2-22-5019/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-5019

Kohtuasi

Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus X

paigutamiseks

tema

tahte

vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu

8. aprilli

2022 määrus (esialgse

õiguskaitse pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Asjast puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Annemarie

Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Täpsustada Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määruse resolutsiooni p-s 2 esialgse

õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega selliselt, et X paigutatakse

psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 6. aprill 2022 kell

00.50 kuni 16. mai 2022 kell 00.50 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani,

kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi

lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

2. Jätta Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrus muus osas muutmata, täiendades

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

4. Harju Maakohtu 8. aprilli 2022 määrus kehtib järgmises sõnastuses:

4.1. Pikendada X suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani.

4.2. Paigutada X psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates

6. aprill 2022 kell 00.50 kuni 16. mai 2022 kell 00.50 või mõne nimetatud

tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest

2-22-5019

olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse

paigutamise eelduste äralangemisega.

4.3. Kohaldada X suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut

psühhiaatrilist

haiglaravi,

sealhulgas

vajadusel

tahtevastast

ravimite

manustamist.

4.4. Jätta menetluskulud riigi kanda.

4.5. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määruskaebuse esitamine ei

peata kohtumääruse täitmist.

5. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja, PERH) esitas 6. aprilli 2022 Harju

Maakohtule taotluse, millega taotles X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamist ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi 40 päeva arvestades tahtest olenematu ravi otsusest.

1.1. Taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibib puudutatud isik teistkordselt

haiglaravil PERH psühhiaatriakliinikus. Esmakordselt viibis ta haiglaravil 2014. aastal, kui

puudutatud isiku käitumine oli muutunud järk-järgult ebaadekvaatseks. Kujunes alusetult

kõrgenenud enesehinnang, tekkisid suured äriplaanid ning mitmed finantsprobleemid, mille

järgselt alustasid puudutatud isiku vanemad eestkoste taotlemist. Samuti hakkas süvenema

puudutatud isiku vaenulikkus ema suhtes, mis päädis ka agressiivse käitumisega tema ning

endise tüdruksõbra suhtes. Haiglasse saabudes avaldas puudutatud isik laiahaardelist luulu. Ta

väitis, et saab teateid kosmosest, planeedilt Faeton, kust juhitakse kogu maailma. Samuti

avaldas ta mõtteid pealtkuulamisest. Diagnoositi paranoidne skisofreenia. Haiglaravi järgselt

jätkas puudutatud isik esialgu ravi ambulatoorselt, kuid teadaolevalt on puudutatud isik

katkestanud vajaliku seisundit stabiliseeriva toetusravi 2021. aasta lõpul.

1.2. Puudutatud isik pöördus 1. aprillil 2022 valvepsühhiaatri vastuvõtule, kellele avaldas

paranoilisi luulumõtteid naise, sugulaste ning ukrainlaste suhtes. Ta oli arvamusel, et abikaasa

varastab talt raha. Puudutatud isik kirjeldas suhtlemisprobleeme, kuidas kõik karjuvad ta peale

ning seetõttu esineb palju konflikte. Tal esinesid ebaselged luulumõtted sellest, kuidas teda

hüpnoosiga mõjutatakse. Puudutatud isikul puudus igasugune haiguskriitika. Haiglasse jääda ei

soovinud. Ta nimetas antipsühhootikume narkootikumideks ning oli mures, et võib ravimitest

surra.

1.3. Käesolevalt kutsus puudutatud isikule kiirabi ta ema, kellele oli helistanud puudutatud

isiku abikaasa. Abikaasa sõnul oli puudutatud isiku ebaadekvaatne käitumine süvenenud.

Rahutu käitumise tõttu ei lasknud ta magada, käis seosetult korteris ringi, otsis kedagi ning oli

vestlusel segase ja arusaamatu jutuga. Puudutatud isik oli oma raseda naise suhtes ebaviisakas,

2-22-5019

solvav, tülinoriv, mille tõttu ta ka ründas oma naist. Kiirabi ja politsei saabudes oli puudutatud

isik rahutu ning kõneles ebaadekvaatselt. Valvetoas oli ta mõttekäik katkendlik, kiirenenud ning

paranoiliste vihjetega oma naise suhtes. Puudutatud isik kirjeldas võõrmõjuelamusi, kuidas

naisele helistades imetakse temast midagi välja.

1.4. Puudutatud isiku naise suhtes ohtliku käitumise ning statsionaarse haiglaravi vajalikkuse

tõttu alustas valvearst tahtest olenematut haiglaravi 6. aprillil 2022 kell 00.50. Puudutatud isik

on käitumiselt rahutu, püsimatu ja ärev, situatsioonis desorienteeritud. Ta annab ebaselgeid

katkendlikke ja paranoilisi selgitusi olukorrale. Ta ei usalda oma ema ning usub, et viibib

haiglas vaid tema tõttu. Ravimite tarvitamise lõpetas ta asjaolul, et tahtis taas kogeda

suurenenud energiataset. Esinevad ka ebaselged võimekusluulumõtted energia äraandmisest.

1.5. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia episoodiline

süveneva defektiga (F20.01), mis piirab tema võimet käitumisest aru saada või seda mõista.

Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on ta käitumine ettearvamatu, mistõttu on ta haiglaravita

jäädes ohtlik teistele. Arvestades häire olemust ja varasemat haiguse kulgu ei ole kiire

paranemine nelja ööpäeva vältel tõenäoline sedavõrd, et oleks tagatud puudutatud isiku ohutu

toimetulek haiglavälises keskkonnas.

2. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära 6. aprillil 2022. Puudutatud isik avaldas järgmist:

„Eile mul juhtus, et kodus ei saa olla nii pikalt kui olin. Ühes korteris, kes on rase, temal oli

agressiivne käitumine. Tema kasutas musti sõnu sõnastamiseks ja kui ma ei olnud sellega nõus

ja seletasin, miks ei ole nõus, siis ma läksin tülli. Ma ei saa neiu vastu midagi teha, kuna ta on

neiu ja lisaks ka rase. Meil on ka koer. Jalutasin õue temaga. Eile palusin, ma ei kasutanud eile

oma mobiili, sest SIM kaarti ei olnud. Küsisin, kas tohin emale helistada tema telefonilt. Ta

ütles, et jah. Hakkasin emaga rääkima. Ema käib kord aastas mul külas ja ta ei ole kursis

olukorraga. Ema hakkas kohe rääkima, et kutsu kiirabi. Miks, mis see põhjus on? Mind mitte

keegi ei kuulnud. See noor naine, minu abikaasa, ta rohkem stressis, kui politseinikud tulevad

sisse. Ma lasin sisse, sest tahtsin rahulikult. Koer ka hirmunud. Viisin koera teise tuppa,

hakkasime suhtlema. Probleem on selles, et pikka aega antud olukorras mina olin iseseisev.

Minu abikaasa ka, kuna tal on kogu kogemus uus, siis see kõik hirmutab. Mina tean, kuidas

lahendada kiiresti, et leida seda tugevust. Ta on teine inimene, oma mõtetega. Kooskõlastamine

võtab meil aega. Eelmine nädal käisin arstil ja tegi süsti mulle, sest ma praegu päris tööl ei käi

ja olen rohkem kodus. Kui mul naine sellises olukorras, tulen naise juurde rääkima, et mis värvi

seinad meeldivad, tahan et talle meeldiks. Arst eile ütles, et 48h tundi on õigus hoida. Mul on

teised füüsilised probleemid ka, mis praegu mind segavad. Ma õues kohtan inimesi, tulevad ja

hakkavad rääkima juttu, et ma ei saa aru, kas nad tahavad aidata või vastupidi. Põhiline küsimus

on, miks see minuga juhtus. Mul on see lugu, et on inimesi, kes hästi näevad ja salvestavad pilti

või kirjutavad. Mul on kuulmisega nii. Ja see võib segada ka. Naisele vastasin nii, et sul on oma

tõde ja mul oma tõde. Kui tahame rakendada ja koos elada, siis peame kompromissi leidma, et

edasi jõuda.“

3. Puudutatud isiku esindaja ei vaielnud vastu puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras

kinnisesse asutusse paigutamisele ning leidis, et puudutatud isik vajab ravi.

4. Puudutatud isiku raviarst avaldas 6. aprilli 2022 ärakuulamisel, et puudutatud isik on korduv

patsient. Ta lõpetas möödunud aasta lõpu poole ravimite tarvitamise. On agressiivne, häirib,

segab ja ähvardab. Haigeks end ei pea, ravivajalikuks end ei pea.

2-22-5019

5. Maakohus kohaldas 6. aprilli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset

alates 6. aprillist 2022 kuni 10. aprillini 2022 koos vajadusel tahtevastase ravimite

manustamisega.

6. Puudutatud isiku raviarst PV 8. aprilli 2022 arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku

seisund muutunud, tal puudub koostöövalmidus raviks ning ravita jäämisel on ta ohtlik endale

ja ümbritsevatele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus pikendas 8. aprilli 2022 määrusega puudutatud isiku suhtes kohaldatud

esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos

vabaduse võtmisega kuni 16. maini 2022 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui

psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks.

Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut

psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.

7.1. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2.

7.2. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia episoodilise

süveneva defektiga (F20.01). Puudutatud isik võib olla oma seisundist tingituna ja ravita

jäämisel ohtlik oma ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumisega eelkõige teda ümbritsevatele.

Puudutatud isiku seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline tajuma ravivajadust. Oma psüühilise

seisundi poolest ei ole ta võimeline tegema adekvaatset otsust enese ravimise kohta ega andma

edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut.

7.3. Puudutatud isiku seisund ei ole pärast 6. aprilli 2022 määrusega rakendatud esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad eeldused puudutatud isiku suhtes

esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske

psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit,

käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Tema käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja

tavapärases keskkonnas võib ta olla väljaspool haiglat ohtlik eelkõige teda ümbritsevatele.

Teistele ohtlikkus seisneb maakohtu hinnangul selles, et puudutatud isik võib kujutada otsest

ohtu oma ettearvamatu ja ebaadekvaatse käitumisega (vaenulik oma ema ja abikaasa suhtes –

ründas oma rasedat abikaasat). Arsti 8. aprilli 2022 arvamusest nähtub, et puudutatud isiku

seisund ei ole paranenud ja ta vajab pikemat ravi. Arvestades teadmisi haiguse kohta,

puudutatud isiku senist haiguskulgu ja hetkeseisundit, ei ole raskest psüühikahäirest

paranemine nelja ööpäeva vältel realistlik. Võttes arvesse asjaolu, et puudutatud isiku seisund

ei ole alates hospitaliseerimisest oluliselt paranenud, ei ole maakohtu hinnangul tagatud

puudutatud isiku ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas. Puudutatud isik viibib

psühhiaatriakliinikus mitmendat korda, mis näitab, et tema seisundi paranemine ja iseseisev

toimetulek ei ole ilma pikaajalise haiglas viibimise ja ravita tõenäoline. Puudutatud isiku

reaalsustaju on oluliselt häirunud, mis võib kujutada ohtu teda ümbritsevatele. Ilma adekvaatse

ravita võib tema seisund halveneda, toimetulematus süveneda.

7.4. Puudutatud isiku haiguskriitika ei ole küllaldane, mistõttu ei oma puudutatud isik piisavat

arusaama ravivajadusest. Maakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik oma seisundist tingituna

võimeline tegema teadlikku otsustust ravi lubamise või sellest keeldumise, seehulgas ravimite

võtmisest

keeldumise

osas,

mistõttu

määras

kohus

puudutatud

isiku

suhtes

2-22-5019

psühhiaatriahaiglasse

paigutamise

ajal

tahtest

olenematu

psühhiaatrilise

haiglaravi

kohaldamise, sealhulgas vajadusel tahtevastase ravimite manustamise.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

8. Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu 8. aprilli

2022 määrus tühistada ja tahtevastane ravi lõpetada.

Määruskaebuse kohaselt sattus puudutatud isik taas psühhiaatriakliinikusse, kuna loobus

varasemalt psühhiaatrite poolt ettenähtud ravimite tarvitamisest, sest need tekitasid talle halva

enesetunde. Kuid nüüd, kliinikus olles, sai puudutatud isik nii pikaajalise mõjuga süsti

(„depoosüsti“) ja ka õiged ravimid, mida ta soovib iseseisvalt kodus kindlasti tarvitada. Haiglas

viibimist peab puudutatud isik mittevajalikuks. Puudutatud isikul on haiglas oleku ajal

sündinud tütar ja nii laps kui ka lapse ema vajavad kodus tema toetust ja abi.

9. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Puudutatud isiku raviarst hindab puudutatud isiku seisundit

minimaalselt paranenuks. Antud seisund piirab puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru

saada või seda mõista. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt on ta käitumine ettearvamatu,

mistõttu on ta haiglaravita jäädes ohtlik teistele. Puudutatud isik on avaldanud soovi haiglast

lahkuda, et olla toeks oma naisele, vastsündinud beebile ning emale. Selline soov on vastuolus

puudutatud isiku haiglas tehtavatele avaldustele. Puudutatud isik on avaldanud arvukalt

paranoilise sisuga luulumõtteid, milles süüdistab oma ema ning naist haiglasse sattumises.

Teadaolevalt on tulnud puudutatud isiku elukohajärgsesse sotsiaalosakonda teade kodusest

vägivallast puudutatud isiku naise vastu. Vägivalla kordumisel esineb otsene oht puudutatud

isiku värskelt sünnitanud naisele ning nende lapsele.

Puudutatud isik on toonud välja, et soovib ravi jätkata kodus. Teadaolevalt on aga puudutatud

isik varem lõpetanud ravimite tarvitamise, kuna tundis, et antud ravimid pole talle sobilikud.

Seetõttu ei saa ka käesolevalt välistada, et taoline situatsioon kordub. Puudutatud isikule tehtud

depoosüst on ajutise toimega ning selle põhiomaduseks on akuutse psühhiaatrilise kriisi

leevendamine, kuid see ei oma kohta antud patsiendi püsiravis. Puudutatud isiku seisundit on

vaja monitoorida haiglatingimustes, et jälgida raviefekti ning vajadusel kohandada raviskeemi.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta lõppjäreldustes TsMS § 657 lg 1

p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, kuid osaliselt

tuleb täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Kolleegium peab vajalikuks maakohtu määruse

resolutsiooni täpsustada, fikseerides resolutsioonis kellaajalise täpsusega esialgse õiguskaitse

kohaldamise algus- ja lõpuaja.

12. TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku

kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja

viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Esialgset õiguskaitset võib rakendada kuni neli

päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest (TsMS § 534 lg 5 esimene lause). Pärast

isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40

2-22-5019

päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534

lg 5 teine lause).

13. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, tulenevad isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1. PsAS § 11 lg 1 kohaselt

võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi

korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult

järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1

tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Kolleegium nõustub

TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu määruse põhjendustega ega

korda neid täies ulatuses.

14. Maakohus on tuvastanud, et puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Avaldaja taotlusele lisatud

psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isikul esineb paranoidne skisofreenia

episoodilise süveneva defektiga (F20.01), millest tulenevalt on ta käitumine ettearvamatu,

mistõttu on ta haiglaravita jäädes ohtlik teistele. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda

psühhiaatrite seisukohtades.

15. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt puudutatud isiku ohtlikkuse. Kolleegiumi hinnangul

nähtub psühhiaatrite arvamusest, puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisest, määruskaebuse

väidetest ning seisukohast määruskaebusele, et puudutatud isik on ohtlik eelkõige teistele ning

puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt rakendatud neli päeva. Maakohus kuulas

puudutatud isiku isiklikult ära 6. aprillil 2022 ning veendus tema tervislikus seisundis.

Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ning ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta

olla väljaspool haiglat ohtlik eelkõige teda ümbritsevatele. Puudutatud isik võib kujutada otsest

ohtu oma ettearvamatu ja ebaadekvaatse käitumisega. Puudutatud isik on konfliktne, tal

esinevad luulumõtted, ta on olnud enda abikaasa suhtes solvav ja tülinoriv ning on oma rasedat

abikaasat rünnanud. Kiirabi ja politsei saabudes oli puudutatud isik rahutu ning kõneles

ebaadekvaatselt. Vastuses määruskaebusele selgitas avaldaja, et puudutatud isik on haiglaravil

olles avaldanud arvukalt paranoilise sisuga luulumõtteid, milles süüdistab oma ema ning naist

haiglasse sattumises. Puudutatud isik on ravimite tarvitamise lõpetanud 2021. aasta lõpul ja on

nimetanud antipsühhootikume narkootikumideks ning peab määruskaebuse kohaselt haiglas

viibimist mittevajalikuks. Puudutatud isiku raviarst avaldas 6. aprilli 2022 ärakuulamisel, et

puudutatud isik end haigeks ega ravivajalikuks ei pea. Riigikohus on selgitanud, et isiku

ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma

haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-

15-3662, p 14.1). Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul puudub

arusaamine oma haiguse tõsidusest, puudutatud isiku reaalsustaju on oluliselt häirunud, mis

võib kujutada ohtu teda ümbritsevatele ning ilma adekvaatse ravita võib tema seisund halveneda

ja toimetulematus süveneda.

16. Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi

meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik 2021. aastal lõpetanud talle

määratud ravimite võtmise, mistõttu on oht, et ravimite mittesobivusel puudutatud isik

iseseisvalt ravimite tarvitamist ei jätka. Puudutatud isiku võimetust enda haigusest ja

2-22-5019

ravivajadusest aru saada ilmestab ka asjaolu, et psühhiaatrite arvamusest nähtuvalt oli

puudutatud isik seisukohal, et ema kutsus talle põhjuseta kiirabi. Vastuses määruskaebusele

selgitas avaldaja, et käesoleval hetkel ei ole võimalik puudutatud isiku ravi jätkamine kodus,

kuivõrd tema seisundit on vaja kontrollida haiglatingimustes, et jälgida raviefekti ning

vajadusel kohandada raviskeemi. Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et puudutatud

isikule ei ole võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel, kui talle

psühhiaatriahaiglas tema tahtest olenemata ravi osutades.

17. Kolleegium märgib, et maakohus jättis ära kuulamata puudutatud isiku lähedased.

TsMS § 536 lg 2 p 1 sätestab, et enne isiku kinnisesse asutusse paigutamist peab kohus ära

kuulama ka isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad pereliikmed. Riigikohtu praktika

kohaselt ei pea kohus esialgse õiguskaitse rakendamisel alati puudutatud isiku lähedasi ära

kuulama, kuid selline kohustus tekib esialgse õiguskaitse pikendamisel (vt Riigikohtu

8. jaanuari 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-6730 p 17). Siiski sätestab eelnevast erandid

TsMS § 536 lg 21. Lähedaste ära kuulamata jätmist tuleb määruses põhjendada (TsMS § 536

lg 22). Maakohus ei ole puudutatud isiku lähedaste ära kuulamata jätmist määruses

põhjendanud, kuid kolleegium saab maakohtu rikkumise kõrvaldada, täiendades selles osas

maakohtu määruse põhjendusi.

Praegusel juhul oleks võinud põhjendatud olla puudutatud isiku abikaasa ära kuulamine.

TsMS § 536 lg 21 p 3 sätestab, et isiku abikaasat ja muid isikuga koos elavad pereliikmeid ei

pea ära kuulama, kui nende ärakuulamine ei aita ilmselt kaasa asja lahendamisele. Kolleegium

leiab, et kuna avaldaja esitatud taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamus kajastab puudutatud

isiku abikaasa selgitusi puudutatud isiku käitumise kohta ning koostöövalmidus raviks ei ole

abikaasa poolt objektiivselt kontrollitav, ei oleks puudutatud isiku abikaasa ärakuulamine

aidanud asja lahendamisele ilmselt kaasa. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud

isiku lähedaste ära kuulamata jätmine võis mõjutada asja lahendust.

18. Maakohtu määrustes on esialgse õiguskaitse ja tahtest olenematu ravi kohaldamine

määratud alates 6. aprillist 2022 ilma kellaajalise täpsuseta. Ringkonnakohus täpsustab esialgse

õiguskaitse kohaldamise algus- ja lõpuaega kellaajaliselt selliselt, et puudutatud isik

paigutatakse psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 40 päevaks alates 6. aprill 2022

kell 00.50 kuni 16. mai 2022 kell 00.50 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui

psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks

(vt Riigikohtu 19. veebruari 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 46.5).

19. Eeltoodule tuginedes olid täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks

ning maakohtu määrus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

20. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse selle esitamisel

eraldi määrusega.

21. TsMS § 543 lg 2 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)