2-20-5347/47 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-20-5347

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. mai 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Aleksey Saburovi hagi Deniss Soltruki ja Arina

Moskaltšuki vastu 1000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Aleksey Saburovi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1162 eurot 47 senti

Kohtuistungi toimumise aeg

5. aprill 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(apellant):

Aleksey

Saburov

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov

Kostja

(vastustaja):

Deniss

Soltruk

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja

(vastustaja):

Arina

Moskaltšuk

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad

vandeadvokaat

Roman

Golovenko ja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev

2(13)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 19. oktoobri 2021. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud Aleksey

Saburovi kanda.

3. Määrata

kindlaks

Arina

Moskaltšuki

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulude rahaline suurus ning mõista Aleksey Saburovilt Arina

Moskaltšuki

kasuks

apellatsioonimenetluses

kantud

menetluskulude

(esindajakulude) hüvitamiseks välja 810 eurot (sh käibemaks).

4. Välja mõistetud menetluskulude summalt (810 eurot) tuleb Aleksey Saburovil

tasuda Arina Moskaltšukile viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Aleksey Saburov (hageja) esitas 9. aprillil 2020 Viru Maakohtule hagi Deniss

Soltruki ja Arina Moskaltšuki (kostja II) vastu, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja mõista 1000 eurot, 31. märtsi 2020. a seisuga sissenõutavaks muutnud viivise

76 eurot 34 senti ning viivise põhinõude summalt (1000 eurot) alates kohtuotsuse

jõustumist kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt müüs hageja 7. veebruaril 2019 sõlmitud müügilepingu

ja

asjaõiguslepingu

(müügileping)

alusel

kostjatele

Kohtla-Järvel

aadressil

XXXXXXXXXXX asuva korteriomandi koos selle oluliste osade ja päraldistega.

Müügilepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku ostuhinnas 5000 eurot. Lepingu p 3.2 kohaselt

pidid kostjad 4000 eurot ostuhinnast tasuma müüja pangakontole lepingu sõlmimise

päeval. Tasumisega viivitamisel on müüjal (hagejal) lepingu p 3.4 kohaselt õigus nõuda

viivist 0,022% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ülejäänud osa

3(13)

ostuhinnast (1000 eurot) olid ostjad lepingu p 3.5 kohaselt kohustatud tasuma müüja

pangakontole 10 pangapäeva jooksul pärast lepingu p-s 4.5 nimetatud valmis töö

vastuvõtmist ostjate poolt. Lepingu p-s 4.5 leppisid pooled kokku, et müüja on kohustatud

hiljemalt 20. aprilliks 2019 teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi

omal kulul. Pärast töö teostamist on müüja sama lepingupunkti järgi kohustatud valmis töö

üle andma ja ostjad on kohustatud valmis töö vastu võtma. Selleks allkirjastavad pooled

lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse ostjate poolt antud täitmise

kviitungiks. Lepingupooled leppisid kokku, et valmis töö üleandmise kohustuse täitmisega

viivitamisel on ostjatel õigus nõuda müüjalt leppetrahvi 1000 eurot ning töö tegemata

jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, samuti rakendada muid seadusega ettenähtud

õiguskaitsevahendeid.

Hageja korraldas kokku lepitud taastustööd ja remontis korstna – monteeris lahti

lagunenud korstna päise ning ladus selle uuesti. Tehtud tööde akt nr 19–17 saadeti

kostjatele 19. aprillil 2019, kuid kostjad ei ole teostatud tööde akti allakirjastanud ega

ostetud korteri eest tasumata jäänud summat üle kandnud. Kostjad elavad alates 7.

veebruarist 2019 hagejalt ostetud korteris aadressil XXXXXXXXXXX.

Hageja leiab, et on oma kohustused täies ulatuses täitnud, tehes poolte vahel kokkulepitud

tähtajal majakorstna päise remondi. Kostjad on mõjuvate põhjusteta keeldunud teostatud

töid vastu võtmast ja 1000 euro tasumisest. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt nende

kohustuste täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda müügilepingu p 3.4 alusel viivist alates

20. aprillist 2019. 31. märtsi 2020. a seisuga moodustab viivis 76 eurot 34 senti (347 päeva

eest).

Seonduvalt kostjate vastuväidetega märkis hageja, et müügilepingus leppisid pooled kokku

järgmises: "Müüja on kohustatud teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna

remondi oma kulul." Vastavalt sellele teostas hageja taastustööd ja remontis korstna päise.

Poolte vahel ei olnud kostjate väidetud täiendavaid kokkuleppeid, mis oleks puudutanud

kostjate poolt tööde vastuvõtmise tingimusi (remondi teostamine ja garantii andmine

litsentsi omava isiku poolt jms). Töid teostas OÜ Kohtla-Järve Elekter. Esitatud tööde

teostamise aktis märgitust nähtuvalt on töödele antud 2-aastase garantii.

Kostjate väidetud puudusi remonttööde lõpetamisel korstnal ei olnud. Lisaks on

vaidlusalune korsten ventilatsioonikorsten, mistõttu jäävad suitsu ärajuhtimisega

seonduvad kostjate väited arusaamatuks. Kostjate esitatud korstnapühkimise akt on

koostatud ligikaudu aasta pärast tööde lõpetamist. 2020. a aprillis OÜ Korsten Puhtaks

poolt avastatud puudused võisid tekkida kostjate enda tegevuse tagajärjel.

2. Kostja vaidlesid hagile vastu ning palusid jätta selle rahuldamata.

Kostjad ei vaidlusta, et müügilepingu p-s 4.5 nimetatud töö ei ole nende poolt vastu võetud

ning et lepingu p-s 3.5 nimetatud ostuhinna osa 1000 eurot on hagejale tasumata. Kostjad

on seisukohal, et hageja poolt lepingu p-s 4.5 nimetatud töö ei ole valmis ega vasta lepingu

tingimustele, seega ei ole kostjatel tekkinud kohustust 1000 euro suuruse ostuhinna osa

tasumiseks. Kostjad leiavad, et lepingu p 4.5 on sisuliselt töövõtuleping VÕS § 635 lg 1

mõttes.

4(13)

Kostjad elavad Kohtla-Järvel aadressil XXXXXXXXXXX asuvas korteris. Samas majas

asuv korter nr 3 kuulus kuni 7. veebruarini 2019 hagejale, kes selles korteris ei elanud.

Hageja pakkus oma korterit kostjatele hinnaga 5000 eurot. Pooled pidasid läbirääkimisi

korteri ostuhinna alandamiseks, kuna korter oli väga halvas seisundis ja korsten

kasutuskõlbmatu. Korstna põhifunktsiooniks on tagada elamust õhuvoolu ja suitsu vaba

lahkumine. Kostjad pakkusid, et tegelevad korstna remondiga ise ja soovisid seetõttu

korteri ostuhinda alandada 1000–1300 euro võrra. Hageja ei soovinud ostuhinda

vähendada, pakkudes, et tema ise remondib korstna. Seoses sellega ongi müügilepingus

kokku lepitud, et müüja remondib korstna ja ostuhinna osa 1000 eurot tasutakse hagejale

pärast tööde vastuvõtmist. Kostjad hoiatasid hagejat enne müügilepingu sõlmimist, et

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastavad nad tingimusel, et tööd teostatakse isiku

poolt, kellel on litsents selliste tööde tegemiseks, ning kes annab garantii teostatud töödele,

nagu seda nõuab Päästeamet. Hageja lubas kõike nimetatut teha.

Tegelikkuses tegi korstna remondi hageja ise koos oma sugulasega. 20. aprillil 2019 teatas

hageja kostjatele, et korsten on valmis ning andis neile allkirjastamiseks tööde

vastuvõtmise-üleandmise akti. Tööd olid väidetavalt tehtud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt.

Kostjad keeldusid töö vastuvõtmisest, kuna tööd olid teostatud selleks litsentsi mitteomava

isiku poolt ning puudus garantii. Samuti oli visuaalselt näha, et korsten on oluliste

puudustega – korsten on eelmisest kolme rea võrra lühem, suitsuventilatsiooni vaheseinad

ei ole paigas, suits läheb mitte läbi korstnaava, vaid läbi telliskivide, korstnas on pragu.

Kõigest sellest on hagejale korduvalt teatatud ning nõutud töö ümbertegemist. Lisaks sai

remondi tagajärjel kahjustatud katuse kiltkivi, mille kostjad oma kuludega vahetasid.

Samuti vedasid kostjad ära prügi, mille hageja pärast remonti jättis. Vastavalt 23. aprilli

2020. a korstnapühkimise aktile ei ole lubatud korterit nr 3 läbiva korstnaga ühendada

ühtegi kütteseadet, kuna korsten ei vasta standardile EVS 812-3. Korstnaga juba ühendatud

kütteseadmete kasutamine enne puuduste likvideerimist võib olla eluohtlik ning pole

lubatud.

Tellija võib keelduda töö vastuvõtmisest VÕS § 110 lg 1 järgi nii juhul, kui töö on

tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega. Seega on tellija

kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77

ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt

keskmise kvaliteediga. Praegusel juhul nähtub tõenditest, et hageja poolt ehitatud korstent

ei ole võimalik sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning korsten tuleb

ümber ehitada.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis 19. oktoobri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ning kostjate

menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks menetluskulude

katteks välja 1352 eurot. Hageja menetluskulud jättis kohus hageja enda kanda.

Maakohus tuvastas, et asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

▪ poolte vahel on 7. veebruaril 2019 sõlmitud müügileping, mille esemeks oli Kohtla-

Järvel XXXXXXXXXXX asuv korteriomand;

▪ lepingueseme ostuhinnaks oli 5000 eurot, millest 4000 eurot on kostjate poolt

hagejale tasutud;

5(13)

▪ müügilepingu sõlmimise ajal puudus korteris nr 3 lokaalküte;

▪ pärast hageja poolt korteriomandi juurde kuuluva korstna remontimist ning poolte

poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist oli kostjate kohustus

tasuda hagejale osa korteriomandi ostuhinnast, s.o 1000 eurot;

▪ kostjad ei ole teostatud tööde 19. aprilli 2019. a üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastanud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt tehtud korstna remont oli teostatud

nõuetekohaselt ning kas kostjatel on õigus keelduda omapoolsete lepinguliste kohustuste

täitmisest.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine. Kuna hageja

tasunõue on seotud töö vastuvõtmisega, peab hageja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 230 lg-te 1 ja 2 alusel tõendama, kas kostjad on töö vastu võtnud või tuleks töö

lugeda vastuvõetuks (analoogselt VÕS § 638 sätestatuga). Kui töö ei ole vastu võetud,

peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseid, sh lepingujärgse töö tegemise ning

töö lepingukohasuse, tõendama hageja. Kui kostja ei ole tööd vastu võtnud, võib hageja

tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks juhul, kui töö on valmis, kuid kostja ei võta

alusetult tööd mõistliku tähtaja jooksul vastu. Hageja peab seega tõendama, et tööd olid

valmis ja nõuetekohased ning kostjad keeldusid alusetult töid mõistliku aja jooksul vastu

võtmast.

Pooltevaheline müügileping ei sätesta konkreetselt, kes pidi lepingu p 4.5 kohase korstna

remondi teostama ning milles korstna remont seisneb. Tuleohutusseaduse § 8 lg 1 sätestab,

et küttesüsteem tuleb projekteerida ja paigaldada ning seda tuleb kontrollida ja hooldada

vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et

küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud tulekahju tekkimine ning plahvatuse

või muu õnnetuse toimumine. Vaidlusalune korsten on küttesüsteemi osa, mille ehitus- ja

remonttöid saab nõuetekohaselt teostada vaid vastava taseme pottsepp. Asjas puuduvad

tõendid, et OÜ Kohtla-Järve Elekter tegeleb pottsepatöödega ning sellel on olemas vastava

taseme pottsepad. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid, et tema kulul remonditud korsten

vastab ehitus-, tuletõrje jms õigusaktides kehtestatud nõuetele. Hageja esitatud fotodelt

nähtuvad korstende kõrguste vahed ei tõenda teostatud tööde vastavust kehtestatud

nõuetele ja standarditele. Korterite nr 3 ja nr 4 korstnad pole omavahel võrreldavad, kuna

korteri nr 4 korsten asub katuse harjal, korteri nr 3 korsten aga katuse küljel. Hageja poolt

esitatud fotodelt on näha, et pärast korstna remontimist oli korstnapäises kaks rida vähem

kive kui enne remonti.

Lepingupool on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab

lepingutingimustele VÕS §-de 77 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja

praegusel juhul tehtud seadusele vastava kvaliteediga. Lepingupool võib oma võlgnetava

kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust

rikkunud, sh kui töö on tegemata, töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega (VÕS

§ 101 lg 1 p 2 ja § 105).

Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja poolt ehitatud korstent ei ole võimalik

sihtotstarbeliselt (s.o suitsu eemaldamiseks) kasutada ning korsten ei ole tehtud seadusele

6(13)

vastava kvaliteediga. Nimetatut tõendab eelkõige Korsten Puhtaks OÜ 20. aprilli 2020. a

akt (I kd, tl-d 44 – 46). Akti kohaselt võib korstna kasutamine enne puuduste likvideerimist

olla eluohtlik ning pole lubatud. Aktist ei tulene selliseid korstna vigastusi, mis võisid

tekkida katuse hilisemate remonttööde käigus ja oleksid seega tekkinud kostjate enda

tegevuse tulemusel. Asjaolu, et kostjad kasutavad korteriomandit, mh teevad seal remonti,

ei tähenda iseenesest, et nad kasutavad hageja töö vilju ning on teostatud remonttöö

tegudega vastu võtnud.

Hageja on seega lepingut oluliselt rikkunud ja kostjad võisid õiguskaitsevahendina

VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel omapoolselt lepingu täitmisest keelduda. Remonditud korsten

pidi sobima otstarbeks, milleks kostjad seda vajasid ja mida hageja lepingu sõlmimise ajal

teadis või pidi teadma. Puudub vaidlus, et korteris nr 3 puudus lokaalküte. Usutav ei ole

hageja väide, et korter oli keskküttel, kuna majas olevad teised kolm korterit on

lokaalküttel. Kuna korteris nr 3 puudub küte, siis ei saanud hageja heauskselt arvata, et

kostjad vajavad korstent vaid korteri ventileerimiseks. Lisaks kasutas korter nr 1 juba enne

vaidlusalust korstent mh vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks. Isegi kui korteri nr 1

omanik tegi esialgselt korstna remondi ebaõigesti, oleks need puudused tulnud aprillis

2019 korstna remondi käigus kõrvaldada. Kütmata ei ole võimalik ruume aastaringseks

elamiseks kasutada. Müügilepingu sõlmimisel pidasid kostjad korstna remonti lepingu

oluliseks tingimuseks.

Müügilepingus kokku lepitud lepingueseme olulise puuduse kõrvaldamata jätmine, s.o

kasutamiseks mittesobiva korstnapäise ehitus, on VÕS § 116 lg 2 p 1 kohane oluline

lepingurikkumine, kuna kostjad jäi olulisel määral ilma sellest, mida nad lepinguga saada

lootsid.

Kuna hageja põhinõue on põhjendamatu, puudub alus ka viivisenõude rahuldamiseks.

Menetluskulude jaotamisel lähtus kohus TsMS § 162 lg-st 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja palub 24. novembril 2021 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagiavalduses esitatud nõuded.

Hageja leiab, et maakohus eiras otsuse tegemisel hageja esitatud tõendeid ning hindas

osasid poolte esitatud tõendeid ebaõigesti, piirdudes vaid nendega, mis kohtu arvates tema

järeldusi kinnitasid. Kohus tõlgendas valesti poolte poolt menetluse käigus tehtud avaldusi

ning ei pööranud kohast tähelepanu poolte kohtumenetluse-eelsele käitumisele. Need

minetused viisid kohtu ebaõigete lõppjäreldusteni.

Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et hageja on lepingut oluliselt rikkunud ning kostjad

võisid õiguskaitsevahendina omapoolselt lepingu täitmisest keelduda. Hageja ei eita, et

korteris nr 3 lokaalset kütet ei olnud, kuid hageja ei olnud teadlik kostjate koreteri nr 3

kasutamise plaanidest pärast selle omandamist. Pooled ei arutanud seda, kuidas ja mille

abil hakkavad kostjad korterit kütma. Seetõttu ei võinud hageja teada, kuidas kavatsevad

kostjad kasutada korstent, mille päise remontis hageja.

Kostja II avaldas 15. septembri 2021. a kohtuistungil, et kasutab korstent vaid

ventilatsiooniks, nagu seda tegi ka hageja enne korteri nr 3 müüki. Kostjate selgitustest

tulenevalt on nendele kuuluvas korteris nr 4 paigaldatud gaasikatel ning praegu toimub

7(13)

korteri nr 3 kütmine selle gaasikatla abil. Seega vaidlusalust korstent (toru) kostjad

kütmiseks ei kasuta. Asjatundja J. Järvise arvamusest nähtub, et korsten on mõeldud vaid

ruumide, mh korterite nr 1 ja nr 3 ventileerimiseks. Samuti järeldub ehitisregistri

andmetest, et maja oli lülitatud linna keskküttesüsteemi. Alles seejärel viisid korterite nr 1,

nr 2 ja nr 4 omanikud oma korterid üle lokaalküttele. Korteri nr 3 omanik (hageja) kasutas

kuni 7. veebruarini 2019 oma korteri kütmiseks keskküttesüsteemi. Seega kasutas hageja

korstent selle sihtotstarbe kohaselt.

Ebaõiged on kohtu järeldused selle kohta, et hageja pidi kostjate edasisi toiminguid

seonduvalt korteri nr 3 kütmisega ette nägema. Hageja oli veendunud, et kuna korterid nr 3

ja nr 4 asuvad kõrvuti, ühendavad kostjad need üheks korteriks ning ühendatud korterit

köetakse lokaalse gaasiküttega korterisse nr 4 paigaldatud gaasikatla abil. Gaasikatla tööks

korteris nr 4 tegid kostjad maja fassaadile eraldi ventilatsioonava.

Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et isegi kui korteri nr 1 omanik (korter nr 1 kasutas

juba vaidlusalust korstent mh vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks) tegi algselt korstna

remondi ebaõigesti, oleks need puudused aprillis 2019 korstna remondi käigus tulnud

kõrvaldada. Kui järgida kohtu loogikat, pidi hageja juba 2019. a aprillis teadma, et korteri

nr 1 omanik oli eelnevalt teostanud korstna remondi puudustega. See, et korteri nr 1

omanik tegi korstna remondi valesti, tuvastati alles 2021. a-l, mil kostjad esitasid kohtule

ASAG CENTRUM OÜ (Asag Centrum) arvamuse. Hageja ei saanud 2019. a aprillis teada,

et korteri nr 1 omanik remontis korstent valesti. Pooled ei leppinud müügilepingus kokku

puuduste kõrvaldamises, mis ilmnesid alles 2021. a-l.

Kohus tugines korstnapäise remondi kvaliteeti hindamisel ainult Korsten Puhtaks OÜ

järeldustele, eirates teise asjatundja, Asag Centrumi antud arvamuse järeldusi. Hageja peab

seda ebaõigeks, sest Asag Centrumi ülevaatus ja järeldused on põhjalikumad ning lisaks

tuvastas Asag Centrumi esindaja korstna ja selle päise lagunemise põhjuse.

Asag Centrumi arvamuse järeldustest tulenevalt on korstna lagunemise põhjuseks hülsi

puudumine korstna kanalis, millesse oli lülitatud korteri nr 1 gaasikatel. Korstnapäise

lagunemise peamiseks põhjuseks on kondensaat ja gaasikatlalt tulevad külmad gaasid.

Korstna kasutamine ventilatsiooniks on võimalik, kuid selle lagunemise protsessi ei ole

võimalik peatada, seda eriti talvisel ajal. Korsten peab olema seestpoolt isoleeritud

keraamilise või happekindla roostevaba toruga.

Kui Korsten Puhtaks OÜ arvamuses vaadeldakse korstent korterite nr 1 ja nr 3

küttesüsteemi lahutamatu osana, siis Asag Centrumi arvamuses viidatakse selgelt sellele, et

vaid korter nr 1 kasutab nimetatud korstent gaasi ärajuhtimiseks korterisse paigaldatud

gaasikatlast. Korter nr 3 aga kasutab kostent ventilatsiooniks. Nii Korsten Puhtaks OÜ kui

ka

Asag

Centrum

osutuvad

sellele,

et

korstnasse

on

paigaldatud

tsingitud

ventilatsioontorud, mis kulgevad korterist nr 1, ning just need on korstnapäise lagunemise

põhjustajaks. Seega osutavad nii Korsten Puhtaks OÜ kui ka Asag Centrumi arvamused

selgelt sellele, et kostjate pretensioonid korstna seisundi ja selle kasutamise võimalusega

seotult tuleb adresseerida mitte hagejale, vaid korteri nr 1 omanikule. Vaatamata sellele, et

hageja 2019. a aprillis taastas korstnapäise, laguneb see jätkuvalt korteri nr 1 omaniku

tegevuse tagajärjel.

8(13)

Kuigi kostja II on menetluses väitnud, et kasutab korstent vaid ventilatsiooniks (nagu seda

tegi ka hageja enne korteri nr 3 müümist), on kostjad esitanud kohtule tõendid, mis

puudutavad lokaalse gaasikütte paigaldamist korterisse nr 3. 15. septembri 2021. a

kohtuistungil kinnitas kostja II, et elab korteris nr 3 ja kasutab ruumide kütmiseks

lokaalkütet. Asjaolu, et kostja II kasutab vaidlusalust korstent nii kütmiseks kui

ventilatsiooniks, kinnitab Asag Centrumi arvamus. Samas nähtub J. Järvise arvamusest, et

korsten on mõeldud vaid ruumide, mh korterite nr 1 ja nr 3, ventilatsiooniks. Hageja

kasutas korteri nr 3 soojendamiseks kuni 7. veebruarini 2019 keskküttesüsteemi ning

korstent kasutas hageja ainult ventilatsiooniks.

Ebaõiged on kohtu järeldused, nagu oleks hageja rikkunud müügilepingut osas, mis

puudutab korstnapäise kõrgust. Müügilepingu sõlmimisel ei leppinud pooled omavahel

kokku korstnapäise kõrgust. Korsten Puhtaks OÜ esindaja mõõtis vaid toru telliskivist osa

kõrgust. Maja fotodelt on näha, et kostnasse paigutatud tsingitud torud ulatuvad palju

kõrgemale toru telliskivist osast. Kuna gaasid väljuvad läbi torusse paigaldatud tsingitud

torude, tuleb mõõta mitte selle telliskivist osa, vaid tsingitud torude kõrgust. Seega on

korstnapäise kõrgus suurem kui 0,8 m ning kostjate pretensioonid korstna kõrguse suhtes

põhjendamatud.

Nii Korsten Puhtaks OÜ kui ka Asag Centrumi arvamuses märgitakse, et tööde teostaja

rikkus telliskivitootja ettekirjutusi. Samas ei ole kummaski arvamuses täpsustatud,

milliseid tootja ettekirjutusi on rikutud. Vastavate asjaolude tõendamise koormis oli

kostjatel (TsMS § 230 lg 1).

Kohus jõudis vääratele järeldustele osas, kes tegi korstnapäise remonti. Otsusest ei selgu,

millest kohus järeldas, et töid tegi hagejale kuuluv äriühing OÜ Kohtla-Järve Elekter,

millel ei olnud luba taolist liiki tööde tegemiseks. Tõenditest ei nähtu, et remondi teostas

OÜ Kohtla-Järve Elekter. Hagejal endal pottsepatööde kogemust ei ole, mistõttu palkas ta

vajaliku spetsialisti.

5. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

Kostja II leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu otsuse

tühistamise aluseks. Hageja esitab apellatsioonkaebuses paljud tõendamata asjaolusid

tuvastatud asjaoludena.

Ebaõige on hageja väide, et poolte vahel oli kokkulepe üksnes selle kohta, et hageja taastab

korstnapäise. Müügilepingu p 4.5 järgi ei olnud hageja kohustuseks korstnapäise või

ventilatsioonitoru päise taastamine, vaid majakorstna remont. Korstnana mõistetakse

tavapäraselt ehitist või ehitise osa, millega võidakse tekitada tõmmet ja mille kaudu

juhitakse küttekolletest ja tööstusahjudest põlemisel tekkinud suits ja heitgaasid välja

(õhku).

Hageja ei elanud korteris nr 3 enne selle müüki ja ei kütnud korterit ahju ega muu

lokaalküttega. Keskküte puudub XXXXXXXXXXX elamus alates 2004. a-st. Kostjad

ostsid hagejalt korteri elamiseks ja on mõistlik, et elukoht peab olema soe, st et talvisel ajal

tuleb korterit kütta. XXXXXXXXXXX asuvas elamus on võimalik kütta kortereid ahju või

muu alternatiivse soojusallikaga. Elamu korstnad, sh vaidlusalune korsten, on ühendatud

9(13)

ahjudega (sh gaasikateldega) ning nende kaudu saavad elamust õhuvoolud ja suits vabalt

lahkuda. Kostjale oli hagejalt korteri ostmise ajal teada, et korteris nr 3 ei ole kütet.

Kostjad plaanisid panna korterisse lokaalkütte (gaasikütte). Sellepärast oli müügilepingu

sõlmimisel tähtsaks tingimuseks vaidlusaluse korstna taastamine (taastamise võimalus), et

tulevikus oleks võimalik seda kasutada suitsugaaside väljutamiseks. Selle tingimuse

tähtsust kinnitab ka müügilepingus kajastatud remonditööde võimalik maksumus (ca 1000

eurot).

Pooltevaheline kokkulepe majakorstna remondi kohta on töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1).

Hageja kui töövõtja oli kohustatud sh enne tööde alustamist välja selgitama, mis seisundis

on korstnalõõr ja millised tegevused tuleb teostada korstna remondiks (s.o korstna

põhifunktsioonide taastamiseks). Apellatsioonkaebus kinnitab, et hageja seda ei teinud.

Hageja esitab apellatsioonkaebuses uue ja tõendamata väite, et korteri nr 3 eelmine omanik

(hageja) kasutas kuni 7. veebruarini 2019 korteri kütmiseks keskküttesüsteemi. Kostja

palub TsMS § 652 lg-st 2 lähtudes jätta need hageja väited tähelepanuta. Maakohtu

menetluses ei vaielnud pooled selle üle, et XXXXXXXXXXX asuvas elamus ei kasutata

keskkütet alates 2004. a-st. Müügilepingu sõlmimise momendil puudus korteris nr 3

võimalus korterit kütta. Korteris ei olnud isegi radiaatoreid. Hageja oli teadlik, et uus

korteriomandi omanik vajab korterit elamiseks ning peab looma võimalused selle

kütmiseks.

Kostja ei saa kasutada korstent vingu- ja suitsugaaside väljutamiseks, seda juba põhjusel, et

hageja ei täinud oma kohustusi, tehes majakorstna remondi oluliste puudustega. Selle

tulemusel jäid kostjad olulisel määral ilma sellest, mida nad lepinguga saada lootsid.

Asja materjalidega vastuolus on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et hagejale kuuluv

äriühing OÜ Kohtla-Järve Elekter ei teinud korstnapäise remonti. Hagiavaldusele lisatud

teostatud tööde aktist nr 19-17 nähtub, et see on väljastatud OÜ Kohtla-Järve Elekter poolt.

Samuti kinnitas hageja esindaja 15. septembril 2021 toimunud kohtuistungil, et korstna

remondi teostas hagejale kuuluv äriühing. Hageja väide, et ta palkas korstna remondiks

vajaliku spetsialisti, on tõendamata.

6. Kostja I ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.

8. Maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Samuti ei nähtu asja

materjalidest selliseid menetlusõiguse normide rikkumisi, mis võinuks mõjutada

lõpplahendit. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-

st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1.

Maakohus on õigesti märkinud, et pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja on

poolte vahel sõlmitud müügilepingu p-st 4.5 tuleneva majakorstna remontimise kohustuse

kohaselt täitnud (või mitte) ning kas kostjatel on tekkinud lepingu p 3.5 alusel tasumata

ostuhinna osa (1000 eurot) tasumise kohustus (täpsemalt, kas see kostjate kohustus on

10(13)

muutunud

sissenõutavaks).

Samas

küsimuses

vaidlevad

pooled

sisuliselt

ka

apellatsioonimenetluses. Poolte vahel sõlmitud müügileping (I kd, tl-d 10–21) on

müügileping VÕS § 208 lg 1 tähenduses, samas võib nõustuda kostjatega, et lepingu p 4.5

alusel võlgnetavale majakorstna remondi kohustusele saab kohaldada töövõtu sätteid (VÕS

§-d 635 jj). Igal juhul saab neid sätteid kohaldada vaidluse lahendamisel analoogia korras.

8.1.1. Müügilepingu p 3.5 kohaselt on tasunõude sissenõutavuse eelduseks töö

vastuvõtmine ostjate (st kostjate) poolt ning p-st 4.5 tulenevalt pidi vastuvõtmine toimuma

lihtkirjaliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega lepingupoolte poolt. Kui töö

üleandmine on kokku lepitud, on tellija VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis

töö vastu võtma. Paragrahvi teise lause kohaselt loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui

tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja

jooksul.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad p 4.5 kohast akti allkirjastanud ei ole. Seega on oluline

tuvastada, kas töö saab lugeda VÕS § 638 teise lause järgi vastuvõetuks. Selleks, et töö

saaks lugeda VÕS § 638 teise lause kohaselt vastuvõetuks, peab töövõtja tõendama, et

tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, seega peab töövõtja tõendama ka selle, et

vastuvõtmiseks esitatud töö oli lepingukohane, st et täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt (vt nt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

80-08, p 22; 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Käesoleval juhul ei

saa VÕS § 76 lg 4 alusel eeldada, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja

kohustus täideti kohaselt, kuna kostjad kui võlausaldajad on keeldunud neile kohustuse

täitmisena pakutut vastu võtmast.

8.1.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt

kostjatele korstna remondi kohustuse täitmisena pakutu oli lepingukohane töö.

Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või teha

tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Müügilepingu p 4.5 järgi pidi

hageja teostama lepingu eseme juurde kuuluva majakorstna remondi omal kulul. Hageja

poolt võlgnetavat tulemust ega remonttööde mahtu leping ei täpsusta. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa põhjendatuks lugeda hageja seisukohta, et kokku lepitud remonttöö

seisnes ainult lagunenud korstnaotsa (või -päise) parandamises (selle demonteerimises ja

uuesti ladumises).

8.1.3. VÕS § 29 lg-tes 1–3 sätestatud tõlgendamisreeglite järgi tuleb lepingut tõlgendada

eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest lähtudes (subjektiivse tõlgendamise

põhimõte). Kui need reeglid ei võimalda lepingupoolte ühist tegelikku tahet kindlaks teha,

tuleb lepingut tõlgendada VÕS § 29 lg 4 kohaselt nii, nagu lepingupooltega sarnane

mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (objektiivse tõlgendamise reegel).

Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud

asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu

sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki (vt nt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-167-12, p 12; 11. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-09, p 11).

VÕS § 29 lg 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega,

andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

11(13)

8.1.4. Praegusel juhul ei ole võimalik asja materjalide põhjal poolte ühist tahet hageja p-st

4.5 tuleneva kohustuse sisustamisel kindlaks teha, mistõttu tuleb vaidlusalust tingimust

tõlgendada kooskõlas VÕS § 29 lg-ga 4 nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik

seda samadel asjaoludel pidi mõistma, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui

terviku olemusest ja eesmärgist.

8.1.5. Kostjate poolt müügilepingu alusel hagejalt omandatud korteriomandi eriomandi

esemeks on eluruum (korter). Kuigi müügilepingus märgitu järgi (p 2.2.4) ei olnud

omandatud eluruum elamiskõlblik, ei ole lepingus märgitud, et kostjad soovinuks

omandada korteri mingil muul eesmärgil kui selle kasutamiseks eluruumina. Seda ei nähtu

ka muudest tõenditest. Müügilepingu p-s 2.2.4 on mh eraldi märgitud, et eluruumi juurde

kuuluv majakorsten vajab remonti. Selle fikseerimiseks puudunuks vajadus, kui kostjad ei

oleks soovinud asuda korstent kasutama. Hageja ei saanud mõistlikult eeldada, et kostjad

ühendavad hagejalt omandatava korteri nr 3 kostjatele juba varem kuulunud korteriga nr 4

ning mõlemat korterit hakatakse kütma korteris nr 4 asuva gaasikatla abil. Kostjate

selliseid kavatsusi küttelahenduse osas müügilepingust ega muudest tõenditest ei nähtu.

8.1.6. Ringkonnakohus nõustub kostjatega, et üldlevinud tähenduses on korsten ehitis või

selle osa, millega tekitatakse tõmmet ning mille kaudu juhitakse küttekolletest põlemisel

tekkinud suits ja heitgaasid välja (õhku). Korstna osaks on ka selle köetavatesse

ruumidesse jääv osa ehk korstna jalg. Seega ei saa nõustuda hageja väitega, nagu saaks

lugeda ainult lagunenud korstnaotsa parandamise ja uue otsa ladumisega kokku lepitud

remonttöö teostatuks.

8.1.7. Lisaks ei järeldu tõenditest, et hageja poolt või tema tellimusel tehtud korstnaotsa

remont oleks tehtud nõuetekohaselt. Nii poolte väidetest kui toimikus olevatelt fotodelt (II

kd, tl-d 72–77) nähtub, et korstnaots on vähem kui kaks aastat pärast tööde lõpetamist

hakanud uuesti lagunema. Nagu eelnevalt märgitud, oli lepingukohase töö tegemise

tõendamiskoormis hagejal.

8.2.

Maakohus ei ole otsuses eraldi käsitlenud Asag Centrumi 12. juuni 2021. a

arvamust (II kd, tl-d 48–50, tõlge tl-d 45–47). Samas ei saanud sellel minetusel olla mõju

kohtu lõppjäreldustele. Asag Centrum arvamus põhipunktides kinnitab ja täiendab Korsten

Puhtaks OÜ aktis (I kd, tl-d 44–45) märgitut. Mõlemast tõendist järeldub, et hageja poolt

või tellimusel laotud korstnaots ei vasta nõuetele. Silikaattellistest suitsulõõrid tuluks

ehitada kas savitellistest voodriga või hülsistada happekindla hülsiga. Neid nõudeid

korstna remontimisel järgitud ei ole, mis on ka korstnaotsa (jätkuva) lagunemise peamine

põhjus. Ringkonnakohus märgib, et Asag Centrumi arvamus kui tõend on esitatud kostja II

poolt tema väidete kinnituseks. Menetluses on asunud sellele tuginema ka hageja, aga

tõendist ei ole võimalik teha hageja soovitud järeldusi.

8.3.

Pooltel on vaidlus ka selle üle, kas korsten on üksnes ventilatsioonikorsten või võib

sellesse ühendada ka kütteseadmeid, mh gaasikatelt, suitsu ja heitgaaside ärajuhtimiseks.

Hageja poolt esitatud ehitusinsener J. Järvise arvamusest (I kd, tl 111) võib järeldada, et

ehitisregistri andmete põhjal on korsten mõeldud ainult korterite nr 1 ja nr 3 ruumide

ventileerimiseks, mitte suitsu ja gaaside ärajuhtimiseks. Samas nähtub asja materjalidest, et

korteri nr 1 omanik oli gaasikatla ühendanud korstnaga juba 2006. a-l (I kd, tl 122). Seda,

et korstnaga oli ühendatud korteris 1 asuv gaasikatel, kinnitab ka hageja

12(13)

apellatsioonkaebuses. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et hageja oleks korstna

remontimisel pidanud lähtuma tegelikust olukorrast. Isegi kui korteri nr 1 omanik oli

teinud varem korstna remondi puudustega või jätnud korstna nõuetele vastavaks

kohandamata, oleks need puudused tulnud hagejal müügilepingu p 4.5 alusel teostatud või

tellitud remondi käigus kõrvaldada, isegi kui remondikohustus hõlmanuks üksnes korstna

otsa. Hageja kui müüja vastutab VÕS § 218 lg 1 kohaselt asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas asja üleandmise ajal (VÕS § 214 lg 2)

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Samamoodi vastutab töövõtja töö

lepingutingimustele mittevastavuse eest (VÕS § 642 lg 1 ja § 640 lg 2). Seega ei ole hageja

vastutus korstnal hiljem, väidetavalt 2021. a-l ilmnenud puuduste eest õiguslikult

välistatud. Hageja teadlikkus puudustest ei ole tema vastutuse seisukohalt määrava

tähtsusega.

Ringkonnakohus lisab, et kostja II poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on korteri nr 1

rekonstrueerimiseks Kohtla-Järve Linnavalitsus väljastanud 26. septembril 2006 korteri nr

1 omanikule M. Gagarinale ehitusloa. Ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektis on mh ette

nähtud nõuded, millele peab vastama rekonstrueeritav korsten. Kõik elamu kaasomanikud,

sh hageja on oma allkirjaga kinnitanud, et nad on projektiga tutvunud ja sellega nõus

(II kd, tl-d 10–26). Järelikult oli hageja korterite nr 1 ja 3 kasutuses olevale korstnale

esitatavatest ehitustehnilistest nõuetest eelduslikult teadlik.

8.4.

Hageja väide, et ta kasutas enne korteri nr 3 müümist selle kütmiseks

keskküttesüsteemi, on tõendamata. Müügilepingus p-s 2.2.4 fikseeritust järeldub, et

müügilepingu sõlmimise ajal korteris nr 3 selle kütmise võimalus puudus.

8.5.

Ringkonnakohtu hinnangul ei järeldu apellatsioonkaebuses viidatud tõenditest, et

kostja II (või ka kostja I) kasutaks vaidlusalust korstent hetkel korteri nr 3 kütmiseks.

Samuti ei ole kostjad korteri nr 3 kütmist sellesse paigutatud gaasikatla abil menetluses

kinnitanud. Korsten Puhtaks OÜ aktis esitatud järeldusi arvestades ei oleks korstna

kasutamine suitsu ja heitgaaside ärajuhtimiseks puuduste kõrvaldamiseni ka ohutu ega

lubatav.

8.6.

Põhjendamatu on hageja etteheide, nagu oleks maakohus ebaõigesti tuvastanud, et

korstna remondi teostas OÜ Kohtla-Järve Elekter (millel puudub luba taolist liiki tööde

teostamiseks). Hageja esindaja on tööde tellimist nimetatud äriühingu kaudu maakohtu 15.

septembri 2021. a istungil kinnitanud (II kd, tl 81 pöördel). Samuti on OÜ Kohtla-Järve

Elekter tööde teostajana märgitud hageja poolt kostjatele allkirjastamiseks esitatud

üleandmise-vastuvõtmise aktil (I kd, tl I kd, tl 23, tõlge tl 22). Tööde vahetu teostaja isikut

(isikuid) ei ole hageja menetluses avaldanud.

9. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus kaebuse

menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja (apellandi) kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

10.1. Kostja II esindaja poolt 5. aprillil 2022 ringkonnakohtule esitatud menetluskulude

nimekirja (II kd, tl 148), kohaselt on kostja II kandnud apellatsioonimenetluses

13(13)

menetluskulusid kokku 810 eurot. Menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja kulust

6,75 tunni eest. Kostja II esindajal on kulunud maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega

tutvumisele ning kaebusele vastuse koostamisele aega kokku 4 tundi, lisaks hageja 30.

märtsi 2022. a ja 1. aprilli 2022. a menetlusdokumentidega tutvumisele kokku 30 minutit,

kohtuistungiks ettevalmistamisele 1 tund ja menetluskulude nimekirja koostamisele 15

minutit. Ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a kohtuistungil osalemise ajakuluks on nimekirjas

märgitud 1 tund. Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 120 eurot (sh

käibemaks).

Kostja II kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega

(TsMS § 176 lg 5) ja et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS

§ 174 lg 10).

10.2. Kostja I ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning kulude kandmine

apellatsioonimenetluses ei nähtu ka asja materjalidest.

10.3. Hageja ei ole kostja II apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude nimekirja

kohta seisukohta esitanud.

10.4. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi mõistab kohus teise menetlusosalise

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt

Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Ringkonnakohus

leiab,

et

asja

keerukust

ja

mahtu

ning

kostja

II

poolt

apellatsioonkaebusele esitatud vastuse sisu ja mahtu arvestades on taotluses märgitud

õigusabile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Ka ringkonnakohtu 5. aprilli 2022. a istung

kestis 59 minutit ehk ligikaudu ühe tunni.

Ringkonnakohtu hinnangul on ka esindaja tööühiku hind (tunnitasu) 120 eurot koos

käibemaksuga TsMS § 175 lg 1 tähenduses mõistlik ja põhjendatud. See ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Eelmärgitut arvestades määrab ringkonnakohus kostja II apellatsioonimenetluses kantud

hüvitatavate kulude suuruseks 810 eurot (sh käibemaks) ning mõistab nimetatud summa

hagejalt kostja II kasuks välja.

10.5. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja II taotlusele otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest