2-18-13093/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

11. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-13093

Kohtuasi

X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

liikmesuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määrus (hagi

läbivaatamata jätmine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi

korras määratud esindaja vandeadvokaat Robert Suir

Kostja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (registrikood

80040344), lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-

Jüri Luik ja vandeadvokaadi abi Kadi Saluste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määruse resolutsiooni punkt 2 ja

teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maakohtus, v.a X riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda ning X riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

2. Jätta Harju Maakohtu 23. novembri 2021. a määruse resolutsioon muus osas

muutmata, muutes osaliselt kohtumääruse põhjendusi.

3. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud, v.a X riigi õigusabi korras määratud esindaja

tasu ja kulud, poolte endi kanda.

5. Jätta

X

riigi

õigusabi

korras

määratud

esindaja

tasu

ja

kulud

määruskaebemenetluses riigi kanda.

6. Vabastada X riigilõivu 300 euro, mille tasumisest ta oli maakohtu 18. septembri

2019. a määrusega vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.

7. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

7.1. Jätta läbi vaatamata X hagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastu

liikmesuse tuvastamise nõudes.

7.2. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus, v.a X riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, poolte endi kanda.

7.3. Jätta X riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud riigi kanda.

2-18-13093

2 (10)

7.4. Vabastada X riigilõivu 300 euro, mille tasumisest ta oli maakohtu 18.

septembri 2019. a määrusega vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 1. septembril 2018 Harju Maakohtule hagi Eesti Konservatiivse

Rahvaerakonna (kostja, erakond) vastu oma liikmesuse tuvastamiseks. Hageja palus esialgses

hagiavalduses tuvastada, kas ta on välja arvatud erakonnast ning selle Järva- ja Viljandimaa

piirkonna juhatusest ning Viljandi osakonna aseesimehe kohalt. Hageja palus sellekohase

otsuse olemasolu korral tuvastada selle tühisus. Hageja esitas 31. juulil 2019 hagi tervikteksti,

mille kohaselt palub hageja tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014.

Hageja väitel on ta kostja liige alates 2014. a-st. 2018. a 2. juunil, kui hagejale teadaolevalt pidi

kostja olema esindatud Mulgi Messil Viljandis, läks hageja vestlema kostja telgis olnud

inimestega. Kostja Viljandi osakonna ja kostja juhatuse liige Y teatas hagejale, et hageja on

erakonnast välja arvatud ning sellekohane kanne on tehtud registrisse. Hageja ei ole sellist

kannet näinud ega saanud ühtki dokumenti tema väljaarvamise kohta erakonnast. Hagejale

teadaolevalt peab ta endiselt olema kostja liige, kuna tema väidetav väljaarvamine ei olnud

vormistatud seaduspäraselt ja seega kehtivalt. Äriregistrist nähtub vale informatiivne teave, et

hageja liikmesus lõppes 5. oktoobril 2017.

Hageja õiguslik huvi tema erakonda kuulumise õigussuhte olemasolu tuvastamiseks seisneb

tema erakonda kuulumise põhiõiguse tagamises. Hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks

tuleneb põhiseaduse §-st 48, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklist 11 ja

inimõiguste ülddeklaratsiooni artiklist 20.

Hagejani jõudsid alles 2018. a-l kuulujuttudena vihjed, et tema liikmesus võib kostja arvates

olla lõppenud. Samas ei ole hageja käsutuses endiselt ühtegi seda kinnitavat dokumenti, hageja

ei tea liikmesuse väidetava lõppemise põhjust ega alust. Hageja tugines hagiavalduse esitamisel

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg-le 1, erakonnaseaduse (EKS) § 1 lg-le 2 ja §

5 lg-le 2, mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-le 16 ning erakonna 12. juunil 2016

kinnitatud põhikirja p-dele 6.3, 6.4 ja 3.6. Kostja rikkus seadusest ja põhikirjast tulenevat

liikmesuse lõpetamise korda, kuna hagejal ei ole kirjalikku motiveeritud otsust tema erakonnast

väljaarvamise kohta.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata.

2-18-13093

3 (10)

Hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on esitanud eri ajal erinevaid nõudeid ning pole üheselt

aru saada, milliseid nõudeid kohus menetleb. Kostjale jääb arusaamatuks, milles seisneb hageja

tuvastushuvi enda erakonna liikmeks astumise kuupäeva, s.o 11. jaanuari 2014 tuvastamiseks,

kuna see on registrist näha. Samuti on registrist näha hageja liikmesuse lõppemise aeg, s.o

5. oktoober 2017. Vaidlust ei ole selles, et hageja on olnud kostja liige ajavahemikul 11. jaanuar

2014 kuni ajani, mil ta on arvatud erakonna liikmete hulgast välja. Sellises olukorras puudub

hagejal ilmselgelt tuvastushuvi. Hageja eesmärk saab olla oma liikmesuse taastamine, aga seda

ei saa erakonnalt nõuda.

Vale on 31. juuli 2019. a hagiavalduses väidetu, et hageja polnud teadlik enda erakonnast

väljaarvamisest ja selle põhjustest. Hageja osales isiklikult kostja juhatuse 27. septembri 2017.

a koosolekul, kus otsustati hageja erakonnast väljaheitmine. Hageja sai väljaheitmisest ja selle

põhjustest teada juba 27. septembril 2017 toimunud kostja juhatuse koosolekul.

Hageja ei ole kostja otsust vaidlustanud. Sellekohane nõue oleks aegunud, kuna hagi on esitatud

MTÜS § 24 lg-s 1 toodud tähtaega rikkudes.

Kostja selgitas 10. septembri 2019. a vastuses hagiavaldusele hageja erakonnast väljaarvamise

põhjuseid (p 4) ja täpsustas neid 4. novembri 2021. a menetlusdokumendis, viidates ka kostja

põhikirjast tulenevatele liikme väljaarvamise alustele (p 16).

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Maakohus jättis 23. novembri 2021. a määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata ning menetluskulud, sh riigi õigusabiga seotud menetluskulud hageja kanda.

Maakohus menetluskulude rahalist suurust määrusega kindlaks ei määranud.

3.1. Maakohus selgitas, et hageja on palunud lähtuda 31. juuli 2019. a menetlusdokumendis

esitatud nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014.

3.2. Hageja ei ole põhistanud tuvastushuvi olemasolu. Pooled ei vaidle, et hageja on kostja liige

alates 11. jaanuarist 2014. Kohtule ei ole esitatud nõuet, millega palutaks tuvastada, et hageja

on kostja liige praegusel ajal.

3.3. Hageja ei ole oma tuvastushuvi põhjendusena esile toonud muud kui soovi tunnistada

alusetuks ja ebaseaduslikuks tema erakonnast väljaarvamine ning olla jätkuvalt kostja kui

erakonna liige. Seega on hageja tuvastushuvi hõlmatud tema võimaliku nõudega tunnistada

kehtetuks kostja 27. septembri 2017. a juhatuse otsus või tuvastada selle tühisus. Sellist nõuet

kohtule esitatud ei ole. Hageja ei ole ka pärast kohtu 8. oktoobri 2021. a kirja oma nõuet

täpsustanud ning on jäänud 31. juulil 2019 esitatud nõude juurde. Kehtetuks tunnistamise nõude

kolmekuuline aegumistähtaeg (MTÜS § 24 lg 1) on ka saabunud. Menetluses oleva hagi eset ei

ole võimalik tõlgendada selliselt, et see on tegelikult esitatud kostja 27. septembri 2017. a

juhatuse otsuse tühisuse tuvastamiseks, seda enam, et tühisuse aluseid hagis esile toodud ei ole

(juhatuse otsuse vorm või vormistuslikud küljed ei ole seadusest tulenevalt tühisuse aluseks).

Selleks, et hageja saaks esitada eelneva nõude, peaks ta muutma hagi eset, mida saab teha

üksnes kohtu või kostja nõusolekul (TsMS § 376). Kostja on hagi eseme muutmisele vastu

vaielnud. Hageja ei ole hagi muutmiseks kohtu nõusolekut taotlenud ega muudetud nõuet

esitanud. Hageja ei ole esitanud hagiavaldust, milles ta oleks vaidlustanud kostja juhatuse

27. septembri 2017. a otsuse, millega ta on arvatud kostja liikmete hulgast välja.

3.4. Kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (liikmesuse taastamine erakonnas) võimalik

saavutada, jättis kohus hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

2-18-13093

4 (10)

3.5. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda, sh riigi õigusabi

saamisega tekkinud kulud. Maakohtu 29. mai 2019. a määrusega rahuldati hageja taotlus riigi

õigusabi saamiseks osaliselt ja määrati hagejale riigi õigusabi isiku muu õigusnõustamisena

kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud,

mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab

kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga,

sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja

poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi

rahuldatakse.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi uueks

läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Alternatiivselt palub hageja tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p 2 ning teha selles osas uus lahend, millega jätta menetluskulud poolte endi

kanda. Teise alternatiivina palub hageja tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 ning

saata asi vaidlustatud osas uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Hageja palub

määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

4.1. Hageja väitel jättis maakohus ebaõigesti ja üllatavalt hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata.

Hageja selgitas, et praeguse asja menetluse käigus vahetus maakohtu koosseis. Hagiavalduse

terviktekst esitati 31. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja liige alates

11. jaanuarist 2014. Maakohus võttis hagi menetlusse 18. septembri 2019. a määrusega, leidis,

et see vastab seaduse nõuetele ning ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest

keeldumise aluseid. Ühtlasi rahuldas maakohus hageja menetlusabi taotluse hagiavalduselt

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Seega leidis kohus ka hagejale menetlusabi

andmisel, et TsMS § 181 lg 1 p 2 alusel oli piisav alus eeldada, et hageja osalemine

kavandatavas menetluses on edukas.

Määruse vastuolulisus seisneb juba selles, et maakohtu uus koosseis ei selgitanud, miks uue

koosseisu arvates võeti hagi menetlusse ekslikult ning rikuti menetlusabi andmisel TsMS § 181

lg 1 p-i 2. Hagi võib TsMS § 423 lg-s 2 toodud tingimustel küll jätta läbi vaatamata menetluse

igas etapis ja igas astmes, kuid see ei tähenda, et ei ole kohustust selgitada, milles seisnesid

madalamate astmete või eelnevate koosseisude vead. Määrusest ei selgu maakohtu eelmise

koosseisu vead õiguse kohaldamisel.

4.2. Hagejale on ebaselge, milliste tõendite põhjal jõudis maakohus järeldusele, et hageja on

erakonnast välja arvatud. Hageja hinnangul on poolte vahel vaidlus, kas hageja kuulumine

erakonda on lõppenud või mitte ning mis põhjusel. Seega on maakohus ebaõigesti leidnud, et

poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on arvatud erakonna liikmete hulgast välja.

4.3. Määrusest jääb mulje, et maakohus ei pidanud perspektiivikaks liikmesuse tuvastamise

nõude esitamist kui sellist. Hageja sellega ei nõustu. Hageja viitas hagi 31. juuli 2019. a

terviktekstis varasemale kohtupraktikale (tsiviilasi nr 2-09-46599), milles rahuldati nõue

tuvastada, et isik on MTÜ liige. Hageja palub tuvastada, et hageja on endiselt kostja liige, st ei

ole tehtud väljaarvamise otsust, mis ei oleks tühine.

4.4. Hageja esitas 31. juulil 2019 hagiavalduse TsMS § 368 lg 1 alusel, tuginedes EKS § 1 lg-

le 2, § 5 lg-le 2, MTÜS §-le 16 ning erakonna 12. juunil 2016 kinnitatud põhikirja p-dele 6.3,

6.4 ja 3.6. Kostja põhikirja p 6.3 viimase lause järgi teatatakse otsusest asjaosalisele kirjalikult

kuu aja jooksul. EKS § 1 lg 2 teise lause ja § 5 lg 2 kaudu kohalduva MTÜS § 16 lg 1 esimese

2-18-13093

5 (10)

lause ning lg 3 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras ning mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tuleb

tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult

teatada. Nende sätete eesmärk on vältida just selliste juhtumite esinemist nagu praeguses asjas,

kus hagejale tehakse alles aastaid pärast väidetavat otsust teatavaks, et ta on erakonnast välja

arvatud. Maakohtu määruse p 5.7 teises lauses ja p 5.8 kuuendas lauses toodud põhjendused ei

ole eelviidatud õigusnormidega kooskõlas.

Hageja erakonnast väljaarvamine ei vasta seaduse ja põhikirja nõuetele, kuna kostja ei ole

hagejale teatanud väljaarvamisest ega väljaarvamise põhjendustest kirjalikult ühe kuu jooksul.

Järelikult oli mis tahes otsus hageja väljaarvamise kohta tühine.

Hageja on oma tuvastushuvi piisavalt põhjendanud 1. aprilli 2019. a e-kirja viimases

tekstilõigus maakohtule. Hageja selgitas, tuginedes Riigikohtu lahendile asjas nr 3-4-1-1-96, et

ühinemisvabadus on üks peamistest rahvusvahelistest inimõigustest, samuti põhiseaduslikest

vabadustest. Mittetulundusühingu liikmeid ei tohi välja arvata meelevaldselt, s.o seaduses ja

põhikirjas nimetamata alustel ja korras. Hageja tühine erakonnast väljaarvamine on toonud

kaasa hageja põhiseaduse § 48 järgse põhiõiguse raske riive. Määruses ei ole põhiseaduse § 48

riivet üldse hinnatud ega kaalutud.

4.5. Hageja nõudel ei ole aegumistähtaega ega muud õigust lõpetavat tähtaega kui

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 7 teine lause. Registris on liikmesuse lõppemise

mittekonstitutiivne kanne 5. oktoobri 2017 seisuga. Hageja pöördus kohtusse 1. septembril

2018. Seega ei ole TsÜS § 38 lg 7 teises lauses märgitud tähtaeg möödunud.

4.6. Kui hageja eesmärgi saavutamiseks oli vaja vaidlustada hageja väljaarvamise otsus, siis

kohtu selgitamiskohustusest tulenevalt pidi maakohus sellele hageja tähelepanu juhtima. Enne

selgitamiskohustuse täitmist ei saa maakohus tugineda hagi perspektiivitusele.

4.7. Maakohus leidis ebaõigesti, et kohtule ei ole esitatud nõuet tuvastada, et hageja on kostja

liige praegusel ajal. Hagiavaldus esitati 31. juulil 2019 nõudega tuvastada, et hageja on kostja

liige alates 11. jaanuarist 2014. Sõna „praegusel ajal“ üleliigne lisamine nõude lõppu ei olnud

kohustuslik, et mõista hagi tervikteksti eesmärki selliselt, et hageja leiab, ta on praegugi kostja

liige, kuna mistahes väidetavalt toimunud väljaarvamine oli tühine, sest hagejale ei teatatud

sellest ühe kuu jooksul kirjalikult.

4.8. Eeltoodust tulenevalt palub hageja esimese alternatiivina tühistada maakohtu määrus ja

saata asi tagasi maakohtule.

4.9. Alternatiivselt palub hageja tühistada üksnes määruse resolutsiooni p 2. Hagejale anti 29.

mai 2019. a määrusega riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja

kulud. Samuti vabastati hageja 18. septembri 2019. a määrusega riigilõivu tasumisest. Seega

pidi maakohus olema teadlik, et hageja majanduslik seis ei ole hea. Kohus ei arvestanud

määruse tegemisel TsMS § 162 lg 4 kohaldamise vajadusega. Kohus oleks pidanud jätma

menetluskulud poolte endi kanda. Hagejale teadaolevalt on kostja menetluskulud kindlasti väga

suured, sest varem on kostjat esindanud kõrgete tasude poolest tuntud advokaat ning praegu on

kostjal lausa kaks esindajat, samuti tippadvokaadibüroost. Kostja menetluskulude hageja kanda

jätmine viib hageja tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Hageja palub

alternatiivsena tühistada maakohtu määrus selle resolutsiooni p 2 osas ning saata asi maakohtule

menetluskulude jaotamise otsustamiseks, kui ringkonnakohus ei saa ise lahendit teha.

5. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

2-18-13093

6 (10)

6. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 657 lg 1 p 1 ja § 659

alusel tühistada osas, millega maakohus jättis kostja menetluskulud ja hagejale antud riigi

õigusabiga seotud kulud hageja kanda, ja teha selles osas uus määrus, millega jätta

menetluskulud poolte endi kanda ja hagejale antud riigi õigusabi kulud riigi kanda. Muus osas

tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel muutmata, kuid

osaliselt

tuleb

muuta

määruse

põhjendusi.

Määruskaebus

rahuldatakse

osaliselt.

Määruskaebemenetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

8. Praeguses asjas jättis maakohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. TsMS § 423

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu

(Riigikohtu 8. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). See tähendab, et

hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel

(Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10; 11. detsembri 2013. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p-d 14 ja 21; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

193-13, p 12). Tuvastusnõude läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel annab alust

mh see, kui hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks TsMS § 368 lg 1 järgi nõutav õiguslik

huvi (vt Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24).

9. Hageja on palunud menetluses lähtuda 31. juuli 2019. a menetlusdokumendis esitatud

nõudest tuvastada, et ta on kostja liige alates 11. jaanuarist 2014 (vt hageja 11. oktoobri 2019.

a menetlusdokumendi p 1.2). Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hageja ei ole esitanud nõuet

tuvastamaks, et ta on kostja liige ka praegu (vt maakohtu määruse p 5.7). Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Hageja menetluses avaldatust nähtub selgelt

hageja soov, et tuvastataks tema liikmesus erakonnas ka praegu, mitte üksnes 11. jaanuaril 2014

või sellele järgnenud määratlemata ajavahemikul. Kolleegium ei nõustu maakohtuga ka selles,

et hageja ei ole põhistanud enda tuvastushuvi olemasolu (vt maakohtu määruse p 5). Hagejal

on õiguslik huvi selle tuvastamise vastu, kas ta on erakonna liige või mitte, sest sellest sõltub

tema organisatsiooni liikmesusest tulenevate õiguste ja kohustuste olemasolu. Seega on sellise

tuvastushagi esitamine TsMS § 368 lg 1 alusel põhimõtteliselt võimalik.

10. Praeguses asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejast sai 11. jaanuaril 2014 erakonna liige.

Kostja väitel on kostja juhatus teinud 27. septembril 2017 otsuse hageja erakonnast

väljaarvamise kohta, mis kostja hinnangul lõpetas hageja liikmesuse erakonnas. Kostja esitas

selle väite kinnitamiseks ka koosoleku protokolli allkirjastamata koopia (tl-d 54–55) ja

helisalvestise (tl 112). Pooled ei vaidle selle üle, et kanne hageja liikmesuse lõppemise kohta

tehti äriregistris 5. oktoobril 2017. EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 16 lg 1 kohaselt arvatakse liige

erakonnast välja juhatuse otsusega, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et liikme väljaarvamise

otsustab üldkoosolek. Pooled ei ole väitnud, et kostja põhikirja kohaselt peaks väljaarvamise

otsustama üldkoosolek.

Hageja ei ole väitnud, et kostja juhatus ei ole 27. septembril 2017 kostja väidetud otsust teinud,

kuid on leidnud, et tema väljaarvamine on tühine. Hageja liikmesuse küsimuse arutamist kostja

juhatuse 27. septembri 2017. a koosolekul kinnitavad hageja viited tema osalemisele sellel

koosolekul hageja 1. aprilli 2019. a e-kirjas kohtule (tl 61 pöördel) ja 22. oktoobri 2021. a

menetlusdokumendi p-s 6 (vt tl 122 pöördel, kus hageja esitab väiteid koosolekul öeldu kohta).

Lisaks on hageja viidanud sellele, et kostja on ta erakonnast välja arvanud, aga leidnud, et tema

väljaarvamise otsus on tühine (nt 1. septembril 2018 esitatud esialgne hagiavaldus (tl 1

2-18-13093

7 (10)

pöördel); 1. aprilli 2019. a e-kiri kohtule (I kd, tl 61 pöördel); 31. juuli 2019. a hagiavalduse p

1.1 (tl 79)). Oma 31. juuli 2019. a hagiavalduses tõi hageja välja, et poolte vahel on vaidlus

selles, kas hageja kuulumine erakonda on lõppenud (tl 79 pöördel), viidates sellele ka oma 22.

oktoobri 2021. a menetlusdokumendi p-s 2 (tl 122). Muid sündmusi peale kostja juhatuse 27.

septembri 2017. a otsuse, mis oleks võinud hageja liikmesuse erakonnas lõpetada, ei ole

menetluses välja toodud. Eelnevast nähtub, et hageja liikmesus erakonnas sõltub erakonna

juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse kehtivusest, millega otsustati hageja erakonnast välja

arvata. Kirjeldatud olukorras leidis maakohus põhjendatult, et hageja tegelik huvi on

vaidlustada kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsus. Määruskaebuses viitab hageja ka ise

sellele, et tema eesmärk on tuvastada, et ei ole tehtud tema erakonnast väljaarvamise otsust, mis

ei oleks tühine (vt p 1.20).

Maakohus selgitas hagejale 8. oktoobri 2021. a kirjas (tl 120), et hageja esitatust võib järeldada,

et tema tegelik eesmärk on enda liikmesuse taastamine ehk kostja otsuse vaidlustamine, millega

ta liikmete seast välja arvati, aga sellist nõuet ei ole kohtule esitatud. Kohus selgitas, et

kirjeldatud nõude esitamiseks tuleks hagejal muuta hagi eset, mida saab teha kas kohtu või

vastaspoole nõusolekul (TsMS § 376). Kohus määras hagejale ka tähtaja täiendavate

seisukohtade esitamiseks kohtu kirjas tõstatatud küsimustes. Kolleegiumi hinnangul olid kohtu

selgitused piisavad, arvestades mh ka seda, et tegemist on hagimenetlusega ja hagejat esindas

menetluses vandeadvokaat.

Kohtu selgitustele vaatamata ei esitanud hageja muudetud haginõuet, millega ta oleks

vaidlustanud kostja juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse, paludes kas otsus kehtetuks

tunnistada (TsÜS § 38 lg 1 ning EKS § 5 lg 2 ja MTÜS § 24 lg-te 1 ja 7 alusel) või tuvastada

selle tühisus (TsÜS § 38 lg 2 ja TsMS § 368 lg 1 alusel) (vt nt Riigikohtu 5. juuni 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-19017, p 15). Sellise hagi läbivaatamisel, mille eesmärk olnuks väidetavalt

puudustega otsusest vabanemine (vt samas, p 17), oleks kohus saanud poolte väidete alusel

hinnata ka seda, kas vaidlustatava otsuse saab lugeda vastu võetuks, mh kas otsuse võtsid vastu

õiged isikud ja kas täidetud oli häälteenamuse nõue. Riigikohus on juriidilise isiku organi otsuse

vaidlustamise ühe võimalusena jaatanud ka tuvastushagi esitamist selle tuvastamiseks, et

vaidlusalust otsust ei ole vastu võetud (vt Riigikohtu 6. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr

2-16-11216, p 14). Õige ei ole hageja määruskaebuses esitatud seisukoht, et seaduse või

põhikirja nõudeid rikkudes tehtud otsus on n-ö mitte-otsus, mida ei saa vaidlustada (vt p 1.15).

Kui kostja on hageja kehtivalt erakonnast välja arvanud, ei saa hageja olla jätkuvalt erakonna

liige. Selleks, et kohus saaks tuvastada hageja liikmesuse erakonnas või selle taastada, on esmalt

vaja tuvastada erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tühisus või see kehtetuks

tunnistada. Kuna hageja ei ole esitanud hagi erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse

vaidlustamiseks, ei ole tal praeguses asjas esitatud hagiga (s.o hageja liikmesuse tuvastamise

nõudes) võimalik oma eesmärki saavutada. Seega jättis maakohus hagi põhjendatult TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

11. Kolleegium lisab, et isegi kui leida, et hageja poolt menetluses esitatud tuvastusnõude

lahendamisel oleks kohtul põhimõtteliselt võimalik tuvastada ka kostja juhatuse 27. septembri

2017. a otsuse kehtivusega seotud küsimusi, ei ole hageja toonud välja selliseid asjaolusid, mis

annaks alust järeldada, et otsust tema väljaarvamise kohta ei ole vastu võetud, nt kuna otsuse

võtsid vastu valed isikud või kuna täidetud ei olnud häälteenamuse nõue. Samuti ei ole hageja

tuginenud asjaoludele, mis võiks anda alust tuvastada otsuse tühisus TsÜS § 38 lg 1 järgi.

Hageja peamine etteheide on see, et talle ei teatatud erakonnast väljaarvamise otsuse tegemisest

ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult, nagu näeb ette MTÜS § 16 lg 3 (koosmõjus EKS § 1

lg 2 teise lause ja § 5 lg-ga 2) ja kostja põhikirja p 6.3. Hageja leiab, et seetõttu rikkus kostja

2-18-13093

8 (10)

seadusest ja põhikirjast tulenevat korda hageja liikmesuse lõpetamiseks (vt 31. juuli 2019. a

hagiavalduse p 2.2), mis tõi kaasa otsuse tühisuse (vt ka hageja 22. oktoobri 2021. a

menetlusdokumendi p 4). Sellele rikkumisele tugineb hageja tema erakonnast väljaarvamise

otsuse tühisuse peamise alusena ka määruskaebuses (p-d 1.13 ja 1.17, vt ka p 1.21). Kolleegium

hageja seisukohaga ei nõustu. TsÜS § 38 lg 1 esimese lause kohaselt toob otsuse tühisuse kaasa

mh see, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. EKS § 5 lg-st 2 ja

MTÜS § 16 lg-st 1 tulenevalt võib erakonna liikme välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas

ettenähtud korras. Hageja ei ole väitnud, et erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse

tegemisel oleks rikutud põhikirjas ettenähtud otsuse tegemise korda. Hagejale tema

väljaarvamise otsusest ja selle põhjustest nõuetekohaselt teatamata jätmine ei ole käsitatav

otsuse vastuvõtmise korra rikkumisena ega tooks kaasa otsuse tühisust. See etteheide ei puuduta

otsuse vastuvõtmist, vaid organisatsiooni liikme hilisemat teavitamist tehtud otsusest.

Esimestes kohtule esitatud seisukohtades väitis hageja ka seda, et talle jäi kostja esitatud

erakonna juhatuse 27. septembri 2017. a koosoleku protokollist arusaamatuks, millist erakonna

põhikirja punkti ta on rikkunud ja miks, ning leidis, et tema erakonnast väljaarvamiseks ei olnud

kostja põhikirjast tulenevat alust (hageja 1. aprilli 2019. a e-kiri kohtule (tl 61)). Kolleegium

märgib, et isegi kui erakonna juhatus oleks otsustanud hageja erakonnast välja arvata ilma, et

selleks oleks olnud seaduses või põhikirjas ette nähtud aluseid, ei võimaldaks see kohtul

tuvastada otsuse puudumist või tühisust, vaid see annaks hagejale aluse nõuda kohtult otsuse

kehtetuks tunnistamist TsÜS § 38 lg 1 alusel.

12. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et esineb alus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi

läbi vaatamata jätmiseks. Seejuures ei välista hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 2 p 2

järgi see, et hagi menetlusse võtmisest ei keeldutud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ja hagejale anti

menetlusabi. Hagi õiguslik perspektiivitus võib asjaolude täpsustamise tulemusel selguda ka

menetluse käigus ning sel juhul on kohtul õigus jätta läbi vaatamata ka juba menetlusse võetud

hagi. See ei tähenda, et hagi oleks menetlusse võetud ekslikult või et hageja taotlus menetlusabi

saamiseks oleks rahuldatud alusetult. Menetlusabi andmisega ei kinnita kohus, et nõue

tõenäoliselt rahuldatakse. Lisaks näeb TsMS § 371 lg 2 p 2 kohtule ette õiguse, mitte kohustuse

hagi menetlusse võtmisest keelduda. Samadel põhjustel ei nõustu kolleegium hageja

seisukohaga, et praegusel juhul on asja lahendamisega eri aegadel tegelenud maakohtu

kohtunikud toiminud vastuoluliselt.

13. Alternatiivselt määruse tervikuna tühistamisele taotleb hageja maakohtu määruse

tühistamist selle resolutsiooni p 2 osas, millega maakohus jättis menetluskulud hageja kanda.

Maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg-st 2. Kolleegium leiab, et

maakohus on põhjendamatult jätnud praeguses asjas kohaldamata TsMS § 162 lg 4.

13.1. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte

endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema

suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 162 lg 4 on

kohaldatav ka §-s 168 reguleeritud juhtudel (nt 4. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

28-12, p 15). Praeguses asjas on hagi esitamise vähemalt osaliselt põhjustanud kostja ise

sellega, et ta ei täitnud MTÜS § 16 lg-st 3 ja erakonna põhikirja p-st 6.3 tulenevat kohustust

teavitada hagejat kirjalikult erakonnast välja arvamise otsuse tegemisest ja selle põhjusest

viivitamata (põhikirja kohaselt kuu aja jooksul) pärast otsuse tegemist. Kostja ei ole hageja

sellekohasele väitele vastu vaielnud ega väitnud, et ta oleks teavitanud hagejat erakonna

juhatuse 27. septembri 2017. a otsuse tegemisest ja selle põhjustest kirjalikult enne seda, kui

hageja pöördus hagiga kohtusse. Kui kostja oleks nimetatud teabe hagejale kirjalikult esitanud,

oleks hageja saanud hinnata erakonna juhatuse otsuse vaidlustamise põhjendatust, kasutades

selleks vajadusel kvalifitseeritud õigusabi, ja vajadusel pöörduda otsuse vaidlustamiseks

2-18-13093

9 (10)

kohtusse. Isegi kui hageja teadis, et juhatus otsustas ta erakonnast välja arvata (nt kuna ta viibis

koosolekul, kus see otsustati), on hagejal otsuse vaidlustamiseks vaja teada ka väljaarvamise

õiguslikku alust ja täpseid põhjuseid. Kohtule esitamiseks vajab hageja seda teavet vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Praeguses asjas pöördus hageja esialgu kohtusse

mh selleks, et tuvastataks, kas ta on erakonnast välja arvatud, ja soovis teada, mis alusel see

otsus on tehtud (vt 1. septembri 2018. a esialgne hagiavaldus). Kui hagejal oleks olnud tema

väljaarvamise otsuse kohta kirjalik dokument, ei oleks tal eelduslikult olnud vaja sel eesmärgil

kohtusse pöörduda. Hageja on ka ise menetluses välja toonud, et teda huvitasid tema väidetava

väljaarvamise põhjused ja kui kostja oleks täitnud oma kohustust hageja erakonnast

väljaarvamist kirjalikult motiveerida, ei oleks menetlust võib-olla toimunudki (vt 31. juuli

2019. a hagiavalduse p-d 2.2 ja 3.5; määruskaebuse p 1.27).

13.2. Eelneva kõrval ja sellega koosmõjus õigustab praegusel juhul TsMS § 162 lg 4

kohaldamist ka hageja kehv majanduslik seisund, mida kinnitab mh hageja menetlusabi

taotluste rahuldamine praeguses menetluses. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis annaks

alust arvata, et hageja majanduslik olukord oleks vahepeal paranenud. Oma 8. detsembri 2021.

a menetlusdokumendis märkis hageja, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine viiks ta

tõenäoliselt väga suurte majanduslike raskusteni. Samuti õigustab TsMS § 162 lg 4 kohaldamist

eelnevaga koosmõjus vaidluse olulisus hagejale, kuna ta püüdis hagi esitamisega kaitsta oma

põhiseadusest tulenevat ühinemisvabadust ja erakonda kuulumise õigust, millest hageja väitel

sõltus ka tema passiivse valimisõiguse teostamine.

13.3. Eeltoodud asjaolud

kogumis

õigustavad praegusel

juhul maakohtus

kantud

menetluskulude TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda jätmist. Ringkonnakohus muudab

selles osas maakohtu määrust.

14. Lisaks on maakohus jätnud põhjendamatult hageja kanda ka riigi õigusabi saamisega

tekkinud kulud.

14.1. Harju Maakohus määras 29. mai 2019. a määrusega hagejale riigi õigusabi isiku muu

õigusnõustamisena kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Maakohus tegi riigi

õigusabi osutajale ülesandeks selgitada välja õiguslik olukord ja asjaolud, hinnata hagi

esitamise perspektiivi ning õigusliku aluse olemasolu korral esitada hagiavaldus. Riigi õigusabi

seaduse (RÕS) § 17 lg 1 järgi kandus hagejale antud riigi õigusabi üle tema esindamiseks

praeguse tsiviilasja menetluses kohtus (vt maakohtu 29. mai 2019. a määruse p-d 15–16; RÕS

§ 4 lg 3 p 3).

14.2. Maakohus märkis vaidlustatud määruses, et hageja kanda tuleb jätta ka riigi õigusabi

saamisega tekkinud kulud. Maakohus viitas riigi õigusabi kulude osas TsMS § 190 lg-le 3, mis

reguleerib menetluskulude, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida ta võis tasuda

osamaksetena, välja mõistmist riigituludesse kostjalt juhul, kui hagi rahuldatakse. Praegusel

juhul hagi ei rahuldatud, vaid see jäeti läbi vaatamata, mistõttu asjakohane norm oleks olnud

TsMS § 190 lg 4, mille kohaselt mõistetakse sel juhul menetluskulud riigituludesse välja

hagejalt. Riigikohus on samas leidnud, et kui riigi õigusabi antakse hüvitamiskohustuseta,

tähendab see, et hüvitamiskohustust ei tulene ka juhul, kui menetluses tehakse lahend riigi

õigusabi saanud isiku kahjuks (vt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

152-12, p 23).

14.3. Kuna hagejale oli antud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta, oleks hageja riigi õigusabi

korras määratud esindaja tasu ja kulud maakohtus tulnud jätta riigi kanda. Ringkonnakohus

muudab selles osas maakohtu määrust.

2-18-13093

10 (10)

15. Eeltoodust tulenevalt rahuldatakse määruskaebus osaliselt, s.o maakohtu menetluskulude

jaotuse osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 ja analoogia korras § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Hagejale riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud määruskaebemenetluses tuleb jätta riigi kanda (vt praeguse

määruse p 14.2).

17. Menetluskulude jaotusest tulenevalt ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust. Hagejat riigi õigusabi korras esindanud advokaadi tasu ja

kulud seoses määruskaebuse esitamisega on maakohus 23. detsembri 2021. a määrusega juba

kindlaks määranud.

18. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus andnud hagejale 18. septembri 2019. a

määrusega menetlusabi ja vabastanud ta riigilõivu 300 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190

lg-st 4 tuleneb, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt

hagi läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS §

190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest ka vabastada. Kuna maakohus ei ole hagejale menetlusabina antud menetluskulude

riigituludesse väljamõistmise küsimust lahendanud, teeb seda TsMS § 179 lg 1 alusel

ringkonnakohus. Kolleegium leiab, et praeguse määruse p-des 14–14.3 toodud põhjustel tuleb

hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest vabastada.

19. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Hagi läbi vaatamata

jätmist puudutavas osas saab kohtumääruse peale kaevata Riigikohtule TsMS § 427 alusel.

TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Osas, milles hageja vabastati

kohustusest tasuda riigituludesse riigilõiv 300 eurot, võib määruse peale esitada määruskaebuse

TsMS § 191 lg 4 ja § 179 lg 3 järgi Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga

määratud asutuse kaudu, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa