3-22-240/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.05.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-240

Haldusasi

OÜ

Parkimismaja

kaebus

keelata

Keskkonnaametil

kaebajalt

sunniraha

sissenõudmine

Keskkonnaameti

31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23

alusel

Menetlusosalised

Kaebaja

–

OÜ

Parkimismaja,

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Kaimo Räppo

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kristel

Saik ja Rutt Grünberg

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2022 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon leidis, et Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas

Sauna tn 4 kinnistul ladustatakse alates 2015. aastast suurtes kottides tehnilist süsinikku ehk

tahma, vanarehve ja vanarehvidest pärit metallijäätmeid. Keskkonnainspektsioon kohustas

31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 likvideerima Floberg Capital OÜ-l Sauna tn 4 kinnistul

ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Tallinna Halduskohus

tühistas 27.09.2018 otsusega haldusasjas 3-17-1992 ettekirjutuse nr 010011016 Jaama tn 2,

Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistuid puudutavas osas. Sauna tn 4 kinnistu osas jäi

ettekirjutus kehtima.

2. Alates 25.09.2018 on Sauna tn 4 kinnistu omanik OÜ Parkimismaja.

3. Keskkonnainspektsioon uuendas 29.11.2018 haldusmenetluse ettekirjutuse tegemiseks OÜ-

le Parkimismaja ning kohustas 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 (edaspidi: ettekirjutus

nr 01001016) OÜ Parkimismaja likvideerima Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes

need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule hiljemalt 30.08.2020 ning säilitama ja esitama

jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnainspektsioonile kolme tööpäeva

jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest. Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks

täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 eurot korduvalt kuni ettekirjutuse

täitmiseni.

4. OÜ Parkimismaja esitas ettekirjutuse nr 01001016 peale vaide, mille Keskkonnainspektsioon

jättis 30.06.2020 vaideotsusega rahuldamata.

5. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni (alates

01.01.2021 Keskkonnaamet) 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks (haldusasi nr

3-20-1412). OÜ Parkimismaja kaebus jäi rahuldamata (otsus jõustus 13.08.2021).

6. Keskkonnaamet määras 31.12.2021 sunniraha määramise teatega nr 1-6/21/12 23 OÜ-le

Parkimismaja sunniraha summas 5000 eurot.

7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 30.01.2022 OÜ Parkimismaja kaebus nõuetes tühistada

31.12.2021 sunniraha määramise teade nr 1-6/21/12-23 või alternatiivselt keelata

Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 kui toimingu

tegemine. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotles

keelata Keskkonnaametil 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel

sunniraha sissenõudmine OÜ-lt Parkimismaja käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.

8. Tallinna Halduskohus jättis 04.02.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja

täiendava riigilõivu tasumiseks.

9. Kaebaja esitas 14.02.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et tema

lõplik nõue on keelata kaebajalt sunniraha sissenõudmine Keskkonnaameti 31.12.2021

sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 kohaselt. Ühtlasi tasus kaebaja täiendava riigilõivu.

10. Tallinna Halduskohus võttis 17.02.2022 määrusega menetlusse OÜ Parkimismaja kaebuse

nõudes

keelata

Keskkonnaametil

OÜ-lt

Parkimismaja

sunniraha

sissenõudmine

Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel.

11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2022 OÜ Parkimismaja määruskaebuse esialgse

õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise osas rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Ettekirjutus nr 01001016 koormab tarbetult kaebajat, andmata talle võimalust läbida

õigusaktidega ettenähtud menetlus toote staatuse saamiseks. Kaebaja üks põhiargumente

kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul, sest ilma selleta poleks ta

kinnistut soetanud. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid toote sertifitseerimiseks ning

ettekirjutuse täimine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga, millesse on investeeritud viimaste

aastate aeg ja raha. Faktiliselt on vaidlusalused süsinikukotid kaetud ega kujuta endast

keskkonnale mingit ohtu.

2) Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel sunniraha

sissenõudmine ja suurus on ebaproportsionaalne ja kannab endas karistuslikku ning mitte

ettekirjutuse täitmisele kaasaaitavat eesmärki. Keskkonnaameti määratud sunniraha ei ole antud

juhul kohane vahend seatud eesmärgi täitmiseks, kuna puudub igasugune vajadus kaebajat

ettekirjutuse täitmisele kallutada. Kaebaja täidab ja on andnud endast parima, et ettekirjutus

saaks täidetuks. Paraku ei sõltu ettekirjutuse täitmine mitte ainult kaebajast vaid vastustaja ja

teiste riiklike institutsioonide kooskõlastustest ja vastustaja heakskiidust. Asjaolu, et kaebajale

kuuluval kinnistul ladustatud süsinikul ei ole tootekoodi, on tinginud selle, et kaebaja on senini

otsinud erinevaid võimalusi ja tehnoloogiaid süsiniku taaskasutamiseks ning on esitanud

Keskkonnaametile

avaldusi,

kus

on

välja

toonud

erinevaid

võimalusi

süsiniku

taaskasutamiseks. Kõigile kaebaja poolt esitatud avaldustele on vastustaja vastanud negatiivselt

ning on jäänud jäigalt seisukohale, et süsinik tuleb utiliseerida. Vastustaja on enda sellise

seisukoha jätnud põhjendamata. Sellises olukorras ei ole sunniraha määramine selle eesmärgiga

proportsioonis, kuna kaebaja soovib ettekirjutust täita, kuid seda süsiniku taaskasutamise, mitte

utiliseerimise teel. Süsiniku utiliseerimine ei ole keskkonna säästmist silmas pidades

jätkusuutlik. Keskkonna säästmine ja taaskasutamine peaksid aga olema vastustaja tegevuse

peamised eesmärgid.

3) Kaebaja tellis Tartu Ülikoolist uuringu, mille käigus palus välja selgitada, kas Parkimismaja

OÜ valduses olevast toorainest (süsinik) on võimalik valmistada uusi tooteid ja millistel

tingimustel. Tartu Ülikoolis teostatud uuringu tulemusel koostatud vahearuandes jõuti

kokkuvõtlikult järeldusele, et kaebaja valduses olev tooraine tuleks kõigepealt töödelda

aruandes näidatud tasemele, kuna selline materjal on kergesti kaubastatav ja leiab kasutamist

erinevates tootmisharudes. Kaebaja poolt teostatud esialgsete kalkulatsioonide kohaselt

moodustaksid investeeringud Tartu Ülikooli poolt leitud süsiniku töötlemise tehnoloogiasse

ligikaudu 35000-50000 eurot. Sunniraha 5000 eurot on sellest tulenevalt antud investeeringuga

võrreldes olulise suurusega. Lisaks eeltoodule on kaebajal koostöö KKT OIL OÜ-ga, mille

objektiks on kaebaja kinnistul ladustatud süsiniku materjali taaskasutamine TSK seadmes. KKT

OIL OÜ andis 10.01.2022 vastustajale garantiikirja, millega garanteerib muuhulgas materjali

taaskasutamise TSK seadmes. Ühtlasi on vastustajale esitatud tegevuskava, kus kaebaja toob

välja plaanid süsiniku taaskasutamise võimaluste realiseerimiseks. Kaebaja on aktiivselt teinud

tööd ja uurinud süsiniku taaskasutamise võimalusi ning nendest vastustajat teavitanud.

Vastustaja ei ole aga antud asjas kaebajale endapoolseid soovitusi ega ettepanekuid esitanud,

mis peaks aga olema vastustaja enda huvides, kui arvestada üha enam ja enam kõikvõimalike

jäätmete taaskasutusse võtmisega.

4) Kaebajale määratud sunniraha ei aita kaasa ettekirjutuse täitmisele. Ettekirjutusele täitmisele

aitaks kaasa vastustajapoolsete ettepanekute tegemine ja arvestamine kaebaja ettepanekutega.

Vastustaja seda aga teinud ei ole vaid on jäänud jäigalt enda seisukohale, et süsinik tuleb

utiliseerida. Kaebajale määratud sunniraha summas 5000 eurot on antud juhul

ebaproportsionaalselt kõrge. Sunniraha tasumine toob kaasa vaid kaebaja majandusliku

seisundi olulise halvenemise ja ettekirjutuse järjekordse täitmata jätmise, millega kaasneks uus

sunniraha nõue. Selline käitumine on aga vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg

2 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 2 ja 3 eesmärkidega (tegemist ei tohiks

olla karistusega ja see peaks kaebajat võimalikult vähe kahjustama).

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.

1) Haldusasjas nr 3-20-1412 nõudis kaebaja ettekirjutuse nr 01001016 tühistamist. Nimetatud

ettekirjutuse täitmata jätmine on käesolevas asjas vaidlustatud sunniraha määramise aluseks.

Haldusasjas nr 3-20-1412 jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ning kohtuotsus jõustus

13.08.2021. Selles haldusasjas leidis Tallinna Halduskohus, et olukorras, kus kaebaja ei olnud

haldusmenetluse ajal isegi mitte alustanud jäätmete käitlemiseks õigust andva loa taotlemisega,

ei ole alust ette heita, et vastustaja ei ole andnud kaebajale võimalust läbida vajalikke menetlusi.

Tallinna Ringkonnakohtu otsusest aga nähtub, et kaebaja ei esitanud ka apellatsioonimenetluses

ühtki tõendit, mis kinnitaks mingi konkreetse äriplaani olemasolu ja selle elluviimiseks tehtud

investeeringuid. Samuti nõustus Tallinna Ringkonnakohus vastustajaga selles, et jäätmete

ladustamisega on juba kaasnenud negatiivne keskkonnamõju – toimunud on big-bag kottides

hoiatava tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka kinnistul asuvasse tootmishoonesse,

jäätmetest saastunud sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on

purunenud ja tehniline süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Kuniks

jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht Ringkonnakohtu arvates jätkuvalt

olemas.

2) Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja see kehtib. Veelgi enam,

kohtuliku kontrolli tulemusena on tuvastatud ka selle ettekirjutuse õiguspärasus. Peale

haldusasjas nr 3-20-1412 tehtud lahendi jõustumist on kaebajale kätte toimetatud ka uus

sunniraha rakendamise hoiatus ning teavitatud teda ettekirjutuse täitmise kontrollimise ajast.

Ka ei ole vaidlust selles, et ettekirjutus on tähtaegselt täitmata. Seda tõendab mh kaebajale

edastatud sunniraha määramise teade (kaebuse lisa 4) ja 14.12.2021 objekti kontrollimise

protokoll. Seega on sunniraha rakendamise eeldused täidetud. Olukorras, kus sunniraha

rakendamise eeldused on täidetud, saab sunniraha rakendamist keelata vaid juhul, kui sunniraha

rakendamine oleks ebaõiglane või lubamatu. Kaebuses esitatud väited ei anna mingit alust

pidada sunniraha rakendamist ebaõiglaseks või lubamatuks.

3) Kuna sunniraha suuruses 5000 eurot on vähem kui 1/6 JäätS § 1193 sätestatud sunniraha

ülemmäärast 32000 eurot, siis saa see kuidagi olla ebaproportsionaalne või karistusliku

iseloomuga. Lisaks on ettekirjutuse täitmine vajalik keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Ka kaebaja

väited süsiniku (edaspidi ka tuhk) töötlemise tehnoloogiasse tehtavate investeeringute ja

sunniraha suuruste vahekorra kohta ei anna alust pidada sunniraha ebaproportsionaalseks.

Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida tema väiteid süsiniku

töötlemise tehnoloogiasse investeeringu tegemise kavatsuse, selle suuruse ja selle sobilikkuse

kohta kinnistule ladustatud tuha töötlemiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud äriplaani või

sarnast dokumenti, mis viitaks kaebaja kavatsusele sellise investeeringu tegemiseks. OÜ

Parkimismaja tegevuskava taandub sisuliselt kogu ulatuses uue jäätmekoodi lisamise ja

keskkonnaloa saamise vajadusele, kuid sellele vaatamata ei sisalda ühtki tegevust, mis on

vajalik uue jäätmekoodi või keskkonnaloa saamiseks. Võttes veel lisaks arvesse, et

tegevuskavas ei ole välja toodud ühtki tähtaega, ei tõenda see tegevuskava kuidagi, et kaebajal

oleks tõsimeelne kavatsus ja võimalus süsinikku taaskasutusse suunata ja selleks vastavaid

investeeringuid teha.

4) Ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et puudub igasugune vajadus kaebajat ettekirjutuse

täitmisele kallutada ning kaebaja on andnud endast parima, et ettekirjutus saaks täidetud.

Järjestikuste kohtuvaidlustega otsib kaebaja üksnes võimalusi ettekirjutuse täitmist edasi lükata

ning seega on haldussunnivahendi rakendamine kaebaja ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks

sobiv ja vajalik. Kaebaja ei ole ei haldusmenetluse ega eelmise kohtumenetluse jooksul

näidanud mingit initsiatiivi Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmete likvideerimiseks ega

nende toorainena kasutamiseks suunamiseks ning on asunud tegutsema alles siis, kui

Keskkonnaameti tegevus ja sellega kaasnev kulude tekkimise oht on teda selleks otseselt

sundinud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõsiseltvõetavaid põhjendusi ega tõendeid, et kinnistul

oleva süsiniku taaskasutusse suunamine oleks lähiajal võimalik. Kaebaja esitatud dokumendid

ei anna alust arvata, et korrarikkumine lõpetatakse ja Sauna tn 4 kinnistule õigusvastaselt

ladustatud tuhk likvideeritakse kinnistult ja käideldakse nõuetekohaselt. Vastustaja on kaebajale

piisavalt selgitusi ja juhiseid jaganud, sh mitmepoolsel kohtumisel Keskkonnainspektsiooni

Lääne-Virumaa büroos (Kunderi 18, Rakvere), korduvatel telefonivestlustel ning ka Sauna tn 4

kinnistu kohapealsetel kontrollidel. Kaebaja, kui käesoleval juhul avaliku korra eest vastutav

isik ja keskkonnaohtliku kinnistu omanik, peab rikkumise ja ohu kõrvaldamiseks ise aktiivselt

tegutsema ega saa piirduda pelgalt ettepanekute ja tihedale koostööle üleskutsete tegemisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Ettekirjutusega nr 01001016 kohustas vastustaja OÜ-d Parkimismaja likvideerima Sauna

tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule

tähtajaks 30.08.2020 ning säilitama ja esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid

Keskkonnainspektsioonile (Keskkonnaametile) kolme tööpäeva jooksul alates jäätmete

likvideerimise lõpetamisest. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse nr 01001016 kohtus (haldusasi nr

3-20-1412). Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.01.2021 otsusega rahuldamata ning see

otsus jõustus 13.08.2021, kuna Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse.

Ettekirjutus nr 01001016 on seega õiguspärane ja jätkuvalt kehtiv.

15. Riigikohus on sunniraha määramise eeldusi käsitlenud mitmes lahendis, hiljuti 12.04.2022

otsuses haldusasjas nr 3-19-2051, selgitades otsuse p-s 10: „Kolleegium tuletab meelde, et

sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat

ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse

õiguspärasusele (haldusmenetluse seaduse § 60, ATSS § 8 lõiked 1 ja 3). Kohus kontrollib

haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas

sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist

välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14,

punkt 16).“ Seega tuleb käesolevas haldusasjas tähelepanuta jätta kaebaja väited selle kohta, et

ettekirjutus nr 01001016 koormab teda tarbetult ning takistab realiseerida kaebaja äriplaani.

Nimetatud ettekirjutuse õiguspärasuse osas on kohtumenetlus lõppenud ning kohtud selle

õigusvastasust ei tuvastanud. Seega tulevad kaebusega esitatud Tartu Ülikooli vahearuanne

(kaebuse lisa 1), KKT OIL OÜ garantiikiri (kaebuse lisa 2) ja OÜ Parkimismaja tegevuskava

(kaebuse lisa 3) tähelepanuta jätta, kuna need tõendid ei väära ettekirjutuse nr 01001016 ega

selle alusel rakendatud sunniraha õiguspärasust. Kohus märgib siiski, et alates Sauna tn kinnistu

omandamisest septembris 2018. a on kaebajal olnud piisavalt aega vajaliku tehnoloogia

väljatöötamiseks,

partnerite

leidmiseks,

keskkonnalubade

hankimiseks

ja

jäätmete

ümbertöötlemiseks, kuid seda pole senini juhtunud. Kohtud on kaebaja tegevusetusele andnud

hinnangu ka haldusasjas nr 3-20-1412. Seega ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega vastustaja

suhtes koostöö puudumise, kaebaja karistamise jms kohta. Tähelepanuta tuleb jätta ka kaebaja

väide, et ettekirjutuse nr 01001016 täitmine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga.

16. Riigikohtu suunistest lähtuvalt tuleb käesolevas kohtuasjas kontrollida üksnes seda, kas

täidetud on ATTS §-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused. ATTS § 8 lg 1 kohaselt

on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis

kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Ettekirjutus nr 01001016

on kehtiv ja vastustaja on tuvastanud, et ettekirjutus on jäetud hoiatuses toodud tähtajaks

täitmata (vt 14.12.2021 objekti kontrollimise protokoll nr 1110572, dtl 51‒57). Ettekirjutuse

täitmata jätmise osas pole ka poolte vahel vaidlust. Seega on täidetud ATTS § 8 lg-s 1 sätestatud

sunnivahendi kohaldamise eeldused. Ka ei esine ATTS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi

kohaldamist välistavaid asjaolusid: sunni rakendamise aluseid pole ära langenud, ettekirjutuse

aluseks olnud õigusnorm pole tunnistatud kehtetuks, sunnivahendi rakendamist pole edasi

lükatud, ka pole halduskohus peatanud sunnivahendi rakendamist ‒ kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata ning seda määrust ei muutnud ka Tallinna

Ringkonnakohus, jättes kaebaja määruskaebuse 10.03.2022 rahuldamata. Seega on

sunnivahendi rakendamine lubatav.

17. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas kohaldatud sunniraha määr ‒ 5000 eurot ‒ on

proportsionaalne. Kohus leiab, et kohaldatud sunniraha määr on proportsionaalne. Vastustaja

on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et sunniraha suuruses 5000 eurot on vähem kui 1/6

JäätS § 1193 sätestatud sunniraha ülemmäärast 32000 eurot. Haldusasjas nr 3-20-1412 leidis

tuvastamist, et jäätmete ladustamisega Sauna tn 4 kinnistule on juba kaasnenud negatiivne

keskkonnamõju – 2016. a augustis on toimunud big-bag kottides hoiatava tehnilise süsiniku

põleng, mis laienes ka Sauna tn 4 kinnistul asuvasse tootmishoonesse, jäätmetest saastunud

sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on purunenud ja tehniline

süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Ringkonnakohus nõustus

vastustajaga, et kuniks jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht jätkuvalt

olemas. Ringkonnakohus leidis ka, et vastustajal ei olnud alust ettekirjutuse tegemisega kauem

viivitada (otsuse p-s 11 ja 12). Ka on Keskkonnaamet oma 06.08.2021 vastuses Riigikohtule

haldusasjas nr 3-20-1412 esitanud tõendeid (dtl 106‒107) ja selgitanud, et paljud big-bag kotid

on katkised ning ka terved kotid on eeldatavasti ilmastikutingimuste tulemusena muutunud

hapraks ja purunemisohtlikuks. Samuti on 14.12.2021 objekti kontrollimise protokollis välja

toodud, et kottide lähemal vaatlusel oli näha, et present on katkistelt big-bag kottidelt osaliselt

ära vajunud ning kottide läheduses olevate puude tüved on kattunud kottides olnud tahmaga.

Seega ei ole katkiste kottide katmisega tagatud, et jäätmed ei satuks keskkonda. Presendiga

mitte kaetud kottide vaatlusel tuvastati ka katkiseid kotte (vt 14.12.2021 objekti kontrollimise

protokoll nr 1110572). Seega kaasneb tahma ladustamisega Sauna tn 4 kinnistul vahetu ja pidev

oht tahma keskkonda sattumiseks ja keskkonnahäiringute tekkimiseks. Kaebaja väide, et

jäätmed ei kujuta keskkonnale ohtu, pole tõele vastav.

18. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 10.03.2022 määruse p-s 13 kaebaja suutlikkust

määratud suuruses sunniraha tasuda. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud, et

Keskkonnaameti 31.12.2021 teate alusel nõutava sunniraha suurus oleks ilmselgelt ülemäärane

või tooks sunniraha sissenõudmine temale kaasa ebaproportsionaalselt koormavad tagajärjed.

Ringkonnakohus tõi välja ka selle, et kaebaja omandas Sauna tn 4 kinnistu 25.09.2018, mil seal

juba ladustati vaidlusalust tehnilist süsinikku (tahma), ning Keskkonnainspektsioon oli

31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 kohustanud kinnistu varasemat omanikku Floberg

Capital OÜ-d jäätmed likvideerima hiljemalt 31.12.2017 (sh läbis seegi ettekirjutus kohtuliku

kontrolli ja tunnistati 30.10.2018 jõustunud Tallinna Halduskohtu 27.09.2018 otsusega nr 3-17-

1992 Sauna tn 4 kinnistut puudutavas osas õiguspäraseks). Seega pidi kaebaja juba kinnistut

omandades olema teadlik seal ladustatud jäätmetega seotud kohustustest, mis läksid üle temale

kui eriõigusjärglasele. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu poolt osundatuga ka selles, et

sunniraha ei peagi olema adressaadi jaoks hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see

motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma.

Ülaltoodu valguses ei saa sunniraha määras 5000 eurot pidada ebaproportsionaalselt suureks

summaks. Põhjendamata on kaebaja väide, et määratud sunniraha ei aita kaasa ettekirjutuse

täitmisele. Kohus peab usutavaks, et ilma sunnirahata jääks keskkonnaoht veel teadmata ajaks

likvideerimata. Seetõttu tuleb vastustaja tegevust ka sunniraha suuruse valikul pidada

õiguspäraseks.

19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud taotlust kohtukulude välja mõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja kohtukulud jäävad kaebaja

enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)