2-20-9156/87 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-9156

Tsiviilasi

Endel Uppini hagi Tanel Valgu vastu ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks ning isiklike õiguste

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

7240 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. märtsi 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tanel Valgu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

19. aprill 2022

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Tanel Valk (isikukood xxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja (hageja): Endel Uppin (isikukood xxxxxxxxx),

esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 5. märtsi 2021. a otsus.

2. Jätta Endel Uppini hagi Tanel Valgu vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks

ning isiklike õiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata.

3. Tanel Valgu apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes Endel Uppini kanda. Menetluskulude

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Endel Uppin (hageja) esitas 22. juunil 2020 Tartu Maakohtule hagi Tanel Valgu (kostja)

vastu, milles palus kohustada kostjat omal kulul lükkama ümber tema Facebooki ajajoonel

29. aprillil 2018. a postituses „Uppini vägiteod jätkuvad!!?“ avaldatud ebaõiged ja eksitavad

andmed hageja kohta justkui oleks hageja varastanud korteriühistute tagant, vedanud prügi

laiali mööda valla metsaaluseid ning rikkunud või hävitanud vallale kuuluvat vara avaldades

oma Facebooki ajajoonel ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse järgmises sõnastuses:

„Mina, Tanel Valk, avaldasin oma Facebooki ajajoonel 29. aprillil 2018. a Endel Uppini kohta

tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid andmeid. Käesolevaga lükkan need andmed ümber

ning avaldan järgmist: Endel Uppin ei ole varastanud majaühistute tagant. Endel Uppin ei ole

vedanud oma prügi laiali mööda valla metsaaluseid ega rikkunud või hävitanud valla vara.“

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 29. aprillil 2018 oma Facebooki ajajoonel hageja kohta

kõigile Facebooki kasutajatele kättesaadava postituse, mis algavad sõnadega „Uppini vägiteod

jätkuvad!?“. Postituses avaldas kostja hageja kohta mitmeid ebaõigeid faktiväiteid, samuti

esitas hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, rikkudes sellega hageja isiklikke õigusi

ning põhjustades mittevaralise kahju.

Postituses on kostja esitanud hageja kohta eelkõige järgmised ebaõiged faktiväited:

1) hageja on varastanud tervete majaühistute tagant;

2) hageja on vedanud oma prügi laiali mööda Valga valla territooriumite metsaaluseid;

3) hageja on rikkunud või hävitanud Valga vallale kuuluvat vara.

Hagejat ei ole varguses süüdi mõistetud, seega on ebaõige käsitleda teda vargana või isikuna,

kes on varastanud tervete majaühistute tagant. Samuti ei ole hagejat karistatud prügi

laialivedamise eest. Hageja ei ole kunagi valla vara tahtlikult hävitanud. Hageja leidis, et kostja

on teadlikult esitanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ning tegemist on isiku au teotavate

väidetega.

Postituses on kostja esitanud järgmised ebakohased väärtushinnangud:

1) nimetanud hagejat kaabakaks (kellel teised samasugused kaabakad tegutseda lasevad);

2) avaldanud, et kui mitte kinnipidamisasutuses ei peaks selline inimene olema, siis kindlasti ei

tohi taoline isik mitte ligilähedalgi olla mingitele vastutavatele ametikohtadele avalikus

teenistuses.

Eelnimetatus sisaldub hinnang, et hageja on sobimatu töötama vastutavatel ametikohtadel

avalikus teenistuses. Väites, et hageja peaks eeldatavalt viibima kinnipidamisasutuses, on kostja

sisuliselt väitnud, et hageja on kurjategija.

Postituse sõnakasutusest on ilmne, et kostja eesmärk on hageja laimamine, halvustamine ning

tema inimväärikuse alandamine. Järelikult on kostja rikkunud hageja isiklikke õigusi, esitades

tema kohta ebaõigeid andmeid ja ebakohaseid väärtushinnanguid, seeläbi teotades tema au

ning rikkudes head nime. Postitus põhjustas ja põhjustab jätkuvalt hagejale negatiivseid

emotsioone, meeleolulangust, ärevustunnet jms psüühilisi pingeid. Hageja tajus ja tajub

avalikku hukkamõistu, eelkõige oma äripartneritelt ja isikutelt, kellega ta suhtleb. Sealjuures ei

ole hagejal õnnestunud peale kostja kõnealuse postituse avaldamist leida tööd, mis täiendavalt

süvendab hageja kannatusi ja üleelamisi.

Hagejal on tekkinud ka varaline kahju 240 eurot, mis seisneb kohtueelsetes õigusabikuludes.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda

jätmist. Kostja ei nõustunud sellega, et ta on esitanud hageja suhtes ebaõigeid faktiväiteid, st

avaldatud väited on tõesed.

Kostja on lugenud avalikkusele kättesaadavat infot, mille põhjal ta väitis, et hageja on

majaühistute tagant varastanud, s.o majaühistute vara majaühistute loata ja teadmata ära

võtnud. Kostja viitas 24. märtsi 2010. a ERR artiklile „Pealtnägija: tippkeskerakondlane kaotas

võõra raha“, 3. oktoobri 2011. a Äripäeva artiklile „Rahapööritaja sai konkursita linna palgale“,

13. juuli 2013. a Valgamaalase artiklile „Nägelused OÜ Valga June võlgnevuste ümber

jätkuvad“, 10. septembri 2009. a Valgamaalase artiklile „Elanike raha ei jõudnud kütte- ja

veefirmadeni“. Kostja lisas, et artiklitest nähtub, et hagejale kuulunud ja tema poolt juhitud

äriühing tekitas Valga elanikele sadu tuhandeid kroone kahju, kuna korjas mitmetelt

korteriühistutelt raha, kuid ei kandnud seda edasi teenusepakkujatele, vaid kasutas oma

ettevõtluses. Hageja on ise ajakirjanikele tunnistanud, et kasutas korteriühistute raha

mittesihtotstarbeliselt, kuna võttis ja kasutas korteriühistute raha nende loata muudeks

investeeringuteks. Kostjani ei ole jõudnud info, et meediaväljaanded oleks oma artiklites

esitatud faktiväited ümber lükanud.

Kostja oli seisukohal, et hageja tegevus on käsitletav ühistute tagant varastamisena ja kostja oli

õigustatud nimetama hageja tegevust korteriühistute tagant varastamiseks. Kostja selgitab, et ei

ole väitnud, et hageja on varguse eest väärteos või kuriteos süüdi mõistetud.

Kostja selgitas, et ta on väitnud, et hageja on vedanud oma prügi laiali mööda valla territooriumi

metsaaluseid. Kostja viitas 20. mai 2017. a Postimehe artiklile „Valga poliitik ei võta

prügistamist omaks“ ning leidis, et artiklist nähtub, et hageja andis ära tasuta äraantava prügi,

tasulise prügi andis ära aga alles pärast seda, kui käis koos keskkonnainspektoriga prügi

mahapaneku kohtades ja prügi sealt ära koristas. Kostja vestles keskkonnainspektsiooniga, kust

öeldi, et hagejat ei ole karistatud, kuna ta ise vabatahtlikult prügi ära koristas.

Kostja kinnitas, et ta on väitnud, et hageja on rikkunud/hävitanud vallale kuuluvat vara. Kostja

viitas 27. aprilli 2018. a K.K. i Facebooki postitusele. Hageja tegevus on põhjustanud Valga

vallale kuuluva vara kahjustamise. Asjaolu, et hageja tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitas, ei

muuda vara rikkumise fakti olematuks.

Kostja leidis, et tegemist pole ebakohaste väärtushinnangutega. Nimetades hagejat kaabakaks,

lähtus kostja sellest, et ta on avalikult kättesaadava info kohaselt käitunud mitteausalt, alatult,

häbitult, jultunult, ebasündsalt. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et hageja ei peaks töötama

avalikus teenistuses vastutaval ametikohal. Kostja viitas 8. detsembri 2011. a Valgamaalase

artiklile „Endel Uppin astus taas kohtu ette“ ja 8. oktoobri 2011. a Valgamaalase artiklis Valga

Linnavolikogu liikme Enno Kase seisukohale.

Väärtushinnanguid puudutavas osas leidis kostja, et tegemist on isikliku arvamusega. Kostja

avaldatu, et hageja ei tohiks olla vastutavatel ametikohtadel avalikus teenistuses ja peaks

viibima kinnipidamisasutuses, on väärtushinnang, mis on tehtud faktiväidete põhjal ning mille

kostja on saanud avalikust ajakirjandusest. Kostja leidis, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna

väärtushinnangud ei ole tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg-st 1 õigusvastased.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 5. märtsi 2021. a otsusega hagi ja kohustas kostjat omal kulul

ümber lükkama tema Facebooki ajajoonel 29. aprilli 2019. a postituses „Uppini vägiteod

jätkuvad!!?“ avaldatud ebaõiged andmed hageja kohta, avaldades viie tööpäeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest oma Facebooki ajajoonel ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse

järgmises sõnastuses:

„Mina, Tanel Valk, avaldasin oma Facebooki ajajoonel 29. aprillil 2019 Endel Uppini kohta

tegelikkusele mittevastavaid ja eksitavaid andmeid. Käesolevaga lükkan need andmed ümber

ning avaldan järgmist: Endel Uppin ei ole varastanud majaühistute tagant. Endel Uppin ei ole

vedanud oma prügi laiali mööda valla metsaaluseid ega rikkunud või hävitanud valla vara.“

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 300 eurot ja varalise

kahju hüvitise 240 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude katteks 927 eurot 40 senti.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avalduse puhul, et hageja peaks eeldatavalt viibima

kinnipidamisasutuses, on tegemist faktiväite või väärtushinnanguga.

Kohus märkis, et kinnipidamisasutuses ei viibi üksnes süüdimõistetud kurjategijad.

Kinnipidamisasutuses, s.o vanglas või arestimajas viibivad nii kinnipeetud, arestialused kui ka

vahistatud (vangistusseaduse § 2-4), s.o ka isikud, kes on kahtlustatavana kinni peetud ning

isikud, kellele on kohaldatud tõkendina vahistamist. Seega ei saa kostja esitatud lausetest teha

järeldust, et hageja on toime pannud kuriteo ning selle eest ka süüdi tunnistatud.

Kinnipidamisasutuses viibimist on võimalik tuvastada. Kohtule ei ole teada, et hageja viibiks

või oleks viibinud kinnipidamisasutuses. Arvestades lause avaldamise konteksti ja stiili, pidi

mõistlik lugeja järeldama, et kostja avaldab oma arvamust, et hageja võiks/peaks viibima

kinnipidamisasutuses. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et tegemist on väärtushinnanguga.

Kohus leidis, et kostja postituses avaldati järgmisi faktiväiteid: 1) hageja on varastanud tervete

majaühistute tagant; 2) hageja on vedanud oma prügi laiali mööda Valga valla territooriumite

metsaaluseid; 3) hageja on rikkunud või hävitanud Valga vallale kuuluvat vara.

Kohus leidis, et kostja postituses avaldati järgmisi väärtushinnanguid: 1) hageja on kaabakas;

2) hageja peaks eeldatavalt viibima kinnipidamisasutuses; 3) hageja on sobimatu töötama

vastutavatel ametikohtadel avalikus teenistuses.

Kohus märkis, et käsitletavad faktiväited (st varastamine, võõra vallasasja rikkumine või

hävitamine ning prügi mahapanek) on õiguslikus mõttes süüteona karistatavad teod ning

omavad seega ka karistusõiguslikku sisu ja tähendust.

Kostja ei ole tõendanud, et väide „Endel Uppin on varastanud tervete majaühistute tagant“

vastab tegelikkusele. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab „varastama“ võõrast

vara omaniku loata ja teadmata ära võtma. Kohtu hinnangul ei saa 24. märtsi 2010. a ERR

artikli „Pealtnägija: tippkeskerakondlane kaotas võõra raha“ (dtl 60-63), 3. oktoobri 2011. a

Äripäeva artikli „Rahapööritaja sai konkursita linna palgale“ (dtl 58-59), 13. juuli 2013. a

Valgamaalase artikli „Nägelused OÜ Valga June võlgnevuste ümber jätkuvad“ (dtl 47-49),

10. septembri 2009. a Valgamaalase artikli „Elanike raha ei jõudnud kütte- ja veefirmadeni“

(dtl 53-54) põhjal teha järeldust, et hageja oleks varastanud tervete majaühistute tagant.

Artiklites ei ole esitatud väidet, et hageja oleks raha varastanud.

Kohus leidis, et kostja ei ole tõendanud, et väide „Endel Uppin on vedanud oma prügi laiali

mööda valla territooriumite metsaaluseid“ vastab tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei saa 20. mai

2017. a Postimehe artikli „Valga poliitik ei võta prügistamist omaks“ (dtl 55-57) põhjal teha

järeldust, et hageja oleks vedanud prügi laiali mööda valla territooriumite metsaaluseid. Artiklis

on leitud, et hageja võis seda teha, kuid puudub kinnitus.

Kohus oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et väide „Endel Uppin on rikkunud või

hävitanud vallale kuuluva vara“, vastab tegelikkusele. K.K. i 27. aprilli 2018. a Facebooki

postitust, millele kostja on viidanud oma 2. septembri 2020. a vastuses hagile

(dtl 70), ei saa lugeda tõendiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 mõttes. Kohtu

hinnangul ei saa hageja esitatud hagiavalduse lõigust teha järeldust, et hageja on võtnud omaks

faktiväite vallale kuuluva vara rikkumise või hävitamise kohta. Kohus leidis, et kostja on

meelevaldselt loonud iseseisvalt uue faktiväite, mis ei vasta tegelikkusele.

Kostja ei ole tõendanud, et tema avaldatud faktiväited vastavad tegelikkusele. Seega on

tegemist ebaõigete andmetega VÕS § 1047 mõttes. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja

nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.

Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isikuõigusi. Kohtu hinnangul on kostja

faktiväiteid esitades omistanud nimetatud teod hagejale. Kohtule esitatud postituse

kuvatõmmisest nähtuvalt algab postitus sõnadega „Uppini vägiteod jätkuvad!!?“ (dtl 14). Kui

mõistlik inimene loeb kostja postitust, saab ta aru, et postituses toodud väited käivad

konkreetselt hageja kohta.

Kohtu hinnangul on isikule süütegude toimepanemise omistamine tema au teotav. Kohus leidis

eelnevalt, et kostja esitatud faktiväited ei vasta tegelikkusele. Seega on kostja esitatud

väärtushinnangud ebakohased, sest on kujundatud ebaõigete faktide alusel. Eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt tähendab „kaabakas“ autut, nurjatult, sündsusetult, sageli ka

seadusevastaselt toimivat inimest. Kohus oli seisukohal, et kostjal ei olnud mõistlikku õigustust

hagejat üldsuse ees halvustada. Sõna „kaabakas“ on Eesti kultuuriruumis halvustava

tähendusega ning kõnealused laused on esitatud inimest mõnitavas, mainet kahjustavas

väljendusviisis. Kohtu hinnangul on kostja eesmärk olnud kõneksoleva postitusega halvustada

hagejat ning väljendada oma negatiivset suhtumist hagejasse. Kohtu arvates on hageja kohta

kasutatud sõna „kaabakas“ ja hinnangud lausetes „kui mitte kinnipidamisasutuses ei peaks

selline inimene olema“ ja „kindlasti-kindlasti ei tohi taoline isik mitte ligilähedalgi olla

mingitele vastutavatele ametikohtadele avalikus teenistuses“ ebakohased väljendusviisid ning

selliselt väärtushinnangutena põhjendamatud. Kostja on teotanud hageja au ja head nime

alandavas ja inimest mõnitavas väljendusvormis.

Kohtu hinnangul ei ole alust teha järeldust, et kostja oleks piisava põhjalikkusega enda

avaldatud väiteid kontrollinud. Kohus leidis, et saadud andmeid peab kontrollima ka juhul, kui

andmed on saadud meediaväljaandelt. Kostja postituse puhul ei ole tegemist meediaväljaannete

(meedias juba avaldatud faktide) tsiteerimisega, vaid nende põhjal uute järelduste loomisega

ning avaldamisega kostja postituses. Õigustatud huvi avaldada isiku kohta ebaõigeid

faktiväiteid ei saa kohtu hinnangul sisustada avalikkuse (sh kolmandate isikute) huviga.

Eeltoodust tulenevalt oli kohus seisukohal, et kostjal ei olnud faktiväidete avaldamise suhtes

õigustatud huvi ning kostja ei kontrollinud andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele.

Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel on põhjendatud lähtuda asjaolust, et tegemist oli

kostja poolt postituse avaldamisega kostja enda Facebooki ajajoonel, kus postitust võis näha ca

2000 kostja Facebooki sõpra (dtl 111). Seega oli kahju intensiivsus ja kestvus piiratud

isikuliselt. Kostja märkis kohtuistungil, et postitust ei ole ta ise maha võtnud ning ta ei saa

kinnitada ega ümber lükata, kas postitus on jätkuvalt üleval (dtl 111). Seega ei ole kahju

intensiivsus ja kestvus ajaliselt piiratud. Kohus oli seisukohal, et teise isiku halvustamine

avalikkuse ees on õigusvastane.

Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Ebakohane väärtushinnang avaldati

internetiportaalis ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Tegemist on inetu ja halvustava

sõnakasutusega ning jättis lugejale mulje, justkui oleks hageja need teod korda saatnud. Kohus

pidas kahju suuruse määramisel oluliseks asjaolu, et nimetatud ebakohase väärtushinnangu ja

ebaõigete faktiväidete avaldamine ei saanud kohtu hinnangul tekitada hagejale siiski

ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Arvestades kostja rikkumise ulatust ja intensiivsust, leidis

kohus, et käesoleval juhul saab mittevaralise kahju mõistlikuks summaks pidada 300 eurot.

Kohus leidis, et kohtueelses menetluses õigusabi kasutamine oli mõistlik, arvestades, et

advokaadi kaasamine aitab teha enne kohtusse nõuete esitamist vajalikke ja mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid, sh esmajoones püüda lahendada vaidlus kohtuväliselt. Kohus

rahuldas hageja varalise kahju hüvitamise nõude summas 240 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja esitatud faktiväited rajanevad ajakirjanduses läbi käinud faktiväidetele ning tema

postitus on nende väidete kompilatsioon.

Kostja on seisukohal, et väide „Endel Uppin on varastanud tervete majaühistute tagant“ on

tõendatud ja vastab tegelikkusele. Kostja esitas oma väite tõendamiseks vastavad artiklid.

Pealtnägija 24. märtsi 2010. a loost tuleneb, et inimesed on nimetanud hagejat korduvalt

muuhulgas vargaks, eksitajaks ning tema käitumist alatuks ja sigaduseks. Seega on tõendatud,

et kostja ei ole faktiväidet, et kostja on korteriühistute tagant varastanud, ise välja mõelnud.

Pealtnägija loost tuleneb, et KÜ liikmed tasusid hageja äriühingule OÜ Valga June

kommunaalmakseid, mis ei jõudnud kunagi teenusepakkujani. Pealtnägijas on nimetatud sellist

teguviisi raha kantimiseks, kuna samal ajal, kui kasvasid korteriühistute võlad, suurenesid

hageja annetused Keskerakonnale. Kuigi hageja teo puhul on sisuliselt tegemist omastamisega,

on arusaadav, et keskmine õigusteadmisi mitteomav isik võib nii seda kui ka raha kantimist

nimetada üldiselt varastamiseks.

Kostja leidis, et väide „Endel Uppin on vedanud oma prügi laiali mööda valla territooriumite

metsaaluseid“ on tõendatud ja vastab tegelikkusele. Kostja nõustus maakohtuga selles, et

pelgalt 20. mai 2017. a artikli põhjal ei saa teha järeldust, et hageja oleks vedanud prügi laiali

mööda valla territooriumite metsaaluseid, st artiklis jääb see väide üksnes spekulatsiooniks.

Kostja kontrollis faktiväite tõelevastavust Keskkonnainspektsioonist, kus kinnitati, et hageja on

vabatahtlikult artiklis nimetatud prügi ära koristanud. Kostja hinnangul peab mõistlik inimene

aru saama, et hageja on selle teo omaks võtnud, sest vastasel juhul puudub eluliselt usutav

mõistlik põhjendus sellele, miks ta peab vabatahtlikult prügi ära koristama.

Kostja leiab, et väide „Endel Uppin on rikkunud või hävitanud vallale kuuluva vara“ on

tõendatud ja vastab tegelikkusele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt hagiavalduses viidatud

juhtum, kus tema poolse kasutamise tulemusena uppus vallale kuuluv mootorsaan Peipsi järve,

täidab delikti üldkoosseisu, sest on mõistlikult arusaadav, et kord veekogus läbi käinud

mootorsaan on selle järgselt ulatuslike veekahjustustega. Kui hageja ei oleks mootorsaani

kahjustanud, siis puudub mõistlik põhjendus, miks ta pidi vallale tekitatud kahju hüvitama.

Kostja on seisukohal, et tal oli andmete avaldamise vastu õigustatud huvi (VÕS § 1047 lg 3),

kuivõrd hageja puhul on tegemist kohaliku juhtiva poliitikuga, kellel on varasemalt olnud ka

linnapeaks saamise ambitsioonid. Faktide avalikustamist, mis aitab kaasa avalikule arutelule

demokraatlikus ühiskonnas ning mis puudutavad poliitikuid, kes teostavad oma

ametiülesandeid, tuleb eristada andmete avaldamisest sellise isiku eraelu kohta, kes selliseid

funktsioone ei täida.

Kostja on seisukohal, et vaidlusaluste väärtushinnangute andmine ei ole olnud hagejat

alavääristavad. Kostja on nende väärtushinnangute andmisel väljendanud üksnes enda

hinnangut hageja teguviisile, mille on ta kujundanud kõikidele ajakirjanduses kajastatud ja

kohalikul tasandil erinevate inimestega peetud vestlustest saadud informatsiooni põhjal. Eesti

keele seletav sõnaraamat tõlgendab sõna „kaabakas“ muu hulgas kui autut ja sageli ka

seadusvastaselt toimivat inimest, millele viitavad hageja teod.

Väärtushinnang, et hageja peaks eeldatavalt viibima kinnipidamisasutuses, ei ole samuti tema

skandaalset tausta arvestades liialdatud. Seadusekuulekus ei ole hagejale kõige omasem, millest

annab tunnistust 12 väärtegu ja üks kuritegu, mille eest on ta ka karistust kandnud. Eelkõige on

kostja oma väärtushinnanguga pidanud silmas seda, hageja on 2010. a Pealtnägija loos

kajastatud KÜ rahade kaotamisega pääsenud puhtalt, mis tema hinnangul ei ole õige, arvestades

milliseid

üleelamisi

on

ta

sellise

teguviisiga

asjaosalistele

põhjustanud.

Selle

väärtushinnanguga andiski kostja oma hinnangu hageja teguviisile.

Väärtushinnang, et hageja on sobimatu töötama vastutavatel ametikohtadel avalikus

teenistuses, on samuti tema skandaalset minevikku arvestades kostja poolne põhjendatud

hinnang hageja käitumisele. Kuna hageja puhul on tegemist kohaliku tasandi ühe juhtiva

poliitikuga, siis ei sobi ta kostja hinnangul kõrgetele ametipositsioonidele, kuna kostja arvates

peaksid poliitikud olema laitmatu taustaga, ausad ja ennekõike seadusekuulekad.

Kostja ei ole väärtushinnangute andmisel mingilgi määral liialdanud, sest tema eesmärk ei

olnud hagejat alavääristada. Kuna kostja tegevus ei ole olnud õigusvastane ja süüline, siis ei

vastuta kostja ka hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise

eest.

Põhjendamatu on varalise kahju hüvitamise nõue.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

Väide „Endel Uppin on varastanud tervete majaühistute tagant“ ei ole tõendatud ega vasta

tegelikkusele. Hagejale ei ole esitatud kahtlustust varguses, rääkimata süüdimõistvast otsusest.

Väide „Endel Uppin on vedanud oma prügi laiali mööda valla territooriumite metsaaluseid“ ei

ole tõendatud ega vasta tegelikkusele. Asjaga tegelenud ametkonnad ei ole keegi tuvastanud

ega võtnud vastutusele hagejat metsaaluste prügistamise eest. Hagejat ei ole prügistamise eest

karistatud väärteo korras.

Hageja ei ole rikkunud või hävitanud vallale kuuluvat vara. Ebaõige on väide, et mootorsaani

läbi Peipsi järve jää vajumisega on hageja poolt täidetud delikti üldkoosseis. Tegu ei olnud

õigusvastase käitumisega vaid õnnetusjuhtumiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 439 ning ületanud hagi piire,

mõistes kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitisena 240 eurot. Hageja on küll hagi

põhjendustes välja toonud, et talle on varaline kahju tekkinud, kuid hagis ei ole esitatud nõuet

kostjalt varalise kahju hüvitise väljamõistmiseks (tl 6 pöördel). Maakohus on 21. juulil 2020

kirjaga (tl 15) juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et ta ei ole esitanud hagiavalduse

resolutsioonis varalise kahju hüvitamise nõuet. Hageja kohtu antud tähtaja jooksul varalise

kahju hüvitamise nõuet ei esitanud. Hageja ei esitanud seda nõuet kirjalikult ka hiljem. Üksnes

maakohtu istungil vastusena kohtu küsimusele ütles hageja, et soovib 240 euro kohtueelsete

õigusabikulude väljamõistmist. Hagi ja selles esitatud nõuded peavad olema TsMS § 334 lg 1

järgi kirjalikult vormistatud (vt ka Riigikohtu 7. aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-10,

p 10). Seega ei saanud hageja esitada nõuet 240 euro väljamõistmiseks suuliselt kohtuistungil.

Maakohus ei ole seda nõuet ka määrusega menetlusse võtnud ega andnud kostjale võimalust

sellele vastata. Seega ei olnud nõuet kohtu menetluses ning maakohus ei oleks tohtinud seda

nõuet rahuldada.

8. Hageja on esitanud nõude ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks ning ebaõigete

faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärsus

on kohtumenetluses tõendatav, väärtushinnang väljendub aga isikule antud hinnangus, mis oma

sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega, ning

seda on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust (vt nt

Riigikohtu 13. aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 26). Hageja leiab, et kostja on

avaldanud tema kohta järgmised faktiväited:

 hageja on varastanud tervete majaühistute tagant;

 hageja on vedanud oma prügi laiali mööda valla territooriumite metsaaluseid; ja

 hageja on rikkunud või hävitanud Valga vallale kuuluvat vara.

Maakohus on kõiki neid väiteid pidanud faktiväideteks. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu

seisukohaga esimese väite osas. Kuigi vargus on karistusseadustikus kindlalt määratletud

koosseisuga kuritegu, ei saa sõna „varastanud“ kasutamist tavakeeles sellega samastada.

Üldjuhul on sellise väljendi kasutamise puhul tegemist väärtushinnanguga, kuivõrd isik on seda

väljendit valides lähtunud enda subjektiivsest õigusetõlgendusest (vt Riigikohtu 13. aprilli

2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27). Praeguses asjas ei nähtu vaidlusalusest kostja

postitusest ka mingeid konkreetseid faktiväiteid, millega kostja oleks seda hinnangut seostanud.

Seega ei selle väite ümberlükkamist nõuda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teine ja kolmas väide on faktiväited, mille õigsust on

võimalik kontrollida.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ekslikult leidnud, et faktiväited: „hageja on vedanud

oma prügi laiali mööda valla territooriumite metsaaluseid“ ja „hageja on rikkunud või

hävitanud Valga vallale kuuluvat vara“, on ebaõiged.

Ringkonnakohus märgib esmalt, et põhjendamatu on hageja seisukoht, mille kohaselt on

faktiväited valed, kuna teda ei ole nimetatud tegude eest kriminaal- või väärteomenetluses süüdi

tunnistatud. Kohus kontrollib praeguses asjas seda, kas kostja nimetatud faktilised asjaolud on

tegelikus elus toimunud. Isiku süüdimõistmine on riigi sanktsioon teatud tegudele, kuid selle

puudumine ei tähenda, et kostja väidetud asjaolud ei ole aset leidnud.

Seoses Valga valla vara hävitamise või rikkumisega tõi kostja maakohtus välja asjaolu, et

hageja kasutas vallale kuuluvat mootorsaani. Kasutamise käigus kukkus mootorsaan läbi Peipsi

järve jää ja uppus. Selle asjaolu on hageja nii hagis, maakohtu istungil kui ka ringkonnakohtu

1. veebruari 2022. a istungil omaks võtnud. Maakohtu otsus on selle väite osas vastuoluline.

Ühelt poolt maakohus leidis, et hageja nentis mootorsaani uppumist, kuid ei ole kinnitanud

mootorsaani rikkumist või hävitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et olukorras,

kus mootorsaan upub on ta kas hävinenud (juhul, kui ta jäi järvepõhja) või vähemalt

kahjustunud, sest uppumine toob kaasa mootorsaanile veekahjustusi. Hageja on küll väitnud, et

tegemist oli õnnetusega, kuid kostja ei ole tehtud postituses väitnudki, et tegu oleks hageja

tahtliku tegevusega. Seega ei ole kostja selles osas ebaõigeid faktiväiteid avaldanud.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud ka asjaolu, et hageja vedas enda prügi valla

territooriumil asuvatesse metsadesse. Ringkonnakohtu hinnangul on see asjaolu võimalik

tuvastada artikli „Valga poliitik ei võta prügistamist omaks“ ja tunnistaja A.O. i ütluste alusel.

Nii artiklist kui ka tunnistaja ütlustest nähtub, et hageja tunnistas kohapeal, et tunnistaja maal

olnud prügi oli pärit tema ema korterist, mida vedas tema ise koos pereliikmetega. Kuigi ei

artiklist ega tunnistaja ütlustest ei nähtu, et hageja oleks kinnitanud, et tema vedas prügi metsa

alla, võib seda siiski järeldada. Nimelt ei ole hageja püstitanud endapoolset usutavat versiooni

sellest, kuidas muul viisil tema veetud prügi metsa alla sattus. Artiklist ja tunnistaja ütlustest

nähtuvalt väitis hageja, et oli viinud prügi jäätmejaama. Selle väite tõelevastavuse lükkab

ümber ainuüksi asjaolu, et prügi oli metsa all, mitte jäätmejaamas. Asjas ei ole esitatud ühtegi

mõistlikku põhjendust, miks ja kuidas oli võimalik just hageja prügi sattumine jäätmejaamast

tunnistajale kuuluvasse metsa.

Eeltoodust tulenevalt on kostja tõendanud enda avaldatud faktiväidete tõelevastavust. Seega ei

ole täidetud VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eeldused, mistõttu tuleb hageja nõue ebaõigete

andmete ümberlükkamiseks jätta rahuldamata.

10. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses hageja kohta

ebaõigete andmete ning ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Ringkonnakohus leidis

eelnevalt, et kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid avaldanud. Õigete faktiväidete

avaldamine ei ole VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt õigusvastane, mistõttu ei saa hageja

VÕS § 1043 järgi sellega tekitatud kahju hüvitamist nõuda.

11. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka osas, milles maakohus leidis, et kostja on

avaldanud hageja kohta õigusvastaselt ebakohaseid väärtushinnanguid. Iseenesest kostja

esitatud hinnangud, et hageja on varastanud majaühistute tagant, ta on kaabakas ning ta ei sobi

vastutavale ametikohale avalikus teenistuses või peaks isegi kinnipidamisasutuses viibima,

võivad hageja au ja head nime riivata. Samas on VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse

rikkumise õigusvastasus välistatud, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega

kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb

sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. VÕS § 1046

lg 1 teise lause kohaselt tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet

rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostja avaldatud väärtushinnangud VÕS § 1046 lg-te 1 ja 2 kohaselt õigusvastased.

Ringkonnakohus põhjendab seda seisukohta järgnevalt.

12. Esmalt tuleb arvestada asjaoluga, et hageja on Valga linnas tegutsev poliitik, st avaliku elu

tegelane. Hageja on selle asjaolu nii maakohtu istungil kui ka ringkonnakohtu 23. novembri

2021. a istungil omaks võtnud. Poliitiku puhul on õigustatud üldsuse kõrgendatud huvi tema

isiksuse ning tema poliitilise ja ametialase tegevuse vastu (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 15). Seega peab hageja taluma võrreldes tavinimesega tema suhtes

tehtavat teravamat kriitikat. Ringkonnakohus leiab, et juba ainuüksi asjaolu, et hageja on

poliitik õigustab kostja antud hinnangut, et hageja ei tohiks olla vastutavatel ametikohtadel

avalikus teenistuses. Tegu on sellise hinnanguga, mida peab demokraatlikus ühiskonnas taluma

iga poliitik.

13. Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei saa, arvestades kostja välja toodud ja tõendatud

asjaolusid, pidada kostja esitatud väärtushinnanguid põhjendamatuks. Väärtushinnangu

ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse

hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või

ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist, lisaks võib

väärtushinnangu ebakohasus ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt nt Riigikohtu

25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36).

Ringkonnakohus tuvastas eelnevalt, et hageja vedas enda prügi metsa alla, mitte jäätmejaama.

Lisaks on kostja toonud välja asjaolu, et hageja oli OÜ Valga June juhatuse liige. See äriühing

osutas erinevatele Valga linna korteriühistutele teenust, mille käigus pidi OÜ Valga June

vahendama korteriühistute makseid kommunaalteenuste (küte, vesi) osutajatele. Seejuures

kasutas aga hageja OÜ-le Valga June laekunud raha mitte kommunaalteenuste eest tasumiseks,

vaid muudel eesmärkidel. Maakohus nende väidete tõendatust ei hinnanud, leides ekslikult, et

faktiväiteks on see, et hageja on majaühistute tagant varastanud, mis nagu eespool toodud on

õiguslik hinnang hageja tegevusele, mitte faktiline asjaolu, mille tõendatust saaks kontrollida.

Ringkonnakohus leiab, et kostja on esitatud väiteid hageja tegevuse kohta tõendanud esitatud

artiklite „Pealtnägija: tippkeskerakondlane kaotas võõra raha“ (tl 40-41); „Rahapööritaja sai

konkursita linna palgale“ (tl 39); „Nägelused OÜ Valga June võlgnevuste ümber jätkuvad“ (tl

32-33); „Elanike raha ei jõudnud kütte- ja veefirmadeni“ (tl 36); „Kuidas tekib usaldamatus“

(tl 34-35) ning tunnistaja Vello Kiili ütlustega. Nimetatud tõendid kinnitavad kõik kostja

väiteid. Hageja ei ole nende ümberlükkamiseks omapoolseid tõendeid esitanud.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades eespool tuvastatud asjaolusid koostoimes sellega, et

hageja on poliitik, ei saa pidada kostja postituse avaldatud väärtushinnanguid, et hageja on

varastanud majaühistute tagant, ta peaks olema kinnipidamisasutuses ja on kaabakas,

ebakohasteks. Nagu eespool märgitud, ei saa tavakeelekasutuses lähtuda kitsalt õiguslikest

terminitest. Seega, kuigi hageja tegevus OÜ Valga June juhatuse liikmena korteriühistute raha

kasutamisel ei pruugi täita karistusseadustikus toodud varguse koosseisu, ei saa pidada suures

ulatuses ühistute raha kaotamise nimetamist varastamiseks ebakohaseks. Samuti tekitavad

tuvastatud asjaolud, st ühistute raha kaotamine ja prügi metsa alla viimine põhjendatud kahtlusi

hageja aususes, mistõttu ei saa pidada ebakohaseks ka arvamuse avaldamist, et selliste tegude

eest peaks hageja olema kinnipidamisasutuses ning tema nimetamist kaabakaks. Hageja peab

poliitikuna taluma teatud määral ka põhjendamatut kriitikat, rääkimata põhjendatud kriitikast.

Eeltoodust tulenevalt, ei ole kostja avaldatud väärtushinnangud VÕs § 1046 lg-te 1 ja 2 järgi

õigusvastased, mistõttu ei ole hagejal VÕS § 1043 järgi alust ka kostjalt kahju hüvitamist nõuda.

14. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg

1 alusel hageja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks

maakohus pärast otsuse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin