2-21-130745/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-130745

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-130745

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi A. R. i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

242,78 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline

esindaja M. A. (e-post: XXX)

Kostja A. R. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista A. R. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 115,54 eurot,

sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 24,08 eurot.

3. Mõista A. R. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivised alates 11.12.2021

kuni põhinõude summas 115,54 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi käsitlustasu 50 euro ja sellelt arvestatud viivise nõudes rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda 26% ulatuses ja A. R. i

kanda 74% ulatuses.

6. Mõista A. R. ilt välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud 159,10 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415).

Kaja esitatakse tagaseljaotsuse teinud kohtule. Kajas peab sisalduma: 1) viide otsusele, mille

peale kaja esitatakse; 2) avaldus, et selle otsuse peale esitatakse kaja; 3) asjaolu, mis takistas

kaja esitajal hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast ja sellest teatamast ning selle

põhistus, välja arvatud juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. Kui

tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot (TsMS § 416, RLS § 59 lg 19).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus

menetluses,

kui

kaebuses

ei

taotleta

selle

lahendamist

istungil.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi

esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7,

RLS § 59 lg 15).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Aktiva Finants (hageja) hagi A. R. i (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti

AS-i vahel 08.12.2017 sõlmitud liitumisleping nr XXX ja selle lisaks olev osamaksetega

tasumise müügileping nr XXX.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 17.03.2022 avalikult kätte

toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus

vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel

põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldab põhivõlgnevus muuhulgas käsitlustasu summas 80 eurot, mis

kajastub arvel 2024673485. Hagiavalduse kohaselt summa koosneb mh seadme tavahinna ja

seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu

kliendipoolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega

seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete

korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu,

tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.

Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi kõikide isikute

suhtes,

kes

soovivad

sõlmida

osamaksetega

vara

müügilepingut,

ja

nimetatud

lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara müügilepingu tingimused

käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse

kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei

tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24)

Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

Osamaksetega vara müügilepingust nähtuvalt käsitlustasu koosneb lepingu töötlemise tasust

summas 50 eurot ning seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. VÕS § 39 lg 2 teise

lause kohaselt kui tingimuse saab jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks, jääb ühe osa

tühisuse korral tingimus muus osas kehtima. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu

tingimus, mille kohaselt klient peab lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel võlgnevuse tõttu

tasuma kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p

5 järgi osas, milles see koosneb lepingu töötlemise tasust summas 50 eurot. Oluline on

märkida ka, et lisaks käsitlustasule, mille eesmärk on lepingu lõpetamisega seotud kulude

katmine, nõuab hageja kostjalt eraldi võla sissenõudmiskulude hüvitamist.

Hageja on arvestanud viivist sh arvel nr XXX kajastuvatelt käsitlustasu nõuetelt. Arvestades

käsitlustasu nõuete osalist rahuldamata jäämist, tuleb jätta osaliselt rahuldamata ka hageja

viivisenõue. Hagejal on arve nr 2024673485 tasumisega viivitamise eest õigus nõuda viivist

8,63 eurot [(93,50 eurot - 50 eurot) x 8% aastas x 906 päeva]. Kokku on hageja viivisenõue

seega põhjendatud 24,08 euro ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõue 115,54 eurot (165,54

eurot - käsitlustasu 50 eurot), sissenõudmiskulud 30 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivis 24,08 eurot ning viivis põhinõudelt alates 11.12.2021 kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Osas milles hageja palub kostjalt

välja mõista käsitlustasu 50 eurot ning sellelt arvestatud viivise, jääb hagi rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus hagi osalist rahuldamist arvestades menetluskulud

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega 26% ulatuses hageja kanda ja 74% ulatuses kostja

kanda. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud

puuduvad. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud kokku 215 euro ulatuses –

riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu seoses hagiavalduse ettevalmistamise ja

esitamisega arvestades nõudes olemust ja suurust ning hagiavalduse sisu ja mahtu 120 eurot,

mis vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest (TsMS § 175 lg 1). Arvestades

menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele

159,10 eurot.

Hageja palub, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXX

viitenumbriga XXX.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik