Legislator Case Law & Legislation
2-22-2545/15 AI generated

2-22-2545/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-2545/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vähendada Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1523 kindlaks määratud A. E. kohustust tasuda A. E. ile elatist ja kohustada A. E. t tasuma A. E. ile alates 16.

Legislator headnote

AI generated

2-22-2545/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Vähendada Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1523 kindlaks määratud A. E. kohustust tasuda A. E. ile elatist ja kohustada A. E. t tasuma A. E. ile alates 16.

Keywords

AI generated
cost of living adjustment consumer price index action for price reduction adjustment to the basic amount income reduction reduction of child maintenance
AI generated
2-22-2567/7
Hageja esitas Viru Maakohtule hagiavalduse elatise vähenduse nõudes.
2-22-11571/5
J. P. esitas 8. augustil 2022 hagi H. P. ja D. P. vastu elatise vähendamiseks. Hageja märgib, et alates 1. jaanuarist 2022 jõustus perekonnaseaduse muudatus, millega vähendati seadusjärgse elatise määra ja baassummaks ühe lapse kohta kehtestati 200 eurot kuus. Käesoleval juhul on hagejalt laste kasuks väljamõistetud elatis põhjendamatult suur. Väljamõistetud elatis ei arvesta laste tegelikke vajadusi ning hageja tegelikku võimekust lapse ülalpidamises osaleda. Väljamõistetud elatis lähtub väljamõistmise hetkel kehtinud seadusest, mis ei võimaldanud elatise väljamõistmisel lähtuda laste vajadustest ja kohustatud vanema sissetuleku suurusest. Perekonnaseaduse rakendussätete kohaselt ei muutu elatise suurus 1. jaanuarist 2022 automaatselt. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui kohustatud vanem või laps ei nõustu sama sätte lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja hinnangul on kehtiv õiguslik olukord hageja jaoks tunduvalt soodsam võrreldes elatise väljamõistmise ajal kehtinud õigusliku olukorraga. Hagejalt välja mõistetud elatis on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ega arvesta hageja võimalustega. Sellest lähtudes taotleb hageja tsiviilasjas XXX väljamõistetud elatise summa muutmist.
2-07-5576/1
esitas DS kohtule hagi UM`i vastu elatise väljamõistmiseks.
2-22-692/8
Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
2-22-1404/5
M. O. L. esitas 27. jaanuaril 2022 hagi S. L. i vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et S. L. esitas 27. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. O. L. i vastu elatise saamiseks. S. L. taotles elatist 292 eurot kuus. Pärnu Maakohtu veebruari 2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-139534 kohustas kohus M. O. L. it tasuma S. L. ile elatist 292 eurot kuus alates 27. detsembrist 2019 kuni 19. juulini 2037.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2545

Tsiviilasi

A. E. hagi A. E. i vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

727 eurot 2 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. E. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja: A. E. ; isikukood XXX; elukoht XXX.

Kostja seaduslik esindaja: T. L.; isikukood XXX.

Kostja lepinguline esindaja: A. M.; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A. E. hagi A. E. i vastu elatise vähendamiseks.

2. Vähendada Tartu Maakohtu 18. märtsi 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1523 kindlaks

määratud A. E. kohustust tasuda A. E. ile elatist ja kohustada A. E. t tasuma A. E. ile alates 16.

veebruarist 2022 elatist summas 211 eurot 22 senti kuus (perekonnaseaduse § 101 lõikes 3

nimetatud elatise baassumma 200 eurot + 3% A. E. tegelikust brutosissetulekust, s.o 1374 eurost

– pool perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud pere esimese ja teise lapse lapsetoetuse

määrast, s.o 30 eurot).

3. A. E. poolt A. E. ile tasumisele kuuluvat igakuise elatise summat muudetakse alljärgnevalt:

3.1. igakuise elatise arvutamise aluseks olevat perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 nimetatud elatise

baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2022)

perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 sätestatud korras;

3.2. pärast igakuise elatise arvutamise aluseks oleva perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 nimetatud

elatise baassumma indekseerimist saadud elatise baassummale liidetakse iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2022) 3% A. E. eelmise kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast;

3.3. igakuise elatise arvutamise aluseks oleva perekonnaseaduse § 101 lõikes 3 nimetatud elatise

baassumma ja 3% A. E. eelmise kalendriaasta keskmise brutokuupalga liitmisel saadud

summast lahutatakse pool perehüvitiste seaduse § 17 lõikes 3 sätestatud pere esimese ja teise

lapse lapsetoetuse määrast.

4. Kohtuotsus on viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 1).

5. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2(3)

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A. E. (hageja) esitas 16. veebruaril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi A. E. i (kostja) vastu

elatise vähendamiseks. Hageja palub rahuldada hagi ja vähendada hagejalt kostja ülalpidamiseks Tartu

Maakohtu 18. märtsi 2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-1523 välja mõistetud elatist, mis oli

pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast (s.o 292 eurot kuus), ning mõista hagejalt

kostja ülalpidamiseks välja igakuine elatis alates hagiavalduse esitamisest kuni kostja täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 15.05.2025) PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud summas, s.o 211 eurot 22 senti kuus.

Elatise summa korrigeeritakse iga aasta 1. aprillil tarbijahinnaindeksi ja brutotöötasu muutumise võrra

ning peretoetuste muutudes. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohus võttis 23. veebruaril 2022 hagi menetlusse.

Kostja võttis 14. märtsil 2022 esitatud avalduses hagi õigeks. Kostja palub jätta menetluskulud hageja

kanda.

Kohus selgitas 6. aprillil 2022 hagejale perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise regulatsiooni

ja andis hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks.

Hageja esitas 11. aprillil 2022 oma nõude täpsustuse. Hageja märkis, et ta soovib, et alates

kohtulahendi tegemisest igakuiselt väljamõistetava elatise summa korrigeerimisel võetakse aluseks

baassumma ühe lapse kohta, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, pluss kolm protsenti hageja eelneva

kalendriaasta keskmisest brutokuupalgast miinus pool lapsetoetusest.

Kostja kinnitas 14. aprillil 2022 pärast hageja nõude täpsustusega tutvumist, et ta jääb hagi õigeksvõtu

juurde.

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on

esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus TsMS § 440 lg 3 järgi toimikusse. Kui kostja avaldab

hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Kostja võttis hagi eelmenetluses õigeks. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Kohus võtab hagi

õigeksvõtu avalduse toimikusse. Kohus on TsMS § 440 lg 1 järgi hagi õigeksvõtuga seotud. Kohus

rahuldab seega hageja nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jõustunud kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise summat saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 459 lg 1 ja 2 järgi muuta üksnes uue hagi esitamise kaudu. Pooled ei saa jõustunud

3(3)

kohtulahendi sisu kokkuleppel muuta. Hageja pidi jõustunud kohtulahendist tuleneva elatise

maksmise kohustuse vähendamiseks seega pöörduma hagiga kohtu poole. Hageja ei oleks saanud

kohtuväliselt üksnes kostja poole pöördumisega hagiga taotletavat eesmärki saavutada. Hagejal oleks

olnud võimalik kostjaga kohtuväliselt küll kokku leppida, et hagejat elatise maksmiseks kohustavat

kohtulahendit osaliselt ei täideta, kuid hageja ei oleks saanud kostjaga kohtuväliselt kokku leppida

kohtulahendi sisu muutmises. Hagi rahuldati õigeksvõtu tõttu. Kohus leiab sellest tulenevalt, et

menetluskulud tuleb jätta TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik