2-21-2000/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.05.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-2000

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi SmartLynx Airlines Estonia OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Flagito OÜ ja SmartLynx Airlines Estonia OÜ

apellatsioonkaebused

Kaebuse hind

Flagito OÜ apellatsioonkaebus 0 eurot

SmartLynx Airlines Estonia OÜ apellatsioonkaebus

2975,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tuul

Kostja: SmartLynx Airlines Estonia OÜ (registrikood

12264460), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ken

Kaarel Gross

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.09.2021 otsus tühistada osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus

kantud menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ning mõista kostjalt hageja

kasuks välja maakohtu menetluskulud summas 1160 eurot ning viivis

menetluskuludelt. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Rahuldada hagiavaldus osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega ja välja mõista

SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks 6200 eurot.

2.2. Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2.1. osas tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

2-21-2000

2.3. Rahuldada hagiavaldus ja välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt

Flagito OÜ kasuks võlgnevus 2400 eurot ja viivis 549,09 eurot.

2.4. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks edasiulatuv

viivis põhisummalt (8600 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates 11.09.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

2.5. Välja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito OÜ kasuks

sissenõudmiskulu 760 eurot.

2.6. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

3. Rahuldada osaliselt hageja apellatsioonkaebus ja jätta kostja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

4. Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta SmartLynx Airlines

Estonia OÜ kanda.

5. Rahuldada

Flagito

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista SmartLynx Airlines Estonia OÜ-lt Flagito

OÜ kasuks välja 1160 eurot maakohtu menetluskulude hüvitamiseks ja 225 eurot

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb SmartLynx Airlines Estonia OÜ-l

tasuda Flagito OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

7. Jätta Flagito OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

rahuldamata maakohtu menetluses 140 euro ulatuses ja ringkonnakohtu

menetluses 35 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 08.02.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse SmartLynx

Airlines Estonia OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevuse 8600

eurot, viivise 143,83 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 09.02.2021 kuni kohustuse

kohase täitmiseni ning sissenõudmiskulud 760 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt oli reisijal MK-l kinnitatud broneering nr 16831571 kostja

lendudele MYX567 01.07.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Bulgaaria

(Burgas) ja MYX568 08.07.2018 lähtepunktiga Bulgaaria (Burgas) sihtpunktiga Eesti

(Tallinn). Eeltoodud lennud hilinesid rohkem kui 4 tundi. Reisijatel AS ja VS oli

kinnitatud broneering nr TN222594 lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti

(Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh), lend hilines rohkem kui 4 tundi.

2-21-2000

Reisijal JV oli kinnitatud broneering nr TN223728 lennule MYX589 03.12.2018

lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh), lend hilines

rohkem kui 4 tundi. Reisijatel MS ja KS oli kinnitatud broneering nr TN221851 lennule

MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Egiptus (Sharm el

Sheikh), lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijal SV oli kinnitatud broneering nr

TN223728 lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga

Egiptus (Sharm el Sheikh), lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijal MV oli kinnitatud

broneering nr 18232170 lennule MYX589 03.12.2018 lähtepunktiga Eesti (Tallinn)

sihtpunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh), lend hilines rohkem kui 4 tundi. Reisijatel Sirle

Kont ja Jasper August Tootsi oli kinnitatud broneering nr 18678006 lennule MYX590

01.02.2019 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), lend

hilines üle 3 tunni. Reisijal AS oli kinnitatud broneering nr 18678175 lennule MYX590

01.02.2019 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), lend

hilines üle 3 tunni. Reisijal HK oli kinnitatud broneering nr 18674145 lennule MYX590

01.02.2019 lähtepunktiga Egiptus (Sharm el Sheikh) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), lend

hilines üle 3 tunni. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale. 11.03.2019,

04.02.2020, 05.05.2020, 27.01.2021, 04.02.2021 ja 05.02.2021 esitas hageja kostja

vastu nõudekirjad, milles nõudis reisijatele kompensatsiooni Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 261/2004, 11.02.2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad

reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise

hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ)

nr 295/91 (edaspidi määrus) alusel.

3. Reisijatel MV, RM ja EV oli kinnitatud broneering nr TN320311 lendudele MYX557

23.08.2020 lähtepunktiga Eesti (Tallinn) sihtpunktiga Tuneesia (Enfidha) ja MYX558

30.08.2020 lähtepunktiga Tuneesia (Enfidha) sihtpunktiga Eesti (Tallinn), lennud

hilinesid rohkem kui 4 tundi. Lennu MYX557 vahemaa on 2796 km ja lennu MYX558

vahemaa 2796 km. Reisijad on loovutanud oma nõuded hagejale ning hageja esitas

nõuete osas kostjale 17.11.2020 nõudekirja. 07.12.2020 vastas kostja, et lennud

MYX557 ja MYX558 ei hilinenud, vaid lendude väljumisaegu muudeti reisikorraldaja

Novatours poolt.

4. Hageja viitas määruse artikli 5 lg 1 p-le (c) iii. Käesoleval juhul pidi lend MYX557

väljuma esialgselt kell 04:30. Kuigi reisibüroo (mitte kostja) teavitas reisijaid lennuaja

muudatusest kolm päeva ette (uus väljumisaeg kell 11:50), ei võimaldanud kostja muuta

teekonda, mis võimaldanuks reisijatel välja lennata mitte rohkem kui üks tund enne

kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud

saabumisaega. Arvestades, et lend MYX557 väljus vähemalt seitse tundi algselt

kavandatud väljumisajast hiljem, ei võimaldanud kostja jõuda reisijatel lõppsihtkohta

hiljemalt kaks tundi pärast kavandatud väljumisaega.

5. Hageja viitas määruse artikli 5 lg 1 p-le (c) ii. Käesoleval juhul pidi lend MYX558

väljuma esialgselt kell 08:00. Kuigi reisibüroo (mitte kostja) teavitas reisijaid lennuaja

muudatusest üheksa päeva ette (uus väljumisaeg kell 13:30), ei võimaldanud kostja

muuta teekonda, mis võimaldanuks reisijatel välja lennata mitte rohkem kui kaks tundi

enne kavandatud väljumisaega ja jõuda lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast

kavandatud saabumisaega. Arvestades, et lend MYX558 väljus vähemalt viis tundi ja

kolmkümmend minutit algselt kavandatud väljumisajast hiljem, ei võimaldanud kostja

jõuda reisijatel lõppsihtkohta hiljemalt neli tundi pärast kavandatud väljumisaega.

6. Euroopa Kohus on selgitanud kohtuasjas C-302/16, et lennuettevõtja peab alati

teavitama lennureisijat tühistamisest ise, kuna see aitab tagada reisijate õiguste kaitstuse

kõrge taseme. Lisaks on lennuettevõtja kohustatud maksma reisi tühistamise korral

hüvitist, kui reisija on ostnud lennupileti reisibüroo kaudu ning lennuettevõtja on lennu

2-21-2000

tühistamisest teavitanud õigeaegselt reisibürood, kuid reisibüroo on teabe reisijale

edastamisega hilinenud. Seejuures võib lennuettevõtja nõuda hüvitise summat

omakorda reisibüroolt siseriikliku õiguse alusel. Käesoleval juhul ei teavitanud kostja

reisijaid lendude MYX557 ja MYX558 uue väljumisaja muudatusest. Määruse artikli

14 lg-ga 2 on ette nähtud, et lendu teostav lennuettevõtja peab lennu tühistamise korral

andma igale asjaomasele reisijale kirjaliku teatise, milles on märgitud hüvitise

maksmise ja abi andmise eeskirjad. Lisaks on sätestatud, et lennuettevõtja annab

samasuguse teatise igale reisijale, keda puudutab lennu hilinemine vähemalt kaks tundi.

Nõue esitada asjaomasele reisijale üksikasjalik kirjalik selgitus tema õiguste kohta

kehtib selgesõnaliselt lennureisist mahajätmise ning lennu tühistamise või hilinemise

korral. Käesoleval juhul on kostja rikkunud teavitamiskohustust.

7. VÕS § 1131 lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt kokku sissenõudmiskulusid kokku

summas 760 (19 x 40 eurot) eurot.

8. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu 600 eurot

ning õigusabikulud 700 eurot (5 h x 140 eurot/h, millele lisandub käibemaks). Hagejale

osutatakse õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot. Hageja on käibemaksukohuslane.

Kostja vastuväited

9. 17.03.2021 seisukohas märkis kostja, et tunnistab hageja nõudeid järgnevate reisijatega

seonduvate nõuete osas: MK, lend MYX567 01.07.2018; AS ja VS, lend MYX589

03.12.2018; JV, lend MYX589 03.12.2018; MS ja KS, lend MYX589 03.12.2018; SV,

lend MYX589 03.12.2018; MV, lend MYX589 03.12.2018; SK ja JT, lend MYX590

01.02.2019; AS, lend MYX590 01.02.2019; HK, lend MYX590 01.02.2019.

10. Kostja palub jätta hagi rahuldamata nõuete (sh viivis ja sissenõudmiskulud) osas, mis

puudutavad reisijaid MV, RM ja V (23.08.2020 lend MYX557 ja 30.08.2020 lend

MYX558).

11. Lennud MYX557 ja MYX558 ei hilinenud, vaid lennu väljumise aega muudeti ning

lennu väljumisaja muutmine toimus reisibüroo Novatours algatusel. Arvestades, et

lennu väljumisaega muudeti reisibüroo algatusel alles 19.08.2020 (MYX557) ja

21.08.2020 (MYX558) ning lennud pidid toimuma vastavalt 23.08.2020 ja 30.08.2020,

siis ei saanud kostja isegi mitte teoreetiliselt teavitada reisijaid lennuaegade

muudatusest 2 nädalat enne lennu algselt kavandatud väljumisaega. Samuti puudus

kostjal informatsioon, et reisijaid ei ole võimalikest muudatustest väljumisajas

teavitatud juba varem, kuna suhtlus reisijatega seonduvalt lendudega toimus reisibüroo

ja reisijate vahel. Kostjal puudusid reisijate kontaktandmed. Selliselt on väljumisaja

muutmine põhjustatud erakorralisest asjaolust määruse artikli 5 lg 3 mõttes. Kostja ei

saanud reisibüroo algatusel toimunud väljumisaja muutmise järgselt kasutusele võtta

ühtegi meedet, mis võimaldaks järgida määruse artiklist 5 lg 3 tulenevalt 2 nädala

pikkust etteteatamistähtaega. Kuna reisibüroo teatas väljumisaja muudatustest ette väga

lühikese etteteatamisega, siis ei saanud kostjalt mõistlikult oodata ka reisijatele

asenduslendude pakkumist. Tšarterlennu väljumise aja üle otsustab reisibüroo. Kui

reisibüroo otsustab tšarterlennu edasi lükata, siis lennuettevõtja järgib neid juhiseid.

Kostjal ei olnud võimalik lendu plaanipäraselt teostada, kuna lennu plaanipärane

teostamine võinuks muuhulgas kahjustada reisijate huve.

12. Kostja esitas vastuväited hageja menetluskuludele. Hageja puhul on tegemist

professionaalse lennuhüvitisnõuete ettevõttega, kelle peamiseks (tõenäoliselt ainsaks)

majandustegevuseks on reisijate hüvitisnõuete kokku kogumine ja lennuettevõtetelt

sissenõudmine. Võttes arvesse hagiavalduse sisu ja mahtu ning et tegemist on

tüüphagiga, mis ei ole oma sisult keeruline, siis võib hageja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada maksimaalselt 2 tundi.

2-21-2000

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Harju Maakohtu 10.09.2021 otsusega: 1) rahuldati hagiavaldus osalisel õigeksvõtul

põhineva otsusega ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 6200 eurot ning tunnistati

otsus selles osas tagatiseta viivitamata täidetavaks; 2) rahuldati hagiavaldus ja mõisteti

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2400 eurot, viivis 549,09 eurot ja edasiulatuv

viivis põhisummalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 11.09.2021

kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja

kanda ja 60% ulatuses hageja enda kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 508,80 eurot ja viivise

menetluskuludelt.

14. 13.09.2021 täiendava otsusega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja ka

sissenõudmiskulu 760 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 448 lg 1 p 1, lg

2 ja lg 4). Maakohus märkis, et on jätnud 10.09.2021 otsuse resolutsioonis vastava kulu

ekslikult välja mõistmata.

15. Hageja on 15 reisija (19 nõude) osas esitanud kostja vastu põhinõude summas 8600

eurot. Kostja ei vaidle vastu kokku 12 reisija nõudele. Kohtu hinnangul on kostja võtnud

hageja põhinõude õigeks 6200 euro ulatuses (TsMS § 440 lg 1).

16. Kostja vaidleb vastu hageja põhinõudele 2400 euro (8600-6200) ulatuses.

17. Pooled ei vaidle selle üle, et reisijatel MV, RM ja EV oli kinnitatud broneering nr

TN320311 kostja lendudele MYX557 23.08.2020 lähtepunktiga Eesti (Tallinn)

sihtpunktiga Tuneesia (Enfidha) ja MYX558 30.08.2020 lähtepunktiga Tuneesia

(Enfidha) sihtpunktiga Eesti (Tallinn). Eeltoodud lennud hilinesid rohkem kui 4 tundi.

18. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud reisijate MV,

RM ja EV (23.08.2020 lend MYX557 ja 30.08.2020 lend MYX558) osas. Kuna

eeltoodud lennud hilinesid rohkem kui 4 tundi, siis nõuab hageja 2400 euro tasumist [(3

x 400)+(3 x 400)].

19. Hageja nõue on põhjendatud. Maakohus viitas VÕS § 824 lg-tele 1 ja 3, §-le 827, § 830

p-le 3 ja § 164 lg-le 1. Määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 1 p-i c kohaselt on lennu

tühistamise korral asjaomastel reisijatel õigus saada tegutsevalt lennuettevõtjalt hüvitist

vastavalt artiklile 7, välja arvatud juhul, kui neid on tühistamisest teavitatud vähemalt

kaks nädalat enne kavandatud väljumisaega. Artikli 7 lg 1 p-i b kohaselt saavad reisijad

hüvitist kuni 400 euro ulatuses kõikide üle 1500 kilomeetri pikkuste ühendusesiseste

lendude ning kõikide muude 1500-3500 kilomeetri pikkuste lendude puhul. Vastavalt

Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjades C-402/07 ja C-432/07 väljendatud seisukohale tuleb

enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud lendudega.

20. Määruse artikli 5 lg 4 kohaselt lasub kohustus tõendada, kas ja millal on reisijat

teavitatud lennu tühistamisest, lendu teenindaval lennuettevõtjal. Liidu õiguse sätte

tõlgendamisel tuleb arvestada mitte üksnes selle sõnastust, vaid ka konteksti ning selle

õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osaks säte on. Nagu nähtub nii määruse

artikli 3 lg-st 5 ning põhjendustest 7 ja 12, ongi reisijatele hüvitise maksmise kohustus

üksnes lendu teenindaval või seda teha kavatseval lennuettevõtjal, kui on rikutud

kõnealusest määrusest tulenevaid kohustusi ja nende hulgas määruse artikli 5 lg 1 p-s c

ette nähtud teavitamiskohustust. Nimetatut peab tõlgendama mitte ainult siis, kui

veoleping on sõlmitud vahetult reisija ja lennuettevõtja vahel, vaid ka siis, kui leping on

sõlmitud niisuguse kolmanda isiku vahendusel nagu reisibüroo. Üksnes niisuguse

tõlgenduse puhul on võimalik täita määruse põhjenduses 1 kirja pandud eesmärki tagada

reisijate kaitstuse kõrge tase ning garanteerida, et reisija, kelle lend broneeriti enne

tühistamist kolmanda isiku vahendusel, saab teha kindlaks määruse artikli 5 lg 1 p-s c

ja artiklis 7 ette nähtud hüvitise maksmiseks kohustatud isiku. Seega ei oma siinkohal

reisijate nõuete osas tähtsust, et lennu väljumisaega muudeti reisibüroost tulenevalt ning

2-21-2000

tulenevalt reisibüroo viivitustest väljumisaja muutmisel ei olnud kostjal võimalik

reisijaid ka teoreetiliselt õigeaegselt teavitada.

21. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 143,83 eurot on põhjendatud.

Kostjalt tuleb välja mõista ka viivis alates hagiavalduse esitamisest 08.02.2021 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 10.09.2021 summas 405,26 eurot (215 päeva, 8% põhissummalt

8600 eurot) ning edaspidiselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni.

22. Hageja sissenõudmiskulu summas 760 eurot (19 x 40) on VÕS § 1131 lg 1 alusel iga

loovutatud nõude osas põhjendatud ja tuleb kostjalt välja mõista.

23. Hageja on menetluse kestel osaliselt nõudeid vähendanud ja nõuetest loobunud kostja

kasuks. Kohus võttis hagist osalise loobumise vastu ja lõpetas menetluse põhinõude

6200 euro osas, mis moodustab hagihinnast (10 191,83 eurot) 60%. Seega jätab kohus

hageja menetluskulud 40% ulatuses kostja kanda ja 60% ulatuses hageja enda kanda

ning kostja menetluskulud tema enda kanda (TsMS § 162 lg 1, § 168 lg 6).

24. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

ajakuluks 4 tundi, kokku summas 672 eurot (4 h x 168 eur/h, koos käibemaksuga).

Käesolev vaidlus ei olnud ülemäära keerukas, kuid hageja tugines suurele hulgale

nõuetele, mis tuli kõik hagisse koondada. Riigilõiv 600 eurot on põhjendatud

menetluskulu. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 1272

eurot (600+672), millest kostjalt tuleb välja mõista 508,80 eurot (1272 x 40%).

Hageja apellatsioonkaebus

25. Hageja

palub

11.10.2021

apellatsioonkaebuses

tühistada

maakohtu

otsuse

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 6 ja 7) ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud

summas 1300 (600 + 700) eurot.

26. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja loobus osaliselt hagist. Maakohus

rahuldas hagiavalduse osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 6200 eurot. Samuti rahuldati hagi muude nõuete, s.o põhinõude 2400 euro

ja kõrvalnõuete osas. Seega rahuldati hagiavaldus 100% ulatuses. Kostja on andnud oma

käitumisega põhjuse hagi esitamiseks, mistõttu tuleb jätta menetluskulud kostja kanda

(TsMS § 168 lg 6). Kostja on teadlikult eiranud hageja nõudekirju. Samuti oli kostja

kohtuväliselt nõus kompromisslepingut sõlmima, milline ka allkirjastati. Paraku kostja

oma kohustust ei täitnud, mistõttu pöördus hageja kohtusse.

27. Hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks on 5 tundi. Kohus mõistis ekslikult

õigusabikulud välja koos käibemaksuga, kuigi hageja on käibemaksukohustuslane ega

taotlenud õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seega tuleb kostjalt

mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

Kostja apellatsioonkaebus

28. Kostja palub 11.10.2021 apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles

kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot ja viivise eeltoodud

summalt (resolutsiooni p-d 3 ja 4) ja sissenõudmiskulud 240 eurot (6 x 40 eurot) ning

teha asjas uus otsus, millega jätta hagiavaldus vaidlustatud ulatuses rahuldamata.

29. Kohus on ebaõigesti jätnud määruse artikli 5 lg 3 käesolevas asjas kohaldamata. Esiteks

oli lennuaegade muutmine tingitud asjaolust, mis ei olnud kostja kontrolli all.

Reisibürool kui tšarterlennu tellijal on õigus otsustada, kas reis toimub planeeritud ajal

või lükkub see edasi ning lennugraafiku muutmine ei ole tingitud kostja soovist või

algatusest. Teiseks ei olnud kostjal võimalik kasutusele võtta mistahes mõistlikke

meetmeid lennu tühistamise vältimiseks, kuna kostja võis eeldada, et reisibüroo

korraldusejärgne lennugraafiku muutmine on reisijate huvidest lähtudes kõige

2-21-2000

mõistlikum teguviis. Reisibüroo teavitas kostjat lennugraafiku muudatustest nii hilja, et

reisijaid ei olnud võimalik määruse kohaselt ette teavitada. Reisibüroo poolt

lennugraafikute muutmine toimub eelduslikult reisijate huvides. See tähendab ühtlasi,

et lennu teostamine algselt planeeritud graafiku järgselt ei oleks olnud määruse artikkel

5 lg 3 mõttes „mõistlik“, kuivõrd määruse eesmärgiks on eelkõige kaitsta reisijate huve.

Vastustaja seisukoht

30. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja nõustus, et maakohus mõistis menetluskulud välja

ebaõigesti koos käibemaksuga.

31. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks

välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 1160 eurot ning viivis

menetluskuludelt. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Hageja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning kostja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

33. TsMS § 654 lg 2² ja TsMS § 448 lg 5 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

34. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud.

Hageja

vaidlustas

maakohtu

otsuse

menetluskulude

jaotuse

ja

kindlaksmääramise osas. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 2400 eurot ja viivise eeltoodud summalt ning

sissenõudmiskulud 240 eurot. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles

maakohus rahuldas hagi põhinõude 6200 euro osas, tunnistas selles osas otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks, eeltoodud summalt arvestatud viivise nõudes ja

sissenõudmiskulude nõudes summas 520 eurot. Vastavas osas on maakohtu otsus

jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause) ning seega selles osas ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.

35. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebust. Ringkonnakohus leiab, et

kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kostja

poolt vaidlustatud osas. Maakohus on käesoleval juhul õigesti leidnud, et lendude

MYX557 ja MYX558 puhul esinevad määruse nr 261/2004 artiklist 7 lg 1 p-st b ja

artiklist 5 lg 1 p-st c tulenevad eeldused hüvitise väljamõistmiseks. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 neid ei korda.

36. Kostja ei vaidlusta, et vaidlusalused lennud hilinesid rohkem kui 3 tundi ning et Euroopa

Kohtu praktika järgi tuleb enam kui 3 tundi hilinenud lennud võrdsustada tühistatud

lendudega. Lisaks ei vaidlusta kostja, et vaidlusaluste lendude puhul oleks artikkel 7 lg

1 p-i b järgi kolme reisija puhul hüvitise suuruseks kokku 2400 eurot.

37. Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et praegusel juhul esineb artikli 5 lg-st 3 tulenev

erisus hüvitise mittemaksmiseks. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Määruse nr 261/2004

artikkel 5 lg 3 järgi ei ole tegutsev lennuettevõtja kohustatud maksma hüvitist vastavalt

artiklile 7, kui ta suudab tõestada, et tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud,

mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed.

Määruse põhjendusest 14 nähtub, et sellised erakorralised asjaolud võivad eelkõige

2-21-2000

esineda poliitiliselt ebastabiilsetes oludes, asjaomase lennu tegemiseks sobimatute

ilmastikutingimuste tõttu, turvalisuse ohu, ettenägematute lennuohutusega seotud

vajakajäämiste ning streikide korral, mis mõjutavad tegutseva lennuettevõtja

toimimist. Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et erakorralisteks asjaoludeks määruse

nr 261/2004 artikli 5 lg 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, 1) mis

oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele

tegevusele ja 2) väljuvad tema tegeliku kontrolli alt. Kusjuures need kaks tingimust on

kumuleeruvad. Teisisõnu hõlmab see kõiki asjaolusid, mis ei allu lennuettevõtja

kontrollile, sõltumata nende asjaolude olemusest ja tõsidusest (Euroopa Kohtu

31.01.2013 otsus C-12/11, McDonagh, p 29; 17.04.2018 otsus liidetud kohtuasjades

C-195/17, C-197/17–C-203/17, C-226/17, C-228/17, C-254/17, C-274/17, C-275/17,

C-278/17–C-286/17 ja C-290/17–C-292/17, Krüsemann jt, p 34).

38. Kolleegium ei nõustu, et lennuaegade muutmine oli tingitud asjaolust, mis ei olnud

kostja kontrolli all ning mis oma olemuselt ei olnud omane kostja tavapärasele

tegevusele. Asjaolu, et kostja otsustas lennud edasi lükata reisikorraldaja palvel, oli

kostja enda valik ega anna alust vaidlustatud osas hagi rahuldamata jätmiseks. Tegemist

ei olnud erakorralise asjaoluga määruse nr 261/2004 artikli 5 lg 3 mõttes, mida kostja ei

saanud mõjutada ega vältida.

39. Kolleegium märgib, et määruse nr 261/2004 peamine eesmärk, nagu nähtub eelkõige

selle põhjendusest 1, on tagada reisijate kaitstuse kõrge tase. Euroopa Kohtu praktikast

tulenevalt asjaolu, et tegutsev lennuettevõtja on täitnud määrusest nr 261/2004

tulenevad kohustused, ei mõjuta tema õigust taotleda riigisisese õiguse alusel hüvitist

rikkumise põhjustanud mis tahes isikult, sealhulgas kolmandatelt isikutelt, nagu on ette

nähtud selle määruse artiklis 13 (Euroopa Kohtu 17.09.2015 otsus C-257/14, van der

Lans, p-d 26 ja 46 ning nendes viidatud kohtupraktika). Eelkõige on artiklis 13

täpsustatud, et määrus nr 261/2004 ei piira mingil moel lendu teenindava lennuettevõtja

õigust taotleda hüvitist reisikorraldajalt või muult isikult, kellega lendu teenindav

lennuettevõtja on sõlminud lepingu (Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus C-302/16,

Krijgsman, p 30).

40. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu hageja apellatsioonkaebusele.

41. Kolleegiumi hinnangul on hageja apellatsioonkaebuses toodud väited põhjendatud

osaliselt. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu menetluskulud tuleb jätta

täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Nii peavad ka menetluskulude jaotuse osas nähtuma kohtuotsusest

kaalutlused, millel tehtud järeldused põhinevad. Kolleegiumi hinnangul on maakohtu

põhjendused menetluskulude jaotuse kindlaksmääramise osas vastuolulised. Maakohus

on rahuldanud hagi osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega 6200 euro ulatuses, kuid on

otsuse põhjendustes menetluskulude jaotuse määramisel vastuoluliselt märkinud, et

hageja on nõudest osaliselt loobunud. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus

on ekslikult märkinud, et hageja on osaliselt hagist loobunud ning on eksinud seetõttu

ka menetluskulude jaotuse märkimisel. Kuivõrd kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud

ning ülejäänud osas on maakohus hagi rahuldanud (s.o kokkuvõttes on hagi rahuldatud

100 % ulatuses), siis on maakohtu menetluskulud põhjendatud jätta kostja kanda (TsMS

§ 162 lg 1, § 168 lg 6). TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi

esitamiseks. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul on kostja andnud oma käitumisega

põhjust hagi esitamiseks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et ta on teavitanud

kostjat, et reisijad on loovutanud kõik oma nõuded hagejale (tl 16, 17, 25, 31, 39, 45,

50, 58, 63, 68, 70, 85, 86). Lisaks on pooled pidanud läbirääkimisi kompromisslepingu

2-21-2000

sõlmiseks ning allkirjastanud ka kompromisslepingu (tl 91-92), kuid hageja selgitusest

nähtuvalt kostja kompromisslepingut ei täitnud ning hageja pöördus kohtusse.

42. Menetluskulude jaotuse muutmise tõttu mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja

täiendavad maakohtus kantud menetluskulud. Kolleegium ei pea siiski põhjendatuks

muuta maakohtu poolt põhjendatuks peetud hageja lepingulise esindaja ajakulu suurust.

Maakohus on hageja lepingulise esindaja ajakulu pidanud põhjendatuks 4 h ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19). Kolleegiumi hinnangul ei

saa maakohtule diskretsioonipiiride ületamist ette heita. Kolleegium leiab, et maakohus

on hinnanud hageja lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja

vajalikkust õigesti. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks

loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus

õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu

tegemiseks rohkem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks.

43. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on menetluskulud ebaõigesti välja mõistnud

koos käibemaksuga. Hageja on selgitanud, et ta on käibemaksukohustuslane ja ei taotle

õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Seetõttu on hageja põhjendatud

lepingulise esindaja kulud maakohtu menetluses 560 eurot (4 h x 140 eurot/h). Hageja

põhjendatud menetluskulud on kokku 1160 eurot (lepingulise esindaja kulu 560 eurot +

riigilõiv 600 eurot), millise summa mõistab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks

välja. Vastavalt hageja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS §

177 lg 4). Hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 140

euro (1300-1160) ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

44. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

ning hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata vaid osas, milles hageja vaidlustab

menetluskulude rahalist suurust (kuid kuulub muus osas rahuldamisele) ning TsMS §

178 lg 4 järgi menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata, siis peab kolleegium põhjendatuks jätta ka apellatsiooniastmes kantud

menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

45. Kuna maakohus on hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, määrab

kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme

menetluskulud. Kolleegium arvestab ka TsMS § 178 lg-ga 4, mille järgi

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

46. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise

esindaja tasu 210 eurot (1,5 h x 140 eurot/h) ja riigilõiv 50 eurot. Hageja lepingulise

esindaja toiminguteks on maakohtu otsusega tutvumine, apellatsioonkaebuse

koostamine (1 h) ning kostja apellatsioonkaebusega tutvumine ja sellele seisukoha

koostamine (0,5 h). Hageja palus määrata, et menetluskuludelt kuulub tasumisele

viivis.

47. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja kulud kogu ulatuses

põhjendatud. Kuna hageja vaidlustas apellatsioonkaebuses nii menetluskulude jaotuse

kui ka menetluskulude suuruse kindlaksmääramise, ning TsMS § 178 lg 4 järgi

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata,

arvestab kolleegium apellatsioonimenetluses hüvitatavate kulude suuruse määramisel

hageja esindaja tehtud toiminguid üksnes osas, mis olid vajalikud menetluskulude

2-21-2000

jaotuse vaidlustamiseks. Arvestades hageja apellatsioonkaebuse menetluskulude

jaotust puudutavat sisu ja mahtu, võis lepingulisel esindajal kuluda apellatsioonkaebuse

menetluskulude jaotust puudutava osa koostamisele 15 min. Maakohtu otsusega

tutvumise põhjendatud kuluks võib pidada 0,5 h. Kostja apellatsioonkaebusega

tutvumise ja sellele seisukoha koostamise ajakulu 0,5 h peab kolleegium põhjendatuks.

Ka hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära (140 eurot/h) peab kolleegium

põhjendatud tasuks, mis vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.

Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu ringkonnakohtu menetluses 175

eurot (1,25 h x 140 eurot/h). Hageja põhjendatud menetluskulu on kokku 225 eurot

(175 eurot + riigilõiv 50 eurot). Vastavalt hageja taotlusele kuulub menetluskuludelt

tasumisele

viivis

(TsMS

§

lg

4).

Hageja

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata 35 euro (260-225) ulatuses.

48. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)