1-10-7544/11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-10-7544 (10230104081) Otsuse kuupäev

26. oktoobril 2010.a., Tallinnas Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Tõlk Sirje Luga Anneli Helmann Ringkonnaprokuröri abi Kaitsjad Marina Kalistratova Leelo Viil ja Owe Ladva Kriminaalasi

R.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja A.L süüdistuses KarS § 202 lg 1 järgi lühimenetluses

Süüdistatavad

R.B, elukoht: xxx, isikukood XXX,

EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud :

08.07.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 1 alusel 1 kuulise vangistusega, vabanes peale karistuse kandmist 16.07.2009.a., Väärteokorras karistatud 7-l korral, tõkend – vahistamine

A.L, elukoht: xxx, isikukood XXX, VF

kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315, VÕS § 1043 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada R.B KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 4 kuud ja 9 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 2 kuud ja 26 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 30.07.2010.a. - 26.10.2010.a. lugeda karistusaja hulka ning seega lugeda karistus kantuks.

Tõkend – vahistamine –tühistada, vabastada R.B vahi alt kohtusaalis.

Välja mõista R.B-lt tsiviilhagi summas 1400,- krooni VL kasuks.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista R.B-lt (ik XXX, elukoht XXX) riigituludesse sundraha 6525,-krooni. Kaitsjatasud summas 3074,40 krooni jätta riigi kanda.

R.B tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „R.B, 1-10-7544, sundraha“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Süüdi tunnistada A.L KarS § 202 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 kuud ja 15 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 kuud ja 20 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 07.09.2010.a. - 26.10.2010.a. lugeda karistusaja hulka ning seega lugeda karistus kantuks.

Tõkend – vahistamine –tühistada, vabastada A.L vahi alt kohtusaalis.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista A.L-ilt (ik XXX, elukoht XXX)

riigituludesse sundraha 6525,-krooni. Kaitsjatasud summas 3120,- krooni jätta riigi kanda.

A.L tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispank nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „A.L, 1-10- 7544, sundraha“. Sundraha tasuda 6 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

R.B on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on 08.07.2009 Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 199 lg 1 järgi, taas ajavahemikul

18.03.-19.03.2010 viibides Tallinnas XXX VL(L) kuuluvas korteris, võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil sektsioonikapist VL(L) kuuluva mobiiltelefoni №kia 3120 Classic väärtusega 1500 krooni, tekitades vargusega VL(L) varalist kahju selles summas.

Seega R.B, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A.L on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, teades, et mobiiltelefon №kia 3120 Classic on saadud kuriteo toimepanemise tulemusena, omandas

19.03.2010 Tallinnas XXX asuvas oma elukohas 100 krooni eest R.B käest, hoidis Tallinnas XXX asuvas oma elukohas umbes nädal aega ja turustas Tallinna kesklinnas tuvastamata ajal tuvastamata isikule 200 krooni eest VL(L) kuuluva mobiiltelefoni №kia

3120 Classic, mis oli varastatud ajavahemikul 18.03.-19.03.2010 korterist XXX , Tallinn R.B poolt.

Seega pani A.L toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 202 lg 1 järgi, s.o kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine.

R.B ja A.L esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur.

26.10.2010.a. toimunud kohtuistungil kinnitasid R.B ja A.L, et on neile esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistasid endid süüdi ning kahetsesid tehtut, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde. R.B kinnitas kohtuistungil, et vabatahtlikult tasus kannatanule 100,-krooni tsiviilhagi katteks.

Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning R.B ja A.L-i poolt toimepandud kuriteod on kvalifitseeritud õigesti.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate R.B ja A.L-i süü on täielikult tõendatud nende enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (R.B ütlused tl. 23 - 25; A.L-i ütlused tl. 34 - 36).

R.B tunnistas ennast eeluurimisel süüdi ja seletas, et märtsi kuus läks V külla XXX . Ta jäi Veiko juurde ööseks. Enne Veiko tulekut töölt, võttis ta tema mobiiltelefoni kapist, mis oli karbi sees ja pani endale taskusse. Mobiiltelefoni viis ta Olgale, kes elab Sõle

18. Olgale ta ütles, et varastas telefoni V. Olga ütles talle, et ta tagastaks V telefoni, kuid tema keeldus.

A.L tunnistas ennast eeluurimisel süüdi ja seletas, et märtsi kuus tuli tema juurde R.B ja pakkus talle tumedat värvi mobiiltelefoni №kia osta. Ta andis Jelenale

100,- krooni ja sai mobiiltelefoni enda kätte. Mobiil oli uus, ekraanil oli kile. Kuna mobiiltelefoni tema kaart ei sobinud, müüs ta telefoni edasi võõrale isikule 200,- krooni eest.

Mobiiltelefon oli tema käes nädal aega ning Jelena seda tagasi ei küsinud kordagi, kuigi ta palus V tagasi viia telefoni. Jelena ütles talle, et varastas antud mobiiltelefoni sõbralt.

Samuti on süüdistatavate süü tõendatud ka järgmiste kriminaalasja materjalides leiduvate lubatavate tõenditega, mis olid avaldatud kohtuistungil:

Kannatanu VL(L) ütlused koos lisadega, 18.03.2010.a. kella 17:00 ajal tuli talle külla XXX R.B. Jelena oli tema juures terve öö. Tema juurest lahkus Jelena 19.03.2010.a. kell 17:00 ajal. Kui Jelena lahkus tema juurest, läks ta koeraga jalutama ja keeras ukse lukku. Tagasi tulles avastas, et üks mobiiltelefoni originaalkarp on tühi, kus oleks pidanud olema №kia 3120 classic musta värvi telefon IMEI koodiga 355213030612410 väärtusega 1500,- krooni. Varguses kahtlustab R.B, kuna keegi muu ei ole tema korteris käinud. Esitab tsiviilhagi summas 1500,- krooni. /tl 2-8/;

Hagiavaldus, 19.03.2010.a. kella 17:00 paiku varastati aadressil XXX Tallinn mobiiltelefon №kia 3120 Classic väärtusega 1500,- krooni, mille ulatuses esitab tsiviilhagi. /tl 9/; Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2009 aastal R.B tulu oli 0 krooni. /tl 12-13/;

Väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest R.B suhtes, millest nähtub, et R.B on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral ning vabanes peale karistuse kandmist ja väärteokorras on isik karistatud 7-l korral. /tl 14-15; 17-19/;

mõisteti süüdi 08.07.2009 Harju Maakohtu otsus, millest nähtub, et R.B

KarS § 199 lg 1 järgi vangistusega 28 päeva ning karistuse kandmise algus oli 19.06.2009.a./tl 20-21/; Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, millest nähtub, et 2009 aastal A.L tulu oli 127 krooni. /tl 30/;

suhtes, millest Väljavõtted Karistusregistrist ja väärteoasjade otsustest A.L-i nähtub, et A.L ei ole varem kriminaalkorras karistatud, väärteokorras on karistatud 3-l korral. /tl 31; 32/; Kohtuistungil kannatanu V.L kinnitas, et tsiviilhagi katteks on ta saanud R.B käest 100,-krooni, tsiviilhagi toetab summas 1400,-krooni.

Kohtunik asub seisukohale, et R.B ja A.L on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, nende, kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud lubatavate tõenditega ning R.B ja A.L-i süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik R.B ja A.L-i süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

R.B on varem kriminaalkorras karistatud ning vabanes peale karistuse kandmist

16.07.2009.a., tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tema kahetsus ja tsiviilhagi vabatahtlik osaline hüvitamine on tema karistust kergendavateks asjaoludeks. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, R.B ei tööta, seega ei oma legaalset sissetulekut. Seega kohus leiab, et R.B-le pole võimalik mõista kergemaliigiline karistusrahalist karistust, vaid tuleb mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses.

Kuna aga tal on kolm last, ta on viibinud vahi all juba alates 30.07.2010.a., võib lugeda karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga.

A.L on varem kriminaalkorras karistamata, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises, A.L ei tööta, seega ei oma legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et A.L-ile tuleb mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses.

Kuna aga ta on viibinud vahi all juba alates 07.09.2010.a., võib lugeda karistus kantuks eelvangistuses viibitud ajaga.

Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades nende varalist seisundit, resotsialiseerumisväljavaateid, võib KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest jätta riigi kanda. Tsiviilhagi on esitanud VL summas 1400,- krooni, mis tuleb VÕS § 1043 alusel välja mõista R.B-lt. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Violetta Kõvask Kohtunik