2-21-132992/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. mai 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-132992

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagi A. P. vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

680 eurot 58 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS; registrikood 10178070; asukoht

Sõpruse pst 145, Tallinn, 13425, Harju maakond.

Hageja esindaja: A. Ž.

e-post jurist@julianus.ee

Kostja: A. P, isikukood XXX; elukoht XXX.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Elisa Eesti AS hagi A. P. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista A. P. (P.) Elisa Eesti AS kasuks välja:

2.1. 548 eurot 84 senti (sealhulgas põhivõlg 497 eurot 57 senti ja 17. jaanuari 2022 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 51 eurot 27 senti);

2.2. viivis põhivõla 497 euro 57 sendi jäägilt alates 18. jaanuarist 2022 kuni põhivõla

tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Elisa Eesti AS palub mõista A. P. Elisa Eesti AS kasuks

välja põhivõla suuremas summas kui 497 eurot 57 senti ning viivise suuremalt põhivõlalt

kui 497 eurot 57 senti.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 86% A. P. ja 14% Elisa Eesti AS kanda.

7. Mõista A. P. (P.) Elisa Eesti AS kasuks välja menetluskulu 127 eurot 90 senti.

8. Mõista A. P. (P.) Elisa Eesti AS kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartu linn, Tartumaa;

e-post tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja kirjeldava

osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus TsMS § 407 lg 1 järgi hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult kätte 3. märtsil 2022.

Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei esitanud tähtaegselt

vastust. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaja jooksul kohtule, võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud

faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega

rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi

TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

Hageja põhinõue on ainult osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt hõlmab

hageja põhinõue lisaks teenuse osutamise tasule ja järelmaksu osamaksetele ka käsitlustasu

summas 77 eurot 92 senti (dtl 22).

Teenuse osutamise tasu ja järelmaksu osamaksete nõue on õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX,

XX.XX.XXXX liitumislepingu nr XXX ja XX.XX.XXXX osamaksetega vara müügilepingu

nr XXX. Kostja kohustus lepingute kohaselt tasuma osutatud teenuste eest kostjale esitatud

arvete alusel. Kostja kohustus tasuma osamaksetega vara müügilepingu alusel soetatud seadme

XXX eest osamaksetena 24 kuu jooksul. Igakuise osamakse suurus oli 22 eurot 875 senti.

Kostja ei tasunud järgnevaid arveid: XXX (maksetähtpäev 18.07.2020), XXX (maksetähtpäev

18.08.2020), XXX (maksetähtpäev 18.09.2020) ja XXX (maksetähtpäev 18.10.2020). Hageja

ütles kostjaga sõlmitud lepingud võlgnevuse tõttu üles. Hagiavalduse kohaselt on kostja

arvetest tulenev võlg kokku 575 eurot 49 senti, sh käitlustasu 77 eurot 92 senti. Hageja teenuse

osutamise tasu ja järelmaksu osamaksete nõue on seega 497 eurot 57 senti (575,49 – 77,92).

Põhinõue on 497 euro 57 sendi osas muutunud sissenõutavaks. Hagejal on lepingute ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel õigus nõuda selle täitmist. Põhinõue tuleb 497 euro

ja 57 sendi ulatuses rahuldada.

Käsitlustasu nõue 77 eurot 92 senti ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt

tuleneb käsitlustasu maksmise kohustus osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille

kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, on hagejal õigus

nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest

tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist (dtl 22).

Arvestades käsitlustasu nõudeõigust sätestava lepingusätte sõnastust, on käsitlustasu sisuliselt

leppetrahv võlgnikust tuleneva asjaolu tõttu lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Leppetrahv

on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt

täitma. Kuivõrd käsitlustasu tasumise kohustus tekib lepingu alusel juhul, kui leping lõpetatakse

kostja rikkumise tõttu, ning käsitlustasu alusel kuulub hüvitamisele lepingu lõpetamise tõttu

tekkinud kahju, on sellise kokkuleppe eesmärk lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku olema hageja klient, st tegemist on olemuslikult

leppetrahvi kokkuleppega.

Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus

omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt Riigikohtu

30. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohtul on seega kohustus kontrollida

tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte,

sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hagi kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus osamaksetega vara müügilepingu

tingimustest. Hagiavaldusest ei nähtu, et tegemist oleks kostjaga eelnevalt läbiräägitud

lepingutingimusega ega ka seda, et kostjal oleks olnud võimalik selle tingimuse sisu mõjutada.

Tegemist on VÕS § 35 lg 1 tähenduses seega tüüptingimustega. Tüüptingimus on

VÕS § 42 lg 1 kohaselt tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks

pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust. Tüüptingimustes ebamõistlikult kõrge leppetrahvi sätestamine toob VÕS § 42 lg 1 ja

lg 3 p 5 alusel seega kaasa vastavate tüüptingimuste tühisuse.

Leppetrahvi peamine eesmärk on lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist

ja hüvitamist. Leppetrahvi teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi

nõuetekohaselt täitma. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue on ebamõistlikult kõrge ning

VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine seega juhul, kui tüüptingimuse kasutajale kohustuse

rikkumisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike, võrreldes leppetrahvi

nõudega, ning ka väiksem leppetrahv oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku

kohustust korrektselt täitma.

Leppetrahvi nõue on 77 eurot 92 senti. Leppetrahvi eesmärgina on hagis välja toodud katta

hagejale lepingu lõpetamise tõttu tekkinud kulu (dtl 22). Kuivõrd praeguses asjas on

hagiavalduse kohaselt leping üles öeldud, tuleb võrrelda lepingu alusel tasumisele kuuluvat

leppetrahvi

lepingu

lõpetamise

kuluga.

Hageja

põhitegevusalaks

on

telekommunikatsiooniteenuse osutamine, mille lahutamatu osana hageja või tema klient

lõpetavad lepinguid. Tavapäraselt ei ole lepingu lõpetamine tasuline. Kohus järeldab sellest, et

lepingu lõpetamise tõttu tegelikult tekkiv kulu on minimaalne ja peab jääma tunduvalt alla

77 euro 92 sendi lepingu kohta. Hageja ei ole ka välja toonud asjaolusid, millest nähtuks,

milline kulu tal lepingu lõpetamisel tekib ja kui suur see on. Kohus leiab seega, et hagejale

lepingu lõpetamisega tekkinud kahju on, võrreldes hageja vastava leppetrahvi nõude

suurusega, ebaproportsionaalselt väike. Samuti tagaks kohtu hinnangul tunduvalt väiksem

leppetrahv võimaluse korral mõistliku kliendi poolse lepingu täitmise, arvestades

hagiavalduses viidatud teenuse osutamise igakuise tasu keskmist suurust (keskmiselt 38 eurot

88 senti kuus). Leppetrahvi kokkulepe on VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel seega tühine.

Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 alusel

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

seadusjärgses viivisemääras. Seadusejärgse viivise määr on VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär on alates 1. juulist 2016 0% aastas. Arvestades, et hageja saab viivist

nõuda üksnes sissenõutavaks muutunud võlalt, s.o 497 eurolt ja 57 sendilt, on hageja

viivisenõue VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi põhjendatud alljärgnevalt:

• 38 euro 88 sendi tasumisega viivitamise eest alates 19. juulist 2020 kuni

17. jaanuarini 2022 summas 4 euro 67 senti;

• 38 euro 88 sendi tasumisega viivitamise eest alates 19. augustist 2020 kuni

17. jaanuarini 2022 summas 4 eurot 40 senti;

• 38 euro 88 sendi tasumisega viivitamise eest alates 19. septembrist 2020 kuni

17. jaanuarini 2022 summas 4 eurot 14 senti;

• 380 euro 93 sendi (458,85 – 77,92) tasumisega viivitamise eest alates 19. oktoobrist 2020

kuni 17. jaanuarini 2022 summas 38 eurot 6 senti.

Sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb seega rahuldada 51 euro 27 sendi ulatuses. Hageja

võib VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 järgi nõuda viivist 497 euro 57 sendi jäägilt alates

18. jaanuarist 2022 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus rahuldas hagi ligikaudu 86% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1

alusel 86% ulatuses kostja ja 14% ulatuses hageja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise

eest tasutud riigilõiv 175 eurot ja esindajatasu 360 eurot (käibemaksuta).

Hagiavalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 järgi on hagi hind 680 eurot 58 senti.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX.XX.XXXX. Hagi loetakse TsMS § 486

lg 2 järgi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse

esitamisest. Hagiavalduse esitamise aeg on seega 21. oktoober 2021. Tsiviilasja

menetlustoiming tehakse TsMS § 6 kohaselt toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Hagi

esitamise ajal, s.o 21. oktoobril 2021, kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa

1 järgi tuli alates 501 kuni 750 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 125 eurot.

Hageja pidi hagiavalduse eest tasuma riigilõivu seega 125 eurot. Riigilõiv on 125 euro ulatuses

seega põhjendatud menetluskulu.

Asja materjalidest nähtub, et hageja tasus riigilõivu 50 euro võrra ettenähtust enam. Hagejal

on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Enamtasutud

riigilõivu kostjalt hageja kasuks väljamõistmine ei ole seega põhjendatud. Enamtasutud

riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada kohtule vastavasisuline taotlus. Taotluses tuleb

märkida konto number, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne

menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele

avaldaja

menetluskulud

summas

eurot.

Maksekäsu

kiirmenetluse

kulud

on

TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tulenevate tasude ja seadusjärgse viivise

väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud

dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu

kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 265 eurot (125 + 20 + 120).

Kostja ei teinud menetluses toiminguid. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostjal võiks olla

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

Kuna kohus jättis 86% menetluskuludest kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

hageja menetluskulud 227 eurot 90 senti (265 * 0,86). Hageja ülejäänud menetluskulud jäävad

hageja kanda. Arvestades hageja taotlust, tuleb TsMS § 177 lg 4 järgi lahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik