2-21-7726/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-21-7726

Otsuse tegemise aeg ja koht 10. mai 2022, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

A. P.i hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu 14.08.2018

kompromissilepingu nr xxxx sõlmimata

jätmise või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

2308,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: A. P. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ivo

Kaurit

Kostja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Anny Kennedy

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud A. P.i kanda.

3. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 875 eurot

ja mõista see A. P.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

4. Määrata, et käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3 nimetatud kohustus tuleb täita

Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxxx viitenumbriga 713339181.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses

sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A. P. esitas 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Aktiva Finants vastu, milles

palub tuvastada poolte vahel 14.08.2018 koostatud kompromisslepingu nr xxxx sõlmimata

jätmise või alternatiivselt lepingu tühisuse. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja B OÜ (võlausaldaja) 15.09.2017 laenulepingu

xxxx. Võlausaldaja lõpetas laenulepingu maksekohustuse korduva rikkumise tõttu 29.06.2018.

Võlausaldaja lepinguline esindaja Inkassokeskus OÜ esitas 18.07.2018 hagejale ettepaneku

maksekokkuleppe sõlmimiseks ja pooled pidasid maksegraafiku koostamise üle läbirääkimisi.

Hageja soovis tasuda iga kuu 50 eurot. Võlausaldaja nimetas miinimumsummaks 75,89 eurot,

millega hageja 14.08.2018 e-kirjas ka nõustus.

3. Inkassokeskus OÜ koostas 14.08.2018 maksegraafiku ja edastas hagejale teate selle

kohta, et esimese osamakse 11,69 euro tasumine „aktiveerib“ maksegraafiku. Samal päeval

edastas Inkassokeskus OÜ hagejale võlausaldaja nimel kompromissilepingu. Pakutava

kompromissilepinguga oli hageja võlgnevus suurenenud üle kahe korra. Lisatud oli uus intress

kokku 1689,52 eurot ja haldustasu 600 eurot. Põhisummaks oli märgitud 2338,57 eurot ja

koguvõlgnevuseks 4628,09 eurot.

4. Hageja soovis võlga tasuda, kuid ei soovinud seda teha talle pakutud ebasoodsatel

tingimustel. Hageja kompromissilepingut ei allkirjastanud ja eeldas, et maksete tegemine ei too

kaasa kokkuleppe jõustumist. Hageja tegi perioodil 19.08.2018 kuni 25.01.2021 makseid kokku

2396,83 eurot. Kogu kostja 29.07.2018 nimetatud nõue (2301,26 eurot) on seega tasutud.

Märtsis 2021 ilmus Julianus Inkasso OÜ kodulehele hageja võla kõrvale uus võlg 2513,68

eurot. Hageja teatas kostjale, et temale võlausaldaja poolt loovutatud nõue on tühine ja hageja

ei näe võimalust seda täita. 14.08.2018 koostatud kompromissilepingut ei ole sõlmitud või

alternatiivselt tuleb see lugeda tühiseks vorminõuete rikkumise ja heade kommete vastasuse

tõttu. Kostja nõuab hagejalt võlga, mida ei ole olemas.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Pooled jõudsid maksegraafiku tingimuste osas kokkuleppele. Olenemata kokkuleppe

allkirjastamisest asus hageja kokkulepet ka täitma. Hageja täitis maksegraafikut pretensioone

esitamata veel kuni märtsini 2021. Pooled leppisid e-kirjavahetuses kokku, et

maksekokkuleppe põhisumma on kogu hageja võlgnevus ja sellele arvestatakse lisaks viivist

24% aastas ning haldustasu 10 eurot kuus.

7. Maksegraafiku sõlmimisega sõlmisid pooled sisuliselt konstitutiivse võlatunnistuse, millega

hageja võttis endale kohustuse kokkuleppe täitmiseks vastavalt kokkulepitud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jäävad hageja kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole

poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Pooltevahelise

õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne. Kohus ei

ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise.

Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud

(Riigikohtu 24.09.2008 otsus 3-2-1-62-08, p 11). TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele

ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (TsMS § 436 lg 2

esimene lause ja § 438 lg 1).

10. Poolte menetlusdokumentide ja asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole poolte vahel

vaidlust järgmiste asjaolude üle:

-

B OÜ (võlausaldaja) ja hageja (võlgnik) sõlmisid 15.09.2017 tarbijakrediidilepingu nr

xxxx, millega võlausaldaja andis hagejale laenu 2099,26 eurot intressiga 45,1% aastas, mis

tuli laenuandjale tagastada 36 osamaksega summas 107,27 eurot (dtl 4 – 7);

-

võlausaldaja ütles lepingu alates 29.06.2018 üles maksekohustuse korduvate rikkumiste

tõttu (dtl 9);

-

18.07.2018 selgitas võlausaldaja hagejale maksekokkuleppe koostamise võimalusi ja

tingimusi (dtl 11);

-

29.07.2018 edastas võlausaldaja hagejale kohtuhoiatuse, mille kohaselt oli hageja võlg

võlausaldaja ees kokku 2301,93 eurot (dtl 14);

-

08.08.2018 teatas hageja, et tal oleks võimalik tasuda iga kuu 50 eurot. Võlausaldaja

selgitas, et minimaalne võimalik osamakse on 75,89 eurot (dtl 10);

-

14.08.2018 pöördus võlausaldaja uuesti hageja poole, paludes hagejal viivitamata tasuda

võlg, mis on kokku 2338,57 eurot (dtl 13);

-

14.08.2018 teatas hageja võlausaldajale, et nõustub osamaksega 75,89 eurot (dtl 10);

-

14.08.2018 edastas kostja maksekokkulepe xxxx (dtl 15). Edastatud dokument on

pealkirjastatud kui kompromissileping nr xxxx ja selle kohaselt tunnistab võlgnik, et tal on

võlausaldaja ees lepingust nr xxxx tulenev kohustus kokku 4628,09 eurot, sh põhisumma

2338,57 eurot, intress 1689,52 eurot (24% aastas põhisumma jäägilt) ning haldustasu 600

eurot (dtl 16);

-

16.08.2018 ja 19.08.2018 edastas võlausaldaja kostjale meeldetuletused tasuda

maksegraafiku jõustumiseks sissemakse 11,69 eurot (dtl 21 ja 22).

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.08.2018 kompromissileping nr xxxx on sõlmitud ja kui

on, siis kas see võib olla tühine vorminõuete rikkumise tõttu või vastuolu tõttu heade

kommetega.

I

12. Hageja leiab, et ta ei ole võlausaldajaga sellist lepingut sõlminud ja arvestades tema poolt

tehtud makseid, on kohustus võlausaldaja poolt 2018.a nõutud ulatuses täidetud. Kostja

leiab, et hageja sõlmis võlausaldajaga kompromisslepingu, mis on käsitletav

võlatunnistusena ja sellest tulenevad kohustused on osaliselt täitmata.

13. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 9 lg 1 kohaselt toimub lepingu

sõlmimine vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus selgitas 21.03.2022 kirjas, et kui kostja

väidab, et võlausaldaja sõlmis hagejaga lepingu, peab ta seda tõendama. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

14. Kostja leiab, et leping sõlmiti VÕS § 9 lg 2 alusel teo tegemisega, s.o maksegraafikujärgse

sissemakse tegemisega lepingu p 7.5.1 alusel. Nimelt sätestab võlausaldaja poolt hagejale

edastatud maksekokkuleppe p 7.5, et leping jõustub, kui võlgnik on teostanud lepingu järgse

esimese osamakse (p 7.5.1.), allkirjastanud lepingu omakäeliselt või digitaalselt (p 7.5.2)

või avaldanud muul moel selget tahet leping sõlmida selles sätestatud tingimustel ja viisil

(p 7.5.3).

15. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole 14.08.2018 kompromissikokkulepet allkirjastanud

ega selle üle, et hageja tasus 19.08.2018 ülekandega graafikus märgitud ettemaksu 11,69

eurot ning tasus perioodil oktoobrist 2018 kuni märtsini 2021 kompromissi maksegraafikus

märgitud igakuiseid makseid summas 76,94 eurot. Kokku maksis hageja võlausaldajale

2319,89 eurot (dtl 107, 108 ja 103).

16. Kohus selgitab, et lepingu saab lugeda sõlmitud nii otseste kui ka kaudsete tahteavalduste

vahetamise teel, kui poolte tahe lepingut sõlmida on äratuntavalt väljendatud.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 kohaselt on kaudne tahteavaldus

tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Kaudne ehk konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse

tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg.

Seega tuleb selle hindamiseks, kas leping on kaudse tahteavaldusega sõlmitud, hinnata tegu,

millega kaudne tahteavaldus võiks olla väljendatud.

17. Kohus leiab, et hageja poolt maksete tegemisest järeldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg,

s.o soov sõlmida 14.08.2018 leping.

18. 14.08.2018 hagejale võlausaldaja poolt lepingu saatmisele eelnenud kirjavahetuses edastas

võlausaldaja hagejale teabe selle kohta, et hageja võlg on 29.07.2018 seisuga kokku

2301,93 eurot ja 29.07.2018 seisuga 2338,57 eurot ning palus sõnaselgelt see summa

tasuda, edastades ka makse tegemiseks vajalikud pangarekvisiidid. Võlausaldaja selgitas

hagejale 18.07.2018 kirjas, et võimalik on ka maksekokkuleppe sõlmimine. Võlausaldaja

pakkus maksekokkulepet järgmistel tingimustel: põhisumma on kogu võlgnevus

kokkuleppe sõlmimise päeva seisuga; esimene osamakse peab toimuma hiljemalt 30 päeva

jooksul kokkuleppe sõlmimisest arvates ja maksekokkuleppe sõlmimisega kaasneb

arvestuslik viivitusintress 24% aastas põhisumma jäägilt ja haldustasu 10 eurot kuus.

Võlausaldaja rõhutas samas kirjas ka, et maksekokkulepe jõustub pärast sissemakse

tasumist. Kokkuleppe sõlmimiseks palus võlausaldaja hagejalt lisaks kontaktandmetele

andmeid ka selle kohta, millises suuruses on hageja suuteline igakuist osamakset tasuma ja

selgitas, et minimaalne osamakse on 74,50 eurot 60 kuulise perioodi korral, samuti palus

võlausaldaja teavet selle kohta, millisel kuupäeval hakkab hageja osamakset tasuma (dtl 10

– 11). Kohus märgib siinkohal vastuseks hagejale, et eeltoodust nähtub, et selgelt ebaõige

on väide, nagu oleks võlausaldaja hagejale ettepaneku tegemisel ühe tingimusena märkinud,

et maksekokkuleppe sõlmimisel ei arvestata võlalt igapäevaseid viiviseid ja võlg ei kasva

ajas enam suuremaks. Võlausaldaja märgib selgelt, et soovib kohustuse täitmise ajatamisel

nii viivitusintressi kui ka haldustasu. Hageja ei saanud võlausaldaja kirjast järeldada, et

2018 juulikuu seisuga kogunenud võlg ajas ei muutu.

19. Hageja vastas võlausaldaja 18.07.2018 kirjale 08.08.2018, küsides, kas oleks võimalik

maksta 50 eurot iga kuu. Samas selgitas hageja, et ta saab palka iga kuu viimasel päeval ja

saab siis teha esimese makse (dtl 9). Seega vastas hageja võlausaldaja maksekokkuleppe

sõlmimise ettepanekus esitatud küsimustele, millele vastamine oli kokkuleppe sõlmimiseks

vajalik. Võlausaldaja vastas samal päeval, et minimaalne võimalik osamakse on 75,89

eurot, millele hageja vastas 14.08.2018, et see summa sobib ja ta saab esimese makse teha

kuu viimasel päeval. Samas kirjas küsis hageja, millisele kontole tuleb raha kanda ja küsis

maksegraafikut failina (dtl 9). Need hagejale ka edastati.

20. Eeltoodust nähtub, et hageja ja võlausaldaja arutasid hageja võla tagasimaksmiseks

maksegraafiku sõlmimist. Hageja ei vaielnud vastu sellele, et ta oli võlausaldajale võlgu.

Võla suuruse üle poolte vahel arutlust ei toimunud. Samuti ei olnud hagejal vastuväiteid

maksegraafiku sõlmimise tingimustele, sh viivitusintressi ja lepingu haldustasu

kokkuleppele või nende tasuda suurusele. Kirjavahetusest tuleneb, et hageja soovib

maksegraafiku sõlmimist, kuid kauples üksnes igakuise osamakse suuruse üle, nõustudes

siiski võlausaldaja poolt pakutavaga.

21. Võlausaldaja edastas hagejale 14.08.2018 vaidlusaluse maksekokkuleppe xxxx, selgitades,

et maksekokkuleppe kehtima hakkamiseks tuleb viivitamata teostada sissemakse 11,69

eurot (dtl 14). Sama selgituse saatis võlausaldaja uuesti 16.08.2018. Võlausaldaja hoiatas

selles kirjas, et sissemakse tasumata jätmisel jätkatakse kogu võla sissenõudmist (dtl 20).

19.08.2018 teatas võlausaldaja, et maksekokkulepe kustutatakse ja võla tasumine ei ole

võimalik osamaksetena kui hageja sissemakset viivitamata ei tasu (dtl 21). Hageja tasus

võlausaldajale 11,69 eurot viimase kirja saatmise päeval, s.o 19.08.2018 (dtl 108). Kohus

leiab, et eeltoodu kinnitab, et hageja asus kokkulepet täitma, väljendades sellega soovi olla

kokkuleppega seotud.

22. Hageja väidab, et ta lihtsalt maksis oma laenulepingust tulenevaid kohustusi ja täitis neid

vabatahtlikult ja täies ulatuses, s.o summas, mis tuli hageja ja laenuandja sõlmitud

laenulepingust. Hageja väide ei ole õige ja on ilmselgelt eksitav. Kohus pöörab esmalt

tähelepanu sellele, et hageja tugineb käesolevas asjas ise sellele, et laenuleping öeldi üles.

Hagejale oli korduvalt selgitatud, et laen tuli seetõttu kohe tervikuna tagastada ja seda ka

nõuti. Hageja võlga tervikuna ei tagastanud, vaid asus võlausaldajaga läbirääkimistesse

selle kohta, millistes igakuistes summades ta võiks kohustuse täita. Samuti ei ole õige, nagu

oleks hageja teinud edaspidi makseid esialgse laenulepingu alusel. Hageja esialgse

laenulepingu kohaselt pidi hageja maksma laenuandjale iga kuu 107,27 eurot (dtl 6). Hageja

seda ei maksnud. Hageja maksis summasid, mis vastasid 14.08.2018 maksegraafikus

märgitud summadele, s.o sissemakse 11,69 eurot ja perioodilised maksed 76,94 eurot

(võrdle dtl 16 – 17 ja dtl 102 ja 106 – 107). Seega asus hageja täitma justnimelt 14.08.2018

tagasimaksegraafikut, tehes seda alates augustist 2018 kuni jaanuarini 2021.

23. Kuna hageja täitis 14.08.2018 maksegraafikut, ei nõustu kohus sellega, nagu ei saaks

kohustuse täitmist antud juhul tõlgendada kaudse tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks.

Hagejal ei olnud enam lepingust tulenevat tagasimaksekohustust vaid oli lepingu

ülesütlemisest tulenev kohustus tagastada võlausaldajale kogu võlg korraga. Seda hagejale

ka selgitati, kuid seda hageja ei teinud. Hageja astus võlausaldajaga läbirääkimistesse

maksegraafiku sõlmimise kohta, nõustus maksegraafikuga (vt hageja 14.08.2018 e-kiri,

milles hageja märgib: „hästi, jääb siis see summa. Saan esimese makse kuu viimasel päeval

teha. Kas on konto nr kuhu kanda ning failina maksegraafik?) ja asus seda täitma. Nendel

asjaoludel leiab kohus, et hageja käitumine on käsitletav kaudse tahteavaldusena sõlmida

võlausaldajaga 14.08.2018 kokkulepe võla tagastamiseks maksegraafiku alusel

kokkuleppes märgitud tingimustel. Hageja ei vaielnud vastu ühelegi kokkuleppes märgitud

tingimusele ja täitis kokkulepet 2,5 aastat.

24. Hageja nõue tuvastada, et poolte vahel ei ole 14.08.2018 koostatud kompromisslepingut nr

xxxx sõlmitud, tuleb eeltoodust tulenevalt jätta rahuldamata. Pooled on kokkuleppe

sõlminud.

II

25. Hageja leiab, et 14.08.2018 kokkulepe on tühine seaduses sätestatud vorminõuete täitmata

jätmise tõttu. Nimelt leiab hageja, et kokkulepe pidi olema omakäeliselt allkirjastatud.

TsÜS § 83 lg 1 kohaselt on tehing selle seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral

tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

26. Vaidlusaluse kokkuleppe p 7.1 kohaselt on leping käsitletav kompromissilepinguna VÕS §

578 mõistes, st lepingu sõlmimisega on pooled muutunud õiguslikult vaieldava või ebaselge

õigussuhte vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel ning loobunud oma nõuetest

ning omandanud kompromissilepingu alusel uued õigused.

27. Kohtumenetluses leiab kostja hoopis seda, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega.

Vastuseks hageja väidetele märgib kohus, et kostja ei ole oma menetlusdokumentides

muutnud seisukohta sellest, et tema hinnangul on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.

Igal juhul on see, millist liiki võlatunnistusega on tegemist, õiguslik hinnang, mille kohus

annab, poolte poolt esile toodud ja tõendatud asjaolude alusel. Kohus selgitas pooltele

21.03.2022 kirjas, et konstitutiivne võlatunnistus eeldab, et pooltel on tahe siduda end just

abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas

senise võlasuhte asemele või selle kõrvale. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi

hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuli kostjal esmalt tõendada

poolte tahe luua iseseisev kohustus. Kohus selgitas ka seda, et eeldatakse, et tegemist on

deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja

soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist. Deklaratiivne

võlatunnistus on võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu

vaieldamatuks muutmises (vt võlatunnistuse kohta ka Riigikohtu 21.06.2021 otsus nr 2-19-

5601).

28. Esmalt märgib kohus, et esitatud dokument ei ole hageja ühepoolne mittetehinguline

tunnistus. Tegemist on võlasuhte teise poolega sõlmitud kokkuleppega. Hageja soovi mitte

tuua kaasa õiguslikke tagajärgi ei saa järeldada ainuüksi sellest, et ta kokkulepet ei

allkirjastanud. Samuti ei ole õige hageja seisukoht, nagu ei oleks ta kostjale ühtegi

tahteavaldust andnud ega avaldanud soovi ennast kokkuleppe sisuga siduda. Kohus tuvastas

ülal, et hageja soovile kokkulepet sõlmida viitab selgelt tema 14.08.2018 e-kiri, sh küsis

hageja selles e-kirjas kostjalt kirjalikku maksegraafikut ja pangarekvisiite selle täitmiseks.

Need hagejale ka saadeti ja hageja asus maksegraafikut ka täitma.

29. Samuti leiab kohus, et kostja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, millest saaks järeldada,

et poolte eesmärk oli siduda end abstraktse kohustusega. See tuleneb kokkuleppe tekstist ja

sisust. Kokkulepe viitab ja tugineb selgelt hageja varasemale kohustusele, mille olemasolu

hageja tunnistas ja võttis kohustuse see täita kokkuleppes märgitud tingimustel. Kostja ei

toonud hoolimata kohtu selgitustest esile selliseid asjaolusid, millest kohus saaks järeldada,

et hageja oleks avaldanud tahet luua iseseisev kohustus. Hageja soovis tagastada varem

võetud laenu. Ka kokkuleppe punkt 7.1 viitab sellele, et see on sõlmitud VÕS § 578 lg 1 ja

2 mõistes, s.t tegemist on kompromissilepingule sarnase kokkuleppega, s.o varasema

kohustuse tunnustamisega. Tegemist on seega eelduslikult deklaratiivse võlatunnistusega.

30. Kuigi deklaratiivse võlatunnistuse näol võib tegemist olla ka VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud

kokkuleppega selle kohta, et võlgnik võlgneb võlgnetava laenuna, leiab kohus, et

käesolevas asjas ei oma see tähtsust, kuna ei mõjuta asja lahendamise tulemust. Seadus ei

näe ette, et kompromissleping, laenuleping või deklaratiivne võlatunnistus peaksid ole

sõlmitud kirjalikus vormis, omakäelise allkirjaga, nagu leiab hageja.

31. Ekslik on hageja väide, et tarbijakrediidilepingule on seaduses sätestatud kirjaliku

vorminõue. Hageja viitab seejuures VÕS § 404 lg 1 ja 2 ning § 408 lg 1, mille kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal ning nende nõuete järgimata jätmisel on

tarbijakrediidileping tühine. Eelviidatud sätetest ei tulene, et lepingudokument pidi olema

poolte poolt allkirjastatud. TsÜS § 79 kohaselt, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalikku

taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist

võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema

omakäeliselt allkirjastatud. Seega ei tähenda kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi nõue

omakäelise allkirja nõuet (võrdle TsÜS § 78 lg 1, mille kohaselt peab tehing olema

omakäeliselt allkirjastatud siis, kui seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm). Antud

juhul on kokkulepe kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja see on hagejale ka

edastatud.

32. Eeltoodust tulenevalt ei järeldu esile toodud asjaoludest ja tõenditest, et kokkuleppele oleks

seaduses sätestatud vorminõue, mille eesmärk on tuua selle järgimata jätmise korral kaasa

tehingu tühisus.

III

33. Hageja leiab, et 14.08.2018 kokkulepe on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Kohus

sellega ei nõustu. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus

olev tehing tühine. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on tehing heade kommetega

vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool

teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel

tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete

vastaselt tasakaalust väljas.

34. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks asjaoludest tulenevalt ilmne, et makseraskustesse

sattunud hageja oli laenuandjast sõltuvussuhtes ja laenuandja valdas tema suhtes jõulist

positsiooni. Hagiavalduse kohaselt ütles laenuandja hagejaga sõlmitud laenulepingu üles,

kuna hageja jäi talle võlgu. Esile toodud asjaoludest ei nähtu, et laenuandja oleks

survestanud hagejat esialgset laenulepingut või hilisemat kompromissilepingut sõlmima.

Asjas esitatud tõendite kohaselt pakkus laenuandja hagejale võimalust maksta kogu võlg

tagasi korraga või maksegraafikuga. Hageja vajadus sõlmida laenuandjaga maksegraafik

tulenes sellest, et tal ei olnud võimalik kogu laenu korraga tagasi maksta. Esile toodud

asjaoludest ei nähtu, et hagejal ei oleks olnud kokkuleppe sõlmimisel valikut. Asjaolu, et

laenuandjal oli seadusest tulenev õigus nõuda kohustuse täitmist, ei ole käsitletav

sõltuvussuhtena, nagu leiab hageja. Seadusest tuleneva nõudeõiguse maksmapanemine või

sellega hoiatamine ei ole iseenesest käsitletav heade kommete vastase teona. Laenu

tagastamise kohustusega tuli hagejal arvestada juba esialgse laenu võtmisel.

35. Hageja väide, nagu oleks hageja sõlminud 14.08.2018 kokkuleppe tulenevalt oma

kogenematusest, on sisustamata ja tõendamata. Kohus pööras 21.03.2022 kirjas poolte

tähelepanu sellele, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

Asjas esitatud kirjavahetus kinnitab, et hageja mõistis kohustust võlg tagastada, samuti

oskas hageja hinnata oma laenuvõimekust ja arutada võlausaldajaga igakuise tagasimakse

suurust. Hageja mõistis ka maksegraafiku tähendust. Hageja täitiski võlausaldaja ees

olevaid kohustusi.

36. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui lepingust tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi

teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest

sellistest asjaoludest. Hageja väide, nagu oleks kokkuleppe sõlmimine pannud hageja kaks

korda halvemasse olukorda, on eksitav ega vasta tõele.

37. Hageja väitel sisaldas 14.08.2018 saadetud kompromissileping xxxx kummalisi ja hagejale

üllatavaid tingimusi, milles ei oldud kokku lepitud. Kohus sellega ei nõustu.

Kompromisslepingu kohaselt on hageja põhivõlg 2338,57 eurot, mitte 4628,09 eurot, nagu

väidab hageja. 4628,09 eurot on summa, mis sisaldab ka 60 kuu eest tasumisele kuuluvat

intressi ja lepingu haldustasu, s.t tegemist on hageja kogu kuluga kohustuse täitmise

perioodi kohta. Arvestades, et võlausaldaja 18.07.2018 e-kirjas oli märgitud, et põhivõla

summa lepitakse kokku kokkuleppe sõlmimise seisuga, ei ole iseenesest üllatav see, et võlg

oli 14.08.2018 seisuga muutunud, s.o tõusnud 2301,62 eurolt 2338,57 eurole. Hageja on ise

tuginenud sellele, et laenuandja poolt nõutav koguvõlg sisaldas ka viivist, s.t see oli ajas

suurenev. Hageja oma põhivõla suurust kahtluse alla ei seadnud. Ka intressi ja haldustasu

lisandumine ei saanud tulla üllatusena, kuna seda oli selgitatud juba 18.07.2018 kirjas

maksegraafiku sõlmimise tingimusena (24% põhivõlalt ja 10 eurot kuus, arvestades 60

päevast makseperioodi). Hagejal sellele etteheiteid ei olnud.

38. Lisaks pöörab kohus tähelepanu sellele, et kokkuleppe p 4.1 kohaselt on hagejal õigus täita

lepingu aluseks olevad maksed osaliselt või täielikult ennetähtaegselt ja sellisel juhul ei ole

ta kohustatud tasuma arvestuslikku viivitusintressi ja haldustasu aja eest, mil põhisumma

on tasutud. Seega on ekslik ka väide, nagu oleks hageja võlg kahe nädala jooksul, s.o

võrreldes 18.07.2018 kohtuhoiatuses märgituga suurenenud üle kahe korra. 4628,09 eurot

on summa, mis tuleb hagejal tasuda koos kõrvalkuludega juhul, kui ta kasutab kogu pakutud

ulatuses võla ajatamise võimalust, s.o täidab põhivõla 60 kuuga. Hagejal on võimalik täita

kohustus ka varem, hoides sellega kokku kõrvalkulusid. Hageja esile toodud asjaolud ei

võimalda järeldada, et kokkulepe oleks olnud liigkasuvõtjalik, ebamõistlikult tasakaalust

väljas. Seda ei saa järeldada ainuüksi sellest, et hageja põhivõla suurusena fikseeriti 2338,57

eurot, kuid viie aasta jooksul tagasimaksmisele kuuluv summa on koos kõrvalkuludega

kokku 4628,09 eurot. Hageja ei saanud laenu võtmisel ega kokkuleppe sõlmimisel eeldada,

et ta saab võlausaldaja raha kasutada 5 aastat tasuta. Raha kasutamise aja eest intressi ja

haldustasu soovimine ei ole iseenesest vastuolus heade kommetega. Samuti ei ole vastuolus

heade kommetega kõrvalkulude suurus. Seda ei ole hageja ka väitnud.

39. Vastastikkuste kohustuste tasakaalu ebamõistlikkus ei järeldu ka sellest, et leping loeti

sõlmituks selle täitmisele asumisega. Tegemist on VÕS § 68 lg-st 3 tuleneva võimalusega

kokkuleppe sõlmimiseks ja hagejale selgitati seda juba enne kokkuleppe saavutamist.

40. Kohus leiab, et kui hageja tegelikult ei oleks soovinud nendel tingimustel kokkulepet

sõlmida, ei oleks ta asunud maksegraafikut täitma. Hagejal oli võimalik kohustus täita

korraga või ka muul viisil või väljendada võlausaldajale, et ta pakutuga ei nõustu või soovib

kokkulepet teistsugustel tingimustel. Hageja seda ei teinud. Alles hagiavalduses väidab

hageja, et ta ei soovinud võlga kokkuleppe alusel tagastada. Millistel asjaoludel hageja

väidab, et ta sai eeldada, et kokkuleppe mitteallkirjastamisel, kuid selle täitma asumisel,

kompromiss ei kehti, ei ole hageja selgitanud. Vastupidi, hageja asus maksegraafikut täitma,

tehes selleks vajaliku ettemaksu pärast seda, kui võlausaldaja selgitas, et ettemaksu

mittetasumisel on kokkulepe tühine. Sellega väljendas hageja selgelt soovi kokkuleppe

kehtima hakkamise vastu.

41. Hageja seisukoht, nagu ta oleks saanud eeldada, et 25.01.2021 maksega on kogu tema

29.07.2018 kohtunõudes esitatud summa (2301,26 eurot) ära tasutud ja sellega kohustus

täidetud, on arusaamatu. Hagejal ei saanud olla õigustatud ootust sellele, et ta saab

võlausaldajale kohustuse täita 2,5 aastat hiljem, ilma sellega täiendavate kulude

tekkimiseta, sh viivisenõude suurenemiseta.

42. Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, nagu oleks laenuandja kokkuleppe sõlmimisel rikkunud

VÕS § 4034 lg 1 p 1 ja 2 tulenevat kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust. Viidatud

sätete kohaselt tuleb tarbija krediidivõimelisust hinnata enne tarbijale laenu väljastamist.

Praegusel juhul ei olnud aga tegemist laenu väljastamisega. Hageja esile toodud asjaoludel

sõlmis ta laenulepingu, s.t sai võlausaldajalt laenu juba 15.09.2017 ja võlausaldaja ütles

laenulepingu üles 29.06.2018 pärast mida nõudis järele jäänud kohustuse viivitamatut

tasumist. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid. 14.08.2018 ei andnud võlausaldaja

hagejale laenu, vaid leppis temaga kokku lepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud võla

tagastamise tingimustes. Seetõttu on eksitavad ka hageja üldsõnalised viited lepingu

muutmisele või lepingu muutmist käsitlevatele võimalikele lepingusätetele. Hageja

etteheide on samas ka arusaamatu. Hageja heidab laenuandjale sisuliselt ette maksegraafiku

sõlmimist. Kui õige oleks hageja väide, et võlausaldaja ei võinud hagejaga kokkulepet

sõlmida, oleks võlausaldaja saanud nõuda hagejalt kokkulepet sõlmimata ka kogu

kohustuse korraga täitmist, sh kohtu kaudu. Hageja väited ei välista kostja nõudeõigust.

Iseenesest sellest, et hagejal oli väidetavalt miinimumpalk ja ta elab pereelu, ei tulenenud

hagejale õigust keelduda tema võetud kohustuse täitmisest.

43. Eeltoodust tulenevalt ei ole 14.08.2018 kokkulepe tühine vastuolus tõttu heade kommetega.

44. Hageja nõue jääb seega rahuldamata. Kohus märgib, et käesolevas tsiviilasjas hindab kohus

hageja nõude alusel üksnes seda, kas 14.08.2018 kokkulepe sõlmiti ja kas kokkulepe kehtib.

Asja lahendamisel ei oma tähtsust väited ja tõendid selle kohta, kui palju hageja on võlga

tasunud ja kui suur on hageja tänane kohustus. Kohus ei anna seetõttu hinnangut poolte

väidetele võla suuruse või kujunemise kohta. See ei ole käesoleva menetluse ese ega mõjuta

käesoleva asja lahendust. TsMS § 238 lg 1 ja 5 alusel ei anna kohus hinnangut ka käesolevas

otsuses nimetamata tõenditele, mis asja lahendust ei mõjuta.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

45. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

46. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on mh riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on mh

menetlusosalise esindaja kulud (TsMS § 144). Menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad

kulud kohtulahendi alusel (TsMS § 146 lg 1 p 3). Kostja palub määrata menetluskulude

rahaliseks suuruseks 1050 eurot, s.o lepingulise esindaja kulu.

47. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

teise lause kohaselt on lepinguline esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas käesolevas asjas TsMS § 218 lg

1 p 2 nõuetele vastav isik. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates (vt nt Riigikohtu 28.11.2018 otsus nr 2-17-10348 p 16).

48. Kostja taotluse kohaselt osutati talle õigusabi kokku 8,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot

(käibemaksu ei lisandu). Riigikohus on varem pidanud põhjendatuks tunnitasu 120 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 170 eurot ilma

käibemaksuta (Riigikohtu 16.04.2021 määrus nr 2-20-4817, p 20). Arvestades käesoleva

tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, leiab

kohus, et kostja esindaja tunnitasu ei ole taotletud ulatuses põhjendatud. Kohus loeb

põhjendatud tasumääraks 100 eurot tunnis. Kostja ei taotle menetluskulude hüvitamist koos

käibemaksuga.

49. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal 22.07.2021 hagiavalduse ja

selle täiendustega tutvumisele, seisukoha kujundamisele ja vastuse koostamisele 2 tundi;

05.04.2022 lõplike seisukohtade koostamisele 4,5 tundi; 19.04.2022 seisukoha koostamisele,

sh hageja menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamine 2 tundi ja 19.04.2022

menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Kohus, tutvunud asja materjali,

menetlusdokumentide ja nende lisade sisu ja mahuga, leiab, et taotletud toimingud olid kostja

õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja neile kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistlikud

ja ei ole ülepaisutatud.

50. Kohus ei nõustu hageja etteheitega, et 22.07.2021 ajakulule 2 tundi. Hageja märgib

ekslikult, nagu oleks tegemist üksnes menetlusdokumendi koostamise kuluga. Menetluskulude

nimekirja kohaselt hõlmab ajakulu ka esialgse hagiavalduse ja selle kahe täiendusega tutvumist.

Arvestades ka nimetatud menetlusdokumentide ja nende lisade mahtu, ei ole ajakulu 2 tundi,

sh hagi vastuse koostamine, ebamõistlik.

51. Kohus ei nõustu etteheidetega ka 05.04.2022 menetlusdokumendi koostamisele kulunud

ajale. Arvestades kohtu juhiseid ja kostja esitatud menetlusdokumendi sisu, ei ole tegemist

ebamõistliku ajakuluga. Asjaolu, et hageja kostja menetlusdokumendis esitatud väidetega ei

nõustu, ei anna alust leida, et menetlusdokumendi koostamisele kulunud aeg oleks taotletud

ulatuses, s.o 4,5 tundi, ebamõistlik.

52. Kohus ei nõustu ka seisukohaga, et kostja 19.04.2022 menetlusdokumendi koostamisele

ei kulunud 2 tundi, vaid kulus kõige rohkem 1,5 tundi, kuna dokument on 2 lehekülge.

Menetlusdokumendi koostamisele kulunud aega ei saa hinnata ainuüksi dokumendi pikkuse

järgi. Arvestades dokumendi sisu, samuti seda, et kostjal tuli menetlusdokumendi koostamiseks

tutvuda ka hageja 11.04.2022 menetlusdokumendiga ja menetluskulude nimekirjaga, ei ole

ajakulu ülepaisutatud. Lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu vähendamiseks ei anna alust

ainuüksi teise menetlusosalise arvamus, et dokumendi oleks saanud koostada ka kiiremini.

53. Ekslik on ka hageja seisukoht, nagu ei oleks menetluskulu nimekirja koostamise arvesse

võtmine kooskõlas kohtupraktikaga. Ka menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamise ning

nende dokumentide esitamise kulud, samuti vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

koostamise ning esitamise kulud (s.o menetluskulude kindlaksmääramise toimingute kulud) on

TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud kulud (vt seisukohamuutus, Riigikohtu

27.05.2020 määrus nr 2-18-7550 p 15).

54. Kohus võtab esindaja taotletavad toimingud seega täies ulatuses arvesse määrab kostja

põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 875 eurot (8,75 tundi × 100) ning

mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotlusel tuleb hagejalt välja mõista ka viivis

välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).

55. Menetluskulud tuleb vastavalt taotlusele kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole

xxxx viitenumbriga 713339181 (TsMS § 445 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik