2-21-7127/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-7127

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn

Tsiviilasi

T. K. hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistusraamatu kande tegemiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

T.

K. (isikukood

xxx), lepinguline

esindaja

R. M.

Kostja: P. M. (isikukood xxx), eestkostja Tallinna

Linnavalitsus, lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Deivi Vaht

Istungi toimumise aeg

31. märts 2022

RESOLUTSIOON

1. Anda Tallinn Linnavalitsusele nõusolek P. M. nimel tsiviilasjas 2-21-7127

kompromissi sõlmimiseks selliselt, et kaasomand kinnisasjale asukohaga Paldiski mnt

227-145, Tallinn lõpetatakse kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel

alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda 10% võrra üks kord kuus ja kinnisasja

müümisel saadud rahast makstakse esmalt täitekulud ja järelejäänud raha jagatakse

kaasomanike vahel vastavalt nende kaasomandi osade suurustele.

2. Kinnitada T. K. ja P. M. vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1. Lõpetada T. K. ja P. M. kaasomand kinnistu suhtes, mis on kantud Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx asukohaga xxx kinnisasja

müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda

10% võrra üks kord kuus.

2.2. xxx kinnisasja müümisest saadud rahast makstakse esmalt välja täitekulud ning

järelejäänud raha jagatakse T. K. ja P. M. vahel vastavalt nende kaasomandi

osade suurusele.

3. Lõpetada tsiviilasja 2-21-7127 menetlus.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagastada T. K.le pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot ja kanda see T.

K. arvelduskontole EExxx.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Muus osas ei saa määruse peale määruskaebust esitada.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses on T. K. 04.05.2021 (täiendatud 31.05.2021) hagi P. M.

vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks.

2. Kostja esitas 20.09.2021 hagiavaldusele vastuse, milles ei tunnista tema vastu esitatud

nõuet ja palub jätta hagi rahuldamata.

3. Harju Maakohtu 23.12.2021 määrusega tsiviilasjas 2-21-19861 määrati kostjale esialgse

õiguskaitse korras ajutiseks eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus kuni tsiviilasjas lõpplahendi

tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Eestkostja ülesanneteks on kostja

esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine, talle

inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine.

4. Pooled saavutasid 31.03.2022 kohtuistungil kokkuleppe, palusid selle kohtul kinnitada

ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Pooled leppisid kokku, et lõpetavad kaasomandi korteromandi

suhtes selle müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 99 000 eurot, alandades hinda

10% võrra üks kord kuus. Kinnisasja müümisest saadud rahast makstakse esmalt välja

täitekulud ja järelejäänud raha jagatakse poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osade

suurusele. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja

palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

5. Kohus algatas 31.03.2022 määrusega menetluse P. M. nimel tehingu tegemiseks

nõusoleku andmiseks ja kohustas Tallinna linna esitama kirjaliku seisukoha, kas eestkostetava

nimel tehingu tegemine on tema huvides.

6. Harju Maakohtu 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas 2-21-19861 määrati kostja

eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus. Eestkostja ülesanneteks on P. M. esindamine varaliste

tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste,

toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. P. M.l on õigus teha

iseseisvalt ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid 250 euro ulatuses kuus.

7. Tallinna Haabersti Linnaosa Valitsus on seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada.

Kostja on x elanik, kes on kohaliku omavalitsuse vaateväljas olnud juba alates 2020.a. Kostja

ei tule üksi toime. Tema tervislik seisund on selline, et teda ei saa enam koju tuua ja tuleb

algatada hoolekandeasutusse paigutamine ning tulevikus ilmselt riiklikule ööpäevaringsele

hoolekandeteenusele paigutamine. Kostja on hageja elu põrguks teinud ja leiab ise, et see on

normaalne.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine

8. Kohus, olles tutvunud asja materjali ja eestkostetava elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse seisukohaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 kohaselt vaadatakse hagita

menetluses läbi hagita perekonnaasju. TsMS § 550 lg 1 p 6 sätestab, et hagita menetluses

lahendatakse nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. TsMS §

476 lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse

avalduse alusel. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja

isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 ja § 188 lg 1 p 10 sätestatust on eestkostetava

nimel kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kohus saab

vastava nõusoleku anda ka käesolevas menetluses, järgides eestkostetava nimel tehingu

tegemiseks sätestatud hagita menetluse põhimõtteid.

11. Kohtu menetluses on T. K. hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kinnistusraamatu kande tegemiseks. P. M. esindab eestkostja ja talle on määratud lepinguline

esindaja riigi õigusabi korras. Pooled jõudsid 31.03.2022 toimunud istungil kokkuleppele, mille

kohaselt

vaidlusalune

kaasomand

lõpetatakse

korteriomandi

müümisega

avalikul

enampakkumisel. Pooled leppisid mh kokku hinnalangetamise, kulude kandmise ja raha

jagamise tingimustes. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut selleks, et sõlmida eestkostetava nimel

31.03.2022 kokkulepitud tingimustel kompromiss ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.

12. Kohus leiab, et eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on

põhjendanud. Kompromiss on läbimõeldud, kaalutletud ja lähtub eestkostetava huvidest. Ka

eestkostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas vaidlusalune kaasomand tuleb lõpetada. Pika

ja kuluka kohtuvaidluse pidamine ei ole mõistlik ega eestkostetava huvides, eriti arvestades, et

kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud (vt Riigikohtu 10.04.2019 otsus 2-

179749 p 11). Kaasomandi lõpetamine ja kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel on

kohtu hinnangul käesoleval juhul õiglane ja mõlema poole huve arvestav kaasomandi

lõpetamise viis, mis ei kahjusta eestkostetava huve. Kohus arvestab seejuures ka eestkostetava

tervislikku seisundit ja sellest tulenevat ravivajadust ja kulusid. P. M. ei saa ilmselt enam

hoolekandeasutusest koju tulla, kuna ta ei tule ise toime. Samuti on põhjendatud korteriomandi

müügist saadud rahast kanda esmalt täitekulud ja seejärel raha jagamine vastavalt poolte

kaasomandi osade suurusele. Viidatud tehinguga on eestkostetava huvid igakülgselt kaitstud.

13. Eeltoodust tulenevalt annab kohus Tallinna Linnavalitsusele nõusoleku eestkostetava P.

M. nimel käesolevas tsiviilasjas 31.03.2022 sõnastuses kompromissi sõlmimiseks.

Kompromissi sõlmimine

14. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse.

15. Vastavalt TsMS § 430 lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohtu hinnangul

puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade

kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita.

16. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud

hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest

tagajärgedest.

17. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole teisiti kokku

leppinud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

18. Kohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi saavutamisega

pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda

arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti, s.o hageja arvelduskontole (TsMS § 150 lg 4).

19. Määruskaebust on võimalik esitada vaid käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1

peale. Muus osas välistab kohus poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes TsMS § 661 lg-le 4

määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik