3-22-240/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2022 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud
Legislator headnote
AI generated3-22-240/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.05.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-240
Haldusasi
OÜ
Parkimismaja
kaebus
keelata
Keskkonnaametil
kaebajalt
sunniraha
sissenõudmine
Keskkonnaameti
31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23
alusel
Menetlusosalised
Kaebaja
–
OÜ
Parkimismaja,
volitatud
esindaja
vandeadvokaat Kaimo Räppo
Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Kristel
Saik ja Rutt Grünberg
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul
otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.06.2022 (HKMS § 181 lg 1).
Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud
apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva
jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või
ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Keskkonnainspektsioon leidis, et Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas Kunda linnas
Sauna tn 4 kinnistul ladustatakse alates 2015. aastast suurtes kottides tehnilist süsinikku ehk
tahma, vanarehve ja vanarehvidest pärit metallijäätmeid. Keskkonnainspektsioon kohustas
31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 likvideerima Floberg Capital OÜ-l Sauna tn 4 kinnistul
ladustatud jäätmed, andes need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule. Tallinna Halduskohus
tühistas 27.09.2018 otsusega haldusasjas 3-17-1992 ettekirjutuse nr 010011016 Jaama tn 2,
Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistuid puudutavas osas. Sauna tn 4 kinnistu osas jäi
ettekirjutus kehtima.
2. Alates 25.09.2018 on Sauna tn 4 kinnistu omanik OÜ Parkimismaja.
3. Keskkonnainspektsioon uuendas 29.11.2018 haldusmenetluse ettekirjutuse tegemiseks OÜ-
le Parkimismaja ning kohustas 26.05.2020 ettekirjutusega nr 01001016 (edaspidi: ettekirjutus
nr 01001016) OÜ Parkimismaja likvideerima Sauna tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes
need üle jäätmekäitlusõigust omavale isikule hiljemalt 30.08.2020 ning säilitama ja esitama
jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid Keskkonnainspektsioonile kolme tööpäeva
jooksul alates jäätmete likvideerimise lõpetamisest. Ettekirjutuses hoiatati, et selle tähtajaks
täitmata jätmise korral rakendatakse sunniraha 5000 eurot korduvalt kuni ettekirjutuse
täitmiseni.
4. OÜ Parkimismaja esitas ettekirjutuse nr 01001016 peale vaide, mille Keskkonnainspektsioon
jättis 30.06.2020 vaideotsusega rahuldamata.
5. OÜ Parkimismaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnainspektsiooni (alates
01.01.2021 Keskkonnaamet) 26.05.2020 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks (haldusasi nr
3-20-1412). OÜ Parkimismaja kaebus jäi rahuldamata (otsus jõustus 13.08.2021).
6. Keskkonnaamet määras 31.12.2021 sunniraha määramise teatega nr 1-6/21/12 23 OÜ-le
Parkimismaja sunniraha summas 5000 eurot.
7. Tallinna Halduskohtus registreeriti 30.01.2022 OÜ Parkimismaja kaebus nõuetes tühistada
31.12.2021 sunniraha määramise teade nr 1-6/21/12-23 või alternatiivselt keelata
Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 kui toimingu
tegemine. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse, millega taotles
keelata Keskkonnaametil 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel
sunniraha sissenõudmine OÜ-lt Parkimismaja käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni.
8. Tallinna Halduskohus jättis 04.02.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse
rahuldamata ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja kaebuse nõuete täpsustamiseks ja
täiendava riigilõivu tasumiseks.
9. Kaebaja esitas 14.02.2022 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et tema
lõplik nõue on keelata kaebajalt sunniraha sissenõudmine Keskkonnaameti 31.12.2021
sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 kohaselt. Ühtlasi tasus kaebaja täiendava riigilõivu.
10. Tallinna Halduskohus võttis 17.02.2022 määrusega menetlusse OÜ Parkimismaja kaebuse
nõudes
keelata
Keskkonnaametil
OÜ-lt
Parkimismaja
sunniraha
sissenõudmine
Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel.
11. Tallinna Ringkonnakohus jättis 10.03.2022 OÜ Parkimismaja määruskaebuse esialgse
õiguskaitse abinõu kohaldamata jätmise osas rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
1) Ettekirjutus nr 01001016 koormab tarbetult kaebajat, andmata talle võimalust läbida
õigusaktidega ettenähtud menetlus toote staatuse saamiseks. Kaebaja üks põhiargumente
kinnistu soetamisel oligi potentsiaalse toote olemasolu kinnistul, sest ilma selleta poleks ta
kinnistut soetanud. Kaebaja on teinud olulisi investeeringuid toote sertifitseerimiseks ning
ettekirjutuse täimine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga, millesse on investeeritud viimaste
aastate aeg ja raha. Faktiliselt on vaidlusalused süsinikukotid kaetud ega kujuta endast
keskkonnale mingit ohtu.
2) Keskkonnaameti 31.12.2021 sunniraha määramise teate nr 1-6/21/12-23 alusel sunniraha
sissenõudmine ja suurus on ebaproportsionaalne ja kannab endas karistuslikku ning mitte
ettekirjutuse täitmisele kaasaaitavat eesmärki. Keskkonnaameti määratud sunniraha ei ole antud
juhul kohane vahend seatud eesmärgi täitmiseks, kuna puudub igasugune vajadus kaebajat
ettekirjutuse täitmisele kallutada. Kaebaja täidab ja on andnud endast parima, et ettekirjutus
saaks täidetuks. Paraku ei sõltu ettekirjutuse täitmine mitte ainult kaebajast vaid vastustaja ja
teiste riiklike institutsioonide kooskõlastustest ja vastustaja heakskiidust. Asjaolu, et kaebajale
kuuluval kinnistul ladustatud süsinikul ei ole tootekoodi, on tinginud selle, et kaebaja on senini
otsinud erinevaid võimalusi ja tehnoloogiaid süsiniku taaskasutamiseks ning on esitanud
Keskkonnaametile
avaldusi,
kus
on
välja
toonud
erinevaid
võimalusi
süsiniku
taaskasutamiseks. Kõigile kaebaja poolt esitatud avaldustele on vastustaja vastanud negatiivselt
ning on jäänud jäigalt seisukohale, et süsinik tuleb utiliseerida. Vastustaja on enda sellise
seisukoha jätnud põhjendamata. Sellises olukorras ei ole sunniraha määramine selle eesmärgiga
proportsioonis, kuna kaebaja soovib ettekirjutust täita, kuid seda süsiniku taaskasutamise, mitte
utiliseerimise teel. Süsiniku utiliseerimine ei ole keskkonna säästmist silmas pidades
jätkusuutlik. Keskkonna säästmine ja taaskasutamine peaksid aga olema vastustaja tegevuse
peamised eesmärgid.
3) Kaebaja tellis Tartu Ülikoolist uuringu, mille käigus palus välja selgitada, kas Parkimismaja
OÜ valduses olevast toorainest (süsinik) on võimalik valmistada uusi tooteid ja millistel
tingimustel. Tartu Ülikoolis teostatud uuringu tulemusel koostatud vahearuandes jõuti
kokkuvõtlikult järeldusele, et kaebaja valduses olev tooraine tuleks kõigepealt töödelda
aruandes näidatud tasemele, kuna selline materjal on kergesti kaubastatav ja leiab kasutamist
erinevates tootmisharudes. Kaebaja poolt teostatud esialgsete kalkulatsioonide kohaselt
moodustaksid investeeringud Tartu Ülikooli poolt leitud süsiniku töötlemise tehnoloogiasse
ligikaudu 35000-50000 eurot. Sunniraha 5000 eurot on sellest tulenevalt antud investeeringuga
võrreldes olulise suurusega. Lisaks eeltoodule on kaebajal koostöö KKT OIL OÜ-ga, mille
objektiks on kaebaja kinnistul ladustatud süsiniku materjali taaskasutamine TSK seadmes. KKT
OIL OÜ andis 10.01.2022 vastustajale garantiikirja, millega garanteerib muuhulgas materjali
taaskasutamise TSK seadmes. Ühtlasi on vastustajale esitatud tegevuskava, kus kaebaja toob
välja plaanid süsiniku taaskasutamise võimaluste realiseerimiseks. Kaebaja on aktiivselt teinud
tööd ja uurinud süsiniku taaskasutamise võimalusi ning nendest vastustajat teavitanud.
Vastustaja ei ole aga antud asjas kaebajale endapoolseid soovitusi ega ettepanekuid esitanud,
mis peaks aga olema vastustaja enda huvides, kui arvestada üha enam ja enam kõikvõimalike
jäätmete taaskasutusse võtmisega.
4) Kaebajale määratud sunniraha ei aita kaasa ettekirjutuse täitmisele. Ettekirjutusele täitmisele
aitaks kaasa vastustajapoolsete ettepanekute tegemine ja arvestamine kaebaja ettepanekutega.
Vastustaja seda aga teinud ei ole vaid on jäänud jäigalt enda seisukohale, et süsinik tuleb
utiliseerida. Kaebajale määratud sunniraha summas 5000 eurot on antud juhul
ebaproportsionaalselt kõrge. Sunniraha tasumine toob kaasa vaid kaebaja majandusliku
seisundi olulise halvenemise ja ettekirjutuse järjekordse täitmata jätmise, millega kaasneks uus
sunniraha nõue. Selline käitumine on aga vastuolus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 107 lg
2 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 2 ja 3 eesmärkidega (tegemist ei tohiks
olla karistusega ja see peaks kaebajat võimalikult vähe kahjustama).
13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel.
1) Haldusasjas nr 3-20-1412 nõudis kaebaja ettekirjutuse nr 01001016 tühistamist. Nimetatud
ettekirjutuse täitmata jätmine on käesolevas asjas vaidlustatud sunniraha määramise aluseks.
Haldusasjas nr 3-20-1412 jäeti kaebaja kaebus rahuldamata ning kohtuotsus jõustus
13.08.2021. Selles haldusasjas leidis Tallinna Halduskohus, et olukorras, kus kaebaja ei olnud
haldusmenetluse ajal isegi mitte alustanud jäätmete käitlemiseks õigust andva loa taotlemisega,
ei ole alust ette heita, et vastustaja ei ole andnud kaebajale võimalust läbida vajalikke menetlusi.
Tallinna Ringkonnakohtu otsusest aga nähtub, et kaebaja ei esitanud ka apellatsioonimenetluses
ühtki tõendit, mis kinnitaks mingi konkreetse äriplaani olemasolu ja selle elluviimiseks tehtud
investeeringuid. Samuti nõustus Tallinna Ringkonnakohus vastustajaga selles, et jäätmete
ladustamisega on juba kaasnenud negatiivne keskkonnamõju – toimunud on big-bag kottides
hoiatava tehnilise süsiniku põleng, mis laienes ka kinnistul asuvasse tootmishoonesse,
jäätmetest saastunud sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on
purunenud ja tehniline süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Kuniks
jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht Ringkonnakohtu arvates jätkuvalt
olemas.
2) Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja see kehtib. Veelgi enam,
kohtuliku kontrolli tulemusena on tuvastatud ka selle ettekirjutuse õiguspärasus. Peale
haldusasjas nr 3-20-1412 tehtud lahendi jõustumist on kaebajale kätte toimetatud ka uus
sunniraha rakendamise hoiatus ning teavitatud teda ettekirjutuse täitmise kontrollimise ajast.
Ka ei ole vaidlust selles, et ettekirjutus on tähtaegselt täitmata. Seda tõendab mh kaebajale
edastatud sunniraha määramise teade (kaebuse lisa 4) ja 14.12.2021 objekti kontrollimise
protokoll. Seega on sunniraha rakendamise eeldused täidetud. Olukorras, kus sunniraha
rakendamise eeldused on täidetud, saab sunniraha rakendamist keelata vaid juhul, kui sunniraha
rakendamine oleks ebaõiglane või lubamatu. Kaebuses esitatud väited ei anna mingit alust
pidada sunniraha rakendamist ebaõiglaseks või lubamatuks.
3) Kuna sunniraha suuruses 5000 eurot on vähem kui 1/6 JäätS § 1193 sätestatud sunniraha
ülemmäärast 32000 eurot, siis saa see kuidagi olla ebaproportsionaalne või karistusliku
iseloomuga. Lisaks on ettekirjutuse täitmine vajalik keskkonnaohu kõrvaldamiseks. Ka kaebaja
väited süsiniku (edaspidi ka tuhk) töötlemise tehnoloogiasse tehtavate investeeringute ja
sunniraha suuruste vahekorra kohta ei anna alust pidada sunniraha ebaproportsionaalseks.
Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida tema väiteid süsiniku
töötlemise tehnoloogiasse investeeringu tegemise kavatsuse, selle suuruse ja selle sobilikkuse
kohta kinnistule ladustatud tuha töötlemiseks. Samuti ei ole kaebaja esitanud äriplaani või
sarnast dokumenti, mis viitaks kaebaja kavatsusele sellise investeeringu tegemiseks. OÜ
Parkimismaja tegevuskava taandub sisuliselt kogu ulatuses uue jäätmekoodi lisamise ja
keskkonnaloa saamise vajadusele, kuid sellele vaatamata ei sisalda ühtki tegevust, mis on
vajalik uue jäätmekoodi või keskkonnaloa saamiseks. Võttes veel lisaks arvesse, et
tegevuskavas ei ole välja toodud ühtki tähtaega, ei tõenda see tegevuskava kuidagi, et kaebajal
oleks tõsimeelne kavatsus ja võimalus süsinikku taaskasutusse suunata ja selleks vastavaid
investeeringuid teha.
4) Ei saa nõustuda kaebaja väidetega, et puudub igasugune vajadus kaebajat ettekirjutuse
täitmisele kallutada ning kaebaja on andnud endast parima, et ettekirjutus saaks täidetud.
Järjestikuste kohtuvaidlustega otsib kaebaja üksnes võimalusi ettekirjutuse täitmist edasi lükata
ning seega on haldussunnivahendi rakendamine kaebaja ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks
sobiv ja vajalik. Kaebaja ei ole ei haldusmenetluse ega eelmise kohtumenetluse jooksul
näidanud mingit initsiatiivi Sauna tn 4 kinnistule ladustatud jäätmete likvideerimiseks ega
nende toorainena kasutamiseks suunamiseks ning on asunud tegutsema alles siis, kui
Keskkonnaameti tegevus ja sellega kaasnev kulude tekkimise oht on teda selleks otseselt
sundinud. Ka ei ole kaebaja esitanud tõsiseltvõetavaid põhjendusi ega tõendeid, et kinnistul
oleva süsiniku taaskasutusse suunamine oleks lähiajal võimalik. Kaebaja esitatud dokumendid
ei anna alust arvata, et korrarikkumine lõpetatakse ja Sauna tn 4 kinnistule õigusvastaselt
ladustatud tuhk likvideeritakse kinnistult ja käideldakse nõuetekohaselt. Vastustaja on kaebajale
piisavalt selgitusi ja juhiseid jaganud, sh mitmepoolsel kohtumisel Keskkonnainspektsiooni
Lääne-Virumaa büroos (Kunderi 18, Rakvere), korduvatel telefonivestlustel ning ka Sauna tn 4
kinnistu kohapealsetel kontrollidel. Kaebaja, kui käesoleval juhul avaliku korra eest vastutav
isik ja keskkonnaohtliku kinnistu omanik, peab rikkumise ja ohu kõrvaldamiseks ise aktiivselt
tegutsema ega saa piirduda pelgalt ettepanekute ja tihedale koostööle üleskutsete tegemisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
14. Ettekirjutusega nr 01001016 kohustas vastustaja OÜ-d Parkimismaja likvideerima Sauna
tn 4 kinnistul ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule
tähtajaks 30.08.2020 ning säilitama ja esitama jäätmete üleandmist tõendavad dokumendid
Keskkonnainspektsioonile (Keskkonnaametile) kolme tööpäeva jooksul alates jäätmete
likvideerimise lõpetamisest. Kaebaja vaidlustas ettekirjutuse nr 01001016 kohtus (haldusasi nr
3-20-1412). Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 14.01.2021 otsusega rahuldamata ning see
otsus jõustus 13.08.2021, kuna Riigikohus ei võtnud kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse.
Ettekirjutus nr 01001016 on seega õiguspärane ja jätkuvalt kehtiv.
15. Riigikohus on sunniraha määramise eeldusi käsitlenud mitmes lahendis, hiljuti 12.04.2022
otsuses haldusasjas nr 3-19-2051, selgitades otsuse p-s 10: „Kolleegium tuletab meelde, et
sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat
ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse
õiguspärasusele (haldusmenetluse seaduse § 60, ATSS § 8 lõiked 1 ja 3). Kohus kontrollib
haldustäite vaidlustes üldjuhul seda, kas sunnivahendi rakendamise eeldused on täidetud, kas
sunni liik ja selle kohaldamise viis olid proportsionaalsed ning ei esine sunni kohaldamist
välistavat asjaolu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-72-14,
punkt 16).“ Seega tuleb käesolevas haldusasjas tähelepanuta jätta kaebaja väited selle kohta, et
ettekirjutus nr 01001016 koormab teda tarbetult ning takistab realiseerida kaebaja äriplaani.
Nimetatud ettekirjutuse õiguspärasuse osas on kohtumenetlus lõppenud ning kohtud selle
õigusvastasust ei tuvastanud. Seega tulevad kaebusega esitatud Tartu Ülikooli vahearuanne
(kaebuse lisa 1), KKT OIL OÜ garantiikiri (kaebuse lisa 2) ja OÜ Parkimismaja tegevuskava
(kaebuse lisa 3) tähelepanuta jätta, kuna need tõendid ei väära ettekirjutuse nr 01001016 ega
selle alusel rakendatud sunniraha õiguspärasust. Kohus märgib siiski, et alates Sauna tn kinnistu
omandamisest septembris 2018. a on kaebajal olnud piisavalt aega vajaliku tehnoloogia
väljatöötamiseks,
partnerite
leidmiseks,
keskkonnalubade
hankimiseks
ja
jäätmete
ümbertöötlemiseks, kuid seda pole senini juhtunud. Kohtud on kaebaja tegevusetusele andnud
hinnangu ka haldusasjas nr 3-20-1412. Seega ei saa nõustuda kaebaja etteheidetega vastustaja
suhtes koostöö puudumise, kaebaja karistamise jms kohta. Tähelepanuta tuleb jätta ka kaebaja
väide, et ettekirjutuse nr 01001016 täitmine oleks vastuolus kaebaja äriplaaniga.
16. Riigikohtu suunistest lähtuvalt tuleb käesolevas kohtuasjas kontrollida üksnes seda, kas
täidetud on ATTS §-s 8 sätestatud sunnivahendi rakendamise eeldused. ATTS § 8 lg 1 kohaselt
on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis
kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Ettekirjutus nr 01001016
on kehtiv ja vastustaja on tuvastanud, et ettekirjutus on jäetud hoiatuses toodud tähtajaks
täitmata (vt 14.12.2021 objekti kontrollimise protokoll nr 1110572, dtl 51‒57). Ettekirjutuse
täitmata jätmise osas pole ka poolte vahel vaidlust. Seega on täidetud ATTS § 8 lg-s 1 sätestatud
sunnivahendi kohaldamise eeldused. Ka ei esine ATTS § 8 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi
kohaldamist välistavaid asjaolusid: sunni rakendamise aluseid pole ära langenud, ettekirjutuse
aluseks olnud õigusnorm pole tunnistatud kehtetuks, sunnivahendi rakendamist pole edasi
lükatud, ka pole halduskohus peatanud sunnivahendi rakendamist ‒ kaebaja esialgse
õiguskaitse taotluse jättis halduskohus rahuldamata ning seda määrust ei muutnud ka Tallinna
Ringkonnakohus, jättes kaebaja määruskaebuse 10.03.2022 rahuldamata. Seega on
sunnivahendi rakendamine lubatav.
17. Järgnevalt tuleb kontrollida seda, kas kohaldatud sunniraha määr ‒ 5000 eurot ‒ on
proportsionaalne. Kohus leiab, et kohaldatud sunniraha määr on proportsionaalne. Vastustaja
on põhjendatult tähelepanu juhtinud sellele, et sunniraha suuruses 5000 eurot on vähem kui 1/6
JäätS § 1193 sätestatud sunniraha ülemmäärast 32000 eurot. Haldusasjas nr 3-20-1412 leidis
tuvastamist, et jäätmete ladustamisega Sauna tn 4 kinnistule on juba kaasnenud negatiivne
keskkonnamõju – 2016. a augustis on toimunud big-bag kottides hoiatava tehnilise süsiniku
põleng, mis laienes ka Sauna tn 4 kinnistul asuvasse tootmishoonesse, jäätmetest saastunud
sadevesi on imbunud pinnasesse ja Kunda jõkke, osa big-bag kotte on purunenud ja tehniline
süsinik on välja valgunud pinnaskattega ja asfalteeritud aladele. Ringkonnakohus nõustus
vastustajaga, et kuniks jäätmeid ei likvideerita, on negatiivse keskkonnamõju oht jätkuvalt
olemas. Ringkonnakohus leidis ka, et vastustajal ei olnud alust ettekirjutuse tegemisega kauem
viivitada (otsuse p-s 11 ja 12). Ka on Keskkonnaamet oma 06.08.2021 vastuses Riigikohtule
haldusasjas nr 3-20-1412 esitanud tõendeid (dtl 106‒107) ja selgitanud, et paljud big-bag kotid
on katkised ning ka terved kotid on eeldatavasti ilmastikutingimuste tulemusena muutunud
hapraks ja purunemisohtlikuks. Samuti on 14.12.2021 objekti kontrollimise protokollis välja
toodud, et kottide lähemal vaatlusel oli näha, et present on katkistelt big-bag kottidelt osaliselt
ära vajunud ning kottide läheduses olevate puude tüved on kattunud kottides olnud tahmaga.
Seega ei ole katkiste kottide katmisega tagatud, et jäätmed ei satuks keskkonda. Presendiga
mitte kaetud kottide vaatlusel tuvastati ka katkiseid kotte (vt 14.12.2021 objekti kontrollimise
protokoll nr 1110572). Seega kaasneb tahma ladustamisega Sauna tn 4 kinnistul vahetu ja pidev
oht tahma keskkonda sattumiseks ja keskkonnahäiringute tekkimiseks. Kaebaja väide, et
jäätmed ei kujuta keskkonnale ohtu, pole tõele vastav.
18. Tallinna Ringkonnakohus analüüsis 10.03.2022 määruse p-s 13 kaebaja suutlikkust
määratud suuruses sunniraha tasuda. Ringkonnakohus leidis, et kaebaja ei ole põhistanud, et
Keskkonnaameti 31.12.2021 teate alusel nõutava sunniraha suurus oleks ilmselgelt ülemäärane
või tooks sunniraha sissenõudmine temale kaasa ebaproportsionaalselt koormavad tagajärjed.
Ringkonnakohus tõi välja ka selle, et kaebaja omandas Sauna tn 4 kinnistu 25.09.2018, mil seal
juba ladustati vaidlusalust tehnilist süsinikku (tahma), ning Keskkonnainspektsioon oli
31.08.2017 ettekirjutusega nr 01001016 kohustanud kinnistu varasemat omanikku Floberg
Capital OÜ-d jäätmed likvideerima hiljemalt 31.12.2017 (sh läbis seegi ettekirjutus kohtuliku
kontrolli ja tunnistati 30.10.2018 jõustunud Tallinna Halduskohtu 27.09.2018 otsusega nr 3-17-
1992 Sauna tn 4 kinnistut puudutavas osas õiguspäraseks). Seega pidi kaebaja juba kinnistut
omandades olema teadlik seal ladustatud jäätmetega seotud kohustustest, mis läksid üle temale
kui eriõigusjärglasele. Halduskohus nõustub ringkonnakohtu poolt osundatuga ka selles, et
sunniraha ei peagi olema adressaadi jaoks hõlpsasti tasutav, sest sellisel juhul ei pruugiks see
motiveerida teda üldse ettekirjutust täitma.
Ülaltoodu valguses ei saa sunniraha määras 5000 eurot pidada ebaproportsionaalselt suureks
summaks. Põhjendamata on kaebaja väide, et määratud sunniraha ei aita kaasa ettekirjutuse
täitmisele. Kohus peab usutavaks, et ilma sunnirahata jääks keskkonnaoht veel teadmata ajaks
likvideerimata. Seetõttu tuleb vastustaja tegevust ka sunniraha suuruse valikul pidada
õiguspäraseks.
19. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja
ei ole esitanud taotlust kohtukulude välja mõistmiseks, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud
menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja kohtukulud jäävad kaebaja
enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)