kaebuse kohtutäitur Kristel

Maalmani otsuse peale täiteasjades nr 095/2020/1203 ja nr 095/2020/1204.

Täitemenetlused mõlemas täiteasjas on algatatud 3. juulil 2021 Viru Maakohtu 25. mai 2020. a

otsuse tsiviilasjas nr 2-18-8766 ning sissenõudja Z.K. i avalduse alusel. Täiteasjas nr

095/2020/1203 on nõude sisuks elatise võlgnevus 3849 eurot 82 senti 30. juuni 2020. a seisuga

ning täiteasjas nr 095/2020/1204 on sundtäitmisel igakuine elatis 158 eurot 50 senti alates 1.

juulist 2020.

Kohtutäitur arestis avaldaja töötasu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 alusel, kuna

tegemist on elatise nõudega.

Avaldaja ei nõustunud töötasu arestimise aktis toodud töötasu arestimise ulatusega ning esitas

kohtutäiturile kaebuse. Täiteasjas nr 095/2020/1204 on sundtäitmisel igakuise elatise 158 eurot

50 senti nõue ning selle suhtes kohaldub TMS § 132 lg 2, mille kohaselt kui võlgnik peab

seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetavakohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui

sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Täiteasjas nr 095/2020/1203 on sundtäitmisel elatise võla

nõue ning selle puhul arvestatakse võlgnike teiste ülalpeetavatega.

2. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata leides, et töötasu arestimise aktid on kehtivad ja

seaduslikud. TMS § 132 lg 11 kohaselt võib juhul, kui sissenõude pööramine võlgniku muule

varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, arestida

kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku

sissetulekust arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summast, võib

arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku sissetulekust. Kuna teised ülalpeetavad ei ole esitanud

ülalpidamise nõuet sundtäitmisena, on põhjendatud arestida kuni pool palga alammäära

suurusest või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seoses sellega jääb ülejäänud

ülalpeetavate ülalpidamiseks võlgnikul pool palga alammäära suurust või vastavat osa nädala

või päeva sissetulekust, võtmata arvesse enda ülalpidamist. Viru Maakohus arvestas 25. mai

2020. a otsuse nr 2-18-8766 tegemisel võlgniku majandusliku olukorraga ja tema ülalpeetavate

arvuga, tehes otsuse igakuise elatise suhtes 158 eurot 50 senti kuus. Avaldajalt väljamõistetud

elatis on oluliselt alla alammäära.

Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, milles palus kohtutäituri 5. novembri 2021.

a otsus täiteasjades nr 095/2020/1203 ja nr 095/2020/1204 tühistada.

3. Kohtutäitur vaidles maakohtule esitatud kaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Elatise nõuetes sissetuleku arestimist reguleerib TMS § 132 lg 11. Kehtiv seadusandlus ei näe

elatise nõude täitmisel erisust olukorras, kui võlgnikul on lisaks kohtulahendiga väljamõistetud

elatise saajale ka teised ülalpeetavad.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Viru Maakohus jättis 21. detsembri 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus nõustus kohtutäitur 5. novembri 2021. a otsuses toodud põhjendustega võlgniku

töötasust kinnipidamiste kohta, võttes arvesse TMS § 132 lg-s 11 sätestatut. Sissetuleku liigid,

millele ei saa pöörata sissenõuet on sätestatud TMS §-s 131. Loetelus ei ole nimetatud töötasu.

Seega saab töötasule sissenõude pöörata.

TMS § 132 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või

eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni 20 protsenti palga

alammäärast. TMS §-s 132 sätestatut ei kohaldata lapse elatisnõude täitmisele. TMS § 132 lg 11

kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii

lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib arestida kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud

sissetulekust. Kui lapse elatisnõude täitmiseks jääb võlgniku sissetulekust arestitav summa alla

poole TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe kolmandiku võlgniku

sissetulekust.

Avaldaja ei ole kohtutäituri otsuses esitatud väidet ümber lükanud. Seega on eeldus TMS § 132

lg 11 rakendamiseks täidetud ning arestida võib kuni poole võlgniku töötasust. Täitur ei ole

võlgniku poole töötasu arestimisega rikkunud seadust.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse ning saata tsiviilasi maakohtule uueks arutamiseks.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus läbi viinud nõuetekohast eelmenetlust. Kohus peab

kaebaja nõude kvalifitseerimisel selgeks tegema, milliseid asjaolusid peavad pooled esitama ja

tõendama ning seda ka pooltele selgitama. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et

maakohus oleks nimetatud kohustusi täitnud.

Maakohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, mille kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu

tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused,

samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus

mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Maakohus rikkus TsMS § 232 lg-t 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta. Kohus ei ole kõiki tõendeid ja asjaolusid analüüsinud ning on

jätnud sisuliselt hindamata tõendid, et avaldajal on ka teisi ülalpeetavaid, kes seoses kohtutäituri

otsusega satuvad halvemasse olukorda kui sissenõudja.

Maakohus oleks pidanud lähtuma TMS § 132 lg-st 13, mille kohaselt kui võlgnikul on

ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s 12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust,

millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2 kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta

ja Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäitur jäi

5. novembri 2021. a otsuses esitatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse

lahendamisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.

8. Kohtutäitur palus vastuses määruskaebusele jätta kaebuse läbi vaatamata või juhul, kui kohus

leiab, et kaebus kuulub menetlemisele, siis jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei too ühtegi

põhjendust, miks täituri arvates tulnuks jätta kaebus läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul

puudub alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus lahendab kaebuse sisuliselt.

Avaldaja heidab maakohtule ette eelmenetluse mittenõuetekohast läbiviimist, kuid ei täpsusta,

mida jättis maakohus avaldaja hinnangul selgitamata. Ka määruskaebuses ei esita avaldaja uusi

väiteid ega tõendeid, mida ta ei oleks saanud esitada maakohtus väidetava maakohtu

eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu.

9. Puudub vaidlus, et kohtutäituri juures on sundtäitmisel elatise võlgnevuse ning jooksva

elatise nõuded. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et lisaks sissenõudjale on võlgnikul

ka teisi ülalpeetavaid.

Elatise maksmise nõude sundtäitmisel on erisused võrreldes teiste nõuete täitmisega.

TMS § 132 lg 1 järgi ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 11 täpsustab,

et kui muud täitemenetluse võimalused ei vii lapse elatisnõude täielikule rahuldamisele, võib

arestida kuni pool TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulekust st ettenähtud palga alammäärast.

Sama sätte teine lause täpsustab, et kui lapse elatisnõude täitmiseks võlgniku sissetulekust

arestitav summa jääb alla poole TMS § 132 lg-s 1 nimetatud summast, võib arestida kuni ühe

kolmandiku võlgniku sissetulekust.

TMS § 132 lg 13 sätestab, et kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg-s

12 nimetatud 20 protsenti võlgniku sissetulekust, millest on maha arvatud TMS § 132 lg 2

kohaselt mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ja Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum.

Seega tuleneb juba ainuüksi TMS § 132 lg 13 sätte sõnastusest, et selles kehtestatud erandid

tehakse sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg 12 järgi, mitte TMS § 132 lg 11 järgi. TMS § 132

lg 13 seletuskirja kohaselt ei kohaldata seda regulatsiooni elatisvõlgnikele, sest nende jaoks on

ja jääb kehtima TMS § 132 lg 11. Kehtiv seadus ei erista, kas sundtäitmisel on elatise

võlgnevuse või perioodilise elatise nõue.

10. TMS § 132 lg 2 järgi kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle

elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga

alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

TMS § 132 lg 2 on erisäte lg 1 suhtes, mitte lg 11 suhtes. Juhul, kui sundtäidetakse lapse

elatisnõuet, siis teise isiku ülalpidamisel ega ka teisele isikule elatise maksmisel mittearestitav

summa ei suurene. Viidatud säte ei tee vahet asjaolul, et avaldaja peab üleval teist alaealist last.

Avaldaja poolt veel mitme alaealise lapse ülalpidamine ei mõjuta täiteasjades nr 095/2020/1203

ja nr 095/2020/1204 oleva elatise nõude sundtäitmist. Ringkonnakohus nõustub ka täituri

seisukohaga, et avaldajal teiste ülalpeetavate olemasolu on arvestatud sissenõudja kasuks

elatise väljamõistmisel tsiviilasjas nr 2-18-8766.

11. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke